Sirvi Autor "Lutsar, Lauri" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Käsitiivalised loodusturismi objektina(2014) Kaljusaar, Airi; Lutsar, Lauri; Randveer, TiitKäsitiivalisi on maailmas kirjeldatud üle 1000 liigi ning nad on ainsad tõeliselt lendavad imetajad. Tõenäoliselt on just lennuvõime aidanud neil nii laialdaselt levida, neid leidub igal kontinendil, välja arvatud Antarktis ja mõnel üksikul isoleeritud ookeani saarel. Oma liigirikkuselt on käsitiivalised teine imetajate selts maailmas, rohkem liike kuulub vaid seltsi närilised. Kaasajal on nahkhiired seotud inimestega, kasutades meelsasti nende poolt pakutavaid varjepaiku. Kuigi inimesed suhtuvad nahkhiirtesse enamasti vaenulikult on nad meile tegelikult igati kasulikud. Nad hävitavad hulgaliselt putukaid, hoides nii nende populatsioone kontrolli all. Kuid inimkonna hüppeline kasv ja tööstuse areng 20. sajandi II poolel ning sellega kaasnenud tungimine üha laialdastematele loodulikele aladele, on toonud kaasa nahkhiirte elupaikade drastilise vähenemise, mistõttu on nende arvukus tõsiselt kahanenud. Kõik Euroopa nahkhiired on range kaitse all. Suurima tähelepanu all on nahkhiirte talvitumispaigad, milleks on enamasti maa-alused koopad. Kuid need on tavaliselt ka turistide meelispaigad. Järjest laieneva loodusturismi mõjul on nahkhiirte varjepaigad sattunud niisiis suurede ohtu. Kuna nahkhiired ei talu häirimist varjepaikades, võivad senised elupaigad muutuda neile sobimatuks ja nad on sunnitud need maha jätma. Koopad on aga väga piiratud ressurss. Seetõttu on soovitav loodusturism ja nahkhiirte kaitse omavahel ühendada. Seda on võimalik teha, kuid ainult väga hästi läbimõeldud strateegia abil. Mõningad turismiettevõtjad seda tänapäeval juba ka teevad, näiteks suunates turistid teistesse koobastesse, jättes nahkhiirekoopad suletuks. Samas lisatakse nende koobaste juurde infotahvlid, mis kirjeldavad seal elavaid liike, nende kaitsmise vajadust ja muud sellelaadset infot. Nahkhiired loodusturismi objektina ei ole praegusel hetkel Eestis eriti aktuaalne teema. Otseselt nahkhiireturismi ei korraldata, või siis puuduvad sellealased uuringud, aga siiski korraldatakse mitmeid erinevaid nahkhiirte vaatlusi, mille peamine eesmärk on tutvustada inimestele neid salapäraseid loomi ja teavitada avalikkust nende kaitse vajadustest. Üheks selliseks suurepäraseks ürituseks on Euroopas korraldatav Rahvusvaheline Nahkhiire öö, mis toimub igal aastal augustikuu viimasel nädalavahetusel juba alates 1997 aastast. Seda korraldatakse 30 erinevas Euroopa riigis ning on see muutub iga aastaga üha populaarsemaks. Selle põhjal võib oletada, et nahkhiired loodusturismi objektina võiks olla tõsiselt mõeldav teema ka EestisKirje Metsasõbra meelespea(Eestimaa Looduse Fond, 2014) Sell, Indrek (koostaja); Kinks, Riho; Kraut, Ann; Leis, Mare; Lutsar, Lauri; Martin, Ants-Johannes; Palo, Anneli; Sell, Indrek; Timm, UudoHea lugeja! Hoiad käes Eestimaa Looduse Fondis koostatud raamatut meie metsade loodusest. Raamatu eesmärk on pakkuda taustateadmisi inimestele, kes teevad või plaanivad metsas raietöid. Olgu see langetustraktori roolis istuv metsatööline, mootorsaage käes hoidev talumetsamajandaja või hoopis enamiku ajast kontorilaua taga istuv erametsa omanik. Raamat annab ülevaate erinevatest liikidest, aitab neid ära tunda ja otsustada, kuidas metsa raiuda nii, et see metsaelanikele kõige sobivam oleks. Raamatu eessõna on kirjutanud metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste, kes annab metsas toimetavale inimesele laiema, lausa globaalse vaate selle kohta, millise väärtusega on loodusliku mitmekesisuse säilitamine igal metsalapil. Raamatu sisupeatükkide kirjutamise juures püüdsime välja tuua kõige olulisema ja praktilisema teadmise, selleks on meil abiks olnud liigieksperdid ja loodusteadlased nii ülikoolidest kui ka keskkonnaorganisatsioonidest. Peatükkide lõpus ja raamatu kokkuvõttes on antud soovitusi metsas raietööde tegemiseks. Loodame, et raamat aitab kaasa metsaliikide hingeelu paremale mõistmisele ja sellele, et mõistmise kaudu paraneksid ka liikide eluvõimalused Eesti metsas. Eestimaa Looduse Fond on huvitatud raamatu kasutajate tagasisidest ja koostööst metsamajandajatega metsaliikide kaitseks. Ootame teie mõtteid ja ettepanekuid e-posti aadressil elf@elfond.ee. Suurt lugemishuvi soovides Indrek Sell, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert; Silvia Lotman, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees.