Sirvi Autor "Libek, Asta-Virve (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Karusmarja sortide võrdlev hindamine(Eesti Maaülikool, 2021) Kutti, Marika; Kikas, Ave (juhendaja); Libek, Asta-Virve (juhendaja)Karusmari on kasvuolude suhtes suhteliselt vähenõudlik, teda hinnatakse varajase küpsuse, kõrge saagikuse, heade dieetiliste omaduste ja mitmekesise kasutusotstarbe poolest. Karusmar-jasortiment täieneb pidevalt, uued sordid vajavad põhjalikku uurimist kahjustustele vastupida-vuse ja majandusliku tulukuse osas. Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada erinevate karusmarja sortide majanduslik-bioloogilisi omadusi (vastupidavust kahjustustele, saagikust ja marjade kvaliteeti). Katsetöö toimus EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse kollektsiooniaias 2020. aastal. Võrreldi seitset karusmarja sorti: ’Nesluhhivski’, ’Aristocrat’, ’Hinnonmäen punainen’, ’Sadko’, ’Hin-nonmäen keltainen’, ’Malahhit’ ja ’Polli esmik’. Teostati fenoloogilised vaatlused, hinnati tal-vekindlust ning haigustele ja kahjuritele vastupidavust; mõõdeti saagikus põõsa kohta, marja mass, seemnete arv marjas ning määrati marjade askorbiinhappe, tiitritavate hapete ja kuivaine sisaldus ning leiti mahla kuivaine ja hapete suhtarv. Uuritavad karusmarja sordid erinesid majanduslik-bioloogiliste omaduste poolest. Karusmar-jasortidel talvekahjustusi ei esinenud. Tulenevalt istandiku vanusest (suhteliselt noor) ja eba-soodsast aastast jäi saagikus tagasihoidlikuks. Suurima saagikusega sort oli ’Sadko’. Suured marjad olid sordil ’Malahhit’. Antraknoos kahjustas enam sorti ’Polli esmik’. Suurim askor-biinhappe sisaldus oli sortidel ’Polli esmik’ ja ’Hinnonmäen punainen’. Väikseim hapete sisal-dus oli sortidel ’Hinnonmäen keltainen’ ja ’Polli esmik’. Ühe aasta andmete põhjal ei ole või-malik teha kindlaid järeldusi, vajalik on jätkata uuringuid järgnevatel aastatel.Kirje Musta sõstra (Ribes nigrum L.) sortide saagi kvaliteet tava ja maheviljeluses(2012) Derunov, Taissia; Libek, Asta-Virve (juhendaja); Kahu, Kersti (juhendaja)Minu uurimistöö eesmärgiks on selgitada erinevate Eestis kasvatatavate ja päris uute musta sõstra sortide saagi kvaliteedi kujunemist mahe- ja tavaviljeluses. Kuna maheviljelus aitab säilitada puhta elukeskkonna, on see eelistatud viljelusviis. Mustad sõstrad on kõige väärtuslikumad värskelt tarbituna. Käesolev uurimistöö annab vastuse küsimustele: millised musta sõstra sordid sobivad maheviljelusse ja millised on parimad dessertsordid. Musta sõstra saagi kvaliteet sõltub genotüübist ja kasvatusviisist. Sordid võivad käituda erinevates kasvuoludes erinevalt. Marja mass sõltub marja seemnete arvust. Erinevate genotüüpide puhul ei pruugi marja suuruse ja seemnete arvu vahel valitseda positiivne seos. Uurimistöö koosneb kolmest peatükkidest. Esimene peatükk annab ülevaade must sõstra kasvatamise hetkeolukorrast maailmas ja Eestis ning kvaliteeti mõjutavatest teguritest. Teine peatükk kirjeldab katsematerjali, -metoodikat ja –tingimusi. Viimases peatükis on esitatud uurimistöö tulemused: kobara massi, kobara marjade arvu, marja massi sõltuvus genotüübist ja kasvatusviisist, C-vitamiini, mahlakuivaine, suhkrute ja hapete sisaldus. Uurimistöö tulemusena selgus et: Musta sõstra saagi kvaliteet sõltub genotüübist ja kasvatusviisist. Genotüübiti on kasvatusviisi mõju erinev. Maheviljeluses on musta sõstra sortide kobara ning marja mass, marjade arv kobaras ning marja seemnete arv väiksem kui tavaviljeluses. Kasvatusviis ei mõjutanud nimetatud näitajate väärtust sortide `Pamjati Vavilova`, `Titania`, `Intercontinental`ja aretise Asker puhul. Marjade mass sõltub marja seemnete arvust (r=0,46) Maheviljeluses on marjade suhkrute sisaldus ja suhkru happe suhe suurem, kuid askorbiinhappe sisaldus väiksem kui tavaviljeluses. Marjade hapete sisaldust kasvatusviis oluliselt ei mõjuta. Suurima askorbiinhape sisaldusega on aretise Asker viljad ning suurima suhkru happe suhtega `Karri` ja Mairi viljad, kusjuures suurim sisaldus oli maheviljeluses Maheviljelusse sobivad sordid on: `Pamjati Vavilova`, `Titania`, `Intercontinental`, aretis Asker. Nende sortide saagi kvaliteet ei halvene maheviljeluse tingimustes Parim dessertsort on `Karri` ja aretis MairiKirje Musta sõstra roheliseviljaliste sortide võrdlev hindamine(Eesti Maaülikool, 2025) Valdur, Andra; Kikas, Ave (juhendaja); Libek, Asta-Virve (juhendaja); Aianduse õppetoolTarbijate kasvavad ootused looduslikult ja keskkonnasõbralikult toodetud toidu suhtes suunavad marjakasvatajaid otsima kultuure ja sorte, mis vastaksid tarbijate ootustele ning kohaneksid kliimatingimustega. Üheks selliseks kultuuriks peetakse musta sõstart, sealhulgas roheliseviljalisi genotüüpe, mille potentsiaal väärib senisest põhjalikumat hindamist. Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata roheliseviljaliste musta sõstra sortide saagikust ja saagi kvaliteeti võrreldes kontrollsordiga ’Öjebyn’. Andmed koguti 2024. aastal Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse katseaias Viljandimaal. Hinnati sortide fenoloogiat, saagikust, viljade keskmist massi, viljamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisaldust ning nende suhtarvu. Tulemustest selgus, et roheliseviljalised sordid olid valmimisaja ja saagikuse poolest kontrollsordiga sarnased. Sort ’Alli’ eristus suurima viljamassi ning kõrgeima orgaaniliste hapete sisalduse poolest. Suurim viljamahla kuivaine sisaldus oli sordil ’Venny’. Samas jäi roheliseviljaliste sortide viljamahla kuivaine ja hapete suhtarv kontrollsordi omast madalamaks – eriti eristus sort ’Alli’ oma madalaima suhtarvuga. Töö tulemusena selgus, et püstitatud hüpotees leidis osaliselt kinnitust. Tulemusi saab kasutada edasistes sordiaretus- ja tootearendusprojektides.