Sirvi Autor "Leming, Ragnar" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 10 10
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta: projekti lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2019) Piirsalu, Peep; Arney, David; Kass, Marko; Leming, Ragnar; Ots, Meelis; Tölp, SilviLammaste ja lihaveiste heaolu hindamiseks töötati välja rahvusvaheliselt tunnustatud ja standardiseeritud lihaveiste kui lammaste heaolu hindamise protokollid (arvestades kohalikke tingimusi). Välja töötatud lihaveiste ja lammaste heaolu protokolle testiti erineva suurusega lihaveisekarjades (30 160 ammlehma) ja lambafarmides (igas 40 põhikarja utte) eesmärgiga selgitada praktilise kasutamisega kaasnevad kitsaskohad, et parandada selle rakendatavust tootmise erinevates tingimustes. Viidi läbi lihaveiste testfarmides käitumisuuring selgitamaks rajakaamerate salvestiste abil ilmastikutingimuste mõju loomade varjumiskäitumisele. Lihaveised eelistavad kehvade ilmastikuolude korral (vihm, märg lumi, mõõdukas tuul) olenevalt farmi võimalustest kas tehisliku või looduslikku varjualust (põõsad). Korraldati kaks lammaste käitumise vaatluskatset kliimatingimuste mõju selgitamiseks talvisel külmal aastaajal ja suvisel kuumaperioodil. Rajakaamerate abil läbi viidud uuringud talvisel perioodil näitasid, et enamus uttesid viibisid õues jalutusalal väljaspool külmlauta/polütunnelit igasuguste kliimatingimuste korral. Ebasobivad ilmaolud, mis panid uttesid eelistama viibimist varjualuses, olid madalad tuulekülma väärtused (< 10 °C) ja kõrge õhuniiskus (>90%). Tuule puhumisel avatud suundadest eelistas keskmiselt 5 8% uttesid enam viibida varjualuses. Selgus, et kõrgete suviste temperatuuride korral on oluline pakkuda lammastele karjamaadel varjumisvõimalused puude põõsaste all, mis kaitsevad lambaid päikesekiirguse eest. Varjumisvõimaluse korral väheneb loomade hingamissagedus, kuumastressi skoor ja teised kuumastressi tundemärgid (hingeldus, avatud suu, ripnev keel), kusjuures varjumisvõimaluse olulisus suureneb õhutemperatuuri tõustes. Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid, selgitati välja loopealse-, puis- ja suprasaliinse ning saliinse vööndi karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis ja toiteväärtus. Viimast võrreldi rohu kuivaine söömust arvesse võttes lihaveiste ja lammaste toitefaktorite vajadustega. Koostati söötmissoovitused.Kirje Additional concentrates do not affect feeding times of cows, but social positions of cows do(2018) Soonberg, Maria; Kass, Marko; Kaart, Tanel; Leming, Ragnar; Arney, David R.; Estonian University of Life Sciences. Department of Animal Nutrition; Estonian University of Life Sciences. Department of Animal Breeding and BiotechnologyIn robotic milking dairy systems lack of control over intakes can be problematic for balancing the forage and concentrate portions of diets. This can lead to proble ms associated with high concentrate intakes and concomitant low forage intakes. To check this as a problem, the feeding behaviour of cows was observed: the number of daily visits to the feed barrier, the duration of these visits and actual feeding, of high and low yielding cows. The cows were robot - milked and fed a ration comprising, separately, concentrate feed from a robot and a feeder, and a grass/clover silage mix forage at the feed barrier. Individual variation in visiting times and times spent at the feed barrier were greater than the effect of level of production. There was no evidence that cows with higher milk yields are differentially motivated to feed from forage. But more dominant cows spent more time feeding than submissive cows.Kirje Farming & Adaptation. Sustainable adaptation of typical EU farming systems to climate change(AgriAdapt, 2019) Trötschler, Patrick; Leming, Ragnar; Métayer, Nicolas; De Miguel, EduardoIt is the late spring of 2016 in Europe, wheat and rapeseed have had a good growing season so far. The ears of wheat are in place and pollinators are rejoicing on the rapeseed flowers. However, it is getting very cloudy ... the wind picks up and it starts to rain. Although rain is normally welcome, it is not at this time of year, and certainly not in this way. This intense rainfall batters the crops with incredible strength, damaging them, causing lodging in cereals and affecting pollination. Yields will not be the same this season.Kirje Laymani aruanne. LIFE AgriAdapt: Euroopa Liidu põllumajandussüsteemide jätkusuutlik kohanemine kliimamuutustega(AgriAdapt, 2020) Leming, Ragnar; Métayer, Nicolas; De Miguel, Eduardo; Trötschler, PatrickKliimamuutused on üks suurimaid väljakutseid, millega maailm praegu silmitsi seisab. Olgugi et osal kliimamuutustel võib olla Euroopa põllumajandusele positiivne mõju, siis enamik neist muutustest mõjutavad negatiivselt just selliseid piirkondi, mis juba niigi kannatavad keskkonnaseisundi halvenemise tõttu. Äärmuslike ilmastikuolude sagenemine kogu Euroopas on muutnud paljude kultuuride saagikuse ja saagi kvaliteedi väga ebaühtlaseks. Mõnel pool Euroopas on saagikaod saavutanud sellise taseme, mis ohustavad ettevõtete elujõulisust ja võivad põhjustada tootmise lõpetamise. Joonisel 1 on näha kliimamuutustega seonduvad peamised mõjud erinevates Euroopa kliimariskipiirkondades. Enamikel juhtudel on põllumajandusettevõtetel võimalik kliimamuutustega kohaneda. Kui lähituleviku (aastani 2050) riskid on tegutsemispiirkonnas kindlaks määratud, siis erinevate kohanemismeetmete rakendamisega on võimalik ettevõtte haavatavust vähendada. Kohanemismeetmed peavad olema jätkusuutlikud ja sageli ulatuslikumad kui praegused tootmispraktikad ning arvestama muuhulgas selliste valdkondadega nagu mullaharimine, veemajandus, toitainete kasutamine, kahjurite tõrje, looduslike koosluste hooldamine jne. Lisaks kõigele, peaksid need meetmed aitama ka suurendada tootlikkust, vähendada kulusid, kasutada ära uusi turuvõimalusi ja kohaneda uute regulatsioonidega. Kohanemine on kogu seda pingutust väärt!Kirje Loomade heaolu : õpik kõrgkoolidele(Eesti Maaülikool, 2018) Arney, David; Kass, Marko; Leming, Ragnar; Ariko, Tiia; Tummeleht, Lea; Õkva, Kai; Kiiroja, Laura; Maran, Tiit; Randveer, Tiit; Päkk, Priit; Zõbin, Tiina; Jalakas, SirjeKui ma 1993. aasta jaanuaris esimest korda Eestisse tulin ja rääkisin toona peamiselt piimalehmade heaolust, siis leiti, et see teema ei vääri tähelepanu. Inimesed ütlesid mulle, et see on küll kena mõte, kuid mitte eriti konkreetne ja pärsiks kõigele lisaks põllumajandustegevuse kasumlikkust. Mäletan, et aretusühistu juht kutsus mind kõrvale ja ütles: „David, see kõik on väga kena, kuid meie maal püsib põllumajandussektor vaevu elus, meil ei ole rahalisi vahendeid loomade heaolu pärast muretsemiseks.“ Minu vastulause, et põllumajandusloomade heaoluga arvestamine ei pea ilmtingimata kasumlikkust vähendama, kõlas selles kontekstis üsna haledalt. Tollest ajast saadik on palju muutunud ja ajal, kui ma seda kõike siin kirjutan (jaanuarikuus 2018), ilmus Kanada teadlase Marianne Villettaz Robichaud’ ja tema kolleegide aruanne, milles näidati, et parimate heaolunäitajatega piimafarmid pole vähem tootlikud ega vähem kasumlikud. Paljud meie farmerid on nüüdsel ajal huvitatud nii oma loomade heaolu hindamisest kui ka parandamisest. Osalt on see muidugi õiguslike meetmete ja kontrolli teene, kuid samas on kasvanud veendumus, et meie hoole all olevate loomade heaolu parandamine on tähtis. Veterinaaria ja loomakasvatuse õppekavad peavad nüüd kaasama loomade heaolu õppe ning igaüks, kes soovib töötada loomadega ükskõik millises Euroopa nurgas, peab näitama, et tal on baasteadmised loomade heaolu kohta. See nõue hõlmab nii loomakasvatajaid, lihunikke ja loomaaia töötajaid kui ka laboris katseloomadega eksperimenteerijaid. Töötades Eesti Maaülikooli tudengitega ja külastades Eesti koole, selgub, et noored inimesed peavad loomade heaolu tähtsaks. Praegused noored on meie tulevik. Sageli öeldakse, et kuivõrd tavainimestel ei ole loomapidamise kohta eriti palju teadmisi, on ootused loomade heaolu saavutamiseks ebarealistlikud. See raamat käsitleb mainitud teemasid – arutletakse spetsiifiliste probleemide ja loomade hooldamise praktika hetkeseisu üle. 1990. aastate algusest saadik on ka minu enda huvidering laienenud. See hõlmab nüüd eetikat ning peale põllumajandusloomade ka laboriloomade, lemmikloomade, metsloomade ning spordis ja meelelahutuses kasutatavate loomade heaolu. Ka käesolev raamat käsitleb loomade heaolu väga erinevas kontekstis, sealhulgas kalade heaolu, mille üle olen eriti rõõmus, sest viimatinimetatu on tihtipeale heaolu käsitlevates raamatutes kõrvale jäetud. Samuti lisasime peatüki Eestis 6 I Loomade heaolu kehtivast loomade heaolu valdkonna seadusandlusest. Seadusandlus on jällegi ala, mida kiputakse välja jätma. Raamat on esimene omataoline eesti keeles, see tutvustab meile loomade kasutamise maailma eestlase vaatenurgast. Koostasime ja kirjutasime raamatu, mis on sama hästi huvitav nii tavalisele lugejale kui ka kasutatav õpikuna koolides ja ülikoolides. Eessõna alguses kirjutasin, et ajad on 1993. aastast saadik muutunud. Kõigele vaatamata kohtame siiski nii Eestis kui ka mujal neid, kes põllumajanduses ja muudes loomadega seotud valdkondades töötades leiavad, et loomade heaolu arvestamine pärsib kasumlikkust. Raamatu kaasautorid, toimetajad, toetajad ja ma ise loodame, et see raamat aitab meil ühiskonnana paremini arvesse võtta meie hoole all olevate loomade vajadusi ning näidata nende suhtes üles suuremat lugupidamist. David Arney, PhD Eesti Maaülikooli loomade heaolu professorKirje Mahepõllumajanduse alused(Põllumajandusministeerium, 2009) Carlsson, Lis-Britt; Ellermäe, Olav; Kuldkepp, Paul; Leming, Ragnar; Luik, Anne; Lund, Vonne; Mikk, Merit; Põldma, Priit; Redman, Mark; Tamm, Uno; Vetemaa, Airi; Viil, PeeterMahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel varudel. MAHEPÕLLUMAJANDUSE PÕHIMÕTE ON TOIMIDA KOOS LOODUSEGA, MITTE TEMA ARVEL. Eduka maheviljeluse eelduseks on arusaam, et toidu tootmine on pigem ökoloogiline kui tehnoloogiline protsess. Põllumajandus erineb juba oma olemuselt teistest tootmisharudest, olles otseselt ökosüsteemi osa. Tavapõllumajanduses püütakse agroökosüsteeme võimalikult lihtsaks muuta. Rohkem kui viiekümne aasta jooksul on enamikus Euroopa riikides nii põllumajanduspoliitika, -hariduse kui ka nõustamise kaudu talunikele sisendatud, et tuleb tootmist intensiivistada ja võimalikult kitsalt spetsialiseeruda. Teisisõnu, talunikke on tootlikkuse huvides ärgitatud vähendama oma karja ja kultuuride mitmekesisust ning laiendama intensiivtehnoloogiate kasutuselevõttu. Mahepõllumajanduses lähtutakse aga ökoloogilisest printsiibist, et mida keerukam ja mitmekesisem on agroökosüsteem, seda stabiilsem ta on. Näiteks tekitab haiguste või kahjurite rünnak monokultuuri puhul alati suuremat kahju. Seetõttu kasvatatakse paljusid eri kultuure, säilitatakse looduslikke alasid ja soodustatakse mitmekesise elustikuga servaalade teket. Teades, et paljud agroökosüsteemides toimivad protsessid on tootmisele kasulikud, püütakse neid võimalikult efektiivselt ära kasutada, mitte aga ignoreerida või alla suruda. Et mahetootmises on sünteetilised pestitsiidid ja mineraalväetised välistatud, siis peab mahetootja loodust rohkem tundma kui tavatootja ning oma tegevuse palju põhjalikumalt läbi mõtlema. Tuleb leida kohalikesse oludesse sobiv külvikord, sobivad liblikõielised, vahekultuurid, harimistööde aeg, sõnniku säilitamise viis, selle põllule andmise aeg jne. Mahepõllumajandus ei tähenda pöördumist minevikku. See on traditsiooniliste põllumajandusmeetodite ning uusima teadusliku ja tehnoloogilise teabe kombinatsioonKirje Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2022) Värnik, Rando; Põder, Anne; Viira, Ants-Hannes; Lillemets, Jüri; Kiisk, Taavi; Aro, Kersti; Visnapuu, Katriin; Pärn, Tõnu; Tamm, Toomas; Tammepuu, Ants; Saaremäe, Egle; Kriipsalu, Mait; Tamm, Ottar; Ots, Meelis; Leming, Ragnar; Olt, Andres; Aasmäe, Birgit; Josing, Marje; Pulver, Bruno; Orro, Elmar; Lepane, Lia; Vanamölder, Aet; Tamm, Kalvi; Veskioja, Andre; Vettik, RaivoLõpparanne täieneb aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2017" postrid(Eesti Maaülikool, 2017) Mõtus, Kerli; Viltrop, Arvo; Emanuelson, Ulf; Raudsepp, Piret; Libek, Elmo; Rätsep, Reelika; Kikas, Ave; Libek, Asta-Virve; Arus, Liina; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Ausmees, Kristo; Ehrlich-Peets, Kersti; Vallas, Mirjam; Veskioja, Andre; Rammul, Kadi; Rehema, Aune; Zilmer, Mihkel; Songisepp, Epp; Kullisaar, Tiiu; Karis, Priit; Jaakson, Hanno; Ling, Katri; Ilves-Luht, Aire; Samarütel, Jaak; Valdmann, Andres; Reimann, Ene; Pärn, Pille; Bruckmaier, Rupert M.; Gross, Josef; Kaart, Tanel; Ots, Meelis; Valdmann, Merle; Valdmann, Andres; Leming, Ragnar; Kaasik, Allan; Kruus, Eha; Lauringson, Enn; Põldma, Priit; Timonen, Anri Aino Elisa; Katholm, Jørgen; Petersen, Anders; Kalmus, Piret; Reimus, Kaari; Orro, Toomas; Emanuelson, Ulf; Niine, Tarmo; Lassen, Brian; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Runin, Maksim; Olt, Andres; Mark, Elina; Pärn, Pille; Kurõkin, Jevgeni; Kavak, Ants; Reilent, Andres; Jaakma, ÜlleKerli Mõtus, Arvo Viltrop, Ulf Emanuelson. Ammlehmade farmis hukkumise riskitegurid ekstensiivse pidamisviisiga lihaveisekarjades.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2019" stendiettekanded(Eesti Maaülikool, 2019) Jõudu, Ivi; Pääso, Piia; Kuldjärv, Rain; Bljahhina, Anastassia; Raudsepp, Piret; Anton, Dea; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Püssa, Tõnu; Sats, Andres; Laikoja, Katrin; Rünk, Katrin; Soidla, Riina; Kerner, Kristi; Tepper, Marek; Kaart, Tanel; Tänavots, Alo; Põldvere, Aarne; Karis, Priit; Henno, Merike; Ariko, Tiia; Jaakson, Hanno; Ling, Katri; Ots, Meelis; Leming, Ragnar; Kass, Marko; Nahkur, Esta; Namm, Aimar; Torga, Taavi; Arend, Andres; Aunapuu, Marina; Olt, Andres; Songisepp, Epp; Soonberg, Maria; Barraclough, Rosie; Haskell, Marie; Arney, DavidIvi Jõudu, Piia Pääso. Eesti Maaülikooli Toidu- ja kõrvalsaaduste väärindamise tehnoloogiate ERA õppetool (VALORTECH).Kirje Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027 eelhindamine : lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2021) Aro, Kersti; Viira, Ants-Hannes; Loit, Evelin; Leming, Ragnar; Visnapuu, Katriin; Talgre, Liina; Kaasik, Allan; Ariva, Jelena; Lillemets, Jüri; Elias, Terje; Majandus- ja sotsiaalinstituutMaaeluministeeriumi (edaspidi MeM) juhtimisel koostatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP strateegiakava). ÜPP strateegiakava koondab senised esimese samba (otsetoetused ja varasemad programmiti rakendatud turukorraldusmeetmed, nagu mesindusprogramm Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, edaspidi EAGF) ja teise samba tegevused (nagu maaelu arengu investeeringu- ja arengutoetused Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, edaspidi EAFRD). Koostatava ÜPP strateegiakava aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus3 (edaspidi ÜPP strateegiakava määrus). Määruses toodud peamised ÜPP eesmärgid on keskkonna- ja kliimameetmete asjus varasemast ambitsioonikamad, suunavad toetusi paremini ning tuginevad kindlamalt uuringute, innovatsiooni ja nõustamise vahelistele seostele. ÜPP tulemuslikkuse parandamiseks on ette nähtud uus ÜPP rakendamise mudel, et nihutada poliitika kese nõuetele vastavuse jälgimisest tulemuslikkuse jälgimisele ning suurema subsidiaarsuse abil tasakaalustada ELi ja liikmesriikide tasandite vahelist vastutust. Uue mudeli abil soovitakse edukamalt saavutada ELi eesmärgid, mis põhinevad strateegilisel kavandamisel, laialdastel poliitilistel sekkumistel ning ühtsetel tulemusnäitajatel, parandades seeläbi poliitikavaldkondade sidusust kogu tulevase ÜPP ulatuses ning ELi teiste eesmärkidega. Uuendatud ÜPP üldeesmärgid perioodil 2023‒2027 on järgmised. ● Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse. ● Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. ● Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Üldeesmärkide saavutamiseks on püstitatud üheksa erieesmärki. ● Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. ● Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. ● Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. ● Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. ● Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. 18 ● Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. ● Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades. ● Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust. ● Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). Neile erieesmärkidele lisandub horisontaalse eesmärgina põllumajanduse ja maapiirkondade elu kaasajastamine, edendades ja jagades teadmisi, toetades innovatsiooni ja digiüleminekut ning ergutades nende kasutuselevõttu. Erieesmärke täites peavad liikmesriigid tagama ÜPP toetuste lihtsuse ja tulemuslikkuse. Erieesmärgid saavutab liikmesriik oma valitud sekkumiste kaudu. Peale ÜPP prioriteetide on ÜPP strateegiakava koostamise aluseks MeMi eestvedamisel valminud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030). PõKa 2030 eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ning konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Metsandust puudutavas osas on ÜPP strateegiakava koostamise aluseks Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatav Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi MAK2030) eelnõu. Peale eespool nimetatud strateegiliste dokumentide on ÜPP strateegiakaval seos EL-üleste strateegiatega ning Eesti muude asjakohaste strateegiatega, valdkondlike arengukavade ja programmidega, millega eelhindamisel arvestati. ÜPP strateegiakava koostamisse kaasati riigiasutuste ja valdkondlike huvigruppide esindajad 15 eri töörühma vormis, eesmärgiga luua selline strateegiline dokument, mis aitaks edendada põllumajandus- ja toidutootmise ning maapiirkondade kestlikku arengut. Lisaks töögruppidele moodustati 2019. a juunis Eesti ÜPP strateegiakava 2021–2027 ettevalmistav juhtkomisjon (edaspidi ÜPP juhtkomisjon), kelle ülesanne on kujundada Eesti seisukohad ÜPP maaelu arengu toetuste andmist korraldavate õigusaktide kohta ning koordineerida ÜPP strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht ÜPP strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Rööbiti ÜPP strateegiakava koostamisega viidi läbi ÜPP strateegiakava EAFRD vahenditest planeeritava rahastamisvahendi eelhindamine turutõrgete väljaselgitamiseks (uuring valmis aprillis 2020) ning käimas on ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH, millega alustati oktoobris 2019), mis võimaldavad ÜPP strateegiakava koostades arvesse võtta hindamisel leitut.