Sirvi Autor "Loit-Harro, Evelin (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 12 12
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Beetaglükaani sisaldus suviodra terades sõltuvalt lämmastikuga väetamisest ja ilmastikust(Eesti Maaülikool, 2024) Kurg, Max; Korge, Mailiis (juhendaja); Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Khaleghdoust, Banafsheh (juhendaja)Eesti põllumajanduse ja toidusektori eesmärgiks on tarneahelas loodava lisandväärtuse suurendamine aastaks 2030 50% võrra. Enamuse vilja ekspordib Eesti terana, kuid lisandväärtuse tõstmiseks on vaja leida lahendusi ja tehnoloogiaid, sestap ootabki see valdkond arengut. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida Eesti Maaülikooli põldkatse andmete põhjal suvioder `Anni` seemnete β-glükaani sisaldust sõltuvalt väetusvariandist (0-120 kg ha-1) ja ilmastikust aastate 2020-2023 põhjal ning analüüsida seoseid odra β-glükaani, tuhande tera massi ja saagikuse vahel. Tulemused näitasid, et erinevad väetusvariandid ei mõjutanud β-glükaani kontsentratsiooni odra terades ning see oli sarnane nii väetamata kui erineva lämmastikväetise normiga väetatud odra terades, varieerudes vahemikus 4,65-4,91 g 100g-1. Aasta ehk ilmastik mõjutas β-glükaani sisaldust odras oluliselt. Kõrgemad õhutemperatuurid odra võrsumisel vähendasid β-glükaani sisaldust terades, kuid kõrsumisel, õitsemisel ning tera täitumisperioodil suurendasid β-glükaani sisaldust terades. Samas sademeterohkus mõjus β-glükaani sisaldusele pärssivalt odra kõrsumisel ning õitsemisel, kuid võrsumis- ja terade hilises täitumisfaasis oli sademete mõju positiivne. Beetaglükaani sisaldus odra terades oli seotud selle 1000 tera massiga ning β-glükaani sisaldus oli seda suurem, mida raskem oli tera.Kirje Nisuheina biomassi saak ja söödakvaliteet sõltuvalt niiteajast(Eesti Maaülikool, 2026) Klais, Mattias; Korge, Mailiis (juhendaja); Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Tõruvere, Katrin (juhendaja)Viimastel aastatel on põuaperioodide ja liigniiskuse sagenemine seadnud rohumaakultuuride saagikuse ja söödakvaliteedi üha suurema surve alla, mis on tõstnud esile vajaduse uute ja vastupidavamate söödakultuuride järele. Vahelmine nisuhein on üks selliseid kultuure, mida on Eestis söödataimena seni vähe uuritud. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli võrrelda vahelmise nisuheina puhaskülvi ja segukülvi lutserniga ning hinnata vahelmise nisuheina biomassi ja söödakvaliteeti erinevates kasvufaasides kasutades selleks erinevaid esimese niite aegu Eerika katsepõllul 2025. aastal. Tulemused näitasid, et saagikusele avaldas tugevaimat mõju niiteaeg – varase I niite saagikus jäi 2936–2971 kg KA ha⁻¹ juurde, samas kui hilise I niite korral saadi kuni 10 713 kg KA ha⁻¹. Segukülvi mõju I niite saagile ei ilmnenud, kuid ädalasaagis oli lutserni positiivne mõju selgelt näha. Söödakvaliteedi osas oli varane I niide toorproteiinisisaldusega 14,5–14,7%. Tulemused kinnitavad, et nisuheina kasvatamine söödakultuurina on Eesti tingimustes võimalik, kuid kultuuri saagikuse stabiilsuse hindamiseks on oluline jätkata katset järgnevatel aastatel.Kirje Punase ristiku allakülvi mõju nisu saagile ja kvaliteedile(Eesti Maaülikool, 2024) Pärnamäe, Kristjan; Loit-Harro, Evelin (juhendaja)Kõrged sisendite hinnad, uued Euroopa Liidu nõuded ja ühiskonna surve on pannud põllumehed raskesse olukorda. Põllumehed peavad tootma loodust mitmekesistavalt ja jätkusuutlikult. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida punase ristiku allakülvi mõju talinisu saagikusele ja kvaliteedile ning talinisu mõju punase ristiku biomassile sõltuvalt lämmastikväetise normist. Kaheksa variandiga põldkatse viidi läbi Ama Ait OÜ põllul Lääne-Virumaal 2022. aastal. Katsevariantide muutuvateks teguriteks olid ristiku allakülv ja kevadel antav lämmastikunorm (0N+R, 50N+R, 100N+R, 150N+R, 0N, 50N, 100N, 150N). Allakülvatud punane ristik vähendas talinisu saaki 0,2-0,3 t ha-1 võrra. Talinisule antav lämmastikväetis vähendas oluliselt punase ristiku biomassi ning seejuures väetise norm ei mõjutanud tulemust. Allakülviga nisu saak oli kvaliteedinäitajatelt madalam võrreldes puhaskülvi saakidega. Majanduslik arvestus näitas, et puhaskülvid olid allakülvidega võrreldes tulusamad. Kõikidest testitud variantidest oli kõige tulukam variant 150N. Allakülviga variantidest oli kõige tulukam 100N+R. Edasiste uuringute käigus tuleb tulemuste kinnitamiseks katset korrata. Lisaks tuleb uurida lämmastikväetise järelmõju punase ristiku biomassile.Kirje Rapsi sortide talvitumine(Eesti Maaülikool, 2025) Veetsmann, Alari; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Taimekasvatuse ja tervise õppetoolKliimamuutuse tagajärjel on sagenenud ekstreemsete ilmastikuolude esinemine talve, mis mõjutab oluliselt taliviljade talvitumist. Talvekindlus on üks rapsi aretuseesmärkidest ning seejuures on oluline võrrelda erinevaid sorte samades tingimustes. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida erinevate rapsisortide talvitumist. Uurimustöö põhineb 2024-2025 hooajal Lõuna-Eestisse rajatud põldkatsel, kus võrreldi 17 erinevat sorti. Hinnati taimiku biomassi ja juurekaela läbimõõtu sügisel ning kevadel. Viimane biomassi hindamine toimus pärast aprilli öökülmasid. Sügisel oli kõige suurem biomass ning juurekaela läbimõõt sortidel Bernstein, Maverick ja Herakles, kuid kevadeks olid sortidevahelised erinevused kadunud. Kõige paremini talusid kevadist öökülma sordid sordid Dominator, Janosh, Matrix cl, Duke ja Romeo ning kõige kehvemini Texas, Manhattan, Teflon ja Beatrix cl. Uuritud hooaja talvine ilmastik oli talvitumiseks soodne, mis tähendab, et suuremate järelduste jaoks on vaja katset korrata.Kirje Segukülvi mõju odra umbrohtumusele, saagile ja kvaliteedile(Eesti Maaülikool, 2026) Vesik, Helen; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Talgre, Liina (juhendaja); Alaru, Maarika (juhendaja)Euroopa Liidu riikides on järjest suurenenud huvi alternatiivsete viljelusviiside vastu, mille eesmärgiks on vähendada põllumajanduse keskkonnamõju ning parandada ressursside kasutamise efektiivsust. Üheks võimalikuks lahenduseks peetakse segu– ja allakülve, mis võivad parandada mulla viljakust, vähendada umbrohtumust ning suurendada tootlikkust. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata suviodra puhaskülvi, odra ja hariliku viki segukülvi ning odra ja punase ristiku allakülvi mõju umbrohtumusele, saagikusele, kvaliteedile ning maakasutuse efektiivsusele. Andmed koguti Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllult aastatel 2022–2023. Tulemused näitasid, et väikseim umbrohtude biomass oli punase ristikuga allakülviga variandis. Kõige nõrgem umbrohtude allasuruja oli oder vikiga variant. Katsevariantide vahel erines umbrohtude liigiline mitmekesisus. Shannon–Weineri mitmekesisusindeksi põhjal esines kõrgeim mitmekesisus oder ristiku variandis ning oder vikiga variandis jäid väärtused madalamaks, põhjuseks liikide ebaühtlane jaotus. Odra terasaak oli sarnane odra puhaskülvi ja ristikuga allakülvis. Parim kvaliteet ehk kõrgem tuhande tera mass, mahumass ja proteiinisisaldus saadi ristiku allakülviga variandis. Odra ja viki segukülvis jäi odra saagikus kõige madalamaks, mis tulenes umbrohtumisest, ning madalamad olid ka kvaliteedinäitajad. Tulemuste põhjal saab järeldada, et viki aeglasem algareng ja hilisem lämmastikusidumine kombinatsioonis odra domineerimisega ei loonud odrale varases kasvufaasis piisavalt soodsaid kasvutingimusi. Maaekvivalendi suhtarvu analüüs näitas segukülvide paremat maakasutuse efektiivsust. Oder vikiga segukülv võimaldas saavutada sama biomassi ja proteiinisaagi, kastutades põllumajandusmaad vastavalt 28% ja 14% vähem. Tulemuste põhjal saab järeldada, et segukülvide mõju sõltub suurel määral liikide konkurentsivõimest, külvisuhetest ja kasvutingimustest. Kõige efektiivsemaks viljelusvariandiks osutus odra ja punase ristiku allakülv, mis ühendas väiksema umbrohtumuse, kõrgema saagikuse ja paremad kvaliteedinäitajad. Töö pani olulise aluse järgmistele segukülvi katsete uurimisele Eesti tingimustes, et hinnata nende pikaajalist mõju saagikusele, kvaliteedile ja agroökosüsteemi toimimisele.Kirje Teraviljade ja liblikõieliste kultuuride saak ja kvaliteet segukülvis(Eesti Maaülikool, 2024) Vesik, Helen; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Alaru, Maarika (juhendaja)Euroopa Liidu riikides on kasvav huvi kasutada rohkem agroökoloogilisi võtteid, nagu näiteks segukülve. Käesolev bakalaureusetöö põhineb EMÜ katsepõllule Eerikal rajatud puhas- ja segukülvide võrdluskatselt 2022. a. kogutud andmetel. Katse eesmärgiks oli võrrelda teraviljade odra ja kaera ning kaunviljade herne ning viki puhaskülvide ja nende segude (oder + vikk ja kaer + hernes) saagikust ja saagi kvaliteeti (1000 tera massi, mahumassi ja proteiini sisaldust). Tulemused näitasid, et kaera puhaskülvi saagikus oli kaera-herne segukülvist usutavalt kõrgem, kuid odra puhaskülvi ja odra-viki segu saagikused olid statistiliselt võrdsed. Võrreldes puhaskülviga oli saagi kvaliteedinäitajatest 1000 tera mass suurem segukaeral, samas mahumass ja proteiini sisaldus oli segukülvides kas statistiliselt sama või pigem madalam. Ka viki 1000 tera mass oli segus madalam. Herne ja viki proteiini sisaldused ei sõltunud variandist. Majanduslikult olid kõik variandid kasumlikud, kuid segukülvide kasum oli väiksem võrreldes puhaskülviga. Tulemusi võrreldi varasemate uuringutega ning tõsteti esile vajadus jätkata segukülvide uurimist ja nende potentsiaali ära kasutamist põllumajanduses. Segude koostamisel on oluline jälgida segusse võetavate liikide ja sortide konkurentsivõimet ja samaaegset valmimist.Kirje Väetamise ja ilmastiku mõju talinisu tera, jahu taigna ja pätsi kvaliteedile(Eesti Maaülikool, 2026) Viiber, Romet; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Kaasik, Riinu (juhendaja)Lämmastik on kvaliteetse nisutoodangu kujunemisel üks olulisemaid toitaineid, mõjutades otseselt nisu kasvu, proteiinisisaldust ning seeläbi ka selle väärindamis- ja valmis toodangu omadusi. Magistritöö eesmärk oli hinnata tava- ja maheviljelusviisi ning kasvuaasta ilmastikutingimuste mõju talinisu tera, jahu, taigna ja saiapätsi kvaliteedinäitajatele. Uuring viidi läbi Eesti Maaülikooli pikaajalises külvikorrakatses aastatel 2023–2025 talinisu sordiga ’Edvins’. Katses võrreldi nelja tavaviljeluse lämmastikväetise normi (N 0, N 50, N 100 ja N 150) ning kolme maheviljeluse varianti (ORG 0, ORG I ja ORG II). Analüüsiti tera kvaliteedinäitajaid, jahu ja taigna reoloogilisi omadusi ning saiapätsi kvaliteeti. N 150 variant suurendas üldiselt kvaliteedinäitajaid, sealhulgas langemisarvu, kuid vähendas gluteeniindeksit. Tavaviljelussüsteemis kasvatatud nisul olid üldiselt paremad taigna ja küpsetusomadused võrreldes maheviljeluse variantidega. Kasvuaasta ilmastikutingimused mõjutasid oluliselt kvaliteedinäitajate kujunemist ning suurem sademete hulk terade täitumise perioodil oli seotud väiksema tuhande tera massi ja madalama mahumassiga. Parima kvaliteediga saiapätsid saadi 2023. aastal , millal oli ka kõige vähem sademeid kokku. Tulemused näitavad, et talinisu kvaliteet kujuneb väetamise, viljelussüsteemi ja ilmastikutingimuste koosmõjul ning kvaliteedinäitajaid tuleb hinnata terviklikult kogu kvaliteediahela ulatuses. Tööst saab järeldada, et stabiilselt kvaliteetse lõpptoodangu jaoks on vaja talinisu väetada mineraalväetisega, sest N 150 variant andis kokkuvõttes paremad tulemused.Kirje Väetamise ja viljelusviisi mõju odra ammooniumtransporterite HvAMT 1;1 ja HvAMT 2;1 ekspressioonile(2025) Võsu, Hanno; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Möll, Kaidi (juhendaja); Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetoolEfektiivsema lämmastiku omastamisvõimega taimed võimaldavad kiiremat põllumajanduslike investeeringute tasuvust ning vähendavad väärtuslike toiteelementide kadu taime jaoks, aidates samal ajal kaasa keskkonnareostuse vähenemisele kasutamata jäänud lämmastiku arvelt. Käesolevas töös uuriti, kuidas erinevad viljelusviisid, lämmastikväetise normid ja kasvufaasid mõjutavad ammooniumtransportergeenide HvAMT 1;1 ja HvAMT 2;1 ekspressiooni odras (Hordeum vulgare L.). Töö keskendus kahele kasvufaasile: BBCH 46 (paisunud viljatupe faas) ja BBCH 55 (viljapea loomise keskpaik). Proovid koguti Eesti Maaülikooli pikaajalisest külvikorrakatsest Eerikal, kus võrreldi ammooniumtransporterite aktiivsust tavaviljeluse süsteemis erinevate lämmastiku normidega katsevariantidelt (N0, N40, N80, N120) ja maheviljelussüsteemi katsevariantidelt (Org0 - kontroll, OrgI - talvised vahekultuurid orgaanilise väetisena, OrgII - sõnnik + talvised vahekultuurid). RNA eraldati taime maapealsest biomassist ja sünteesiti komplementaarseks DNA-ks (cDNA), mille alusel määrati geeniekspressioon kvantitatiivse PCR-i (qPCR) meetodil. Tulemused näitasid, et lämmastiku lisamine suurendas mõlema geeni ekspressiooni, kuid märgatav erinevus sõltus pigem kasvufaasist. HvAMT 2;1 ekspressioon oli kõrgem varasemas kasvufaasis BBCH 46 mineraalväetisega variantides, samal ajal kui HvAMT 1;1 ekspressioon tõusis märgatavalt hilisemas kasvufaasis BBCH 55, eriti N120 ja maheviljeluse OrgI katsevariantides. Viimase puhul võib ekspressiooni suurenemine olla seotud ka võimaliku patogeensete seente mõjuga.Kirje Väetamise mõju talinisu tera, taigna ja pätsi kvaliteedile(Eesti Maaülikool, 2024) Viiber, Romet; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Kaasik, Riinu (juhendaja)Mineraalväetise koguseid soovitakse roheleppe korraldusel vähendada 20%, kuid pagaritele on siiski vaja kasvatada kvaliteetset toorainet. Tooraine kvaliteet, millest olulise osa moodustab proteiin, sõltub suurel määral lämmastikväetisest. Bakalaureuse töö eesmärgiks oli analüüsida erinevates lämmastikväetise variantides kasvatatud talinisu „Edvins“ terade ning teradest valmistatud jahust tehtud taigna ja pätsi kvaliteedinäitajaid. Töö analüüsid teostati 2023. aastal Eesti Maaülikooli külvikorrakatses. Tera kvaliteedinäitajate (1000 tera mass, langemisarv, gluteenisisaldus, proteiinisisaldus ja veesidumisvõime) tulemused olid paremad tavaviljeluse variantides, kus kasutati kõrgema normiga mineraalväetist. Gluteeniindeks oli kõrgem maheviljelus variantidel. Taigna puhul olid tavaviljeluse variandid paremate kvaliteedinäitajatega: taigna moodustamise aeg, stabiilsus, elastsus. Küpsetatud pätsi puhul analüüsiti mahtu, välimust, värvust, koorikut, maitset, struktuuri, elastsus, pätsi kaalu, küpsetuskadu ja ruumalafaktorit. Tavaviljeluse variandid andsid paremad tulemused. Kõige paremate kvaliteedinäitajatega olid kokkuvõttes väetusvariandid, mis said vastavalt 100 ja 150 kg mineraalväetist hektari kohta. Edaspidi tuleks analüüsida mitme erineva aasta saagist tehtud pätse, et saadud tulemusi kinnitada.Kirje Vahelmine nisuheina biomassi- ja terasaak(Eesti Maaülikool, 2025) Tõruvere, Katrin; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Korge, Mailiis (juhendaja); Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetoolTera- ja söödakultuuride tootmine üheaastaste kultuuridega on ressursimahukas ning seotud mitmete negatiivsete keskkonna mõjudega, lisaks sõltub üheaastaste kultuuride saagikus tugevalt kliimamuutustest. Vahelmine nisuhein (Thinopyrum intermedium) on mitmeaastane põuakindel kõrreline kultuur, mis võimaldab toota nii biomassi kui ka terasaaki, mis teeb temast atraktiivse kultuuri põllumehele. Antud töö eesmärk oli uurida nisuheina biomassi ja terasaagi potentsiaali Eesti tingimustes põldkatsel, mis rajati 2023. aastal Eesti Maaülikooli katsepõllule Eerikal ning millelt koguti esimese saagiaasta andmed 2024. aastal. Söödakatse eesmärgiga uurida esimese niite aja ja külviviisi mõju saagile viidi läbi sortidega `MN Clearwater` ja `Canada` puhaskülvis ning segukülvis lutserniga võrreldes nelja erinevat niite aega. Terakatses sordiga `MN Clearwater` puhaskülvis erinevatel lämmastiku väetusnormidel (N0, N70, N140) ja segukülvis punase ristikuga väetusnormidel N0, N70 uuriti külviviisi ja lämmastiku normi mõju terasaagile. Põldkatsest selgus, et esimesel saagiaastal avaldas saagikusele eeskätt mõju I niite aeg ning suurima nisuheina kogu biomassi saagi (6300 kg ha-1) saab toota, kui I niite aeg jääb juuli algusesse, mil taimede arengufaas on piimküpsuses. Esimesel saagiaastal segukülv lutserniga ei suurendanud biomassi saagikust, kuna kasvuaasta alguse tingimused olid taimiku kujunemiseks keerulised ning lutserni osakaal oli taimikus väga madal. Osaliselt leidis toetus hüpotees, et nisuheina tera saagikus suureneb segukülvil punase ristikuga. Kuigi nisuheina tera saagikus puhaskülvil oli suurem (keskmiselt 154 kg ha-1) kui segukülvil (keskmiselt 104 kg ha-1) tootis nisuhein segus ristikuga N normi 70 kg ha-1 juures sarnase biomassi saagikuse, kui puhaskülvis samal väetustasemel, vastavalt segukülvil 135 kg ha-1 ja puhaskülvil 139 kg ha-1. Järgmistel saagiaastatel, mil punase ristiku panus taimiku arengusse suureneb võib oodata ka nisuheina terasaagi suurenemist. Kuna tegemist on esimese aasta saagi tulemustega, mis näitavad, et nisuheina on võimalik biomassi ja terasaagi eesmärgil Eesti tingimustes kasvatada siis on oluline analüüsida ka järgmiste aastate tulemusi selgitamaks nisuheina saagikuse stabiilsust mis annaks selgema ülevaate uue kultuuri nisuheina kasutamisest põllukultuurina.Kirje Vahelmise nisuheina terasaak ja kvaliteet(Eesti Maaülikool, 2026) Lehemets, Mihkel; Korge, Mailiis (juhendaja); Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Taimekasvatuse õppetoolMitmeaastaste teraviljakultuuride kasvatamine on põllumajanduses oluline, sest need võivad vähendada mullaharimise vajadust, toitainete leostumist ja tootmise keskkonnakoormust. Vahelmine nisuhein on perspektiivne mitmeaastane kultuur, kuid selle saagikus ja kvaliteet Eesti tingimustes vajavad veel täpsemat uurimist. Bakalaureusetöö eesmärk oli hinnata vahelmise nisuheina terasaaki ja kvaliteeti sõltuvalt lämmastikunormist, külviviisist ja võrrrelda suvinisuga. Töös analüüsiti 2025. aastal Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllul kasvatatud nisuheina puhaskülvi ja punase ristikuga segukülvi saaki, proteiinisisaldust, mahukaalu ja langemisarvu erinevate lämmastikväetise normidega. Tulemused näitasid, et nisuheina kombainiga koristatud terasaak jäi madalaks, ulatudes 97–193 kg/ha. Bioloogiline terasaak oli märgatavalt suurem, jäädes vahemikku 356–859 kg/ha. Keskmiselt moodustas kombainiga koristatud saak vaid 23,3% bioloogilisest saagist. Lämmastikväetamine ei suurendanud usutavalt kombainiga koristatud terasaaki. Lämmastikväetamine suurendas eelkõige proteiinisisaldust, kuid ei parandanud ühtlaselt mahukaalu ega langemisarvu. Segukülv punase ristikuga ei suurendanud nisuheina koristatud terasaaki, kuid parandas mitmeid generatiivseid tunnuseid: pähikute arv peas, terade mass peas, terade arv peas ja pähikus, tuhande tera mass. Võrreldes suvinisuga olid nisuheinal mahukaal, proteiinisisaldus ja langemisarv madalamad. Samas ei olnud nisuheina väiksem saagikus seotud ainult terade arvuga, vaid eelkõige väiksema tera massi ja keerukama koristatavusega. Edasistes uuringutes tuleks keskenduda nisuheina koristustehnoloogia, varisemiskindluse, terasuuruse ja segukülvide sobivuse täpsemale hindamisele.Kirje Viljelusviisi mõju rüpsi saagile ja kvaliteedile(Eesti Maaülikool, 2025) Pettai, Bert; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetoolViimaste aastate ebaõnnestunud talirapsi talvitumised on suunanud tootjad otsima väiksema riskitasemega kultuure, mis sobiksid külvikorras talirapsi asendama. Üheks võimalikuks alternatiiviks nähakse talirüpsi. Talirüpsi kasvatust käsitlevaid teadusuuringuid on seni tehtud vähe, mistõttu vajab selle kultuuri agronoomiline ja majanduslik potentsiaal täiendavat uurimist. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada erinevate viljelusviiside mõju talirüpsi saagikusele, seemnekvaliteedile ja tootmise majanduslikule tasuvusele Eesti tingimustes. Uurimistöö aluseks oli Eesti Maaülikooli pikaajaline põldkatse Tartu vallas, Eerikal, kus 2022/2023. aasta kasvuperioodil katsetati kolme maheviljelus- ja nelja tavaviljelusvarianti, erinevate kevadise lämmastikväetise kogustega (0–150 kg/ha). Tulemused näitasid, et suuremate lämmastikunormidega (N100 ja N150) variantide saagikused ei erinenud statistiliselt usaldusväärselt mõõduka väetustasemega (N50) variandi saagikusest, viidates lämmastikväetise efektiivsuse vähenemisele põuastes tingimustes. Seemnekvaliteedi analüüsist selgus, et suuremad lämmastikunormid tõstsid proteiinisisaldust ja vähendasid õlisisaldust. Mahevariantide seemnekvaliteedi näitajad osutusid stabiilsemateks võrreldes tavaviljelusega. Majandusanalüüs tõi esile, et ilma toetusteta olid kõik variandid kahjumlikud. Töö tulemused kinnitavad, et talirüps võib olla sobiv riskide hajutamise kultuur, ent optimaalne väetustase ja viljelusviis sõltuvad ilmastikust.