Sirvi Autor "Luik, Lisbeth" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aflatoksiinide mõju juustus esinevatele piimhappebakteritele(Eesti Maaülikool, 2021) Luik, Lisbeth; Andreson, Helena (juhendaja)Juust on levinud piimatoode kogu maailmas. Sobilike niiskuse ning temperatuuri parameetrite tõttu, on juust hallitusseente arenemiseks hea keskkond. Mõned hallitusseente hulka kuuluvad Aspergillus perekonna liigid toodavad aflatoksiini, mis omab kantserogeenseid, mutageenseid ja immunosupressiivseid omadusi ning mida on 1990. aastal ilmunud teadusartiklis seostatud juustude hilise paisumisega, olles seni teadaolevalt ainus teadustöö, mis sellist seost kajastab. Kuna juustude paisumine on piimatööstuste jaoks probleemiks ka tänapäeval, väärib antud teema laialdasemat uurimist. Bakalaureusetöö eesmärk on nii teaduskirjanduse kui eksperimentaalse töö alusel anda ülevaade aflatoksiinidest ja aflatoksiin B1 poolt avaldatavast mõjust juustus esinevatele piimhappebakteritele. Töö raames teostati katsed hilise paisumisega juustudes sisalduvate mikroobide isoleerimiseks, säilitamiseks ja arvukuse määramiseks ning hinnati erineva kontsentratsiooniga aflatoksiini mõju piimhappebakterite referentstüvedele ning juustudest isoleeritud kultuuridele. Leiti, et uuritud juustude mikrobioloogiliste analüüside tulemused olid üksteisega sarnased ning ei selgitanud hilise paisumise põhjuseid. Aflatoksiini poolt avaldatav mõju esines vaid ühest juustust isoleeritud fakultatiivselt heterofermentatiivse Lactobacillus paracasei puhul, kus nii glükoosi kui galaktoosi kasvusöötmega katsutites ilmnes 5. inkubatsioonipäevaks gaasi tootmine aflatoksiin B1 kontsentratsioonil 10-40 µg/ml. Nimetatud süsivesikutega kasvusöötmete puhul täheldati ka aflatoksiini pärssivat toimet L. paracasei happe tootlikkusele juba toksiini madalatel kontsentratsioonidel vastavalt 10 ja 1 µg/ml. Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki töö ei kinnitanud aflatoksiin B1 mõju homofermentatiivsete piimhappebakterite süsivesikute fermentatsiooniprotsessile ja selle seost juustude hilise paisumisega, väärib teema edasist uurimist suurema hulga juustude isolaatide ja starterkultuuridega, seahulgas piimatööstuse keskkonnas esinevate fakultatiivselt heterofermentatiivsete piimhappebakteritega.Kirje Lactiplantibacillus plantarum tüvede ja aflatoksiin B1 vastastiktoime(Eesti Maaülikool, 2023) Luik, Lisbeth; Andreson, Helena (juhendaja); Lutter, Liis (juhendaja)Hallitusseened on sagedased toiduainete saastajad, kuna viimased pakuvad hallituse arenguks sobivat kasvukeskkonda. Hallitusseened on võimelised produtseerima mükotoksiine, millest peamiseks toiduainete saastajaks on aflatoksiin, mis avaldab inimeste ja loomade tervisele mitmeid kahjulikke omadusi, näiteks põhjustab maksavähki. Efektiivseks meetodiks toksiini kontsentratsiooni vähendamisel toidus on kasutada bioloogilisi vahendeid nagu piimhappebaktereid, mis on võimelised toksiini endaga siduma. Kirjanduse andmetel on tuvastatud ka aflatoksiini poolt avaldatav mõju piimhappebakteritele, näiteks nende kasvule ja süsivesikute fermenteerimisprotsessile, mistõttu on oluline uurida toksiini ja piimhappebakterite vahelist toimet. Magistritöö eesmärk on nii teaduskirjanduse kui ka eksperimentaalse töö alusel anda ülevaade aflatoksiinidest, nende ohtlikkusest ja toksiini kontsentratsiooni vähendamise võimalustest toidus ning tuvastada aflatoksiin B1 (AFB1) ning erinevate Lactiplantibacillus plantarum tüvede omavaheline antagonistlik mõju. Töö raames teostati katsed hindamaks AFB1 mõju erinevate, leivajuuretistest isoleeritud, L. plantarum tüvede fermentatiivsetele omadustele ning selgitati, milline on erineva genotüübiga elus vs surmatud L. plantarum tüvede võimekus siduda AFB1. Selgus, et AFB1 ei avaldanud bakterite süsivesikute fermentatsioonile olulist mõju, kuid katse näitas, et algselt arvatud 5 tüve asemel võib tegemist olla hoopis 8 erineva tüvega. Kõik uuritud L. plantarum tüved (nii elus kui ka surmatud) sidusid efektiivselt (ligi 100%) AFB1. Võrreldes surmatud rakkudega sidusid AFB1 efektiivsemalt elusad rakud (p<0,001). Kokkuvõtteks võib öelda, et L. plantarum on efektiivne AFB1 siduja ning edasised uuringud on olulised tuvastamaks täpsemaid parameetreid ja keskkonnatingimusi, mille juures seondumine on efektiivseim.