Sirvi Autor "Lillak, Rein (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Heina ja kuivsilo tootmise ja tasuvuse analüüs Hacienda OÜ põhjal(Eesti Maaülikool, 2019) Šois, Sten; Loit, Evelin (juhendaja); Lillak, Rein (juhendaja); Põllumajandussaaduste tootmine ja turustaminePõllumajandustootmise tulukus oleneb väga paljudest välistest faktoritest nagu mullastikust, ilmastikust, aga ka turul valitsevatest tingimustest. Sellest tulenevalt on ettevõtte edukaks majandamiseks vaja täpselt teada, millistes tingimustes ja piirides on tootmine efektiivne. Magistritöö eesmärk on välja selgitada hobustele söödaks toodetava kvaliteetheina ja kuivsilo peamised kvaliteedinäitajad ning 2018. aastaga samas mahus heina ja kuivsilo tootmise majanduslik otstarbekus kuni 30% müügihinna languse puhul Hacienda OÜ andmete näitel. Samuti on eesmärk uurida püsirohumaadelt lühiajalistele rohumaadele ülemineku mõju tasuvusele. Hobusekasvatajate seisukohast on peamisteks heina ja kuivsilo kvaliteedinäitajateks kuivaine, energia, proteiini, mineraalide ja vitamiinide sisaldus. 400-500 kg kaaluva hobuse igapäevane toitainete vajadus sõltuvalt töö raskusest ja tööaja kestusest on järgmine: 1) 5-8 kg kuivainet; 2) 64-85 g metaboliseeruvat energiat 3) 80-150 g/kg toorproteiini; 4) 36,7-39,1 g kaltsiumit ja 5) 20,4-21,7 g fosforit. Omahinna ja tasuvuse seisukohast oli müügihinna 30% languse korral tootmine kasumlik vaid lühiajaliste rohumaade puhul, püsirohumaade puhul mitte. Lühiajalistel rohumaadel on võimalik kasumit teenida veel ka 40% müügihindade languse korral. Käesolev analüüs võib kõige rohkem huvi pakkuda hobusekasvatajatele ja põllumajandusettevõtjatele, kes tegelevad heina ja kuivsilo tootmisega.Kirje Heina ja kuivsilo võrdlushobusekasvatuses(Eesti Maaülikool, 2021) Razumov, Renee; Lillak, Rein (juhendaja); Loit, Evelin (juhendaja)Käesoleva töö eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti hobusekasvatuse hetkeseisust ning söötmistavadest. Teiseks eesmärgiks oli võrrelda hobuste maitse eelistusi (hein contra kuivsilo) konkreetsetes talutootmise tingimustes, mille alusel oleks võimalik edaspidi kaasa aidata silo osakaalu tõstmisele hobuste söödaratsioonis. Ankeetküsitluse osas uuritakse Eesti hobusekasvatajate söödatootmist kasutades küsimustikupõhist lähenemist. Lisaks analüüsitakse Põhjako talus hobuste sööda tootmist ning hobuste sööda eelistust katsepõhisel meetodil. Katse tulemusena leiti, et hobused eelistvad kuivsilo heina asemel ning ankeetküsitlusest selgus, et enamus eestlasi toodab ma hobustele sööda ise ning põhisöödaks on hein. Käesolev töö võib kõige enam pakkuda huvi hobusekasvatajatele.Kirje Uttede ja lihatallede söötmise korraldus ja söötmisolukorra parandamise võimalused Indreku Talu OÜ-s(Eesti Maaülikool, 2020) Jõesoo, Argo; Lillak, Rein (juhendaja)Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks oli uurida Indreku Talu OÜ-s lammaste söötmiseks kasutatud söötasid ja nende toiteväärtusi ning uttede ja tallede söötmise korraldust. Selleks tehti koresööda analüüs 2017. ja 2018. aastal tehtud silost. Selgitati välja söötmistarve erinevates tootmisfaasides uttedel ja erinevates kasufaasides talledel, kirjeldati hetkel toimivat söötmiskorraldust ning leiti soovitused söötmisolukorra parandamiseks. Sööda analüüs tehti 2017. aastal valmistatud kahe erineva silo proovidest, millest üks oli esimesest niitest märg silo ning teisel niitel tehtud kuiv silo. Analüüsist selgus, et 2017. aastal toodetud märg silo on hea toiteväärtusega, milles proteiini 15,6% ja metaboliseeruvat energia 9,1 MJ/kg, kuivaine protsent oli 38,3. Teise niite kuiva silo kvaliteet ning toitainete sisaldus oli kehvema rohumassi tõttu väiksem. Silo oli liiga kuivaks närvutatud (kuivaine 57,5 %) ja toitainete kadu on suur. Toiteväärtus 8,5 MJ metaboliseeruvat energiat, mida võib pidada rahuldavaks, aga proteiini sisaldus väga madal ehk 8,6%. 2018. aasta silo oli kuiva suve tõttu teisest niitest, kuna kuivaine % on 22,6 toorproteiini on 11% ja metaboliseeruv energia kuivaines 9,2 (g/kg), siis võrreldes eelmise aasta märja siloga on toorproteiini % madalam, kuid metaboliseeruv energia peaaegu sama ehk toiteväärtus oli ainult veidi väiksem kui 2017.aasta märjal silol. Antud analüüside tulemusel võib väita, et Indreku Talu OÜ-s kasutatud silo on keskmise kvaliteediga. Et tagada loomadele kvaliteetne sööt ja õige toitainetetarve on vaja teha rohkem söödaproove, sest nii on andmed kõige täpsemad ja võimalik teha õiged otsuseid söötmise ja lisasöötmise osas. Uttede söötmisaasta algab paaritusega. 2-3 nädalat enne paaritust ning paarituse perioodil suurendatakse nende toitumist. Paaritusperioodi alguses on loomad karjamaal. Söötmisperioodiks tuuakse loomad lauta ning laudaperiood kestab keskmiselt 6 kuud. Loomi peetakse 500 ruutmeetrisel alal, mis on jagatud kaheks osaks. Uttesid söödetakse tervete heina-või silorullidega, mis tõstetakse ette tõstukiga söödasõimedesse. Poegimisperioodil eraldatakse uted 2-3 päevaks eraldi sulgu, et tallel tekiks emaga side. Seejärel paigutatakse nad ühis alale, kuhu koondatakse poeginud uted koos talledega. Kasutusel oleva süsteemi puhul esineb mitmeid probleeme laudaperioodil, millele leiti ka võimalik lahendus. Näiteks hein- ja silorullide söödasõimedesse tõstmisel võib tekkida oht, kus loomad tormavad koheselt värsket sööta sööma ning ei hooli traktorist ega tõstukist ning võib tekkida oht, et nad võivad jääda kas heina/silorulli või traktori alla. Lahendusena tehti ettepanek võtta kasutusele söödalava. Söödalava eelis on söötmise protsessi turvalisus ning antud süsteem ei nõua lisaks tööjõuressurssi ja aitab optimeerida söötmisprotsessi aega. Praeguses söödakorralduses on probleemiks see, et tugevamad loomad trügivad esmajärjekorras sööma, mille tulemusel nõrgemad saavad hiljem vähem väärtuslikuma toidu. Lahenduseks leiti, et loomad tuleks vastavalt kehakonditsiooni hindamisele jagada 30-40 liikmelisteks gruppideks. See aitaks oluliselt võitluse vastu söötade eest, tagaks parema ülevaate ning aitaks lihtsustada loomadega tegelemise protsesse. Samuti on võimalik nõrgemaid ja lahjemaid turgutada lisasöödaga. Poegimisperioodil eraldatakse uted 2-3 päevaks eraldi sulgu, et tallel tekiks emaga side. Seejärel paigutatakse nad ühisalale, kuhu koondatakse poeginud uted koos talledega. Poegimata uted hoitakse eraldi, sest nii on parem ülevaade, kes on juba poeginud, kes veel poegimata. Poeginud uttedele tagatakse ligipääs tavasöödale ja jõusöödale, neile antakse kõige parema kvaliteediga heina, silo ja lisaks kaera, et hoida üleval piimakust. Kui loomad saaksid grupeeritud väiksemateks gruppideks, siis oleks tallede poegimisperioodil uttede leidmine lihtsam, eriti nõrgemate tallede puhul. Ettepanekuna tehti ehitada talledele eraldi ala, kus oleks neile võimalik anda lisaks startersööta.