Sirvi Autor "Leola, Arvo (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

AS Tartu Agro teraviljakeskuse tehnoloogia rekonstruktsioon
(2014) Inginen, Aivo; Leola, Arvo (juhendaja)
Teraviljakeskuse rekonstrueerimine on raske ja nõuab põhilisi inseneriteadmisi ja kogemusi ning teadmisi kuivatite tööprotsessist. Töö eesmärgiks oli projekteerida teraviljakeskuses uuendused, mis teeksid kuivatusprotsessi kiiremaks ja majanduslikult otstarbekamaks. Töö käigus uuriti teraviljakeskuste ehitust ja viljakasvatuse põhimõtteid. Keskuse rekonstrueerimisel lähtuti ettevõtte saagi suurusest ja selle koristamise kiirusest. Bakalaureusetöö koosneb kolmest osast. Esmeses osas on kogutud informatsiooni kirjandusest ja internetist teraviljakasvatuse- ja töötluse kohta ning kirjeldatud seadmeid, mis on vajalikud teravilja puhastamiseks ja kuivatamiseks. Teraviljatöötluseks vajalikud seadmed on vastuvõtupunkrid, koppelevaatorid, linttransportöörid, puhastid, kuivati, eelsäilituspunkrid ja automaatkaal. Töö käigus on koostatud keskuse- ja tehnoloogia plaan, et saada parem ülevaade keskusest. Teises osas analüüsitakse AS Tartu Agro teraviljakeskust ning arvutatakse keskuses töös olevate seadmete jõudlused, et leida praegused takistused kiiremaks ja ökonoomsemaks vilja kuivatamiseks. Arvutustulemustest selgub, et keskuses on seitse seadet, mille jõudlus on takistuseks kiirema kuivatusprotsessi saavutamiseks. 1. Teravilja vastuvõtuosas on takistuseks puhta vilja koppelevaator, mille jõudluseks on arvutuste tulemusel 19,2 t/h. Vajalik oleks, et selle koppelevaatori jõudlus oleks 3 t/h võrra suurem. 2. Kuivatusosas on põhiprobleem kuivati ise, mille ülesandeks on teravilja kuivatamine. Praegune jõudlus 18 t/h on ettevõtte suure saagi jaoks liiga väike. 3. Arvutuse põhjal selgub, et kui suurendada kuivati jõudlust, siis tuleb välja vahetada ka šahti täitmise lindid, kuiva vilja koppelevaator ja automaatkaal. Kolmandas osas on leitud lahendused probleemsetele kohtadele, mis selgusid arvutuste põhjal. 1. Puhta vilja koppelevaatori jõudlust saab suurendada koppade lisamisega lindile, iga meetri kohta tuleb lisada üks kopp. 2. Praeguse Suszarnia Rofama M-832 šahtkuivati asemel on mõtekas kasutada Alvan Blanch läbivoolikuivatit DF33500, mille jõudlus on kuni 40 t/h. 3. Sellega seoses tuleb vahetada kuivati täitmise lindid kraapkonveierite vastu, mille jõudlus oleks samuti 40 t/h. 4. Õhu soojendamiseks on otstarbekas kasutada biogaasijaama jahutamisel soojaks köetud vett. Soojusvaheti abil saab selle muuta soojaks õhuks. Lisaks peaks olema gaasipõleti, mille abil saab vajadusel lisasooja anda. 5. Kuiva vilja koppelevaator vajab välja vahetamist säästlikuma ja suurema jõudlusega tigutransportööri vastu, sest antud kohas pole vajalik vilja trantsportimine kõrgele. 6. Viimane probleemne osa on automaatkaal, mis valmistoodangu ära kaalub. Kaalu jõudlus peaks samuti olema vähemalt 40 t/h. Töö tulemuseks on teraviljakeskuse esmatöötlustehnoloogia, mille jõudlus on kolm korda suurem kui vanal keskusel ja ekspluatatsioonikulud väiksemad.
Automaatlüpsiseadme jõudluse sõltuvus lehmade liiklussüsteemist
(2015) Liiv, Risto; Müil, Meelis (juhendaja); Leola, Arvo (juhendaja)
Antud töös uuriti DeLaval VMS lüpsisüsteemiga farme. Antud töö eesmärgiks on uurida Eestis DeLaval VMS lüpsiroboti jõudlust sõltuvalt lehmade liiklussüsteemist ning uurimusega kaasnenud tulemustest välja selgitada, millised jõudlusega seotud aspektid on erinevatel liiklusüsteemidel parimad. Kokku vaadeldi 11 farmi 2 nädala jooksul, millest viis on esmalt söötmisega, neli vaba liikumisega ning kaks esmalt lüpsmisega. Farmid valis DeLavali tootejuht Meelis Müil. Andmebaasidesse sissesaamiseks kasutati DelPro programmi. Esmalt lüpsmisega liiklussüsteemil oli keskmiselt kiireim lüpsiaeg (7 min ja 9 s), keskmiselt kõige rohkem lüpsikordasid (2,77 korda), keskmiselt kõrgeim piimatoodang lehma kohta (31,34 kg) ja keskmiselt vähim mittetäielikke lüpse (195). Esmalt söötmisega liiklussüsteemil oli keskmiselt kõrgeim piimatoodang lüpsi kohta (11,91 kg), keskmiselt kõrgeim päevane piimatoodang lüpsiroboti kohta (1847 kg) ning kõrgeim roboti kasutusaeg lüpsmisel (85,33%). Ühes uurimuses on väidetud, et mida rohkem lüpsikordasid, seda kõrgem tuleb ka piimatoodang lehma kohta. See fakt sai ka antud lõputöös kinnituse. Samuti on väidetud, et kõige rohkem lüpsikordasid on vaba liiklussüsteemi puhul. Antud lõputöös see väide kinnitust ei leitud.
Diagnostikaseadme VPR200 rakendus õppe– ja uurimistöös
(2016) Laurits, Lehar; Leola, Arvo (juhendaja); Truup, Toomas (juhendaja)
Antud lõputöö eesmärgiks oli rakendada tänapäevane diagnostikaseade koolis õppevahendina, et välja vahetada vana mõõteseade ja koos sellega luua uued laboratoorse töö juhendid üliõpilastele, mille abil saavutada õpiväljundid. Lisaks sai loodud uuele diagnostikaseadmele kasutusjuhend, mille abil peaksid saama tulevased üliõpilased kergemini teha oma uurimistöid. Uue seade on täpsem ja analüüsib ise testi tulemusi, kas süsteem vastab ISO standardile. Töö raames sai loodud kolm juhendit, millest kaks on laboratoorsete tööde jaoks ja kolmas on puldi kasutusjuhend eesti keeles. Laboratoorsed tööd said välja töötatud vastavalt rakendusliku kõrghariduse ja bakalaureuse kraadi õpiväljunditele ja suunitlusele.
Eesti piimatootmisfarmide energiatarbe võrdlusanalüüs
(2014) Truup, Toomas; Leola, Arvo (juhendaja); Astok, Mehis (juhendaja)
Eesti on aastaid tuntud kui piimamaa. Jõudluskontrollikeskuse andmete põhjal ületas piimaveiste arv Eestis 2014. aasta algul 97 tuhande piiri, mil Eestis oli 97 085 piimaveist ning keskmine aastane väljalüps lehma kohta küündis 8416 kg-ni. Need arvud näitavad, et Eesti piimatootja eesmärgiks on toota efektiivsemalt ning karja suurendamise asemel pööratakse tähelepanu pigem toodangule lehma kohta. Toodangu suurenedes kasvavad ka sisendite määrad, piimakoguse tootmise kohta. Kuna tänapäeval on erinevates tööstusharudes peamiseks märksõnaks tootlikkuse kõrval ka energiakulu ning seda on valdkonniti palju uuritud, siis tuleb energiakulusid arvestada hinnata ja võimalusel vähendada ka piimatootmises. Varasemate uuringute põhjal kulub ühe liitri piima tootmiseks 1,8–6,4 MJ energiat. Uurimustöö käigus on autor leidnud energiakulud erineva suurusega ning lüpsitehnoloogiaga farmides. Lisaks energiakulule on üha päevakajalisemad teemad ka tööjõu- ja veekulu. Lõputöö raames selgitati välja kümne piimatootmisfarmi energia-, tööjõu- ja veetarve ning säästlikuma majandamise eesmärgil jagati soovitusi tootjatele.
Ergonoomiline töökeskkond ettevõttes Rauduks
(2013) Leeben, Jane; Leola, Arvo (juhendaja)
1. Bakalaureusetöö uurimisobjektiks oli ettevõte Rauduks tootmistsehh. Uuriti ettevõte 15 töötajat koos nende tööruumide ja –kohtadega. 2. Bakalaureusetööks kasutati ankeetmeetodit, mõõtmis- ja andmetöötlusmeetodit ning riskianalüüsmeetodit. 3. Mõõtmismeetodiga uuriti ettevõtte valgustustihedust, õhutemperatuuri, õhu suhtelist niiskust, õhu liikumiskiirust ning mürataset. Mõõtmistulemustest selgus, et ettevõtte suurimaks probleemiks on õhutemperatuur. Teised mõõdetud parameetrid vastasid normidele. 4. Ankeetmeetodiga anti ülevaade töötajate hinnangust töökeskkonnale. Kõige rohkem tundsid töötajad muret müra, valgustus ja õhutemperatuur suhtes. 5. Töökeskkonna sisekliima arvväärtused vastasid optimaalsetele normidele, kuid peaaegu, et kõigis ruumides normist madalam oli õhutemperatuur. 6. Töökeskkonna õhutemperatuuris tõstmiseks oleks soovituslik kütta tootmishoonet järjepidevalt või hoida õhksoojuspumpasid optimaalsel temperatuuril, et ruumid ei jahtuks maha öösiti. 7. Riskianalüüsi meetod selgitas välja, et tootmishoones esinevad järgmised ohutegurid õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumiskiirus, valgustatus, müra, komistamis- ja kukkumisoht, äralöömisoht, tuleoht, elektrilöögioht, töötamine üksinda, töö monotoonsus, tööaeg, metallitolm, keevitus, sundasend, seened ja inimese endoparasiidid. 8. Töökeskkonna hetkeline seis on rahuldav, on asju mida saaks parendada. Kõige suuremat tähelepanu tuleks pöörata valgustusele ja õhutemperatuurile.
Ettevõtte UPM-Kymmene Otepää Rekreatsioonikeskus
(2012) Kangro, Kersti; Leola, Arvo (juhendaja)
Käesoleva magistritöö alusel võib teha järgnevad kokkuvõtted ja järeldused: 1. Rekreatiivse tegevuse sihiks on inimese tervise tugevdamine, sh töövõime ja enesetunde parandamine. Tagatiseks on terved eluviisid, mille peamisteks komponentideks on töö ja puhkuse, nii vaimse kui füüsilise töö sobiv vaheldumine. 2. Uurimistöö objektiks on ettevõte UPM-Kymmene Otepää, mis asutati 2000.aastal FSS Plywood AS nime all. 2003 a. aprillis läks UPM-Kymmene Otepää AS 100%-liselt UPM-Kymmene Wood Oy omandusse. 3. Tehasel on kaks tootmisliini, kus ühes toodetakse baasvineeri ja teises eriotstarbelist vineeri. 4. Tootmisettevõttes viidi läbi ankeetküsitlus, millest võttis osa 13 töötajat. Ankeetküsitluses osalenud meestöötajatest hindasid 37,5% puhkeruumi heaks, 62,5% rahuldavaks. Pesemisruumi ehk duširuumi pidasid 37,5% vastanud meestest halvaks ja sama palju hindas seda ruumi rahuldavaks. Riietusruumi hindasid meestöötajad 62,5% rahuldavaks ja 12,5% halvaks ja väga halvaks. 5. Naistöötajad hindasid 60% ulatuses kõiki ruume pigem väga halvaks. Puhkeruumi hinnati 20% heaks ja 20 % rahuldavaks. 40% vastanutest pidas riietusruumi rahuldavaks. Pesemisruumi ja tualettruumi hinnati 20% rahuldavaks ja samas ka halvaks. 6. Fotomeetod põhines uuritavates ruumides tehtud fotodel, sest ankeet- ja mõõtmismeetod ei anna visuaalset ülevaadet ruumide seisukorrale. 7. Naiste riietusruumis jäi silma riietuskappide ustel ja kuivatusrestil kuivavad käterätikud, mis suurendavad õhu suhtelise niiskuse taset. 8. Naiste riietusruumis oli valgusti, mis oli lae küljest lahti tulnud ja rippus juhtmete toel. Elektriohutuse tagamiseks tuleks see korralikult lae külge kinnitada. 9. Naiste duširuumi laes oli näha niiskusest põhjustatud kahjustust ja hallitust. Soovitatavalt tuleks laest eemaldada hallitus ja täiustada ventilatsioonisüsteemi, et liigne niiskus saaks ruumist eemaldatud ja hallitust enam ei tekiks. 10. Meeste riietusruumis olid kappide vahelised käiguteed kitsamad kui naistel. Kitsaste käiguteede tõttu ei olnud kõikide kappide ees istumise võimalus tagatud. 11. Selleks, et töötajad tunneksid end olmeruumides hästi peavad need olema puhtad ja meeldivad, kuid nende ruumide puhul see nii ei ole. 12. Kõige parema mulje fotomeetodil analüüsides jättis puhkeruum. Puhkeruum oli uuritavatest ruumidest kõige heledam ja valgusrikkam. Ruumis oli olemas istumiseks toolid ja lauad ning pikali viskamiseks lamamistool. 13. UPM-Kymmene Otepää AS olmeruumides on tehtud sisekliima füüsikaliste parameetrite mõõtmised. Antud ruumides on mõõdetud järgnevaid parameetreid: õhu temperatuur k (°C) , õhu liikumiskiirus v (m/s), õhu suhteline niiskus W (%), valgustatus E (lx), müratase M (db(A)). 14. Mõõtmistulemused erinesid ruumide lõikes kõige enam valgustatuse osas, sest nii meeste kui naiste riietusruumid koosnevad kahest ruumiosast. Üks osa riietusruumist on valgustatud ainult tehisvalgustusega, sest seal puuduvad aknad, seda nii naiste kui meeste riietusruumis. 15. Puhkeruumi einelaudadel oli valgus loomuliku ja laevalgustuse koosmõjul keskmiselt 565 lx ja standardi kohaselt peaks see olema 200 lx. Müratase naiste ja meeste riietusruumis oli vastavalt 43,6 ja 44,5 dB(A) ja puhkeruumis 49,4 dB(A), mis ei ületa päevast lubatud piiri. 16. Töökeskkonna analüüs põhineb töötajaid kõige enam töökeskkonnas mõjutavatele teguritele. 17. Kõige enam mõjutab töötajaid töökeskkonnas esinev müra. Müratase rohkem kui pooltel töökohtadel ületas lubatava piirnomi. Ettevõttes on müra mõju vähendamiseks töötajatele rakendatud kuulmiskaitsevahendite kasutamine. 18. Lisaks füüsikalistele mõjuritele mõjutavad töötajaid ka füüsiline koormus ja sundasendid. 19. Ilmastikutingimused mõjutavad välitingimustes töökohustusi täitvaid töötajaid. Peamisteks mõjutatavateks on palgimõõtjad, frontaallaaduri operaator ning tõstukijuhid. 20. Rekreatsioonikeskuse eesmärgiks uuritavas ettevõttes on töötajate töövõime taastamine. Rekreatsioonikeskuse kavandamisel on lähtutud uurimistöö meetodite analüüsidest ning töös tehtud soovitustest, mida võimalusel on rakendatud. 21. Rekreatsioonikeskus koosneks kahest osast: rekreatsiooniruumist ja „vaiksest ruumist“. 22. Rekreatsiooniruumis on võimalik puhkeaega veeta nii aktiivselt kui ka lõõgastavalt. 23. Aktiivseks puhkeaja veetmiseks on ruumis piljardilaud, lauatennis, lauajalgpall kui ka malelaud. 24. Lõõgastavateks võimalusteks on töötajatele mõeldud lamamistool pikali heitmiseks, massaažitool ja teleri vaatamise võimalus ning lisaks muusikakeskus ja raamatu lugemise võimalus. 25. „Vaikne ruum“ oleks rekreatsioonikeskuse üheks osaks, mille eesmärgiks on pakkuda töötajatele 10...15 minutilist eemaldumist mürarikkast töökeskkonnast puhkepauside ajal. 26. Ruumi sisustamisel on lähtutud töötajate töö iseärasustest ning puhkeaja võimalikust lõõgastavast veetmisest. 27. Keskuse loomisega tuleks ettevõttel üle vaadata töötajate töö- ja puhkeaeg, et võimaldada neile plaanitava keskuse kasutamist nii tööpäeva keskel kui ka lõpus. 28. Rekreatsioonikeskuse puhul ei ole võimalik ennustada, kuidas töötajad selle vastu võtavad ja kas seda kasutama hakatakse. Seetõttu on ettevõtte investeering suureks riskiks.
Humalaistanduse niisutussüsteem Nõmme põllule
(Eesti Maaülikool, 2019) Ajaots, Jaagup; Leola, Arvo (juhendaja); Luik, Matis (juhendaja)
Rohke veevajadusega taimede kasvatamiseks on vajalik investeering niisutussüsteemi. Niisutussüsteemi valik sõltub plaanitava niisutusala suurusest, taimeliigist ning taimede lisavee vajadusest. Töö eesmärgiks on analüüsida ning valida Nõmme põllule rajatava humalaistandusele sobiv niisutussüsteem. Töö tulemuseks on humalaistanduse nõuetele vastav niisutussüsteemi valik ning süsteemi sobivate komponentide nõuete välja selgitamine ja hinnastamine.
Laboratoorne sammskreeperseade
(2013) Sipsakas, Marius; Leola, Arvo (juhendaja)
Antud töö eesmärgiks sai püstitatud uue laboratoorse töökoha loomine karjandustehnika osakonna laboratooriumis ja kõik sellega kaasnev. Töö põhi ülesanded olid seadme projekteerimine, koostamine, ruumi sisustuse planeerimine ja laboratoorsete tööde vormistamine. Saavutatud tulemused: 1) koostatud projekt seadme ehitamiseks; 2) töökorras laboratoorne seade; 3) parendatud ruumi sisustuse plaan; 4) vormistatud laboratoorsete tööde juhendid. Valmisehitatud laborseade töötab nii nagu oli soovitud ja tekkinud probleemidele sai leitud lahendused. Suurim probleem seadmega hetkel töö koostamisel on renni materjal mis võib sammskreeperseadme pideval kasutamisel kahjustada saada. Sellele probleemile on lahendus olemas ja vajalik seadmesse juurutada. Põhiline tagasiside hakkab laboratoorse sammskreeperi kohta tulema kui üliõpilased hakkavad sellel laboratoorseid töid tegema. Loodetavasti ei esine palju probleeme ja laboratoorsete tööde käigus on üliõpilased võimelised andma tagasisidet millega on võimalik seadme konstruktsiooni ja talitust parendada.
Linnusulg linnufarmi tehnoloogia projekt
(2015) Miilmann, Rauno; Leola, Arvo (juhendaja)
Pidamise valikul, sai otsustavaks suurtootja soovitus kelle kogemuste põhjal ei ole majanduslikult otstarbekas kasutada puuris pidamist sellise lindude koguse juures. Puuris peetavate kanade müüdavate munade hind on kuni 20 % madalam, kui vabapidamisel kasvatatud kana munadel. Lisaks suuremale muna hinnale on võimalik Pria-st kord kalendriaasta jooksul taotleda toetust 6.39 eur kana kohta [28]. Hoone tehnoloogia valik sai suuremasti valitud Big Dutchmani poolt toodetud seadmete seast. Valiku kriteeriumiks said, erinevad võimalused, reguleerimis ruum, kvaliteet, tagasiside ja andmete võrdlus teiste tootjatega. Kuna valitud tehnoloogiat saab reguleerida, siis tulevikus on võimalik suurendada linnukasvatust hoone pööningule, kus põranda pind kana kasvatuseks on peaaegu sama suureks mis hetkel olemas. Tsükli valik sai suuresti otsustavaks suurtootja soovitusel, kes sellises väikese koguse linnu kasvatuse juures ei näinud perspektiivi teenida tulevikus kasumit. Soovituse kohaselt on projekt üles ehitatud 6000-le 22-nädalasele linnule, kes ostetakse sisse Soomest. Munemisperioodi vältel hoitakse linde ning vahetult ennem perioodi lõppu müüakse kanad 3000 kaupa. Mune inkubeerida ei ole majanduslikult otstarbekas, kuna see nõuab lisa tööjõudu, erinevaid söödasegusi ja lisaks on vaja suuremat hoonet kuhu luua vajalikud tingimused. Ventilatsioon sai valitud alarõhuventilatsioon, see toimib seinaklappidest tuleva õhu ning saastunud õhu alarõhuventilatsiooni abil laes asuvatest ventilatsiooni avadest hoonest välja.
Masinapargi optimeerimine 200-hektarilisele teraviljakasvatustalule
(2015) Niilus, Mikk; Leola, Arvo (juhendaja); Laas, Kalev (juhendaja)
Lõputöö eesmärgiks oli optimeerida 200-hektarilist teraviljakasvatustalu masinaparki ning leida lahendusi tööde lihtsustamiseks ja masinate efektiivsemaks kasutamiseks. Töös antakse ülevaade teraviljakasvatuse ajaloost Eestis ning vaadeldakse tänapäeval kasutusel olevat põllumajandustehnikat Pargi Talu OÜ näitel. Autor iseloomustab näitetalu muldade tüüpe ja pakub lahendusi, kuidas hoida muldasid õhulise ja viljakana. Töös prognoositakse eelnevate aastate saagikuse põhjal käesoleva hooaja teraviljasaaki ning leitakse oodatav tulu, et näha kas on võimalik raha eraldada ka investeeringutele, tööjõukuludele ning muudele kuludele, mis võivad esineda. Töös koostatud koormusgraafikud aitasidleida optimeerimist vajavaid seadmeid ning töö tulemusena otsustati hetkel kasutusel olev 3 meetrine külvik vahetada 4 meetrise vastu ning olemasoleva mürgipritsi 15 meetrine poom vahetada 24 meetrise vastu.Selliste töölaiuse puhul klapivad ka uus külvik ning pritsimise tehnorajad. Hooajalisteks töödeks on kasulik palgata tööjõudu, et töö saaks toimuda vahetustes. See omakorda võimaldaks kasutada päeva efektiivsemalt ilma kulukate investeeringuteta suurematesse masinatesse. Töö tulemusena leidis autor, et tuludest jätkub investeeringuteks tõhustamaks masinapargi tööd ning palkamaks lisatööjõudu.
Metsaveoauto hüdroteleskooptõstuki Loglift 96S ergonoomikaline hinnang
(Eesti Maaülikool, 2016) Traagel, Karl; Leola, Arvo (juhendaja)
Eestis veeti 2014. aastal ca 67 miljonit tihumeetrit ümarpuitu. Metsaveoautod täismassiga 52 tonni saavad ühe laadimisega transportida keskmiselt 33 tihumeetrit puitu. Raiemaht on kasvanud alates aastast 2007 ja prognoositakse edaspidist kasvu, seega lisandub teeliiklusesse rohkem metsaveoautosid. Varasemalt pole Eestis teadaolevalt metsaveoautojuhtide ergonoomilisust hinnatud. Töö eesmärgiks on koostada ülevaade metsaveoautojuhi töökorraldusest ja anda ergonoomikaline hinnang metsaveo hüdroteleskooptõstukile. Töö koostamiseks on kasutatud ankeet ja videomeetodit. Videomeetodit kasutati metsaveoautojuhi tööülesannete kronometreerimiseks. Ankeetmeetodil anti ülevaade metsaveo hüdroteleskooptõstuki ergonoomilisuse tasemest. Ankeedis oli 13 kategooriat, 63 küsimust ja hinnati 15 palli süsteemis. Hindepallidele anti olulisuse koefitsent ja saadi kaalutud tulemus, mis esitati protsentina maksimaalsest. Hindajaks oli metsaveoautojuht, kes hindas tõstuki ergonoomilisuse tasemeks 70,5%, mis vastab tulemusele hea ja eksperdi rollis töö autor, kes hindas tõstuki ergonoomilisuse tasemeks 71,2%, mis vastab tulemusele hea. Tulemustele tuginedes pakkus autor välja edaspidi tõstukil Joystick juhtimissüsteemi kasutuselevõttu. Tehnoloogia arenedes soovitab autor võtta kasutusele HiVision süsteemi.
Nopri Talu masinakeskus
(2012) Lepasaar, Indrek; Leola, Arvo (juhendaja)
Paljud töökojad ei vasta neile kehtestatud nõuetele ja on seega ohuks seal töötavatele inimestele, kes peavad viibima töökoja ruumides enamuse oma tööajast. Töökojad peavad vastama valgustus, müra ja mikrokliima piirnormidele. Käesolevas töös on võetud vaatluse alla Nopri Talu töökoda, selle parendamise eesmärgil. Töö koosneb viiest osast. Esimeses osas kirjeldatakse, mis on töökeskkond ja millised on sealsed ohud töölisele. Teises osas kirjeldatakse lõputöö koostamisel kasutatud metoodikat. Kolmandas osas tuuakse välja lõputöö eesmärk ja ülesanded. Neljandas osas kirjutatakse Nopri Talust üldiselt. Kirjeldatakse, millega Nopri Talu tegeleb ja mida ta selle tegevuse käigus toodab. Kirjutatakse ka sellest, mida tehakse toodetega ja kuhu need transporditakse. Viiendas osas kirjeldatakse Nopri Talus olevat masinaparki. Välja on toodud loeteluna, millised seadmed ja masinad talus on. Välja on toodud ka see, et enamus masinaid ei hoita varju all. Kuuendas osas kirjeldatakse Nopri Talu töökoda. Töö autor teostas töökojas erinevate parameetrite mõõtmised. Mõõdeti valgustustihedust, müra, mikrokliimat. Välja on toodud mõõtetulemuste keskmised erinevates mõõtepunktides ja on ära toodud ka mõõtmiste teostamise ajal välise kliima parameetrid, et neid saaks võrrelda sisekliima parameetritega. Viimases, seitsmendas osas on leitud kaks erinevat lahendust Nopri Talu töökoja parendamiseks. Esimeseks lahenduseks on parendada olemasolevat töökojaruumi, et muuta see töötaja sõbralikuks. Välja on toodud, et kui tahta töökoda parendada, siis peab välja vahetama töökojas oleva valgustuse, mis ei kahjustaks töötaja silmi. Töökoja seinad ja lae peaks seest vooderdama villa ja puitvoodriga, et töökoda saaks soojem ja et ei tekiks tugevat löökmüra, mingi töö tegemisel. Töökojas peab välja vahetama ka uksed ja aknad, sest need lasevad väga palju soojust läbi. Töökoja soojendamiseks peaks töökotta panema õhk-vee soojuspumba, mis soojendaks nii õhku, kui ka vett. Teiseks lahenduseks on see, et peaks töökoda laiendama viilhalli, mis on töökojaga kokku ehitatud, et siis sinna sisse paigutada kõik seadmed ja ka mõningad masinad, mis võiksid olla varju all. Siis saaks nimetada tervet hoonet masinakeskuseks. Keskuses saaks teha kõiki töid ja hoiustada tehnikat. Keskuse peab vooderdama villa ja puit voodriga ja lisama tugevad valgustid. Keskuse kõik uksed ja aknad peab välja vahetama uute vastu ja keskusesse peab lisama kaks tööstuslikku õhk-vee soojuspumpa, mis suudaksid ära kütta terve masinakeskuse. Lõputöö lisades on ära toodud tabel erinevate kliimaparameetrite normidega erinevatel aastaaegadel ja tabelid mõõtmistulemustega. Autor on teinud töö eesmärgina loodud masinakeskuse paremaks arusaamiseks illustreerivad joonised.
Orgita Põld OÜ noorlooma farmi projekt
(Eesti Maaülikool, 2018) Tilk, Rait; Leola, Arvo (juhendaja)
Lõputöö eesmärgiks on koostada noorlooma farmiprojekt 500 noorloomale, et muuta transport kiiremaks ja loomade elamistingimused paremaks. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgnevad ülesanded: 1. Anda ülevaade Orgita Põld OÜ hetkeseisust 2. Erineveate tehnoloogiate võrdlus. 3. Noorloomalauda tehnoloogilise projekti koostamine. Lõputöös võrreldakse erinevaid söötmise- pidamise- ja sõnnikutehnoloogiaid, mille tulemusena on parem elukeskkond nooloomadele.
Paralleel- ja karusselllüpsiplatside jõudlus
(Eesti Maaülikool, 2017) Kõlli, Hardi; Leola, Arvo (juhendaja); Põllumajandus- ja tootmistehnika
Käesolevas töös uuritakse paralleel- ja karusselllüpsiplatside jõudlust. Töö koostamisel kogutakse andmeid kolmest erinevast farmist. Vaadeldakse kahte paralleel- ja kahte karussellplatsi. Võrreldakse erinevaid lüpsiplatse ja selgitatakse välja platside jõudlus. Uuritakse lüpsiprotseduuri elementide kestvust ja omapärasid ning koostatakse nende näitajate põhjal illustreerivad graafikud ning tabelid. Lüpsiprotseduuri kestvuse määravad lüpsja, masina ja lüpsja ning ainult masina tehtud elemendid. Elemendid moodustavad tsükli, millest olenebki lüpsiplatsi jõudlus. Töö lõpus antakse soovitusi lüpsiplatsi jõudluse tõstmiseks ja üksikute elementide ajakulu vähendamiseks.
Piima eeljahutussüsteemi laboratoorse töö arendus
(Eesti Maaülikool, 2017) Puna, Samuel; Leola, Arvo (juhendaja)
Piima kvaliteet ja selle pikemaajalisem säilitamine on saavutatav jahutamisega. Üle kahekümne aasta tagasi kasutati selleks piimamahuteid, kuid sellisel viisil jäi soojusenergia kasutamata. Energia säästlikult kasutamine on oluline ressursside efektiivselt kasutamiseks. Teiseks probleemiks on vajadus soojendada lehmade joogivett, kuna see tõstab lehmade sööda tarbimist ning omakorda piima tootmist. Lahenduseks on kasutusele võetud piima eeljahutussüsteemid – piimast tulev soojusenergia kasutatakse ära lehmade joogivee soojendamiseks. Uurimistöö eesmärgiks on uurida erinevaid võimalusi, kuidas säästlikult kujundada eeljahutussüsteeme ning koostada laboratoorse töö juhend plaatjahuti kasutamisest. Töö käigus kirjeldatakse energia ja vee kasutamist piimafarmis, millele järgneb piima eeljahutussüsteemi tööpõhimõtte selgitamine ja selle teoreetiline optimeerimine. Uurimistöö käsitleb plaatjahuti katseks ettevalmistamist ning katsete teostust. Katseid oli kokku 12, nendest 8 vastuvoolu suunas ja 4 pärivoolu suunas. Katsetulemused näitavad, millise voolusuuna kasutamine on kõige säästlikum. Oluline osa tööst on laboratoorse töö juhendi arendus. Töös on 6 jaotist. Esimeses ja teises jaotises on kirjeldatud energia ja vee kasutamist piimafarmis. Töös on käsitletud veel piima eeltöötlemist ja plaatjahuteid, millega on jõutud piima eeljahutussüsteemi optimeerimiseni. Uurimistöös on kirjeldatud plaatjahuti OM 1000- UZ tööpõhimõtet ning sellega teostatud katseid. 5. ja 6. jaotis käsitleb laboratoorse töö juhendit üliõpilastele.
Sõnnikukäitlussüsteemi toimimiskindluse parandamine Väätsa Agro Lööla veisefarmis
(2015) Polis, Vilnis; Leola, Arvo (juhendaja)
Sõnnikukäitlus on üks olulisemaid protsesse loomade pidamisel. Sõnnik sisaldab väärtuslikke toitaineid ning on seega heaks väetiseks põllule. Selleks, et vältida sõnniku ladustamisel põhjutatud võimalikku veereostust ja tõsta tema väärtust, on otstarbekas suunata sõnnik ümbertöötlusesse, näiteks separaatoritesse ja komposterisse ning võimalusel toota sellest biogaasi. Selleks, et sõnnikut käidelda, on see vaja toimetada ümbertöötlevatesse seadmetesse. Antud uurimustöö eesmärgiks oli tutvuda olemasoleva sõnnikukäitlussüsteemiga ja parendada kitsaskohad selles süsteemis, et see toimiks tõrgeteta. Kitsaskohtade väljaselgitamiseks tegi autor skeemi sõnnikukäitluse kohta Väätsa Agro Lõõla veisefarmis ning tõi välja probleemsed punktid. Tõrgete likvideerimiseks uuriti kasutatud seadmeid, mis tõrkusid ning leiti parem lahendus uute seadmete näol, mis parendaks sõnnikukäitluse toimimiskindlust. Järeldustes on välja toodud seadmete sobivust probleemide lahendamiseks. Välja on selgitatud ka parimad võimalikud seadmed autori silmis, mis tagaks parema toimimiskindluse. Lisatud on mõningad joonised, et seadmete tööpõhimõtet arusaadavamalt välja tuua. Antud lõputöö annab lugejale edasi, millised probleemid võivad sõnnikukäitluses tekkida, kui farmi valitakse vähem tõhusad seadmed.
Tera- ja kaunviljade valtsmuljuri laboratoorse töö arendus
(2016) Kukk, Alari; Leola, Arvo (juhendaja)
Aastaid on Eesti Maaülikoolis Tehnikainstituudis kasutatud laborseadmetena vasarveskit. 2015 aastal soetati Euroopa Liidu finantseerimise toel uus valtsmuljur. Päevakorda kerkis vajadus tutvuda uue valtsmuljuriga „Neuero 103“, millega on võimalik töödelda loomasöötasid. Lõputöö eesmärgiks on arendada mahukam laboratoorne töö, sisustada laboratoorium, koostada laboratoorse töö juhend ning teha selle toimimiskontroll. Töö käigus kirjeldatakse erinevaid tera- ja kaunviljade töötlemisseadmeid ning millise fraktsiooniga sööta omistab loom kõige paremini. Välja on toodud valemid seadme teoreetilise ja katselise jõudluse ning energeetiliste näitajate arvutamiseks. Seadmega sooritatakse katsed, mille käigus kasutatakse erinevaid materjale, mis on mõeldud looma söödaks. Katsetulemuste abil tuuakse välja materjalid, mis sobivad antud seadmega töötlemiseks ning millised mitte. Töö koosneb neljast peatükist. Esimene peatükk tutvustab erinevaid peenestusseadmeid, kirjeldab söötade lõhustuvust erinevate seadmetega ning välja on toodud rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe õpiväljundid. Seadme iseloomustus ja teoreetilise jõudluse arvutamise valem on väljatoodud teises peatükis. Katsetes kasutatavad seadmed ning tulemuste analüüs, mille käigus selgus, et töös kasutatud valtside vahelistel kaugustel pole kaunvilju mõistlik töödelda antud seadmega, on kirjeldatud kolmandas peatükis. Töö viimases peatükis on koostatud laboratoorse töö arendus ning teostatud menetuluskontroll.
Töökeskkond Jaagumäe Talu sigalas
(2012) Varrik, Toivo; Leola, Arvo (juhendaja)
Seakasvatuses on töökeskkonnast lähtuvalt mõeldud ikkagi võimalikult suure kasumi saavutamisele. Kõik sigade tootmisrühmad (emised, tiined emised, kuldid, võõrdepõrsad, nuumikud) asuvad erladi sigala hoonetes, ning igale tootmisrühmale on ette nähtud vastavad nõuded sigala keskkonnas. Need osaliselt ühtivad inimese töökeskkonna nõuetega, kuid enamuses ikka erinevad. Käesolevas töös võeti uurimisobjektiks võõrdesigala. Tehti mõõtmised, uuriti ja analüüsiti inimest vastavas töökeskkonnas ja nõudeid sellele, ning põraste kasvatamiseks lubatuid norme. Bakalaureuse töö koosneb kuuest osast. Esimeses osas antakse ülevaade ergonoomika ja töökeskkonna alastest mõistetest ja kirjandusest. Teises osas antakse ülevaade sigade kasvatamisest ning kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Kolmandas osas on ära töödud uurimustöö eesmärk ning sellega kaasnevad ülesanded. Neljandas osas on kirjeldatud uurimustöö metoodikat. Ära on toodud ettevõtte võõrdesigala töökeskkond, kirjeldatud on töötaja tööd selles keskkonnas. Kirjeldatud on kuidas toimusid mõõtmised, ning milliseid vahendeid ja seadmeid mõõtmiste sooritamisel kasutati. Viiendas osas on tabelina ära toodud mõõtmiste sooritamisel saadud tulemused. Tulemused on koondatud graafikutesse. Ära on toodud ette antud ettevõtte võõrdesigala töökeskkonnast lähtudes mikrokliima parameetrite valgustuse ja müra normid. Kirjeldatakse visuaalselt nähtut. Kuuendas osas on ära toodud järeldused, soovitused ja ettepanekud mikrokliima, valguse ja müra tingimuste parendamiseks ning vaatlusel tehtud märkmete analüüsi põhjal soovitused ja ettepanekud, töökeskkonna muutmiseks ja parendamiseks. Ettepanekuid ja soovitusi arvesse võttes võib Töökeskkonnaga Jaagumäe Talu võõrdesigalas rahule jääda. Sigala on küllaltki moodne ja uuenduslik, mis tagab hea töökeskkonna. Läbiviidud mõõtmised ja kasutatud foto- ja vaatlusmeetodid kinnitavad seda kuid samas tõid välja suuremad vead töökeskkonnas.
Töökeskkond loomsete kõrvalsaaduste käitlemisettevõttes
(2012) Kond, Kaido; Leola, Arvo (juhendaja); Teemägi-Luts, Kati (juhendaja)
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda soovitusi turvalisema ja ergonoomilisema töökeskkonna kujundamiseks Atria Eesti AS II ja III kategooria loomseid kõrvalsaadusi töötlevas ettevõttes. Selle eesmärgi saavutamiseks on ettevõtte töökeskkonda analüüsitud ja ohutegurid määratud. Töökeskkonna uurimiseks kasutatud meetodid olid järgmised: 1) ankeetmeetod; 2) fotomeetod; 3) mõõtmis- ja andmetöötlusmeetod. Ankeet koosnes 58 küsimusest, mis olid jagatud 10 osa vahel. Need osad olid: 1) ohutuse korraldus; 2) tööohutus; 3) füüsikalised ohutegurid; 4) füsioloogilised ohutegurid; 5) olmetingimused; 6) keemilised ohutegurid; 7) bioloogilised ohutegurid; 8) isikukaitsevahendite väljaandmine; 9) masinate ohutus; 10) psühholoogilised ohutegurid. Kolm eksperti vastasid ankeedis olevatele küsimustele, andes hinnanguid eksperthinnangu jaotuvuse alusel. Fotomeetodit kasutati, et saada parem ülevaade töökeskkonnast. Fotosid analüüsiti ning diagnoosiankeete täites anti eksperthinnang. Mõõtmised ja andmetöötlused teostati eesmärgiga uurida töökeskkonna sisekliima füüsikalisi ohutegureid, nagu näiteks õhutemperatuur, õhu suheline niiskus, õhu liikumiskiirus, müratase ja valgustatust, ning võrrelda saadud tulemusi õigusaktides esitatud piirnormidega. Bakalaureusetöös kasutatud meetodite alusel anti soovitusi töökeskkonna parendamiseks. Näiteks töölised peaksid kandma kuulmiskaitsevahendeid koguaeg ning tööandja peaks paigaldama parema valgustuslahenduse ning parema ventilatsioonisüsteemi.
Torusselüpsimasinate ergonoomilisus
(2012) Lensment, Regina; Leola, Arvo (juhendaja); Reinvee, Märt (juhendaja)
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli torusselüspsimasinate ergonoomilisuse hindamist võimaldavate meetodite tuvastamine. Uurimistööst võib teha järgmisi järeldusi: 1. Kõiki potentsiaalseid uurimismeetodeid on võimalik kasutada, kuid lühiajalisel uurimisel ei anna need kõik arvestatavat tulemust. 2. Kirjanduse analüüsist selgus, et enim esinenud vaevused on seotud kaela, õla, käe , randme ja alaselja piirkonnaga. 3. Kirjanduse analüüsist selgus, et on uuritud rohkem vaevusi ja nende tagajärgi, mitte põhjuseid. 4. Müomeetriaga saadud tulemustest selgus, et erinevate lüpsimasinate teisaldamine ei avaldanud selgelt eristuvat mõju trapetslihasele. 5. Müomeetriga arvestavate tulemuste saamiseks peab mõõtmisi teostama pikemaajaliselt. 6. Haarde konformsuse meetod on kasutatav lüpsimasinate hindamiseks, kuid vastav metoodika, kuidas oleks seda otstarbekas kasutada, vajab täiendavat uurimist. 7. Vaatlusaluse füsioloogiline energiatarve oli 71 W. Lüpsimasinate teisaldamisel ei ületanud pulss kordagi 125 löögi minutis ning vaatlusalusel osutus teisaldamine keskmiselt raskeks tööks. 8. Lüpsimasina teisaldamisel osutus kõige mugavamaks MilkMaster, sest käepide oli hea pikkusega, lüpsiriist ning kraan olid kindlalt kinnitatud masina külge. 9. Lüpsimasina Duovaci teisaldamisel oli probleemiks lühike käepide, kehv kraani kinnitus masina küljes ning pikad ja segavad voolikud. 10. Lüpsimasina ADU1 oli kerge teisalda lühikese distantsi puhul, pikemal teisaldamisel jääb asendi tõttu õlg valusaks. 11. Lüpsimasinate MilkMasteri ja Duovaci teisaldamisel koos ämbriga tõusis pulss ühtlaselt. ADU1 koos ämbriga teisaldamisel kehalisele koormusele mõju ei avaldanud. 12. Käe poolt arendatav summaarne jõud lüpsimasinate hoidmisel kehaga paralleelselt oli MilkMasteril 398 N ja Duovacil 506 N. Lüpsimasinate hoidmine keha kõval oli MilkMasteril 309 N ja Duovacil 329 N. ADU1 hoidmisel oli summaarne jõud 100N. 13. Kollektorite suurem läbimõõt tagab kindlalt käes püsimise. 14. Koostatud on lüpsimasinate hidamisankeet. 15. Antud katsemeetodite ja tingimuste põhjal ei saa lõpliku hinnangut anda.

Sirvi Autor "Leola, Arvo (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud