Sirvi Autor "Luhter, Kadri" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Proteiini ja tärklise kaitsmise võimalused mäletsejaliste söötmisel(2014) Luhter, Kadri; Kass, Marko (juhendaja); Kärt, Olav (juhendaja)Suuretoodangulised piimalehmad ei ole võimelised katma oma proteiini vajadust vatsas tekkiva mikroobse proteiiniga ning nende energiatarbe katmine mittestruktuursete süsivesikutega suurendab vatsa atsidoosi haigestumise riski. Selleks, et katta suure piimaanniga veiste proteiini- ja energiatarve tuleb ratsiooni lisada vatsast mööduvat, seedesüsteemi alaosades seeduvat proteiini ja tärklist. Magistritöö käigus uuriti kirjandusele tuginedes erinevaid võimalusi vähendamaks söödaproteiini ja -tärklise vatsas lõhustuvust. Oma uuringutes selgitati lignosulfonaadil põhineva preparaadi Agroprotect mõju kahe külmpressitud rapsikoogi (A ja B) ja ühe kuumtöötlemisel saadud rapsikoogi (K) kuivaine ja proteiini lõhustuvusele ning konserveeritud odra kuivaine ja tärklise lõhustuvusele vatsas in sacco meetodil. Lisaks uuriti ka preparaadi mõju rapsikookide kuivaine ja proteiini lahustuvusele ning vatsas lõhustuva ja vatsas lõhustumatu fraktsiooni osakaalu muutustele võrreldes töötlemata söötadega. Rapsikooke A ja K ning konserveeritud otra töödeldi 0 (kontroll) ja 10 ml preparaadiga ning rapsikooki B täiendavalt ka 30 ml preparaadiga. Oma katsetele tuginedes saab teha järgmised järeldused. • Külmpressrapsikoogi B töötlemine 10 ml lignosulfonaadi preparaadiga vähendas kuivaine efektiivset lõhustuvust. Enim avaldas külmpressrapsikoogi kuivaine lõhustuvusele vatsas mõju 30 ml preparaadiga töötlemine. • Külmpressitud rapsikoogi töötlemise tulemusel vähenes kuivaine lahustuva fraktsiooni osakaal ning suurenes vatsas lõhustuva ja lõhustumatu fraktsiooni osakaal. Muutus oli seda suurem, mida suuremat protekteerimisvahendi kogust kasutati. • Kuumtöötlemise teel saadud rapsikoogi kuivaine ja proteiini lõhustuvusele kasutatud preparaat mõju ei avaldanud. • Töötlemine 10 ml preparaadiga vähendas külmpressitud rapsikoogi proteiini lõhustuvust vatsas. Preparaadikoguse suurendamine proteiini lõhustuvusele täiendavat mõju ei avaldanud. • Külmpressitud rapsikookides vähenes ka proteiini lahustuva fraktsiooni osakaal ja suurenes vatsas lõhustuva ja lõhustumatu fraktsiooni osakaal. 30 ml protekteerimisvahendi kasutamisel proteiini fraktsioonide muutustele, võrreldes 10 ml preparaadiga töötlemisel, täiendavat mõju ei olnud. • Kuumtöötlemisel toodetud rapsikoogi töötlemisel preparaadiga vähenes lahustuva proteiini osakaal ja selle arvel suurenes vatsas lõhustuva proteiini osakaal kogu söödaproteiinis. Vatsas lõhustumatu fraktsiooni osakaal töötle-misega oluliselt ei muutnud. • Konserveeritud odra kuivaine ja tärklise lõhustuvust vatsas lignosulfonaadiga töötlemine ei mõjutanud. Rapsikoogi A töödeldud sööda kuivaine lõhustuvust võis mõjutada selle sööda suur rasvasisaldus. Kuivaine lõhustuvus töödeldud söödas ei vähenenud, kuid proteiini lõhustuvus vähenes. Vastupidiselt magistritöös saadud tulemustele, on varem tehtud uurimuses leitud, et söödas sisalduv rasv kuivaine ja proteiini lõhustuvust keemilisel töötlemisel ei mõjuta. Rapsikoogiga B saadud tulemused langevad kokku varasemalt tehtud uurimustega, kus keemiline töötlemine on vähendanud sööda kuivaine ja proteiini vatsas lõhustuvust. Kuumtöödeldud rapsikoogi (K) kuivaine ja proteiini lõhustuvusele preparaadil mõju ei olnud tõenäoliselt kuumtöötlemise käigus proteiiniga tekkinud ristsidemete tõttu. Varasemalt tehtud katsed on näidanud, et söödamaterjali keemiline töötlemine ja seejärel kuumutamine on vähendanud kuivaine ja proteiini lõhustuvust.Kirje Seleeni olulisusest veise organismis(2012) Luhter, Kadri; Kiiman, Heli (juhendaja)Seleen on mikroelement, mis on organismile tähtis eelkõige antioksüdandina, kuid osaleb ka hormoonide ja immuunsüsteemi reguleerimisel. Veistel seostatakse seleenipuudust nõrgenenud immuunsüsteemi, langenud viljakuse ja valgelihastõvega. Seleeni defitsiit Eesti veistel on põhjustatud mulla ja taimede madalast seleeni sisaldusest. Töö eesmärk oli välja selgitada seleeni lisasöötmise mõju täiskasvanud veisele, lootele ja vasikale ning leida vastus küsimusele, kas lehmale seleeni lisasöötmisega on võimalik ennetada seleenidefitsiiti vasikatel. Veiste söötades on võimalik seleeni sisaldust tõsta põllumaade seleenväetistega väetamisega ning orgaanilise või anorgaanilise seleeni lisamisega söödale. Orgaanilise seleeni söötmine, eriti seleeniga rikastatud pärmina, tõstab efektiivsemalt vere, kudede ja piima seleenisisaldust. Lehmade sööda seleenisisaldus mõjutab ka loote ja vasika organismi seleenitaset, kuna seleen läbib platsentat. Tagamaks piisav seleenivaru vasika kudedes tuleks lehmadele seleeni lisaks sööta vähemalt tiinuse viimasel 60-l päeval. Seleen kandub ema verest piima ning piimaperioodil sõltub vasika seleeniga varustatus piima seleeni sisaldusest. Piima seleeni sisaldus langeb 3-4 nädala jooksul pärast lisaseleeni söötmise lõpetamist endisele tasemele ning seetõttu peaks lehmadele seleeni lisaks söötma kogu laktatsiooni vältel.