Sirvi Autor "Leming, Ragnar (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Comparing health and welfare of pigs farmed in conventional and in organic systems in Estonia(Eesti Maaülikool, 2020) Piibor, Johanna; Jeremejeva, Julia (juhendaja); Arney, David Richard (juhendaja); Leming, Ragnar (juhendaja)In 2014 the Estonian Veterinary and Food Safety board passed a decree forbidding swine to have access to outdoors, because of the spread of African swine fever. Since then all pigs have been kept inside, possibly influencing the welfare of organic pigs. This study compared the welfare and health of pigs raised in conventional and in organic systems in Estonia regarding these changes in the farming of pigs. Data were gathered from three organic and three conventional production systems. Selected parameters for comparison were: stocking densities, behaviour, human-animal approach test, lameness, dirtiness, ear and tail biting, skin wounds and shoulder ulcers. Also faecal samples for parasitic egg counts were taken. Organic farms had poorer human-animal interactions compared to conventional farms, but were better in regards to the social and exploratory behaviour among pigs. Also, organic production systems were slightly better regarding lameness and dirtiness compared to conventional farms. There was no difference regarding numbers of shoulder ulcers between the production systems. Additionally, organic farms had less tail biting and skin wounds than on conventional farms. Out of 16 fresh faecal samples taken from organic farms 12 had parasite eggs, while out of 20 samples taken from conventional farms 0 were positive. There was no evidence for a clear benefit to the welfare and health of pigs on organic farms compared to conventional farms.Kirje Eesti mahepiimalehmade jõudlusnäitajate analüüs aastatel 2017-2019(Eesti Maaülikool, 2020) Kangur, Kadi; Leming, Ragnar (juhendaja)Eestis on mahetootmine viimasel ajal kiiresti arenenud ja mahemaa osakaal kogu põllumajanduslikust maast moodustab juba üle 21%. Sarnast kasvu ei ole aga toimunud mahepiima tootmisel ja viimasel viiel aastal on mahelehmade arv Eestis püsima jäänud. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida mahelehmade tootmisnäitajaid aastatel 2017-2019. Töö alaeesmärgid olid: 1) Analüüsida mahelehmade järgnevaid jõudlusnäitajaid: toodangunäitajad, piima somaatiliste rakkude arv ja -karbamiidi sisaldus ning eluea toodangu näitajad 2) Selgitada välja mahelehmade karjast väljamineku peamised põhjused. Mahepiimatootjate üldandmed saadi Põllumajandusametist. Analüüsiti vaid jõudluskontrollis osalevate tootjate karju, mille tulemusena jäi valimisse 18 tootjat. Andmete analüüsimiseks kasutati programmi MS Excel. Keskmine 305 päeva piimatoodang Eesti mahekarjades aastatel 2017-2019 oli 5828 kg. Aastate lõikes oli 305 päeva keskmine piimatoodang mahekarjades teinud alates 2018. aastast ligikaudu 320 kg suuruse tõusu 5982 kg-ni 2019. aastal. Eesti mahefarmidest kogutud kontroll-lüpside analüüsimise tulemusena saadi 2017-2019 aastal keskmiseks ööpäevaseks piimatoodanguks 18,8 kg. Keskmine piima rasvasisaldus mahekarjades antud perioodil oli 4,40% ja valgusisaldus 3,41%. Analüüsist selgus, et keskmine somaatiliste rakkude arv piima milliliitri kohta oli mahekarjades 506 tuhat. Aastatel 2017-2019 mahekarjadest kogutud keskmine karbamiidi kogus piimas oli 222mg/l . Uuritud mahelehmade peamise karjast väljamineku põhjusena toodi välja sigimisprobleemid. Keskmine mahepiimalehmade eluea piimatoodang oli aastatel 2017.- 2019. 20 367 kgKirje Lehmade üleminekupiimast eraldatud IgG söödalisandi kasutamise mõju võõrdepõrsaste massi-iibele(Eesti Maaülikool, 2025) Vask, Grete; Leming, Ragnar (juhendaja); Orro, Toomas (juhendaja); Söötmisteaduse õppetoolMagistritöö on osa laiemast uurimisprojektist, mille eesmärgiks oli hinnata immunoglobuliinirikka (IgG-rikka) söödalisandi mõju võõrdepõrsaste ööpäevasele massiiibele. Põrsaste võõrutamine on seafarmide jaoks üks kriitilisemaid perioode, mis mõjutab oluliselt loomade tervist, heaolu ja jõudlusnäitajaid. Võõrutamisega kaasnevad mitmed stressifaktorid, nagu eemaldamine emisest, üleminek kuivsöödale ja järsult muutunud keskkond, mis võivad põhjustada stressi ja omakorda soodustada seedehäirete tekkimist, kasvu pidurdumist ja suurendada vastuvõtlikkust haigustele. Seetõttu otsitakse pidevalt uusi lahendusi, mis aitaksid leevendada võõrutusjärgset stressi ja toetada põrsaste arengut. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida lehmade üleminekupiimast eraldatud IgG-rikka söödalisandi mõju võõrdepõrsaste ööpäevasele massi-iibele. Töö raames viidi läbi kontrollitud söötmiskatse, kuhu kaasati 40 juhuslikult valitud emise pesakonda. Katsesse kaasati igast pesakonnast 5 juhuslikult valitud võõrdepõrsast. Kokku moodustati kolm rühma: IgG rühm, kontrollrühm (vadak) ja võrdlusrühm (ilma lisandita). Tulemused näitasid, et põrsaste ööpäevane mässi-iive oli enim mõjutatud kindlate perioodiliste ja individuaalsete tegurite kaudu. Kuigi antud uuringus leiti, et IgG-lisand ei avaldanud märkimisväärset mõju võõrdepõrsaste juurdekasvule, võib IgG-rikaste söödalisandite kasutamine anda uusi perspektiive võõrutusjärgse stressi leevendamiseks.Kirje Loomsete kõrvalsaaduste kasutamine loomasöödana ja süsinikujalajälje vähendamise potentsiaal(Eesti Maaülikool, 2025) Ats, Anna-Liisa; Pehme, Sirli (juhendaja); Leming, Ragnar (juhendaja); Orupõld, Kaja (juhendaja)Toidutootmise sektor toodab ainuüksi iga aasta ligi 1/4 ülemailmsest kasvuhoonegaasidest, millest loomakasvatus ja selleks vajalik sööda tootmine moodustab pea 1/2 heidetest, mistõttu on vaja leida alternatiive, kuidas CO₂ õhku paiskamist vähendada. Loomseid kõrvalsaaduseid tekib iga aasta Euroopa Liidus ligi 20 miljonit tonni, mis on suhteliselt koormav keskkonnamõjutegur. 2021. aastal leevendati nõudeid töödeldud loomsete proteiinide söötmise osas, millega lubati taas liigiväliselt sööta loomset päritolu söötasid kanadele ja sigadele, mis tähendab, et on suur potentsiaal võtta loomsed kõrvalsaadused väärtusliku ressursina ringlusse, panustades suuresti ringmajandusse ning toetades sealhulgas ka Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide saavutamist. Antud magistritöö eesmärgiks on välja uurida, milline on loomset päritolu proteiinsööda ehk lihakondijahu kasutamise mõju broilerikasvatuse süsinikujalajäljele. Eesmärgi saavutamiseks kasutati antud töö uurimuslikus osas kvalitatiivset juhtumianalüüsi, kvantitatiivset andmestiku analüüsi ja teoreetilist sisuanalüüsi. Moodustati kolm stsenaariumit, mida uuriti omavahel läbiva analüüsina. Arvutused viidi läbi ReM süsiniku jalajälje arvutamise tööriistas. Analüüsiks vajalikud andmed pärinevad ühelt Eesti broilerifarmilt, tööriistas puuduvad heitetegurid võeti lisaks Agri-footprint ja FeedPrint andmebaasidest. Igas stsenaariumis võrreldi omavahel kahe baasretsepti süsinikujalajälge, millest esimene põhines taimsel söödal ning teine lisaks taimsetele komponentidele sisaldas ka loomset sööta ehk lihakondijahu. Kõikide stsenaariumite puhul oli lihakondijahu heitetegur sama ehk 0,316 kgCO₂ekv/kg. Analüüsi tulemusena leiti, et kui kõikide stsenaariumite puhul lisati söödaratsiooni lihakondijahu, asendades sellega ca 4% sojašrotti, vähenes antud ratsiooni süsiniku jalajälg. Esimese stsenaariumi puhul kui sojašroti heitetegur oli 2,78 kgCO₂ekv/kg, vähenes kogu söödaratsiooni süsiniku jalajälg 8,2%. Teise stsenaariumi puhul oli kasutatava sojašroti heitetegur suurem maakasutus muutuste tõttu ehk 4,26 kgCO₂ekv/kg ja kui retsepti oli lisatud lihakondijahu vähenes antud retsepti süsinikujalajälg 8,6%. Kolmandas stsenaariumis kasutatud sojašroti heitetegur oli võrdväärne Eestis kasvatatud teravilja omale ehk 0,52 kgCO₂ekv/kg. Kui aga lisati söödaratsiooni lihakondijahu, asendades sellega ligikaudu 4% sojašrotti, vähenes süsiniku jalajälg 6,6%. Antud broilerikasvatuse tootepõhisisest süsinikujalajäljest moodustas 69,4% lindude söötmine. Tulemused näitavad, et isegi kui sojašroti heitetegur on madal on igal juhul otstarbekas lisada broilerite söödaratsiooni lihakondijahu, kuna see vähendab märkimisväärselt kogu söödaratsiooni süsinikujalajälge broileriliha kilo kohta rümbakaalus.Kirje Maheveisekasvatusse sobivate kaunviljade keemiline koostis, lõhustuvus vatsas ja kuumtöötlemise mõju lõhustusnäitajatele(Eesti Maaülikool, 2017) Viksi, Innar; Leming, Ragnar (juhendaja); SöötmineEestis üheks enamkasutavamaks proteiinsöödaks loomakasvatuses on kuumtöödeldud rapsikook. Mahelehmade söötmisel kehtivad aga teatavad reeglid ja muu hulgas tuleb maheloomakasvatusettevõtetes loomade söötmisel eelistada kohaliku päritoluga ja soovitatavalt oma ettevõttes kasvatatud söötasid. Kaunviljade seemned on tuntud oma suure proteiinisisalduse tõttu ja võiksid olla heaks söödaks mahelehmadele. Liblikõieliste kultuuride kasvatamine rikastab mulda lämmastikuga ja on mahetootmises seetõttu vajalikud ka muldade väetamisel. Magistritöö eesmärgiks oli uurida põldoa, põldherne ja viki kuivaine ning proteiini lõhustuvust veise vatsas. Samuti sooviti välja selgitada, milline on kuumutamise mõju herne ja oa lõhustuvusele vatsas. Uuritud kaunviljade kuivaine efektiivne lõhustuvus vatsas varieerus vähesel määral ning oli sõltuvalt kultuurist ja sordist 71-80%, kuumpressitud rapsikoogil oli vastav näitaja aga 62%. Kuivaine lõhustuvus kuumutatud (130 ºC juures 20 minutit) kui ka kuumutamata hernel oli 48 tunnise inkubatsiooni perioodi lõpus koguni 100 %. Kuumtöödeldud rapsikoogil jäi näitaja 80 % juurde. Kuumutatud põldoa kuivaine lõhustus samuti 48 tunni jooksul peaaegu täielikult (94,9 %). Nii nagu kuivaine puhul, lõhustus ka põldoa ja suviviki proteiinist 48 tunnise inkubatsiooni perioodi lõpuks 100 %. Samad tulemused saadi ka kuumutatud herne ja põldoa proteiini lõhustuvusel vatsas. Võttes aluseks uuringu tulemused, võib väita, et vatsas lõhustumatu proteiini tarbe katmiseks sobib kõige paremini kuumtöödeldud rapsikook. Kui selle saamine mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses on raske, või on see sööt kallis, võivad tõenäoliselt anda rahuldava tulemuse ka herne ja põldoa söötmine. Keemilise koostise ja lõhustuvusnäitajate poolest ei erine suuresti hernes ja põlduba üksteisest, mistõttu tuleks mahepõllumajanduslikku loomakasvatusettevõtetesse valida kasvatamiseks sellised kultuurid, mis sobiksid hästi oma agrotehniliselt omadustelt mahetootmisesse. Uuring viidi läbi riikliku programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009 – 2014“, mida finantseeris Eesti Põllumajandusministeerium rakendusuuringu „Kohalikel mahesöötadel baseeruva söötmisstrateegia väljatöötamine piimalehmadele“ raames.Kirje Mikrokliima mõju kultide sperma liikuvusnäitajatele Eesti Tõusigade Aretusühistu Seemendusjaamas(Eesti Maaülikool, 2025) Karp, Marietta; Leming, Ragnar (juhendaja); Kaasik, Allan (juhendaja); Kreela, Jaanika (juhendaja)Käesolevas bakalaureusetöös uuriti mikrokliima mõju kultide sperma liikuvusnäitajatele Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaamas. Andmeid mõõdeti, koguti ja analüüsiti kahest erinevast sektsioonist – uuest ja vanast 2024. aasta suvel ning 2024/2025. aasta talvel. Töö eesmärk oli selgitada sektsioonide mikrokliima erinevusi ning hinnata nende võimalikku mõju kultide sperma liikuvusnäitajatele. Analüüs keskendus temperatuurile, suhtelisele õhuniiskusele, CO₂ kontsentratsioonile ja temperatuuri/õhuniiskuse indeksile (THI). Sperma kvaliteedi hindamisel võeti arvesse koguliikuvust, otseliikuvust ja spermatosoidide liikumiskiirust. Tulemused näitasid, et temperatuur avaldas statistiliselt olulist mõju sperma liikuvusnäitajatele, eriti vanas sektsioonis. THI ja CO₂ kontsentratsiooni mõju ei olnud statistiliselt olulised. Uues sektsioonis säilis stabiilsem mikrokliima, mis soodustas paremat spermakvaliteeti. Töö tulemused võivad aidata parandada seemendusjaama keskkonnajuhtimist ja kultide viljakust.Kirje Piimaveiste sõraprobleemid sõltuvalt pidamistingimustest(2012) Saarna, Kerly; Leming, Ragnar (juhendaja); Veermäe, Imbi (juhendaja)Uurimuse eesmärgiks oli hinnata pidamistingimuste ja piimaveiste sõrgade seisukorda viie Eesti farmi baasil. Kirjanduse põhjal anti ülevaade erinevatest sõrgade haigustest ja nende esinemissagedusest, kummimattide kasulikkusest, sõraprobleemide ennetamisest, sõrahoolduse viisidest ning aretusega kaasnevatest sõraprobleemidest. Uurimus viidi läbi viies vabapidamisega piimafarmis, kus peeti nii eesti holsteini kui ka eesti punast tõugu lehmi. Farmide valikul oli määravaks tootmise suurus ehk lehmade arv (200-500 piimalehma). Mõõdeti asemete suurust; hinnati lamamisala, liikumisala ja lüpsiplatsi puhtust, libedust ja põrandate kattematerjali. Koguti andmeid allapanu kasutamise ja selle vahetamissageduse, värkimiskordade ja jalavannide asukoha ning jalavanni vedeliku vahetamissageduse kohta. Lisaks sellele tehti märkmeid töötajate teadlikkuse kohta sõraprobleemide osas. Andmete registreerimisel lähtuti kahest aspektist: 1. Subjektiivne hinnang (hügieeni ja töötajate teadlikkuse kohta). 2. Mõõtmised ja hindamised lähtudes Welfare Quality ja Animat metoodikast (põrandad, puhtus, heaolu). Kogutud andmeid hinnati vastavalt Welfare Quality ja Animat metoodikale, millega said uuringus osalenud farmid vastavad lõpphinded. Uuringutulemusi võrreldi ka Jõudluskontrolli Keskuse poolt kogutud andmetega. Kirjandusallikate ja uurimistulemuste põhjal võib teha järgmised järeldused: • Sõraprobleemid kuuluvad piimafarmides kõige tõsisemate probleemi hulka. • Kummiga kaetud liikumisala on kõige parem lahendus jalaprobleemide ennetamisel ning seda kasutavad ka enamus uurimuses hinnatud farme. • Selleks, et vältida tõsiseid ja kulukaid probleeme, on vaja varakult tegeleda ennetustööga, seda eeskätt korralise värkimise ja jalavannide kasutamisega. • Et üldse osatakse probleeme märgata, on kogu sõraprobleemide ennetamise juures oluline töötajate teadlikkus. • Juba farmi projekteerides tuleb mõelda sõraprobleemide ennetamisele – hiljem võib olla tunduvalt kulukam muudatusi sisse viia. • Uurimuse põhines küll ainult viie farmi baasil, kuid võib väita, et kui sõrgu värkida vähemalt kaks korda aastas, on sõrad palju paremas seisukorras, kui ainult üks kord aastas või vähem värkida. • Uurimuse tulemuste põhjal võib väita, et farmerid on mõelnud loomade heaolule – kummimatid lamamisasemetel ja palju kasutatakse ka kummist liikumisalasid, mis vähendavad jalgadele koormust.