Sirvi Autor "Leola, Arvo" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Assessment of dairy cow herd indices associated with different milking systems(2018) Gaworski, M.; Leola, Arvo; Kiiman, Heli; Sada, Oliver; Kic, P.; Priekulis, J.; Estonian University of Life Sciences. Institute of TechnologyThe objective of the research was to find whether any differences exist between cattle herds operated by certain milking installations. The cattle herds were studied not only by herd size but also by certain data, like annual milk yield, age and number of lactations. Data collected on dairy farms that operate pipeline milking systems, milking parlours and automatic milking systems were analysed. These farms are situated in three Baltic States. The investigated Estonian dairy farms indicated a decreased tendency in the prevalence of disease cases for udder diseases with an increase in cow herd size. An index of cow production potential was proposed to compare different (including number of lactations) group of cows in dairy farms.Kirje Põllumajandustehnika II, Karjandustehnika : õpik kõrgkoolidele(Eesti Maaülikool, 2021) Leola, Arvo; Priekulis, Juris; Leola, Taavi; Reinvee, Märt; Luik, MatisPõllumees, kes põllutööajakirja ei loe, sarnaneb niitjaga, kes niidab, aga oma vikatit ei terita. Sarnaneb õpilasega, kes õpib õpikuta.“ Nii võtab põllumehe harimise kokku Eesti põllumajandusteadlane, põllutöömasinate professor Aimu Reintam (1931-2014) oma raamatus „Ülevaade põllunduse mehhaniseerimise arenguloost Eestis (kiviajast aastani 1940)“. A. Reintami vaimule ja teadmistele tugineb ka kõrgkooliõpik „Põllumajandustehnika I. Põllundusmasinad“, mis ilmus 2015. aastal. Autoriks Eesti Maaülikooli põllundustehnika professor Jüri Olt. „Karjandustehnika“ on selle õpiku II osa. Eesti põllumees on alati püüelnud hariduse poole. Võimalusel on ta käinud koolis, aga alati harinud ennast ka kirjasõna abil. Ärksamad põllumehed ei ole hoidnud häid teadmisi endale, vaid kirjutanud käsiraamatuid, artikleid, õpetusi ajakirjades, kalendrisabades – kõikjal, kus võimalik tutvustada välismaist ning oma maa ja isiklikku kogemust. Kõrgharidusega põllumehi koolitab täna Eesti Maaülikool. Algsest Eesti Põllumajanduse Akadeemiast väljus põllumajanduse mehhaniseerimise esimene lend 1955. aastal – 48 insener-mehaanikut, nende hulgas Aimu Reintam. Eelmine eestikeelne õpik „Farmide mehhaniseerimine“ ilmus teise, ümbertöötatud trükina 1987. Sellest sai tollaste põllumajandusettevõtete ehk majandite, nagu neid tollal nimetati, farmiinseneride lauaraamat, sest muid on-line-vahendeid tollal polnud. Õpiku koostaja professor Vambola Veinla oli laialt tuntud õpetaja ja nõustaja ning usin kirjamees. Tema esimene õpperaamat „Loomafarmi sisetranspordi mehhaniseerimine“ ilmus 1964. a. Inimeste heaolu tõusuga on olukord loomakasvatuses muutunud. Toodangumahtudest ettepoole on kerkinud probleemid: loomade heaolu, nõuded toidule, nõuded keskkonnale, inimtööjõu defitsiit. Võimalikud lahendused on: täppispidamine, elektroonika, infotehnoloogia, robotid, digi-, … Õpik on abiks nendele, kes tahavad õppida, aga vajalik ka nendele, kes õppekavas oleva kohustusliku aine vähemalt positiivsele hindele peavad läbima. Üliõpilaste hulgas on enamuses need, kes varasemalt teemaga pole üldse kokku puutunud. Vähem on aga neid, kes on varem õppinud põllundus- ja loomakasvatusaineid. Harva aga selliseid, kellel endal või vanematel on tegutsev loomafarm ning seetõttu huvi asja vastu. Lepingu kohaselt on õpiku vorm elektrooniline. Arvestades eelkirjeldatud õpilaskonda, on õpiku sõnastatud osa võimalikult kokku surutud. Esitatud on põhilised tõekspidamised ja tehnoloogiad. Kuigi ka need muutuvad pidevalt, siis mitte sellise tempoga kui tehnika, s.t masinad ja seadmed. Põhjalikemate teadmiste saamiseks tuleb õppijal märksõnade abil siseneda mõnda elektroonilisse andmebaasi. Sealt ammutatud teadmisi hetkel aktuaalse tehnika kohta täpsustatakse kontaktõppe seminarides ja laboratoorsetel töödel. Esitatud on peamiselt tehnoloogilist laadi ja elementaarsed arvutused. Enesekontrolliks ja seminarideks valmistumiseks on esitatud kontrollküsimusi ja antud ülesandeid. Õpikus käsitletakse põgusalt ka loomakasvatuse küsimusi, sest need teadmised on aluseks tehnika kujundamisel ja kasutamisel. Õpiku lõpus on allikate nimistu, milles on autorite poolt kasutatud materjalide kirjed: raamatud, teadusartiklid, aruanded, ajalehtede-ajakirjade artiklid, õppepäevade esitlused. Nende hulgas on võõrkeelseid allikaid nii ida kui lääne poolt. Kui ka nende keel pole lugejale omane, siis graafiline osa on kindlasti toeks. Lähinaabrite (Läti, Leedu) teadmine on meile kõige ühesemalt vastuvõetav, tipptegijate (Holland, Saksamaa) oma alati uudistamiseks. Idanaabrite (Venemaa, Ukraina, Valgevene) õpikud ja uurimused eristuvad jätkuvalt sooviga süstematiseerida, modelleerida ja arvutada. Autorid on õpikusse pannud oma teadmised ja kogemused, mis saadud õppejõuna, projekteerijana, nõustajana. Suures osas on materjal originaalne, sealhulgas (täna aktuaalne) autorite varasematest õpikutest. Jaotiste pealkirjade järel on autorite nimed, kelle panus sellesse ossa oli peamine. Läti kolleegi Juris Priekulise materjale tema varasematest õpikutest ja värskeid teadmisi Hannoveri Euro Tier’idelt on kasutatud kõikides osades. Viited allikatele on tekstis ainult vajadusel. Kõrgkooliõpik „Karjandustehnika“ on koostatud eelkõige bakalaureuseõppele, arvestades õppekavade ainete õpiväljundeid ning mahte. Kui õpikut kasutab magistri- või doktoriastme üliõpilane, on vajalikud allikate nimistus loetletud doktori- ja magistriväitekirjad ning teadusartiklid. Tegevpõllumehed harivad ennast ise, väga harva on nendest keegi ülikoolis sessioonõppes. Eesti põllumees on oma teadmistega maailmas tipus. Selleks on nad väga aktiivsed messidel, õppepäevadel, foorumites, õppereisidel, Internetis. Tänapäeva tippteadmisi saab küsida oskaja ka tehnika müügi- ja teenindusfirmadelt. Mitmed tippfirmad on Eestis esindatud. Õpikus on autorid püüdnud vältida otseselt konkreetse firmaga sidumist. Õppija ülesandeks jääb võimalike konkureerivate lahenduste leidmine ja võrdlusanalüüs õppe kontakttunnis. Käsikirja retsenseerisid filosoofiadoktor Allan Kaasik, Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent ja toiduteaduse doktor Väino Poikalainen, Teadus ja Tegu OÜ juhatuse liige. Magistriastme üliõpilase pilguga töötas käsikirja läbi tehnikateaduse bakalaureus Toomas Otsatalo, Maaülikooli tootmistehnika 2. õppeaasta magistrant õppeaine „Farmiseadmete teooria“ raames. Suur tänu neile väga arvukate, põhjalike, sisuliste ja asjatundlike kommentaaride eest! Õpiku käsikirja testisid ja aitasid oma tähelepanekutega parendada Maaülikooli tootmistehnika, maaehituse ja loomakasvatuse erialade üliõpilased 2020/2021. õppeaasta koroonaolukorrast tingitud sunnitud distantsõppel olles. Õpiku ilmumist toetas rahaliselt Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium läbi riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud“. Arvo LeolaKirje Rational selection and usage of rotary type milking equipment(2020) Priekulis, J.; Mangalis, M.; Leola, Arvo; Estonian University of Life Sciences. Institute of TechnologyThe advisable time of operation of the rotary type milking equipment per day depending on the specific exploitation costs has been investigated. It has been stated that these costs can be reduced, if the rotary type milking equipment load is increased. Therefore, it is advisable to organise the work of milkers in two shifts, so that the milking equipment is operated even up to 16 h per day. For this reason the herd of cows should be accordingly large. For instance, milking twice with the equipment with 50 milking places the cow herd can reach having even 2,500 cows, but at milking three times – up to 1,400 cows.Kirje Sõnnikuhoidlate ehitamine(Põllumajandusministeerium, 2006) Leola, Arvo; Leola, Taavi; Luts, Vello; Luts, Vello (koostaja)Käesolev trükis on valminud EV Põllumajandusministeeriumi tellimisel. “Sõnnikuhoidlate ehitamise” trükis on mõeldud kasutamiseks abivahendina sõnnikuhoidlate planeerimisel ja ehitamisel põllumajandusettevõtjate, konsulentide, projekteerijate igapäevatöös ning põllumajanduserialade õppematerjalina vastavalt vajadusele. Käesoleva trükise kasutaja peab arvestama, et selles teksti ja jooniste kujul esitatud informatsioon võib kasutamishetkeks olla aegunud. Seetõttu on soovitatav enne lõppotsuste langetamist konsulteerida vastava ala spetsialistidega ning kindlasti tutvuda seadusandluse hetkeseisuga.Kirje Trend of cow herd size in Baltic states(2021) Leola, Arvo; Priekulis, J.; Česna, J.; Gaworski, M.; Estonian University of Life Sciences. Institute of TechnologyThe article analyses trend of cow herd size from 2000 to 2019 in four Baltic states: Estonia, Latvia, Lithuania and Poland. It has been stated that during this period of time the average size of cow herds has increased 3–4 times, except in Estonia, where it has increased 8 times. Nevertheless, the number of cows in the herds is different in individual countries. In the herds with up to 5 cows in Estonia there are about 2% of cows, but in the other Baltic states it is 10–18% of the total number of cows. In turn, in the herds with 50 or more cows, what corresponds to implementation of modern milk production technologies and machinery, in Latvia and Lithuania there are about 50% of cows, in Poland 30%, but in Estonia 90% of the total number of cows in the country. It has influenced the specific labour intensity of the people working in milk production. In Estonia, this indicator in 2019 was about 100 man-h per cow per year, but in the other Baltic states it was 300–350 man-h calculating per cow per year. Still, with robotization and automation of all basic work operations the specific labour intensity in milk production can be decreased to 30–50 man-h calculating per cow per year. Therefore, there are still great development possibilities in all Baltic countries.