Sirvi Autor "Leedu, Enn (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aed-leeklille (Phlox paniculata) istikute kvaliteet sõltuvalt kasvusubstraadi omadustest(2014) Loid, Kati; Vabrit, Sirje (juhendaja); Leedu, Enn (juhendaja)Rahvastiku suurenemisega on tõusnud igapäevaselt tekkivate jäätmete hulk. Suurem osa jäätmeid ladustatakse prügilatesse, kuid selleks sobivat maad jääb järjest vähemaks ning jäätmete töötlemiseks otsistakse uusi võimalusi. Viimaste aastate jooksul on järjest rohkem hakatud otsima jäätmete taaskasutamise võimalusi, üheks nendest on komposteerimine. Töö eesmärgiks oli uurida erinevatest jäätmetest valmistatud kompostide mõju konteinerites kasvatatava aed-leeklille (Phlox paniculata) istikute kvaliteedile. Töö on koostatud uurimuse raames ning viidi läbi 2012 aastal Valgeanso OÜ aiandis. Katses kasutati nelja erinevat komposti- toidujäätetest valmistatud kompost, majapidamisjäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise (MBT) tulemusel saadud kompost ja kahest erinevast reoveepuhastist saadud reoveesette kompost. Kompostidest ja neutraliseeritud turbast valmistati kasvusubstraadisegud, mis sisaldasid 25, 50 ja 75 % komposti. Tulemused näitasid, et biojäätmete kompost on liiga kõrge soolade sisaldusega, ega sobi aed-leeklille konteineris kasvatamiseks. MBT kompost ei sobinud aed-leeklille kasvatamiseks kõrge raskmetallide sisalduse tõttu. Reoveesettest valmistatud kompst sobis pH ja soolade sisalduse poolest aed-leeklille istikute kasvatamiseks. Kõige kvaliteetsemad taimed kasvasid substraadisegudes, mis sisaldasid 25-50 % reoveesette komposti.Kirje Reoveesette komposti mõjust kasvusubstraadi omadustle ja konteinerites kasvatatavate petuuniataimede kvaliteedile(2014) Kriisk, Zoja; Vabrit, Sirje (juhendaja); Leedu, Enn (juhendaja)Antud uuurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada reoveesette kompostide sobivust suvelilletaimede kasvusubstraadina.Uurimistöö aluseks olevad katsed viidi läbi Tartu Ülikooli botaanikaaia kütteta kasvuhoones aastal 2012. Reoveesette komposti segati erinevates vahekordades neutraliseerimata turbaga. Kontrollvariandiks oli 100% Kekkila väetatud kasvuturvas. Katses kasutati hübriidpetuunia Petunia x hybrida sorti `Petrosena´. Reoveesette komposti mõju kasvusubstraadi omadustele: • Suureneb substraadi elektrijuhtivus. Kõrgema toiteelementide sisaldusega olid substraadid, mis sisaldasid 50-75% Kuressaare, Pärnu või Põltsamaa reoveesette komposti. • Kuressaare komposti lisamine muudab substraadi leeliselisemaks. Teiste katses kasutatud kompostide puhul oli mõju väiksem, sõltudes komposti kogusest substraadis. Reoveesette komposti mõju petuuniataimede kvaliteedile: • Õierikkamad olid taimed, mille kasvukeskkonnaks olid kõik Põltsamaa komposti sisaldavad substraadid. Pärnu komposti kasutades, andis parima tulemuse turba ja komposti võrdne kogus substraadis. Kuressaare komposti kasutamisel taimede õitsemine vähenes. • Suureneb taimelehtede klorofüllisisaldus. Taimede kasvades lehtede klorofüllisisaldus väheneb. • Suureneb petuuniataime märgmass. Kõikide kompostide lisamisega peale Kuressaare on taimede märgmass suurem komposti suurema sisalduse juures. Järeldused: • Antud uurimustöö tulemuste põhjal võib arvata, et uurimisalustest kompostidest sobivad kõige paremini hübriidpetuunia kasvusubstraatideks lämmastikurikkad kompostid Pärnu ja Põltsamaa. • Reoveesette komposti mõju suurel määral sõltub komposti kogusest substraadis. Pärnu komposti osatähtsuse suurenemine langetas oluliselt substraadi pH-d. • Kurssaare komposti suurem osatähtsus on oluliselt vähendanud petuuniataimede läbimõõtu, õite arvu, klorofüllisisaldust ja märgmassi, seetõttu ei ole see sobilik lisand petuuniataimede kasvatamise substraadi lisandiks.Kirje Vermikomposti mõjust suureõielise laikelluka (Platycodon grandiflorus) kasvule ja arengule(2014) Heina, Kadri; Vabrit, Sirje (juhendaja); Leedu, Enn (juhendaja)Taimekasvatuses kasutatakse turvast selle heade omaduste tõttu laialdaselt. Kuna turvas on taastumatu loodusvara, tuleks sellele leida alternatiive, milleks sobivad mitmed orgaanilised ja bioloogilised materjalid, sealhulgas vermikompost. Eesti Maaülikooli Raja õppekatseaias viidi läbi katse, mille eesmärgiks oli selgitada vermikomposti kui turbale alternatiivse kasvusubstraadi mõju suureõielise laikelluka taimede kasvule ja arengule. Katses kasutati biolagunevatest aiandus- ja põllumajandusjäätmetest valmistatud vermikomposti, mis segati erinevates kogustes Biolani kasvuturbaga. Kontrollvariandina kasutati 100%-list turbasubstraati ning katsevariantidena 10-, 25-, 50-, 75- ning 100% vermikomposti substraadi kogumahust. Pooltele katsevariantidele lisati aeglaselt lahustuvat väetist Osmocote. Katses kasutatud vermikomposti iseloomustas kõrge pH ning sooladesisaldus ja madal nitaatlämmastiku sisaldus. Suureõielise laikelluka taimed on tundlikud kasvusubstraadi aluselise reaktsiooni ning kõrgete soolade- ja toitainete sisalduse suhtes substraadis. Taimede kõrgus, taimepuhmikute läbimõõt ning taimede ja õite kuivmass vähenes katses kasutatud vermikomposti koguse suurenemisel kasvusubstraadis. Klorofüllisisaldus taimelehtedes suurenes vermikomposti lisamisel ning samuti soodustas vermikompostilisand õite arengut. Väiksem vermikomposti kogus substraadis sobib kasutamiseks taimede kasvusubstraadina, asendamaks kasvuturvast. Vermikompost koos aeglaselt lahustuva taimeväetisega Osmocote kasvusubstraadi koostises soodustab suureõielise laikelluka vegetatiivset kasvu ning õite arengut.