Sirvi Autor "Lauk, Ruth (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 6 6
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Maapirni kasvatamine energiakultuurina(2013) Markus, Siim; Alaru, Maarika (juhendaja); Lauk, Ruth (juhendaja)The introduction of local biofuels is necessary to meet the targets set by the directive 2009/28/EC of the European Parliament and the Council which sets national target for a 20% share of energy from renewable sources and 10% in transport by the year 2020. Therefore Jerusalem artichoke was studied because of its high aboveground biomass and its prospects as a bioethanol and biogas raw material. The aim of this study was to find out (i) the prospects of growing Jerusalem artichoke worldwide as an energy crop, (ii) agrotechnical techniques that increase the yield of aboveground biomass as the raw material for biogas, (iii) agrotechnical techniques that increase the yield of tubers as the raw material for bioethanol. More specifically, the articles published by Raudsepp on 1961, 1963, 1967 and Rodrigues and others on 2007 were analyzed. On the basis of their data, analysis of variances were calculated. In addition the profitability of cultivating Jerusalem artichoke in Estonian conditions was studied. Techniques that have a statistically significant influence on biomass and tuber yields are variety selection, sowing time and growth period duration. The invasiveness of Jerusalem artichoke and its allelopathic effect on other plants may be a problem. The cultivation of Jerusalem artichoke as a raw material for bioenergy in Estonian conditions did not prove to be economically viable. Therefore it can be said that the cultivation of Jerusalem artichoke for bioenergy may only become profitable when large enough renewable energy subsidies are established.Kirje Metaani tootmise potentsiaal kanepi maapealsest biomassist(2012) Heiste, Johanna; Alaru, Maarika (juhendaja); Lauk, Ruth (juhendaja)Euroopa energiapoliitika kohaselt on üheks eesmärgiks tõsta EL liikmesriikides 2020 aastaks taastuvenergia osakaal 20%-ni ning biokütuste osakaalu transpordis 10%-ni. Ehkki biogaasitootmine Eestis kahekordistus aastatel 2004–2007, on see jätkuvalt väga väike, moodustades vaid 2,15% biogaasi teoreetilisest potentsiaalist. Käesoleva magistritöö käigus viidi läbi põldkatse, mille eesmärgiks oli uurida kanepi sobivust biogaasi tootmiseks erinevatel väetusfoonidel. Aastal 2008 rajati Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eerika katsealale Tartu lähedal (58° 23’N, 26° 44’E) liivsavilõimisega pruunile näivleetunud mullale bioenergia-alane katse. Väetisfoonideks olid: N0 ehk kontrollala, N100 (mineraalne lämmastikväetis NH4NO3), reoveesete, segukülv vikiga ja vedelsõnniku foon. Kõikide foonide (va. kontrollala N0) üldlämmastiku koguseks oli 100 kg N/ha. Lämmastikufoonidest mõjusid usutavalt efektiivsemalt kanepi USO-31 biomassi moodustumisele reoveesette ja N100 foonid. Reoveesette fooni eeliseks võib lugeda tema mulla niiskust hoidvad omadusi. Katsetulemustest selgus, et metaanisaak on negatiivses korrelatsioonis taimede ligniini- ja tselluloosisisaldusega. Kanep on küll vähenõudlik kultuur, eelkõige taimekaitsevahendite osas, kuid suure maapealse biomassi saamiseks on 100 kg N/ha liiga väike kogus. Kanepi sobivaks koristusajaks Eestis võib pidada augusti lõppu, mil ühekojaline kanep on varases vahaküpsuses. Kanepist biogaasi tootmist on veel vähe uuritud ning on veel palju lahtisi küsimusi õigete tehnoloogiate, koristusaja ja muude tingimuste osas. Kindlasti vajaks antud teema põhjalikumat uurimist ka edaspidi.Kirje Päevalille kasvatamise võimalikkusest bioetanooli tootmiseks Eestis(2012) Mägi, Triin; Alaru, Maarika (juhendaja); Lauk, Ruth (juhendaja)Biomassi kasutamine energia saamise eesmärgil on aktuaalne ja üha enam uuritav ja arendatav valdkond. Üks uuritavatest teemadest on bioetanooli tootmine. Biomassist etanooli tootmine on arendatav kõikides piirkondades, kus on võimalik energiataimi kasvatada. Töö eesmärgiks on uurida päevalillest etanooli tootmist erinevatel väetusfoonidel, lisaks selgitada, millisel väetusfoonil saadakse suurim bioetanooli saagikus. Päevalille sordi Wielkopolski maapealse biomassi kujunemist ja saagikust uuriti 5 erineval lämmastikväetise foonil, kus kõigi väetisvariantide N koguseks oli arvestatud 100 kg N/ha. Bioetanooli toodetakse taimsest biomassist, mida töödeldakse ensüümidega, mille tagajärjel tekib glükoos, mille kääritamisel tekib etanool. Katses uuriti päevalille saadavat biomassi. Energeetilise analüüsi põhjal võib järeldada, et päevalille on kõige perspektiivikam kasvatada reoveesette foonil, kus etanooli saagikus on suurim, ning ka energeetiline tasuvus on tagatud. Päevalill sobib Eesti tingimustes bioetanooli tootmiseks, kuid peab arvestama, et päevalill ei ole paremuselt esimene bioetanooli kultuur.Kirje Potentsiaalsed rohtsed energiataimed biogaasiks Eestis(2012) Kade, Siiri; Lauk, Ruth (juhendaja); Alaru, Maarika (juhendaja)Üha suureneva energiatarbimise tõttu ühiskonnas, on vajalik suunata oma tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutamisele. Fossiilsete (taastumatute) loodusressursside kasutamine peaks toimuma põhimõttel, et nende ekspluateerimine oleks kindlustatud ajani, kus neid on võimalik asendada mõne teise, taastuva ressursiga. Üheks selliseks energiaallikaks on energiataimed. Bakalaureuse töös käsitletakse kolme alternatiivkultuuri – maapirn, amuuri siidpööris ning Szarvasi-1, mis on aretatud Ungaris orasheina baasil. Töö eesmärgiks on uurida nimetatud kolme mitmeaastase kultuuri kohanemist Eesti tingimustes, potentsiaalset metaanisaaki ning metaani eraldumise kiirust eeltöötlemata biomassist. Bakalaureuse töö on koostatud kirjanduse allikate ning energiataimede kollektsiooni baasil. Energiataimede kollektsioon rajati 2008. aastal Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonnas Rõhu katseaias. Proovid kollektsioonilappidelt võeti 2010. aasta oktoobris. Kolmest uuritavast kultuurist kaks (maapirn ning Szarvasi-1) omavad Eesti tingimustes kohanemiseks paremaid eeldusi. Maapirn ja Szarvasi-1 on nimelt põua- ja külmakindlad kultuurid. Amuuri siidpööris on tundlik talvekülmade suhtes ja on oht, et taimed ei talvitu. Metaani eraldumise kiirus oli kõige suurem maapirni puhul, kuid 77. päevaks saadi kõige suurem metaanisaak amuuri siidpöörise taimedelt. Szarvasi-1 jäi tulemustelt teistele alla. Oktoobris toimunud koristuse ajaks olid Szarvasi-1 taimed tugevalt ligniinistunud, mis omakorda takistas metaani produktsiooni. Lisaks ligniinile sisaldab biomass veel hemitselluloosi ja tselluloosi. Enne laiaulatuslikku energiataimede kasvatamist on vajalik läbi viia põhjalikumad uuringud leidmaks sobivaid kultuure ning optimaalseid koristusaegu.Kirje Raskmetallidega reostunud mulla puhastamine maisi ja päevalille abil(2013) Laine, Helina; Alaru, Maarika (juhendaja); Lauk, Ruth (juhendaja)Töö tausta kirjeldus: Traditsioonilised mullapuhastamise meetodid on energiamahukad ning kallid, seega otsitakse võimalusi, kuidas võimalikult keskkonnasõbralikult ning odavalt mullast raskmetalle eemaldada. 1980-ndatel leiti, et taimede abil on võimalik raskmetallidega reostunud mulda puhastada, kuna taimed seovad mullast raskmetalle endasse. Taimede abil mulla puhastamise meetodit hakati nimetama fütoremediatsiooniks. Töö eesmärgiks on analüüsida: (i) fütoremediatsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi, (ii) maisi ja päevalille potentsiaali mullast raskmetalle siduda, (iii) fütoremediatsiooni kasutust nii Eestis kui ka maailmas. Antud bakalaureusetöö on kirjanduse põhine. Töö koostamiseks vajalikud artiklid saadi Web of Knowledge ja Scopus andmebaaside otsingumootoreid kasutades. Kasutatud kirjandusest valiti välja 11 artiklit ning koostati metaanalüüsi andmetabelid võrdlemaks maisi ning päevalille võimet mullast raskmetalle siduda. Töö tulemused: nii mais kui päevalill on võimelised mullast siduma erinevaid raskmetalle, näiteks Cd, Pb, Cu ja Zn. Mais seob päevalillest paremini raskmetalle. Maisi suurem biomass võimaldab rohkem raskmetalle endasse mahutada, samuti on mais raskmetallide suhtes resistentsem. Raskmetallid akumuleeruvad peamiselt maisi ja päevalille juurtesse. Raskmetallide omastamist mõjutab ka taimede sort, mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus. Maisi ning päevalille abil on fütoremediatsiooni katseid tehtud peamiselt Hiinas laboritingimustes. Eestis puuduvad andmed fütoremediatsiooni kasutamise kohta. Diskussioon: fütoremediatsiooni positiivseteks külgedeks on odavam maksumus kui traditsioonilistel meetoditel; raskmetalle taluvad taimed taastavad taimiku reostunud piirkonnas; fütoremediatsioon on in situ meetod. Samuti esineb fütoremediatsiooni meetodil negatiivseid külgi. Fütoremediatsioon on aeganõudev protsess; tugevalt reostunud aladel võivad raskmetallid taimedele toksiliselt mõjuda; taime juured peavad jõudma mullas raskmetallini, et teda omastada. Samuti vajab lahendamist küsimus, mida teha edasi raskmetallidest küllastunud biomassiga.Kirje Reoveesette järelmõju mulla ja odra terasaagi omadustele(2012) Lukk, Joosep; Alaru, Maarika (juhendaja); Lauk, Ruth (juhendaja)Reoveesette realiseerimine on praegusel hetkel probleemiks üle maailma, selle üks lahendus võiks olla põllumajanduslik kasutamine. Sellisel juhul peab reoveesete olema kvaliteetselt töödeldud ja vastama raskmetallide sisalduselt seadusega kehtestatule. Antud magistritöö uurib reoveesette-väetise järelmõju odra (Hordeum vulgare L. sort Leeni) kasvatamisel ning samuti reoveesette kasutamise tulemusena toimuvaid muutusi mullas, odra terasaagis ja terasaagi struktuurielementides. Aastatel 2008–2011 rajati Tartu linna lähedale Eerika katsealale põldkatse. Katse rajati kolmes korduses näivleetunud mullale, reoveesette järelmõju hindamiseks olid kasutuses veel teised lämmastikufoonid (kontrollvariant, mineraalväetis, läga ja vikk segukülvis), kus lämmastiku koguseks võeti arvestuslikut 100 kg ha –1. Katses kasutati AS Tartu Veevärk töödeldud reoveesetet. Eerika katse tulemusena leiti, et katses kasutatud reoveesete oli keskkonnale ohutu ja kvaliteetne (raskmetallide sisaldused olid seadusega lubatud piirväärtustest madalamad ja ei muutunud katseaastate jooksul oluliselt). Võrreldes teiste lämmastikufoonidega mulla füüsikalised omadused reoveesette otsemõjufoonil halvenesid (lasuvustihedus suur), järelmõjufoonil aga paranesid (lasuvustihedus väike). Reoveesette põllumajandusväetisena kasutamise järgne esimese aasta järelmõju on keskkonnale ohutu ja avaldab positiivset mõju odra kasvule, terasaagi elementidele ja terasaagi kogusele. Seda kinnitavad ka pikemaajalised reoveesette järelmõju uuringud. Eerika katses andis reoveesette põllumajandusväetis (reoveesette-väetis) oluliselt suurema odra terasaagi võrreldes teiste lämmastikufoonidega. Sette kasutamise tulemusena jäid raskmetallide sisaldused odra terades madalaks ja olid allpool seadusega määratletud piirväärtusi, ainult tsingi ja vase sisaldused suurenesid ja jõudsid lubatud piirväärtuste lähedale. Tulevikus tuleb kindlasti jälgida tsingi ja vase sisalduste võimalikku suurenemist odra terades, kuna see võib läbi toidu kujutada endast ohuallikat inimeste ja loomade tervisele.