Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Lillak, Rein" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    Kirje
    Impact of changing weather on the crops yield stability in different cropping systems
    (Estonian University of Life Sciences, 2023) Viikoja, Ragnar; Alaru, Maarika; Keres, Indrek; Lillak, Rein; Voor, Ivo; Loit, Evelin; Estonian University of Life Sciences. Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Chair of Crop Science and Plant Biology
    Changes in weather conditions make it possible to change the schedule of agricultural works and introduce new crops and crop rotations in Northern Europe. It is important that the yield of the crops in the rotation are stable under highly variable weather conditions, which would ensure a high total yield for the rotation. One of the goals of this long-term field experiment (2008–2022) was to study the effect of weather conditions on the total yield and stability in the crop rotation; crops of the given crop rotation were grown in organic and conventional cropping systems. Compared to the pre-experimental period 1964‒2007, the annual average air temperature of the test period 2008‒2022 was higher by 1.1 degrees, whereas the increase in the annual average temperature was primarily due to the increase in winter and June–July temperatures. In the 3rd cropping cycle (2018–2022) the total yield of crop rotation as an average of fertilizer variants and experimental years was 21% and 24% lower than in the 1st (2008–2012) and 2nd (2013–2017) cropping cycles, respectively, which was mainly caused by the decrease in field pea yield. The effect of weather on yield stability was greatest for field pea. Fertilization with mineral fertilizers improved the stability of the total yield in the conventional cropping system. Correlation, factorial analyses of variance (ANOVA) and two-factor ANOVA were used to test the effect of cropping systems and climatic conditions on total and average DM yield of crop rotation, also each crop’s DM yield. Despite the negative impact of the weather, most of the yield loss can be prevented or the damage can be eased by careful planning and detailed knowledge about the influence of different weather factors. Further investigation is required to determine the change in growing season length, sowing dates and harvesting to provide farmers more detailed tools to predict and plan their actions.
  • Pisipilt
    Kirje
    Taimekasvatus : õpik kõrgkoolidele
    (Eesti Maaülikool, 2021) Alaru, Maarika; Annuk, Tiiu; Bender, Ingrid; Keres, Indrek; Korge, Mailiis; Lauringson, Enn; Lillak, Rein; Loit, Evelin; Mäeorg, Erkki; Narits, Lea; Talgre, Liina; Loit, Evelin (koostaja); Keres, Indrek (koostaja)
    Taimed moodustavad esmase toodangu põllumajanduses. Taimekasvatussaadusi kasutatakse nii inimtoiduks, söödana põllumajandusloomadele kui ka toorainena paljudele teistele tööstusharudele. Lisaks eelnevale rikastavad taimed elukeskkonda hapnikuga, moodustades asendamatu lüli bioloogilises ringes. Tänapäeva olukorras, kus inimkond suureneb iga päevaga ning väärtusliku põllumajandusmaa hulk väheneb, muutub surve taimekasvatusele, kui toidu tootjale. Lisaks toob pidevalt muutuv kliima kaasa vajaduse kohaneda järjest suuremaks. Lisaks muutub kliima iga aastaga, mis toob kaasa vajaduse kohaneda. Seetõttu moodustab taimekasvatus suure osa toiduga kindlustatusest ning õiged otsused kasvatavate kultuuride ja rakendatavate tehnoloogiate valikus, on erinevate riskide vähendamise juures olulised. Taimekasvatus on juba praegu ja veel enam tulevikus osa ringbiomajandusest, mis tähendab, et tootmine peab olema kestlik ning saagi väärindama maksimaalne. Me oleme pannud kokku kaasaegse taimekasvatuse õpiku, mida saab kasutada kõrgkoolis teraviljade, õlikultuuride ning liblikõieliste kultuuride õpetamisel. Viimane üldine taimekasvatusalane õpik Eestis anti välja 1986. aastal („Taimekasvatus“, autorid: J. Heinsoo, E. Jaama, J. Jõudu, E. Reimets, K. Viilberg). Viimase 20 aasta jooksul on põhitõed taimekasvatuses jäänud küll samaks, kuid on toimunud palju muutusi kasvatavates kultuurides ja kasvatustehnoloogiates. Kartulit on põhjalikult käsitletud Juhan Jõudu koostatud ’Kartulikasvatuse“ raamatus, mis ilmus aastal 2002. Rohumaa kultuuride kohta saab õppida Dr. Ants Benderi koostatud raamatust „Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine“, mis ilmus 2006. aastal. Käesolev õpik annab põhiteadmised emakeeles, sellele lisaks saab kasutada võõrkeelset kirjandust. Taimekasvatust õpetatakse Eesti Maaülikoolis mitmel õppekaval: põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, aiandus, loodusvarade kasutamine ja kaitse, loodusturism ja maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine. Seetõttu leiab uus õpik laialdast kasutust. Lisaks saavad õpikut kasutada Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskoolis õppijad. Ka kogenud põllumajandustootjad noored agronoomid ja teised taimekasvatushuvilised saavad värskendada enda teadmisi. Käesolev õpik on oluline lisandus Mullateaduse kõrgkooliõpikule. Autorite kollektiivi on koondatud õppejõud ja teadlased, kes on sellel alal parimad asjatundjad Eestis. Suur tänu kõigile autoritele ja nõuandjatele! Põllumees saab igal aasta uue võimaluse. Enamus Eesti põllumajanduskultuure on üheaastased, ehk igal aastal külvatakse uus seeme. Igal sügisel saab pärast saagikoristust teha õppetundidest ja kogemustest uued järeldused. Nii näeme ka meie seda õpikut elava süsteemina. Mitte just igal aastal, aga teatud perioodi tagant, näeme me õpikut uuenemas.
  • Pisipilt
    Kirje
    Ühe kateedri lugu: 4. Rohumaaviljeluse ja botaanika kateedri kuldaeg, 1976−1989
    (Eesti Maaülikool; Maaelu Teadmuskeskus, 2026) Lillak, Rein; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Taimekasvatuse õppetool
    This article continues the series “The Story of one Department” published in the Agronomy collection in 2022, 2024, and 2025. It focuses on the period 1976–1989 in the history of the Department of Grassland Husbandry and Botany at the Estonian Agricultural Academy. The study is based on historical sources from the Estonian National Archives, the Archives of the Estonian University of Life Sciences, various materials preserved at the Chair of Crop Science, and the memoirs of former employees. The organizational life cycle consists of three main phases: growth (development), maturity (stability), and decline. The Department of Grassland Husbandry and Botany reached the maturity stage in the late 1970s, and this phase lasted until the end of the Soviet occupation in the early 1990s. Despite certain setbacks—most notably the death of A. Sau and the resulting organizational difficulties—the period was characterized by relatively stable development and may therefore be regarded as a golden era in the Department’s history. In teaching, the primary focus was on improving educational quality, training young academic staff, and strengthening cooperation between staff and students. In research, the main priorities were the expansion and deepening of scientific work, the continuation of contract-based applied research, and the establishment of a Plant Biochemistry Laboratory.