Sirvi Autor "Loit, Kaire" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

Arbuskulaar-mükoriissete seente inokulatsiooni mõju kartuli saagikusele ja haiguskindlusele
(Eesti Maaülikool, 2017) Jaeski, Kertrud; Loit, Kaire; Taimekaitse
Arbuskulaar-mükoriissed (AM) seened kuuluvad krohmseente (Glomeromycota) hõimkonda ning AM seentega inokuleerimist loetakse tõhusaks biotõrje võtteks. Kuna maailmas suureneb üha enam vajadus sünteetiliste väetiste ning taimekaitsevahendite järele, mis omakorda viivad haigustekitajate resistentsuseni pestitsiidide suhtes ning mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemiseni on oluline leida jätkusuutliku põllumajanduse nimel keskkonnasäästlikke alternatiive. AM seened on võimelised sümbioosi moodustama ligi 80% maismaataimedega, mille hulka kuuluvad ka põllumajandulikus tootmises enam kasvatatavad ning majanduslikku kasu toovad kultuurid. AM sümbioos vähendada mullapatogeenide poolt tekitatavat kahju peremeestaimedele. Teaduslikult on tõestatud, et mullapatogeenid ja AM seened konkureerivad koloniseeritava pinna ja fotosünteesi produktide pärast. Magistritöö eesmärgiks oli selgitada kommertsotstarbel toodetud AM seenpreparaadi inokulatsiooni mõju kartuli mugulahaiguste esinemisele. Töös seati järgmised hüpoteesid: 1) AM preparaat Mycozoom vähendab mulla kaudu levivate kartuli mugulahaiguste esinemist. 2) AM preparaat Mycozoom parandab oluliselt kartuli saagikust. Tulemustes selgus, et preparaadi Mycozoom kasutamine vähendas kartulimugulatel hariliku kärna (Streptomyces spp) esinemist. Lisaks selgus preparaadi Mycozoom kasutamise positiivne mõju kartuli saagikusele ja turustatavate mugulate osakaalule. Siiski olid tulemused oluliselt mõjutatud katseaasta ilmastikust. Kuna 2015. aastal oli mugulate idanemise periood 26 aasta keskmisega võrreldes sademeterikkam, siis andis positiivseid tulemusi pulbri kujul preparaat. Samas aastal 2016 oli mai kuu väga sademetevaene, andis positiivseid tulemusi AM suspensioon kujul preparaat. Kuna ühe innovatiivsema lahendusena vähendamaks sünteetiliste pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamist on põllumajanduses üha enam rakendust leidmas erinevate biostimulaatorite kasutamine, siiski tuleks silmas pidada, et kõik turul saada olevad biopreparaadid ei taga soovitavat edu. Kuna käesolevas katses kasutatud preparaadi mõju olenes suurel määral ilmastikust, siis leiti, et tuleks jätkata katsetega, kus kasutatakse graanul- ja suspensioonpreparaati samaaegselt.
Arbuskulaar-mükoriissete seente tähtsus põllumajanduses
(2015) Heinsaar, Rainer; Loit, Kaire; Runno-Paurson, Eve
Intensiivne põllumajandus on viimase 50 aasta vältel oluliselt kaasa aidanud toiduainete tootmise suurenemisele, tulemuseks on üha suurenev sõltuvus sünteetilistest taimekaitsevahenditest ning mineraalväetistest, mis omab tugevat mõju keskkonnale. Prognooside kohaselt kahekordistub ülemaailmne nõudlus toidu järele aastaks 2050 ning seetõttu on kestliku maakasutuse tagamiseks vajalik leida lahendusi. Bakalaureusetöös uuritav arbuskulaarne mükoriisa (AM), mis on kõige levinum mükoriisaliik, on üks võimalustest, millega tagada põllumajanduse jätkusuutlikkust. Töö eesmärgiks on kirjanduse põhjal uurida, kuidas agrotehnilised võtted mõjutavad arbuskulaar-mükoriisset kolonisatsiooni põllukultuuridel ja seeläbi taimede kasvu ja saagikust. AM sümbioos parandab taimede toitainete ja vee omastamist, mulla struktuuri ja veehoiuvõimet ning vastupidavust biootilisele ja abiootilisele stressile, mistõttu võib paraneda taimede kasv ja suureneda saagikus. Selleks, et rikkalikku ja kvaliteetset AM kolonisatsiooni saavutada, tuleb põllumajanduses arvestada mitmete erinevate teguritega. Mullaharimine, mittemükoriissete taimede kasvatamine külvikorras ning mineraalväetiste kasutamine vähendavad AM kolonisatsiooni arengut ja selle hulka, mistõttu kasulik mõju taimedele väheneb. Positiivset mõju kolonisatsioonile avaldavad mükoriissete taimede külvikorras rakendamine ning mükoriissete vahekultuuride kasvatamine. Bakalaureusetöö põhjal leiti, et hüpotees pidas paika. Agrotehnilised võtted omavad olulist rolli AM kolonisatsiooni reguleerimisel ning edasist uurimist vajaks AM seente rakendamine kõrge tootlikkusega põllumajanduses.
Arbuskulaarne mükoriisa ja selle osa taimekaitses
(2015) Jaeski, Kertrud; Loit, Kaire; Runno-Paurson, Eve
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade arbuskulaar-mükoriissete seente ja taimede vahelise interaktsiooni mõjust erinevatele patogeenidele ning tuua välja põhilised toimemehhanismid. Kasvukeskkonna mikrobioloogiline mitmekesisus on oluline komponent, mis määrab mulla seisundi, parandab taime tootlikkust ning tagab ökosüsteemi jätkusuutlikkuse. Tarbijate nõudlus keskkonnasõbralikult toodetud toidu järele on kasvuteel, seega on oluline leida lahendusi kasvatatavate põllukultuuride majanduslikult jätkusuutliku saagikuse tagamiseks tingimustes, kus kasutatavate sisendite hulk on tavapärasega võrreldes väiksem. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade arbuskulaar-mükoriissete seente ja taimede vahelise interaktsiooni mõjust erinevatele patogeenidele ning tuua välja põhilised toimemehhanismid. Käesolev töö on kirjanduse põhine ja kasutatud on erinevaid vanemaid ja uuemaid retsenseeritud teadusartikleid, mis puudutavad otseselt antud uurimustöö teemat. Nende artiklite põhjal on loodud terviklik pilt sellest, milline on arbuskulaarse mükoriisa roll keskkonnasäästlikus taimekaitses. Antud töös on uuritud, kuidas arbuskulaarne mükoriisa mõjutab kultuurtaimede vastupidavust erinevate patogeenide ja haigustekitajate suhtes, keskendudes põhiliselt fütopatogeensetele seenpatogeenidele. Välja on toodud erinevaid näiteid uuringutest, mille võib leida ka analüüsist tabeli kujul. Ehkki antud teemat on uuritud rohkem kui 100 aastat, kuid on teemasid mille puhul tuleb veel teha jätkuvaid uuringuid ja läbi viia selleks katseid.
Biofungitsiidide mõju ristõieliste nuutri tõrjes
(Eesti Maaülikool, 2021) Põldmets, Marian; Kiiker, Riinu; Loit, Kaire
Ristõieliste nuuter on majanduslikult oluline taimehaigus, mis kahjustab kõiki ristõielisi kultuure. Haigust põhjustav protist Plasmodiophora brassicae moodustab püsivaid ellujäämisstruktuure ning on mullas võimeline säilima pikki aastaid. Efektiivsed tõrjemeetodid on piiratud. Haiguse ennetamisel ja nakkuse vähendamisel võivad potentsiaalselt rolli mängida biofungitsiidid. Käesoleva magistritöö eesmärk on hinnata kolme kaubanduslikult kättesaadava biofungitsiidi – Mycostopi, Prestopi ja Serenade ASO – mõju ristõieliste nuutri tõrjes. Laboritingimustes viidi 2020. aasta kevadel läbi potikatse patogeeniga nakatunud mullaga, mis koguti Viljandimaa tootmispõllult. Nii steriliseeritud kui ka steriliseerimata mulda töödeldi biofungitsiididega, kasutades kahte erinevat kulunormi. Mullaproovidest eraldati patogeeni DNA, millest määrati qPCR meetodiga patogeeni kontsentratsioon ja lisaks arvutati taimede haigusindeks. Tulemuste analüüsil ilmnes, et Prestop vähendas oluliselt patogeeni kontsentratsiooni mittesteriilses loomuliku nakkusega mullas ühekordse tooteetiketil toodud soovitusliku kulunormi juures. Mycostopi ja Serenade ASO töötluste puhul P. brassicae hulk ei vähenenud. Siiski, taimejuurte haigusindeks vähenes Serenade ASOga töötlemise järgselt. Steriliseeritud põllumullas ei omanud ühegi preparaadi kasutamine statistiliselt olulist mõju. Biofungitsiidide varieeruv efektiivsus võis tuleneda biofungitsiidides sisalduvate antagonistlike organismide erinevast toimemehhanismist, mulla madalast pH-st või kõrgest nakkuse tasemest töödeldavas mullas. Antud uurimistöö tulemuste põhjal võib järeldada, et biofungitsiid Prestop võiks olla kaasatud ristõieliste nuutri integreeritud tõrjesse. Täpsemate järelduste tegemiseks on vajalik läbi viia täiendavaid katseid biofungitsiidiga Prestop nii labori- kui ka põllutingimustes. Bioloogilise tõrje edasi arendamiseks võiks tulevikus isoleerida Eesti põllumuldadest kohaliku päritoluga antagonistlikke seene- või bakteritüvesid, mida katsetada P. brassicae tõrjeks.
Biopreparaadi Bactomix 5 toime ristõieliste nuutritekitaja (Plasmodiophora brassicae) arengu takistamisel
(Eesti Maaülikool, 2019) Põldmets, Marian; Kiiker, Riinu; Loit, Kaire; Ploomi, Angela; Aiandus
Ristõieliste nuutrit põhjustav mullapatogeen Plasmodiophora brassicae on mullas võimeline säilima ligikaudu 20 aastat. Tänasel päeval efektiivsed tõrjemeetodid nakkuse kontrollimiseks puuduvad. Alternatiivse tõrjemeetodina on uuritud mullas esinevaid baktereid, mis on in vitro katsetes tõestanud mullapatogeene allasuruvat toimet. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on teha kindlaks biopreparaadi Bactomix 5 potentsiaal ristõieliste nuutritekitaja (P. brassicae) arengu takistamisel, samuti rakendada ja hinnata kvantitatiivse PCR (qPCR) metoodika sobivust P. brassicae puhkeeoste hulga määramiseks mullast. Uurimusest selgus, et mulla töötlemisel kasutatud biopreparaat Bactomix 5 mõju ristõieliste nuutrit põhjustava patogeeni P. brassicae alla surumisel ei ilmnenud ja patogeeni kogus mullas ei vähenenud. Seejuures oli qPCR metoodika sobiv ja usaldusväärne viis P. brassicae püsieoste kvantitatiivsel määramisel mullast. P. brassicae hulga suur varieerumine erinevate pottide muldade seas näitab metoodika täpsustamise vajadust proovide maksimaalse homogeniseerimise näol. Edaspidiseid katseid on soovitatav läbi viia kontrollitud toimeainet sisaldavate bioloogiliste preparaatidega ristiõieliste kultuuride piires.
Fungitsiididega töötlemise mõju mükotoksiine tootvate Fusarium perekonna seeneliikide esinemisele rohusilo tootmiseks kasvatatavas heintaimikus
(Eesti Maaülikool, 2021) Kõiv, Meelis; Puidet, Britt; Loit, Kaire
Loomakasvatuse intensiivistumisega suureneb järjest enam nõudlus kvaliteetse loomasööda järgi. Rohusilo on paljudes Euroopa riikides põhisööt, mida loomadele antakse. Viimase aja uuringud aga viitavad sagedasele mükotoksiinidega saastatusele silodes, mis võib põhjustada loomadele terviseprobleeme. Enamik mükotoksiine produtseerivatest seeneliikidest kuulub perekonda Fusarium, mille esindajad on ka laialt levinud haigustekitajad paljudel kultuurtaimedel. Antud bakalauerusetöö eesmärkideks oli välja selgitada Eesti heintaimedel levivad mükotoksiine tootvad Fusarium perekonna liigid ja uurida fungitsiididega töötlemise mõju nende esinemisele. Katsete läbiviimiseks rajati Aatma OÜ kultuurrohumaale neli katselappi, mida töödeldi Mirador 250 SC-ga, Juventus 90®-ga ja mõlema fungitsiidi seguga. Rohuproove koguti katselappidelt enne ja pärast fungitsiididega töötlemist. Fusarium perekonna liikide määramiseks ja fungitsiidide mõju hindamiseks kasutati PCR-i põhiseid meetodeid. Mükotoksiine tootvate Fusarium perekonna liikide määramiseks testiti antud töös mitmeid erinevaid liigispetsiifilisi praimereid, millega tuvastati rohuproovidest F. culmorum, F. cerealis ja F. poae. Kõik kindlaksmääratud liigid on suutelised tootma erinevaid mükotoksiine ja seeläbi potentsiaalselt saastama ka rohusilo. Töös esitatud andmete põhjal ei saa hetkel kinnitada, et ükski fungitsiid vähendaks Fusarium perekonna liikide esinemist rohttaimedes. Täpsemate järelduste tegemiseks tuleks läbi viia korduskatseid suurema valimiga ja kasutama konventsionaalse PCR-i kõrval ka qPCR-i ning kombineerima neid keemiliste analüüsidega.
The indigenous arbuscular mycorrhizal fungal colonisation potential in potato roots is affected by agricultural treatments
(2018) Loit, Kaire; Soonvald, Liina; Kukk, M.; Astover, Alar; Runno-Paurson, Eve; Kaart, Tanel; Öpik, Maarja; Estonian University of Life Sciences. Chair of Plant Health; Estonian University of Life Sciences. Chair of Soil Science; Estonian University of Life Sciences. Chair of Crop Science and Plant Biology; Estonian University of Life Sciences. Chair of Animal Breeding and Biotechnology
There is an urgent need to develop novel approaches to enhance sustainable agriculture while not reducing cr op yields. Arbuscular mycorrhizal (AM) fungi establish symbiotic associations with most crop plants improving plant performance and soil health. This study investigated the extent of colonisation of potato roots by indigenous AM fungi in the arable soil under conventional and organic farming systems. Potato roots had greater AM fungal colonisation levels under organic than conventional farming, though in general, root colonisation levels were extremely low in both farming systems . Pota to root AM fungal colonisation was lower with higher soil P content and higher with higher annual C input. Trap plant root AM fungal colonisation was considerably higher than in field potato roots and showed that soil mycorrhizal inoculum potential was hig her in organic than in conventional farming. Thus, the positive impact of manure application in organic fields to the potato AM fungal colonisation can be explained by previous higher total annual C fresh organic matter input and lower soil P content under treatment. Furthermore, the natural AM fungal abundance in the soil was sufficient to colonise trap plant roots, suggesting a low mycorrhizal dependence of the studied potato cultivar.
Krohmseente (Glomeromycota) liigiline koosseis erinevate kartulisortide juurtes
(2016) Mõtsla, Freeta; Loit, Kaire; Runno-Paurson, Eve
Arbuskulaarset mükoriisat moodustavad krohmseened (Glomeromycota) on võimelised moodustama sümbioosi ligikaudu 80% maismaataimedega, kuhu kuuluvad ka enamus tootmisotstarbel kasvatavad kultuurtaimed. Kuna kogu maailmas suureneb nõudlus keskkonnasäästlikult toodetud toidu järgi, on oluline leida erinevaid võimalusi jätkusuutliku saagi tagamiseks tingimustes, kus sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide osakaalu on vähendatud. On leitud, et enam kui 450 miljonit aastat taimedega kooseksisteerinud arbuskulaarset mükoriisat moodustavad krohmseened võivad olla võtmesõnaks keskkonnasäästliku ent majanduslikult jätkusuutliku tootmise tagamisel. Reolas rajatud katse ee smärgiks oli erinevate kartulisortide juurtes leiduva krohmseente koosseisu ja osakaalu väljaselgitamine. Teiseks eesmärgiks oli võrrelda erinevate kartulisortide juurtes leiduvate krohmseente koosseisu ning liigirikkust sõltuvalt taime kasvufaasist. Tulem ustest võib järeldada, et krohmseente liigirikkus on mõjutatud oluliselt taime kasvufaasist, olles oluliselt liigirikkam kartulitaimede vananemise faasis kogutud juurtes. Hõimkonda krohmseened kuuluvate DNA järjestuste jaotamise järel perekonna (genera) ta sandini selgus, et kõigist teadaolevast 14 sugukonnastoli esindatud 6 sugukonda ning teadaolevast 29 krohmseente perekonnast oli käesolevates proovides esindatud 8 perekonda. Võrreldes krohmseente kooslusi sõltuvalt kartulisordist, leiti, et erinevate kart ulisortide juuri koloniseeris võrdlemisi erinev krohmseente kooslus. Koosluse erinevused viitavad sellele, et erinevate kartulisortide ja arbuskulaarset mükoriisat moodustavate seeneliikide vahel esineb teatud spetsiifilisus. Seega, püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust. Krohmseente koosseis ning osakaal varieerub kartulisortide vahel ning krohmseente liigirikkus erinevates taime kasvufaasides on erinev.
Nisu helelaiksuse leviku dünaamika Eesti tingimustes
(Eesti Maaülikool, 2023) Peetsalu, Joosep; Loit, Kaire
Paljude teiste teraviljahaiguste kõrval on nisu helelaiksus, mille põhjustajaks on kottseente hõimkonda kuuluv Zymoseptoria tritici, majanduslikult olulisim nisul esinev haigus. Ligi 70% Euroopa Liidus kasutatud iga-aastasest fungitsiidide kogusest kulub nisu haiguste tõrjeks ja sellest omakorda 70% Zymoseptoria tritici tõrjeks. Tulenevalt Euroopa Liidu ja maailma keskkonnapoliitikast muutub üha olulisemaks taimekaitsevahendite täpne kasutamine, et vähendada preparaatide koguseid. Hetkel teostatakse põllukultuuride haigustõrjet vastavalt Euroopa fungitsiiditootjate poolt välja töötatud skeemidele, mis ei pruugi olla kooskõlas tegeliku vajadusega ja pritsimiskordade täpse ajastamisega. Õigeaegseks fungitsiidide pritsimise ajastamiseks on aga oluline teada haiguste levikut põllul võimalikult täpselt. Maailmas on loodud hulganisti ilmaandmetel ja matemaatilistel mudelitel põhinevaid taimehaiguste lööbimise prognoosisüsteeme, kuid need ei arvesta õhus levivate eoste hulka. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida Zymoseptoria tritici eoste leviku dünaamikat talinisu kasvuperioodil. Molekulaarsete analüüside tulemusel selgus, et eoste hulk varieerub kasvuperioodi lõikes oluliselt. Vaadeldes eoste leviku ja ilmastikutingimuste vaheliseid seoseid, tehti järeldused, et antud metoodika rakendamine omab täppistaimekaitse arendamisel olulist tähtsust. Sellest tulenevalt saab tulevikus ilma- ja eoseandmete analüüsimisel luua täpseid mudeleid haiguse leviku ennustamiseks ja seeläbi täpsemaks muuta ning vähendada fungitsiidide kasutussurvet.
Osoneeritud veega viinapuude pritsimise mõju viinamarjade kvaliteedile
(Eesti Maaülikool, 2023) Tiirmaa, Riina; Karp, Kadri; Loit, Kaire
Seoses vajadusega vähendada taimekasvatuses kasutusel olevate pestitsiidide koguseid, tuleb leida alternatiive. Osoneeritud veest võib saada uuenduslik ja keskkonnasõbralik vahend seenhaiguste tõrjel viinamarjaistanduses. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja osoneeritud veega ja taimekaitsevahenditega viinapuude pritsimise mõju viinapuu jahukaste levikule vilikonnas ja seente kolooniate arvukusele marjadel. Teiseks eesmärgiks oli analüüsida osoneeritud veega ja taimekaitsevahenditega viinapuude pritsimise mõju viinamarjade fenoolide sisaldusele ja antioksütatiivsele aktiivsusele. Katsedviidi läbi kasvuhoones sordiga ‘Regent’ ja avamaal sordiga ’Hasanski Sladki’. Viinapuu jahukaste levik oli ’Hasanski Sladki’ vilikonnas suurem kontrollvariandis ja madalaim taimekaitsevahenditega töödeldud variandis. Taimekaitse preparaatidel oli oluline haiguse levikut vähendav mõju. Osoneeritud veega töötlemisel ilmnes viinapuu jahukaste lööbimisele statistiliselt oluline mõju võrreldes kontrollvariandiga. Osoneeritud veega töötlemise ja taimekaitsevahenditega pritsimisel avamaal sordi ‘Hasanski Sladki’ marjade seenekolooniate arvukusele statistiliselt olulist mõju ei ilmnenud. Osoneeritud veega töötlemisel oli oluline pärssiv mõju kiletunnelis sordi ‘Regent’ marjade pinda koloniseerivatele seentele. Osoonitud veega töötlemine vähendas seentega koloniseeritust marjadel, kuid selle mõju hindamisel tuleb arvesse võtta ka keskkonnategureid, sest kliimatingimused võivad mõjutada ka osooni toimet mikroorganismidele. Katsetulemustest selgus, et osoneeritud veega pritsimine mõjutas oluliselt viinamarjade polüfenoolide sisaldust mõlemas katsekohas, kuid mõju suund oli erinev. Erinev mõju oli seotud katsekohtade erinevate keskkonna tingimustega. Osoneerituv vee positiivne mõju antioksütatiivsele aktiivsusele ilmnes nii avamaal kui ka tunnelis mõlemal sordil.
Pathogenic and arbuscular mycorrhizal fungi in potato fields in Estonia
(Eesti Maaülikool, 2021) Loit, Kaire; Astover, Alar; Tedersoo, Leho; Öpik, Maarja; Timonen, Sari (opponent); Koppel, Mati (reviewer)
Soil fungi have fundamental ecological roles as decomposers, mutualists, and pathogens of plants. Roots of agricultural plants are hosts for various microorganisms. These include many harmful, often soilborne, pathogens, as well as beneficial organisms such as plant growth- and health‐promoting arbuscular mycorrhizal (AM) fungi. Potato (Solanum tuberosum L.) yield and quality is very sensitive to various pathogens. Soils contain distinct AM fungal communities and most crops (including potato) naturally become colonized by AM fungi in the absence of inoculation. In the current thesis, diversity, abundance, and community composition of putative pathogenic fungi and symbiotic AM fungi in potato fields in Estonia is studied. We found that potato roots have higher AM fungal colonization levels under organic, rather than conventional, farming. However, colonization of potato roots by AM fungi is extremely low in both of these management types. Relative abundance of AM fungi is significantly higher at the end of the growing season compared to the beginning. Seasonal and cultivar-driven changes of soilborne phytopathogenic fungal communities in conventional potato production, both within roots and in soil, were studied for the first time on a large number of potato cultivars using high-throughput sequencing. Cultivar influenced root-pathogenic fungal richness and community composition more than sampling time or sampling time x cultivar interaction. Additionally, cultivar had a significant effect on root fungal pathogen relative abundance. In soil, the community composition of putative pathogenic fungi changed significantly over time. Under increasing threat of plant disease outbreaks, the speed of detection of plant disease agents is essential for avoiding large-scale crop losses. This thesis work demonstrated that the third-generation sequencing device MinION is well suited for rapid, PCR-free diagnosis of fungal pathogens and other eukaryotic organisms. However, care should be taken due to a number of possible limitations that might lead to misdiagnosis. Our findings demonstrate that AM fungi are present in Estonian conventional potato fields, but studied potato cultivars exhibit low AM root colonization levels. In order to benefit from AM fungi in potato cultivation, a potato growing technique that involves less soil disturbance could be used. The results of this thesis work also indicate the importance of plant breeding, concerning disease resistance; and offer implications for rapid pathogen diagnostics that may help to avoid large-scale crop losses caused by new, emerging pathogens that are undetectable from symptoms.
Physiological disorders affect apple susceptibility to Penicillium expansum infection and increase probability for mycotoxin patulin occurrence in apple juice
(2019) Heinmaa, Lagle; Põldma, Priit; Loit, Kaire; Kiiker, Riinu; Moor, Ulvi; Estonian University of Life Sciences. Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Chair of Horticulture; Estonian University of Life Sciences. Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Chair of Plant Health
Penicillium expansum infection of apples and mycotoxin patulin (PAT) production has previously been associated with many pre- and postharvest factors other than physiological disorders. In the current study, ‘Antei’ and ‘Krameri tuviõun’ apples with and without bitter pit (BP) symptoms and ‘Talvenauding’ apples with and without superficial scald (SS) symptoms were used in order to determine if the named physiological disorders may influence susceptibility to P. expansum infection and PAT production. Apples were inoculated with 10 μL P. expansum spore suspension with the concentration of 1×105 conidia mL-1 and stored at 24 °C with relative humidity (RH) 80%. After 7 and 11 days, lesion diameters were measured, and apples were pressed into juice. PAT content was determined in pasteurized juice. Two cultivars out of three showed that in fruit with physiological disorders, Penicilllium infection and PAT production proceeded significantly faster compared to apples, which did not have physiological disorders. SS increased the risk for PAT occurrence in juice more than BP: while the juice pressed from BP–affected apples with no visual signs of fungal diseases did not contain PAT, juice pressed from apples with SS contained PAT three times above legislative limits defined by the World Health Organization (50 μg L-1).
Ristõieliste nuutri (Plasmodiophora brassicae) tõrjevõimalused rapsil
(Eesti Maaülikool, 2022) Tomberg, Martin; Loit, Kaire; Puidet, Britt
Ristõieliste nuuter on raskesti tõrjutav juurehaigus, mille tõrjevõimalusi on katsetatud labori tingimustes, kasutades erinevaid biofungitsiide ning nakkuse ennetamiseks on kasutatud põldude lupjamist. Käesoleva magistritöö eesmärk on hinnata granuleeritud lubiväetise prototüübi ja bioloogilise päritoluga fungitsiidi Prestop mõju ristõieliste nuutri tõrjes ning hinnata P. brassicae hulka Eesti rapsipõldudel. Katsed viidi läbi 2021. aasta taimekasvatusperioodil Eerika katsepõllul, kus on varasemalt täheldatud nuutriga nakatunud taimi. Katsepõllule rajati neli erinevat katsevarianti kolmes korduses: granuleeritud lubiväetis; Prestop; granuleeritud lubiväetis ja Prestop ning kontroll (töötlemata). Mullaproovidest eraldati DNA, millest määrati qPCR metoodikaga patogeeni kontsentratsioon. Tulemuste analüüsil ilmnes, et põllumullas ei olnud ühelgi töötlusel statistiliselt olulist mõju. Nii Prestopi kui ka granuleeritud lubiväetise efektiivsust võis mõjutada erakordselt kuiv kasvuperiood, biofungitsiidis sisalduv antagonistliku organismi toimemehhanism kui ka katsealalt võetavate mullaproovide metoodika. Suuremahulise monitooringu tulemuste analüüsil leiti, et mullast P. brassicae kontsentratsiooni määramine on abiks külvikorra planeerimisel. Mulla pH ning patogeeni kontsentratsiooni vahel esineb nõrk negatiivne korrelatsioon. Antud uurimistöö tulemuste põhjal võib järeldada, et happeliste muldade lupjamisega saab vähendada ristõieliste nuutrisse nakatumist. Taluniku jaoks on olulised indikaatoriks millisesse P.brassicae nakkuse riskigruppi põld kuulub ning milline on antud põllu pH, et leida endale sobilik moodus põllul edasiste tööde planeerimiseks. Lisaks võib antud uurimistöö tulemuste põhjal järeldada, et biofungitsiidide mõju ristõieliste nuutri tekitaja P. brassicae kontsentratsiooni vähendamiseks tuleks rohkem uurida tugevalt nuutri tekitajaga saastunud põldudel.
Seenorganismide esinemine suviodral (Hordeum vulgare L.)
(Eesti Maaülikool, 2019) Vent, Ülari; Kiiker, Riinu; Loit, Kaire; Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
Töö eesmärgiks oli hinnata visuaalselt seenhaiguste esinemist tavatootmisettevõtte suviodra 'Sanette' põldudel 2018. a kasvuperioodil ja määrata molekulaarsel teel selle seemnetes säilivad seenorganismid. Uurimistöö jaoks valiti kolm tavatootmispõldu Ida-Virumaalt Tiido talu maadelt, kus kasvatati hilist suviodra sorti 'Sanette'. Igal põllul oli kolm eraldi vaatluskohta, kus teostati vaatlusi taimehaiguste lööbimise ja lööbimistugevuse kohta 2018. a kasvuperioodi jooksul. Odraseemned molekulaarseks uurimiseks koguti saagist ühendproovina kõikidelt põldudelt. Seemnes säilivad seened viidi puhaskultuuri, eraldati nende DNA ja tehti kindlaks seene liik või perekond ITS regiooni järjestuse sekveneerimise abil. Tootmispõldudel lööbis taimede kasvuperioodil ainult pruunlaiksus, mille haigustekitajaks on Bipolaris sorokiniana, millele oli sort ka vastuvõtlik. Taimed haigestusid kasvufaasides 21-25 ja haigus nähud tugevnesid kuni saagi koristamiseni kasvufaasis 90. Seemnes säilivate seente molekulaarsel uurimisel tuvastati 12 arvatavat seeneliiki. Peamiselt oli tegu Alternaria spp., Fusarium spp., Pyrenophora spp. ja B. sorokiniana liikidega. Lisaks leidus seemnetes ka hallitusseente liike perekondadest Rhizopus, Rhizomucor, Lichtheimia, Cladosporium, Penicillium ja Aspergillus. Uurimistöö tulemused näitasid, et visuaalsete haigusvaatluste käigus jäid põllul tuvastamata mitmed haigustekitajad sealhulgas Pyrenophora spp, Alternaria spp., Fusarium spp., mille sümptomid ei avaldunud taimikus ega olnud seetõttu põlluvaatluste käigus määratavad. Samas odraseemnetes need liigid esinesid ja olid tuvastatavad laboratoorsetes tingimustes, kasutades määramiseks molekulaarset metoodikat. Töö käigus tuvastati teadaolevalt esmakordselt Eestis suviodra seemnetest Alternaria liike, millel võib potentsiaalne roll olla erinevate haiguste põhjustamisel odra taimedel kasvuperioodil ning saagi kahjustamisel ka läbi mükotoksiinide produtseerimise.
Suviodra (Hordeum vulgare L.) seemnetes säilivate fütopatogeensete seente tuvastamine
(Eesti Maaülikool, 2021) Vent, Ülari; Kiiker, Riinu; Loit, Kaire
Töö eesmärkideks oli leida parim DNA eraldamise metoodika odraseemnetes säilivate patogeensete seente tuvastamiseks ja tõestada polümeraasi ahelreaktsioonil (PCR) põhineva metoodika tõhusust seemnetes säilivate patogeensete seente Pyrenophora teres ja Fusarium liikide tuvastamiseks. Lisaks uuriti seost odraseemnetes säilivate patogeensete seente P. teres ja Fusarium spp. esinemise ja seemnete idanevuse vahel. Uurimistöö läbiviimiseks koguti 2018.–2020. aastatel Ida-Virumaalt Valaste Agro ja Lüganuse Agro suviodra põldudelt seemneproove. Proovidest määrati seemnete idanevus, hinnati visuaalselt haigussümptomite esinemist ja tuvastati seemnetes P. teres ja Fusarium liikide esinemist erinevaid DNA eraldusmetoodikaid testides. Seeneliikide tuvastamiseks eraldati DNA kolme erineva metoodika alusel: CTAB, QIAGEN ja SOLIS. Võrreldi metoodikate ajalist ja inimtööjõumahukust, eraldatud DNA kontsentratsiooni ja puhtust lahuses ning fütopatogeensete seeneliikide tuvastamise võimet. Selgus, et DNA kontsentratsioon ja puhtus sõltus olulisel määral DNA eraldusmetoodikast. Metoodikatest oli SOLISel teistest oluliselt kõrgem kontsentratsioon, kuid kehvem DNA lahuse puhtus. Statistiliselt erinevad tulemused DNA metoodikate vahel olid nii universaalse ITS regiooni kui ka spetsiifiliste P. teres praimerite kasutamisel. ITS regiooni praimerite kasutamisel olid kõik QIAGENi ja SOLISe metoodikatega eraldatud DNA-proovid positiivsed ning liigispetsiifiliste P. teres praimerite kasutamisel andis kõige rohkem positiivseid proove SOLISe metoodika. Fusarium liikide tuvastamisel statistilisi erinevusi metoodikate vahel ei tuvastatud, kuid parima tulemuse andis QIAGENi metoodika. Kõige ajamahukam, kuid väikseima tööjõuvajadusega on SOLISe DNA eraldusmetoodika. Töö käigus analüüsiti veel P. teres ja Fusarium liikide esinemise mõju odraseemnete idanevusele. Statistiliselt parem idanevus esines P. teres´ega nakatunud odraseemnetel. Fusarium liikide esinemine avaldas idanevusele negatiivset mõju.
Tatra taimes ja seemnetes esinevate mükotoksiine produtseerivate seente arvukus Eestis ja mükotoksiinidega saastumise risk
(Eesti Maaülikool, 2022) Aavik, Kusti; Loit, Kaire; Puidet, Britt
Tatra kasvupind Eestis on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 13 korda. 2017. aasta seisuga on kogu tatra pinnast 72% mahetootmises, kus ei tohi kasutada sünteetilisi taimekaitsevahendeid tõrjumaks võimalikke patogeene. Paraku puudub tatral täna lävend tooraine turule saatmisel inimorganismile ohtlike mükotoksiinide sisalduse suhtes. Töö eesmärgiks oli koguda erinevad tatra seemnepartiid ning määrata neis esinevad mükotoksiine tootvad seened ning nende arvukus. Töös uuriti 8 erinevat partiid 7 erinevalt tootjalt. Nendest kasvatati välja puhaskultuurid, eraldati DNA ning seente universaalpraimerite abil teostati PCR analüüs. Saadud produktid sekveneeriti ning järjestuse võrdluses andmebaasidega tuvastati seente taksonoomiline kuuluvus. Fusarium spp. tuvastamiseks teostati perekonnaspetsiifilise praimeriga PCR analüüs. Töö tulemusena tuvastati partiidest 29 erinevat seeneliiki või perekonda, nendest potentsiaalselt mükotoksiine tootvaid oli 14, ehk 48%, kuulusid need Alternaria, Fusarium, Cladosporium, Aspergillus ja Penicillium perekondadesse. Fusarium spp. proov oli positiivne kõigil Eesti päritolu partiidel, ainsana oli Fusariumi suhtes negatiivne Leedust pärit Rimi seemnepartii. Tulemused näitavad, et Eestis turustatavatel tatra partiidel esineb potentsiaalselt mükotoksiine tootvaid seeneliike. Edasi tuleks laiendada analüüsitavate partiide hulka, et saada ette laiem pilt olukorrast.
Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2021" stendiettekanded
(Eesti Maaülikool, 2021) Nahkur, Esta; Andrianov, Vladimir; Namm, Aimar; Torga, Taavi; Arend, Andres; Aunapuu, Marina; Olt, Andres; Loit, Kaire; Puidet, Britt; Püssa, Tõnu; Riisberg, Märt; Ots, Meelis; Sild, Erkki; Marcone, Giovanni; Kaart, Tanel; Piirsalu, Peep; Arney, David Richard; Carnovale, Francesca; Jin, Xiao; Descovich, Kris; Guo, Wenliang; Shi, Binlin; Phillips, Clive J.C.; Kass, Marko; Haskell, Marie; Kuus, Kaisa; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Koskar, Julia; Anton, Dea; Raudsepp, Piret; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Rusalepp, Linda; Rätsep, Reelika; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Tedersoo, Triin
Esta Nahkur, Vladimir Andrianov, Aimar Namm, Taavi Torga, Andres Arend, Marina Aunapuu. Luude vaagnapõhja mineraalne tihedus lehmadel.
Viinapuu (Vitis) lehtede mikrofloora sõltuvalt taimekaitsest ja osoonitud veega pritsimisest
(Eesti Maaülikool, 2023) Vellend, Tooni; Karp, Kadri; Loit, Kaire
Järjest enam otsitakse keskkonnasäästlikumaid meetodeid erinevate haiguste tõrjeks. Sellest lähtuvalt oli magistritöö eesmärk välja selgitada viinapuude osoneeritud veega pritsimise mõju jahukaste levikule. Teiseks eesmärgiks oli isoleerida lehtede pinda ja lehekudesid koloniseerivaid seeni ja määrata seente kolooniaid moodustunud ühikute arvukus ning nende tulemuste põhjal selgitada välja kasvuhoonessordi `Regent` ja avamaal sordi `Hasanski Sladki` taimede osoonitud veega pritsimise mõju viinapuu lehtede mikrofloorale. Uuringus selgus, et jahukaste esines ainult avamaal ja osoneeritud veega pritsimine avaldas positiivset mõju ainult suvel, sügisel kui ilmastiku tingimused oli haiguse levikuks soodsad, mõju puudus. Ka kiletunnelis avaldas osoneeritud veega pritsimine seenekolooniate arvukusele pärssivat mõju ainult suvel. Tuvastati järgmised seeneliigid: Trichoderma asperellum, Fusarium sp., Botrytis cinerea, Penicillium sp., Trichoderma harzianum, Peniophora sp. ja Phlebia acerina/rufa

Sirvi Autor "Loit, Kaire" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud