Sirvi Autor "Loit, Kaire (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Trichoderma tüvede mõju kartuli- lehemädaniku tekitajale(Eesti Maaülikool, 2024) Leitu, Kätlin; Põldmets, Marian (juhendaja); Loit, Kaire (juhendaja); Koppel, Mati (juhendaja)Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans on üks laastavamaid patogeene kartulitootmises, põhjustades suuri saagikadusid. Haigustekitaja tõrjumisega kaasnevateks probleemideks on: resistentsuse teke toimeainete vastu, rangemate regulatsioonide kehtestamine preparaatide kasutamise osas ning samuti keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnev keskkonnareostus. Alternatiivseks lahenduseks keemilistele preparaatidele on bioloogilised tõrjevahendid, mis sisaldavad näiteks antagonistlike mikroseeni. Enim uuritud mikroseente perekond on Trichoderma, kellel on võime pärssida patogeeni kasvu ning samuti on neil positiivne toime taimede kasvule ja arengule. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata 13 erineva Trichoderma spp. tüve antagonistlikku mõju kartuli-lehemädaniku tekitajale Phytophthora infestans`ile in vitro kahe temperatuuri juures, milleks olid 14 ºC ja 24 ºC. Katse käigus mõõdeti patogeeni koloonia pindalad pildistöötlusprogrammi ImageJ abil ning arvutati välja tüvede inhibitsiooniprotsent. Tulemustest selgus, et Trichoderma spp. tüvedel on erinev inhibitsioonivõime 14°C juures, kuid 24 °C ei esinenud tüvede vahel statistiliselt olulist erinevust. Efektiivsemad tüved inhibeerisid patogeeni kasvu üle 40% mõlema temperatuuri juures. Mõnedel tüvedel patogeeni kasvu pärssiv toime puudus. Katse käigus tuvastati mitmed tüved, sealhulgas ka Eesti päritoluga, milledel võib olla potentsiaali edasistes uuringutes ning katsetes bioloogilise tõrje preparaatide välja töötamisel. Edasised katsed on vajalikud, et kinnitada töös efektiivsemateks osutunud Trichoderma tüvede inhibeerivat mõju kartuli-lehemädaniku põhjustavale patogeenile.Kirje Tüfuloosi esinemine talirapsil(Eesti Maaülikool, 2024) Ahja, Karmen; Loit, Kaire (juhendaja)Tüfuloosi on peetud teraviljakultuure kahjustavaks talvitumishaiguseks, mille esinemist pärsib või leviku katkestab teiste kultuuride kasvatamine külvikorras. Üheks selliseks tulusaks kultuuriks on viimastel aastatel saanud taliraps. Seni ei ole rapsil ja teraviljadel ühiseid talvitumishaiguseid täheldatud, kuid 2021. aastal leiti Eestis tüfuloosile omased kokkupakitud seeneniitidest mügarad ehk sklerootsiumid ka talirapsilt. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli kindlaks teha, kas kõrrelistele olulist kahju põhjustava Typhula seeneperekonna liigid kattuvad talirapsi kahjustavate liikidega. Uurimuse uudsus seisneb selles, et varasemalt ei ole Euroopas rapsil tüfuloosi esinemist tuvastatud. Uuringus kasutati vahetult pärast lume sulamist teraviljadelt, kõrrelistelt ja rapsilt erinevatest asukohtadest kogutud tüfuloosile omaseid sklerootsiumitega proove. Liikide tuvastamiseks eraldati sklerootsiumidest DNA ning PCR produktid saadeti Tartu Ülikooli genoomika instituudi tuumiklaborisse Sanger sekveneerimisse. DNA järjestustele liigi vaste leidmiseks kasutati UNITE ja NCBI blast otsingut. Tulemustest selgus, et nii teraviljadel kui rapsitaimedel esineb sama liiki patogeen – Typhula ishikariensis. Vaid kahel proovil, mis olid kogutud kõrrelistelt taimedelt koduaiamurult ja rohumaalt, tuvastati Typhula phacorrhiza. Kuna sama patogeen Typhula ishikariensis esineb nii teraviljadel kui talirapsil, siis seene arenguks soodsatel talvedel võib tulevikus tekkida vajadus ümber teha senised külviplaanid. Edaspidi oleks kindlasti vajalik süsteemsemalt uurida seost rapsi eelviljade, mullastiku, vastuvõtlike sortide jms ning tüfuloosi esinemise vahel.