Sirvi Autor "Luik, Matis" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Administraatori töökeskkond ja töövõime teenindusettevõttes OÜ Waide(2013) Koppel, Franc-Paul; Luik, MatisTööinspektsiooni statistika järgi on viimaste aastate jooksul tööõnnetuste arv majutus-ja toitlustusasutustes pidevalt kasvanud. Kui 2007 aastal registreeriti tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta 340, siis 2011 aastal oli see arv juba 760. Tööõnnetuste järjepidev kasv iga aastaga on majutus- ja toitlustusvaldkonna tõstnud 2011. aastaks üheks suurema tööõnnetuste osakaaluga sektoriks. Selleks, et uurida, millised riskid võivad esineda Waide Motelli administraatorite töökohas kasutati fotomeetodit, ankeetmeetodit ja riskihindamise meetodit. Töökeskkonnas tuvastatud ohutegurid on hinnatud Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse riskimaatriksiga. Samuti mõõdeti sisekliima parameetreid ja administraatorite töövõime muutust kahepäevase tööaja vältel. Töövõime uurimisel olid uurimisobjektideks 4 administraatorit, kellest 2 töötab päevases vahetuses ning 2 öises vahetuses. Töövõime määrati viie parameetri alusel: pulsisagedus, vererõhk, käe pigistusjõud, operatiivne mälumaht ja reaktsiooniaeg. Tulemused annavad ülevaate kuidas muutub administraatorite töövõime kogu vahetuse vältel ning nende põhjal tehakse järeldus, kas töövõime muutus võib olla üks peamiseks tööõnnetuste tekkimise põhjuseks. Riskianalüüsi tulemustel selgus, et peamisteks ohuteguriteks administraatori töökohal on töötamine üksinda ning madal suhteline õhuniiskus. Töövõime muutus administraatoritel, kes töötasid päevases vahetuses ei olnud nii suures languses kui administraatoritel kes töötasid öösiti. Selle tulemuse järgi võib järeldada, et administraatoritele kes töötavad päevasel ei kujuta töövõime langus nii suurt ohtu, kui neile kes töötavad öösiti, sest langenud töövõime on otseselt seotud tööõnnetuste tekkimise tõenäosusega.Kirje Humalaistanduse niisutussüsteem Nõmme põllule(Eesti Maaülikool, 2019) Ajaots, Jaagup; Leola, Arvo; Luik, MatisRohke veevajadusega taimede kasvatamiseks on vajalik investeering niisutussüsteemi. Niisutussüsteemi valik sõltub plaanitava niisutusala suurusest, taimeliigist ning taimede lisavee vajadusest. Töö eesmärgiks on analüüsida ning valida Nõmme põllule rajatava humalaistandusele sobiv niisutussüsteem. Töö tulemuseks on humalaistanduse nõuetele vastav niisutussüsteemi valik ning süsteemi sobivate komponentide nõuete välja selgitamine ja hinnastamine.Kirje Ohutustegevus- seiklus ja vabaajakeskuses(2012) Laur, Andres; Luik, MatisSeiklusparkide külastamine on muutumas üha populaarsemaks Euroopas sealhulgas ka Eestis. Seikluspark oma populaaruse kasvuga on arvestatav kehaliselt aktiivse aja veetmise võimaluseks. Külastajad, kes tulevad oma vaba aega veetma seiklusparkides, peaksid seda teha saama ohutult. Aastatel 2002-2005 on seiklusparkides just kõrgetel elementidel, kus peab kasutama ka turvavarustus, teatatud 30-st õnnetusjuhtumist. ERCA-le teatatud õnnetusjuhtumite raportidest selgub, et ükski õnnetusjuhtum pole seotud turvavarustuse rikkega. Õnnetusjuhtumid on on toimunud turvavaruste ebakorrepärasest kasutamisest ning hooletusest, mis viitab juhendamise ja juhendmaterjali olulisusele. Seiklusparkides on olemas juhendmaterjalid, mis on sätestatud ehitaja firma poolt. Bakalaureuse töös on koostatud olemasolevatele juhendmaterjalide täiendust ning parendusi. Täiendatud juhendmaterjalid on koostatud kasutatamaks külastajate poolt. Juhendmaterjalidest on kasu külastajatele, kes soovivad peale juhendamist: 1. enda teadmisi kontrollida, 2. meenutada juhendamisel räägitut, 3. saavutada enesekindlus enne rajale minekut. Seikluspargis kasutatavad juhendmaterjalid peavad: 1. koosnema suulisest juhendamisest, 2. koosnema kirjalikust juhendmaterjalist, 3. peavad sisaldama illustratsioone, 4. sisaldama olulist infot, 5. olema kulumis ja ilmastikindlad. Juhendmaterjalid ning nende täiendused peavad asetsema enne igat seikluspargi rada. Täiendavas juhendmaterjalis on kasutatud olemasolevaid juhendmaterjale, kuid on välja toomata uudne info.Kirje Põllumajandustehnika II, Karjandustehnika : õpik kõrgkoolidele(Eesti Maaülikool, 2021) Leola, Arvo; Priekulis, Juris; Leola, Taavi; Reinvee, Märt; Luik, MatisPõllumees, kes põllutööajakirja ei loe, sarnaneb niitjaga, kes niidab, aga oma vikatit ei terita. Sarnaneb õpilasega, kes õpib õpikuta.“ Nii võtab põllumehe harimise kokku Eesti põllumajandusteadlane, põllutöömasinate professor Aimu Reintam (1931-2014) oma raamatus „Ülevaade põllunduse mehhaniseerimise arenguloost Eestis (kiviajast aastani 1940)“. A. Reintami vaimule ja teadmistele tugineb ka kõrgkooliõpik „Põllumajandustehnika I. Põllundusmasinad“, mis ilmus 2015. aastal. Autoriks Eesti Maaülikooli põllundustehnika professor Jüri Olt. „Karjandustehnika“ on selle õpiku II osa. Eesti põllumees on alati püüelnud hariduse poole. Võimalusel on ta käinud koolis, aga alati harinud ennast ka kirjasõna abil. Ärksamad põllumehed ei ole hoidnud häid teadmisi endale, vaid kirjutanud käsiraamatuid, artikleid, õpetusi ajakirjades, kalendrisabades – kõikjal, kus võimalik tutvustada välismaist ning oma maa ja isiklikku kogemust. Kõrgharidusega põllumehi koolitab täna Eesti Maaülikool. Algsest Eesti Põllumajanduse Akadeemiast väljus põllumajanduse mehhaniseerimise esimene lend 1955. aastal – 48 insener-mehaanikut, nende hulgas Aimu Reintam. Eelmine eestikeelne õpik „Farmide mehhaniseerimine“ ilmus teise, ümbertöötatud trükina 1987. Sellest sai tollaste põllumajandusettevõtete ehk majandite, nagu neid tollal nimetati, farmiinseneride lauaraamat, sest muid on-line-vahendeid tollal polnud. Õpiku koostaja professor Vambola Veinla oli laialt tuntud õpetaja ja nõustaja ning usin kirjamees. Tema esimene õpperaamat „Loomafarmi sisetranspordi mehhaniseerimine“ ilmus 1964. a. Inimeste heaolu tõusuga on olukord loomakasvatuses muutunud. Toodangumahtudest ettepoole on kerkinud probleemid: loomade heaolu, nõuded toidule, nõuded keskkonnale, inimtööjõu defitsiit. Võimalikud lahendused on: täppispidamine, elektroonika, infotehnoloogia, robotid, digi-, … Õpik on abiks nendele, kes tahavad õppida, aga vajalik ka nendele, kes õppekavas oleva kohustusliku aine vähemalt positiivsele hindele peavad läbima. Üliõpilaste hulgas on enamuses need, kes varasemalt teemaga pole üldse kokku puutunud. Vähem on aga neid, kes on varem õppinud põllundus- ja loomakasvatusaineid. Harva aga selliseid, kellel endal või vanematel on tegutsev loomafarm ning seetõttu huvi asja vastu. Lepingu kohaselt on õpiku vorm elektrooniline. Arvestades eelkirjeldatud õpilaskonda, on õpiku sõnastatud osa võimalikult kokku surutud. Esitatud on põhilised tõekspidamised ja tehnoloogiad. Kuigi ka need muutuvad pidevalt, siis mitte sellise tempoga kui tehnika, s.t masinad ja seadmed. Põhjalikemate teadmiste saamiseks tuleb õppijal märksõnade abil siseneda mõnda elektroonilisse andmebaasi. Sealt ammutatud teadmisi hetkel aktuaalse tehnika kohta täpsustatakse kontaktõppe seminarides ja laboratoorsetel töödel. Esitatud on peamiselt tehnoloogilist laadi ja elementaarsed arvutused. Enesekontrolliks ja seminarideks valmistumiseks on esitatud kontrollküsimusi ja antud ülesandeid. Õpikus käsitletakse põgusalt ka loomakasvatuse küsimusi, sest need teadmised on aluseks tehnika kujundamisel ja kasutamisel. Õpiku lõpus on allikate nimistu, milles on autorite poolt kasutatud materjalide kirjed: raamatud, teadusartiklid, aruanded, ajalehtede-ajakirjade artiklid, õppepäevade esitlused. Nende hulgas on võõrkeelseid allikaid nii ida kui lääne poolt. Kui ka nende keel pole lugejale omane, siis graafiline osa on kindlasti toeks. Lähinaabrite (Läti, Leedu) teadmine on meile kõige ühesemalt vastuvõetav, tipptegijate (Holland, Saksamaa) oma alati uudistamiseks. Idanaabrite (Venemaa, Ukraina, Valgevene) õpikud ja uurimused eristuvad jätkuvalt sooviga süstematiseerida, modelleerida ja arvutada. Autorid on õpikusse pannud oma teadmised ja kogemused, mis saadud õppejõuna, projekteerijana, nõustajana. Suures osas on materjal originaalne, sealhulgas (täna aktuaalne) autorite varasematest õpikutest. Jaotiste pealkirjade järel on autorite nimed, kelle panus sellesse ossa oli peamine. Läti kolleegi Juris Priekulise materjale tema varasematest õpikutest ja värskeid teadmisi Hannoveri Euro Tier’idelt on kasutatud kõikides osades. Viited allikatele on tekstis ainult vajadusel. Kõrgkooliõpik „Karjandustehnika“ on koostatud eelkõige bakalaureuseõppele, arvestades õppekavade ainete õpiväljundeid ning mahte. Kui õpikut kasutab magistri- või doktoriastme üliõpilane, on vajalikud allikate nimistus loetletud doktori- ja magistriväitekirjad ning teadusartiklid. Tegevpõllumehed harivad ennast ise, väga harva on nendest keegi ülikoolis sessioonõppes. Eesti põllumees on oma teadmistega maailmas tipus. Selleks on nad väga aktiivsed messidel, õppepäevadel, foorumites, õppereisidel, Internetis. Tänapäeva tippteadmisi saab küsida oskaja ka tehnika müügi- ja teenindusfirmadelt. Mitmed tippfirmad on Eestis esindatud. Õpikus on autorid püüdnud vältida otseselt konkreetse firmaga sidumist. Õppija ülesandeks jääb võimalike konkureerivate lahenduste leidmine ja võrdlusanalüüs õppe kontakttunnis. Käsikirja retsenseerisid filosoofiadoktor Allan Kaasik, Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent ja toiduteaduse doktor Väino Poikalainen, Teadus ja Tegu OÜ juhatuse liige. Magistriastme üliõpilase pilguga töötas käsikirja läbi tehnikateaduse bakalaureus Toomas Otsatalo, Maaülikooli tootmistehnika 2. õppeaasta magistrant õppeaine „Farmiseadmete teooria“ raames. Suur tänu neile väga arvukate, põhjalike, sisuliste ja asjatundlike kommentaaride eest! Õpiku käsikirja testisid ja aitasid oma tähelepanekutega parendada Maaülikooli tootmistehnika, maaehituse ja loomakasvatuse erialade üliõpilased 2020/2021. õppeaasta koroonaolukorrast tingitud sunnitud distantsõppel olles. Õpiku ilmumist toetas rahaliselt Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium läbi riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud“. Arvo LeolaKirje Taimekaitsepritside valiku kriteeriumid(Eesti Maaülikool, 2017) Jõesalu, Andres; Leola, Taavi; Luik, MatisTaimekaitse on põllumajandustootmise juures tähtis valdkond. Sellest oleneb saagikus, millest omakorda ettevõtte majanduslik edukus. Pestitsiidide hinnad on kõrged ja seega on vaja saavutada nende maksimaalne toime. Lisaks õige taimekaitsevahendi valimisele on vaja leida ka efektiivne taimekaitseprits. Käesoleva töö eesmärk on valida parim võimalik taimekaitseprits ühele Kesk- Eestis asuvale põllumajandusettevõttele. Valiku tegemisel on arvestatud külvialust pinda ning vajadust teostada taimekaitsetöö õigeaegselt. Töös esitatakse arvutuskäik optimaalse pritselahusepaagi suuruse ja poomi laiuse leidmiseks. Valemid on üldistatud ja ei sisalda kõiki muutliku iseloomuga tegureid, mis mõjutavad pritsimist. Pritsi valimisel ettevõttele lähtuti suurimat kasvupinda (400 ha) omavast põllukultuurist ning ajaliseks raamiks võeti neli tööpäeva. Lõputöö tulemusena valiti ettevõttele Hardi Navigator 24 meetrise Twin Force poomiga ja 4000 liitrise pritselahusepaagiga. Valitud pritsitootja masinaid on Eestis aastaid müüdud ning põllumeeste poolt kõrgelt hinnatud. Õhkkardinaga poomi tehnoloogia tagab parema pritselahuse katvuse taimedel, vähendab tuule mõju ning võimaldab pritsida väiksema hektarinormiga. Võrreldes teiste ligilähedast jõudlust pakkunud taimekaitsepritsidega on ainult Hardil tootevalikus õhkkardinaga poomid.Kirje Tehnoloogiate ja seadmete valik piimatootmises(2014) Ott, Janno; Luik, MatisSiinse töö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida, kas ja kui suurel määral on Eesti farmides tehnoloogiat kasutatud, millised on võimalused tehnoloogia osas ning millist mõju on tehnoloogia areng piimatootmisele avaldanud. Antud töö koosneb kuuest suuremas osast: piimakarja arendamisest, lüpsitehnoloogiast, söötmisest, loomade hügieenilisusest, ventilatsioonist ja veisefarmi lähtetingimustest. Esimeses osas kirjeldatakse loomakasvatust üldiselt. Lisaks tuuakse välja piimatootmise andmeid ning algteadmised loomakasvatusest. Samuti saab teadmisi olulistest loomakasvatustingimustest, mis on tähtsad loomakasvatuse seisukohalt suurema piimatoodangu saavutamiseks. Teises osas antakse ülevaade lüpsitehnoloogiatest ja tutvustatakse erinevate tootjate lüpsisüsteeme. Kolmandas osas tutvustatakse söötmistehnoloogiaid ning seadmete eripärasid. Söötmine on piimatootmises üks aeganõudvamaid tegevusi, selle tulevikusuund on söödarobotid. Neljandas osas kirjeldatakse sõnniku üldist olemust ja selle laudast eemaldamise vajadust. Tuuakse välja erinevaid sõnnikukoristusseadmed. Viiendas osas tuuakse välja ventilatsiooni olulisus ja hea kliima parameetrid looma heaoluks. Tutvustatakse erinevaid ventilatsioonisüsteeme ja soojustamise viise. Viimases osas on välja toodud katsefarmis planeeritavad tehnoloogiad 564 piimaveise pidamiseks. Välja on toodud olulised küsimused farmis, lüpsitehnoloogia, sõnnikukäitlus, jootmine, söötmine ja ventilatsioon laudas. Antud peatükis on veisefarmi ehitamiseks välja toodud projekt ja arvutused planeeritava lauda tegemiseks. Töös valiti lüpsilauda sisustamiseks erinevad tehnoloogiad. Oluliseks küsimuseks sai tööjõuvajadus. Kogu laudatöö on tänapäeval võimalik automatiseerida: lüpsmist, söötmist, ventilatsiooni ja ka sõnnikukoristust saab juhtida arvutist. Tehnoloogia arenemine võimaldab väiksemate kuludega rohkem toota ja raskeid töid asendada robotitega.Kirje Teraviljakoristustehnoloogiate valikukriteeriumite analüüs(2014) Dreiling, Ervin; Luik, MatisLõputöö eesmärgiks oli teha parima võimaliku teraviljakombaini valik konkreetsele Eesti teraviljatootjale. Selleks analüüsiti tangensiaalpeksuseadme ning klahvpuisturitega, tangensiaalpeksuseadme ning rootorpuisturitega ning aksiaalpeksuseadmega teraviljakombainide tööorganite erinevusi ning nende sobivust Eesti teraviljatootjale. Peksuseadmete võrdlusest tuleneb, et seemne kvaliteedi seisukohast on parim aksiaaltrumliga teraviljakombain. Aksiaalse asetusega rootoris toimub terade eraldamine viljamassist hõõrdejõu toimel, mis vähendab tera vigastamise riski. Aksiaaltrumliga teraviljakombaini teiseks eeliseks on tema suurem jõudlus võrreldes tangensiaalpeksuseadmetega. Üks rootorkombain võib ideaaltingimustel asendada kahte tangensiaalpeksuseadme ning klahvpuisturitega kombaini. Samas on aksiaalpeksuseadmega teraviljakombainid tundlikumad vilja niiskuse suhtes. Sellega langeb jõudlus. Parim valik sel juhul on hübriidkombain, kus on ühendatud nii tangensiaalpeksuseade kui rootorpuisturid. Sellega tagame tera piisava kvaliteedi, hea jõudluse erinevate klimaatiliste tingimuste korral mis on võrreldav aksiaalpeksuorganiga. Suurem jõudlus tagab teravilja õigeaegse koristuse, millega garanteeritakse tera kvaliteet ning väikseimad terakaod. See on üks kaalukamaid kriteeriume, mille järgi teraviljakombaini valida. Samuti peab lähtuma koristatava pinna suurusest ning põhu kvaliteedist, soetushinnast ning hooldustoest. Ettevõtte vaatlusandmete analüüsi tulemusena selgus, et tangensiaalpeksuseadme ning klahvpuisturitega kombainide puhul on oluline peksutrumlite paigutus. Eeljaotustrumliga klahvkombain tagas ligi 25 % suuremad jõudlusnäitajad. Samuti on õigustatud rootorpuisturitega teraviljakombaini ost, sest katseandmetel on selle päevane jõudlus 50 % võrra suurem.