Sirvi Autor "Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Kasvatustehnoloogia mõju viinapuu (Vitis spp.) sordi ’Hasansky Sladky’ kasvule(Eesti Maaülikool, 2025) Askirko, Kersti; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja); Aianduse õppetoolVanemates viinapuu istandikes on tihti probleemiks erinevad kasvuhäired ja saagikuse vähenemine, mida seostatakse haigustega, ning kahjurite levikuga. Ka antud katse korraldamisele andis põhjuse aja jooksul kasvuhäirete märkamine ja selle tagajärjel saagikuse vähenemine katseistandikus, mis tekitas vajaduse vanematele istandikele leida õiged noorenduslõikuse võtted. Sellest tulenevalt püstitati kaks hüpoteesi. Esimene hüpotees oli, et vanemas istandikus tekitab probleeme viinapuu nõrk vegetatiivne kasv, mis võib olla tingitud viinapuu tüve haigustest. Sügisene viinapuude noorenduslõikus soodustab nende vegetatiivset kasvu. Teine hüpotees, et vanemas peenravaiba multšiga istandikus on probleemiks mulla tihenemise negatiivne mõju viinapuu kasvule ja saagi kvaliteedile. Perioodilisel peenravaiba eemaldamisel ja reavahede harimisel on viinapuude kasvule ja saagi kvaliteedile positiivne mõju. Töö eesmärk oli uurida kuidas mõjutavad viinapuu noorenduslõikus ja multšikatete eemaldamine ning reavahede harimine viinapuu sordi ’Hasansky Sladky’ vegetatiivset kasvu ja marjade kvaliteeti Eesti tingimustes. Katse viidi läbi Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas perioodil 2023–2024. Uurimistöö tulemusena selgus, et osaline ja täielik noorenduslõikus suurendasid võrsete arvu, kuid vähendasid võrsete jämedust. Kahelt poolt peenravaiba eemaldamine ja reavahede harimine soodustasid võrsete jämedamat kasvu, samas kui ühelt poolt eemaldatud multšiga variandis oli SPAD- näit kõrgem. Marjade tehnoloogilise küpsuse näitajatest oli peenravaiba eemaldamise mõju statistiliselt oluline – kahelt poolt haritud variandis oli marjamahla kuivaine sisaldus ja pH kõrgemad kui täielikult katte all olnud variantides. Tulemused näitasid, et õigesti valitud noorenduslõikuse ja multši eemaldamise ja mulla harimise kombinatsioon aitab vanemates viinapuuistandikes taastada taimede vegetatiivset kasvu. Lisaks aitab multši eemaldamine parandada saagi kvaliteeti vanemas istandikus.Kirje Vähelevinud luuviljaliste sortimendi laiendamise võimalused Eestis(Eesti Maaülikool, 2024) Tõnisson, Kristjan; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja)Eestis kogub üha enam populaarsust virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuude kasvatamine, kuid vähe on uuritud nende kasvatamise võimalusi. Vähe on uuritud ka sortide sobivust Eesti tingimustes, mida on küll katsetatud aga põhjalikult pole uuritud. Mainitud põhjustel on töö eesmärgiks uurida kirjanduse põhjal virsiku-, nektariini- ja aprikoosi puude sortimendi laiendamise võimalusi Eestis. Tulemusteks saadi, et Eestis on võimalik vähelevinud luuviljalisi kasvatada. Puukoolides on müügil erinevaid virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuu sorte ning aprikoosipuu sortidest on olemas Eesti oma sort nimega ‘Tiina’. Kirjanduse põhjal osutus Lääne-Eesti ja saared kõige paremaks kasvukohaks, kus temperatuuride kõikumine on väiksem ning kliima on sobivaim. Leiti, et virsikupuu sortidest saaks kasvatada ‘Rubira’, ‘Reliance’, ‘Contender’, ‘Madison’, nektariinipuu sortidest ‘Independence’, ‘Harco’, ‘Arctic Rose’, ‘Fantasia’ ja aprikoosipuu sordist ‘Moorpark’. Eelmainitud sordid sobivad Eesti tingimustes kasvatamiseks, kuna neil on hea külmakindlus tänu millele suudavad puud üle elada Eesti talved ning nende õitsemise aeg on hiline, aprill kuni mai, mille tõttu on õitel väiksem risk saada kevadel külmakahjustusi.Kirje Veiniviinamarjade kasvatamine Eestis ja uued perspektiivsed sordid sortimendi täiendamiseks(Eesti Maaülikool, 2024) Roimann, Jaanus Johann; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja)Alates 2021. aastast kuulub Eesti ametlikult Euroopa Liidu põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse A ning on alust arvata, et samasse vööndisse kuuluva Saksamaa sordid võiksid omada potentsiaali ka Eesti veinitööstuses. Antud uurimustöö põhieesmärk on kirjanduse põhjal analüüsida Eestis kasvatatavate sortide omadusi ning tuvastada perspektiivseid Saksamaa veiniviinamarjasorte Eestis kasvatamiseks. Töö on valminud teadusartiklite, ning tulenevalt uute ja vähelevinud sortide kohta leitava info piiratusest, ka mitteteaduslike erialaste allikate baasil. Sortide valikul olid eelistatud varasema valmimisega ja haiguskindlamad liikidevahelised PIWI hübriidid. Töös leiti, et Eesti veinitööstuses võiksid omada potentsiaali erinevad seenhaiguskindlad liikidevahelised aretised Saksamaalt. Näiteks varase valmimisega valgeviljalised sordid ‘Serena’ ja ‘Sibera’, ning keskvalmivad ‘Phoenix’, ‘Villaris’ ja ‘Helios’. Punaseviljalistest sortidest omavad perspektiivi varased sordid ‘Bolero’ ja ‘Calandro’ ning keskvalmivad sordid ‘Baron’, ‘Cabernet Cantor’, ‘Prior’ ja ‘Reberger’. Töös esitletud hilisema valmimisega sordid sobivad pigem katmikalal kasvatamiseks.Kirje Viinamarjade valmimine sõltuvalt sordist(Eesti Maaülikool, 2025) Tepper, Jessica Carita; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja); Aianduse õppetoolJärgnevas uurimustöös antakse ülevaade viinamarjasortide ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Zilga’ valmimise dünaamikast. Käesoleva töö hüpotees on, et sordid ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Zilga’ valmivad erinevalt ning saavutavad erineva marjamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisalduse. Antud uurimustöö eesmärk on välja selgitada marjamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisalduse dünaamika sortidel ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Zilga’. Katse viidi läbi 2024. aastal Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama istandikus Tartumaal. ‘Zilga’ ei saavutanud läbiviidud katse tingimustes samaväärset marjamahla kuivaine sisaldust nagu ‘Hasansky Sladky’. Katseperioodi viimasel mõõtmisel (30.09) saadi tulemuseks ‘Zilga’ 15,7 °Brix ja ‘Hasansky Sladky’ 23,9 °Brix. ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Zilga’ orgaaniliste hapete sisaldus on erinev, kuid mitte statistiliselt oluline. Orgaanilisi happeid mõõdeti 30.09 sordil ‘Zilga’ 0,70 g L-1 ja sordil ‘Hasansky Sladky’ 0,88 g L-1. Orgaaniliste hapete puhul katse lõpus statistilist olulist erinevust ei esinenud. Hüpotees leidis kinnitust vaid osaliselt, statistiline erinevus esines ainult marjamahla kuivaine sisalduses. Katseaastal saab ‘Hasansky Sladky’ marjadest teha punast veini ning ‘Zilga’ marjadest vahu- või seguveini. Katse tulemusena võib sorti ‘Hasansky Sladky’ koristada varem, kui sorti ‘Zilga’. Sordile ‘Zilga’ sobib hilisem koristusaeg.Kirje Viinamarjakasvatuses tekkivate taimsete jääkide biokeemiline koostis(Eesti Maaülikool, 2022) Metsar, Edgar; Karp, Kadri (juhendaja); Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja)Antud magistritöö eesmärkideks oli välja selgitada sordiomaduste mõju viinamarjade kestade polüfenoolide sisaldusele ja antioksüdatiivsele aktiivsusele ning viinapuu istandikus tehtud hooldustööde aja ja sordi mõju võrsete ja lehtede biokeemilisele koostisele. Viinapuu võrseid ja lehti eemaldati kolmel korral. Katses olid viinapuu hübriidsordid `Solaris`, `Regent`, `Hasanski Sladki` ja `Zilga`. Tulemustest selgus, et hooldustööde aeg ja sordiomadused mõjutavad viinamarjakasvatuses tekkivate tootmisjääkide biokeemilist koostist. Lõikamise aeg ja sort mõjutasid lehtede ja võrsete biokeemilist koostist. Suurima polüfenoolide sisaldusega olid ida poolt enne marjade värvumist lõigatud lehed. Sordil `Zilga` oli polüfenoolide sisaldus suurim. Antioksüdatiivset aktiivsust aga sordiomadused ei mõjutanud, oluline mõju oli hooldustööde ajal. Viinamarjakestade polüfenoolide sisaldust ja antioksüdatiivset aktiivsust mõjutasid sordiomadused. Polüfenoolide ja antotsüaanide sisaldus oli suurim sordil `Regent`. Suurim antioksüdatiivne aktiivsus oli sordil `Zilga`.Kirje Viinamarjasordi 'Zilga' viljade valmimine sõltuvalt lõikamise ajast(Eesti Maaülikool, 2025) Kübe, Greete; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja); Aianduse õppetoolVarasemalt on saagi küpsemise dünaamikat uuritud lauaviinamarajadel, kuid mitte veiniviinamarjadel. Hüpotees oli, et sordi ‘Zilga’ marjade marjamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisaldus varieerub märkimisväärselt kevadise ja sügisese lõikuse korral. Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida viinamarjasordi ‘Zilga’ marjamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisalduse dünaamikat sõltuvalt sügisesest ja kevadisest lõikusest. Katsed viidi läbi Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamas 2023. sügisest kuni 2024. aasta sügiseni avamaa tingimustes. Kevad- ja sügislõikuse korral kasutati lühikest lõikust ning jälgiti marjade küpsemist üheksal järjestikusel nädalal augustist septembri lõpuni. Tulemused näitasid, et kevadlõikuse puhul lükkus marjade valmimine edasi. Marjamahla kuivaine sisaldus tõusis aeglasemalt kui sügislõikuse marjades, kuid septembri lõpuks ületas sügislõikuse tulemusi. Need tulemused näitavad, et kevadlõikus võib soodustada kõrgema suhkrusisalduse saavutamist, mis on oluline veini valmistamise seisukohalt. Orgaaniliste hapete sisaldus langes mõlema lõikuse korral ühtlaselt ja ei olnud mõjutatud lõikuse ajast. Uurimistöö hüpotees sai osaliselt kinnitust. Kevadlõikuse marjade marjamahla kuivaine sisaldus oli septembri alguses märkimisväärselt madalam kui sügislõikuse marjadel, kuid katse lõpuks kõrgem. Samas ei olnud märgata olulisi erinevusi orgaaniliste hapete sisalduses. Töö annab praktilise panuse viinamarjakasvatusse ja aitab kaasa sobiva lõikusaja valimisele Eesti tingimustes. Edaspidi vajab uurimist tehnoloogilise küpsuse dünaamika teistel hübriid viinamarjasortidel.Kirje Viinapuu vanuse ja kasvukoha mõju hübriidsordi ‘Zilga’ viinamarjade valmimisele(Eesti Maaülikool, 2025) Pettai, Evelin; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja); Aianduse õppetoolEestis on aasta-aastalt kasvanud viinamarjaistandike arv. On oluline teada, kas istutusjärgsetel aastatel on tootjatel potentsiaali saada noorte viinapuude marjadest kvaliteetset veini. Seetõttu ongi oluline uurida, kuidas viinapuu vanus mõjutab viinamarjade suhkrute, orgaaniliste hapete ja fenoolsete ühendite sisaldust, mis on veinivalmistamise toormaterjaliks. Levinud on seisukoht, et parema iseloomuga veinid on vanade viinapuude toodetud. Ei ole teada, kuidas Eesti tingimustes mõjutab hübriidsordi kasvutugevus veiniviinamarja kvaliteediks vajalikke keemilisi parameetreid. Käesoleva magistritöö hüpoteesiks oli, et viinapuu vanus ja kasvukoht mõjutavad saagi kvaliteeti. Eesmärgiks oli välja selgitada viinapuu vanuse ja kasvukoha mõju hübriidsordi ‘Zilga’ viinamarjade suhkrute, orgaaniliste hapete ja fenoolsete ühendite sisaldusele. Katse viidi läbi avamaal ja katmikalal 2024. aastal, katses oli sort ‘Zilga’. Katse tulemused näitavad, et nii viinapuu vanus kui ka kasvukoht mõjutavad oluliselt viinamarjade suhkrute ja hapete sisaldust ning vanus fenoolsete ühendite sisaldust. Vanade viinapuude marjamahlas oli hapete sisaldus kõrgem, eriti avamaal, mida võib mõjutada nende sügavam juurestik ja parem toitainete omastamine. Katmikala viinamarjades oli hapete sisaldus madalam kõrgemate temperatuuride tõttu. Ka suhkrute tase oli kõrgeim katmikala viinamarjades, tagades veini jaoks vajaliku alkoholisisalduse. Avamaal kasvanud viinamarjade suhkrusisaldus jäi alla nõutud taseme, mistõttu võib olla vajalik lisasuhkru kasutamine või sobivate sortide segamine. Viinapuu vanus mõjutas oluliselt viinamarjamahla fenoolide ja antotsüaanide sisaldust, mis omakorda määravad veini värvuse, stabiilsuse ja kvaliteedi. Katse näitas, et vanadel viinapuudel oli marjades rohkem fenoolseid ühendeid, samas kui antotsüaanide sisaldus oli suurem noortel taimedel, mida võib mõjutada sordi eripära, valgus, veestress ja kasvukeskkond. Edasist uurimist vajab vanuse ja kasvukoha mõju teistel hübriidsortidel.Kirje Viinapuude (Vitis sp.) paljundamise võimalused(Eesti Maaülikool, 2021) Tiirmaa, Riina; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja)Eestis on avamaal kasvatatud viinapuid juba üle sajandi. Viinapuude kasvatamine avamaal on palju hilisem kui katmikalal kasvatamine. Antud uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada kirjanduse ja vaatluste põhjal erinevad viinapuu paljundamise võimalused. Uurimustöös püstitati hüpotees: Eestis on võimalik rajada istandik pistokstega. Viinapuid on võimalik paljundada puitunud pistoksa, pungpistiku, haljaspistiku, pookimise, võrsiku ja meristeempaljundus meetodit kasutades. Kirjanduse andmetel kasutatakse enamasti pistoksaga paljundamist ja pookimist. Eestis kasutatakse peamiselt pistoksa ja haljaspistikute meetodit. Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaama viinamarjaistandik rajati 2007. aastal koekultuurmeetodil paljundatud istikutega. 2019. aastal paljundati viinapuid puitunud pistokstest otse istandikku pikaajalise programmi raames. Näidati kahte paljundamise aega – kevad ja sügis. Vaatluste põhjal selgus, et istandiku võib rajada pistokstest ja selle edukus sõltub sordist ning pistokste lõikamise ajast.Kirje Võralõikuse aja mõju veiniviinamarjade suhkrute ja hapete profiilile(Eesti Maaülikool, 2025) Puidak, Merlin; Maante-Kuljus, Mariana (juhendaja); Aianduse õppetoolVeinitootjatel on oluline teada, kuidas viinapuude lõikus mõjutab marjade küpsemist ja veini kvaliteeti. Varasemad uuringud on tehtud noorte taimedega ja seetõttu pole teada lõikamise aja mõju täiskandeeas. Püstitati hüpotees, et veiniviinamarjade tehnoloogiline küpsus sõltub sordist ja viinapuude lõikamise ajast. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada viinapuude sügisese ja kevadise lõikamise aja mõju veiniviinamarjade suhkrute ja hapete profiilile. Katse viidi läbi aastatel 2023–2024 Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamas, ning analüüsid toimusid Polli Aiandusuuringute Keskuses FT-NIR meetodil. Katsesortideks olid ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Zilga’. Tulemused näitasid, et lõikuse aeg ja sort mõjutasid oluliselt marjade suhkrusisaldust ja hapete profiili. Kevadlõikus suurendas suhkrusisaldust, eriti ‘Zilga’ puhul, samas kui ‘Hasansky Sladky’ säilitas kõrge suhkrusisalduse mõlemal lõikusajal. Hapete osas oli ‘Zilga’ tundlikum, kevadlõikus tõstis viin- ja õunhappe sisaldust, kuid ‘Hasansky Sladky’ jäi stabiilsemaks, püsides kõrgema õunhappesisaldusega. Tulemused kinnitasid osaliselt hüpoteesi, et viinamarjade küpsus sõltub sordist ja lõikuse ajast, pakkudes veinitootjatele võimaluse valida sobiv sort ja lõikuse aeg vastavalt soovitud veinitüübile. ‘Hasansky Sladky’ sobib kõrgema suhkrusisalduse ja madalama happesusega veini jaoks, samas kui ‘Zilga’ puhul tuleb lõikuse ajastust täpselt jälgida.