Sirvi Autor "Laanisto, Lauri (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

Alpi ristiku (Trifolium alpestre L.) populatsioonid Eestis: stressirikas elu levikupiiril
(Eesti Maaülikool, 2017) Sikk, Keili; Laanisto, Lauri (juhendaja); Kaljund, Karin (juhendaja); Botaanika
Käesolevas töös uuritakse Eestis haruldase, oma areaali põhjapiiril elava liigi - alpi ristiku (Trifolium alpestre L.) populatsioone ning neid mõjutavaid ökoloogilisi tingimusi. Töö eesmärgiks on välja selgitada, millised ökoloogilised tegurid piiravad alpi ristiku levikut tema leviala põhjapiiril ja tekitavad Eestis leiduvatel populatsioonidel kõige enam stressi. Andmete kogumiseks uuriti kuut populatsiooni, mis asuvad Lääne-Saaremaal, Viidumäe looduskaitsealal ning selle lähistel. Populatsioonides mõõdeti taimede kõrgus, üldkatvus, liigirohkus ja kasvukoha valgustingimused. Igast populatsioonist võeti kakskümmend alpi ristiku võsu, mis herbariseeriti ning mõõdeti morfoloogilised tunnused – lehtede koguarv, õisikute arv, võsu kõrgus, leherootsude pikkus, lehelaba ning õisikute pikkus ja laius, lehe eripind. Andmestiku koostamisel ja andmete analüüsimisel kasutati programme MS Excel 2013 ja Statistica 8 (StatSoft 2007). Seoste uurimiseks rakendati lineaarset regressioonanalüüsi. Töö tulemustest selgub, et kehvad valgustingimused on peamine ökoloogiline tegur, mis piirab alpi ristiku levikut tema põhjapiiril ning tekitab kõige enam stressi. Ümbritsev taimestik töös uuritud populatsioone oluliselt ei mõjutanud. Selgub, et kehvades valgustingimustes on taimedel õhukesed lehed ja suur eripind. Võib väita, et valguse puudumine pärsib ka taimede paljunemist, kuna kehvades tingimustes suunab taim oma energia pigem valgusele eksponeerimisele kui sugulisele paljunemisele.
Eesti linnade roheluse analüüs Rohemeetri abil
(Eesti Maaülikool, 2024) Tedder, Merilin Kirsika; Laanisto, Lauri (juhendaja)
Kogu maailmas kasvav linnade elanikkond on kliimamuutustele väga vastuvõtlik ning linna ökosüsteemide olemasolu ja toimimine muutuvad aina olulisemaks. Antud töö eesmärk on uurida Eesti linnade keskuste rohelisust, kui palju seda on ja kuidas demograafilised näitajad seda mõjutavad. Analüüside läbiviimiseks kasutati (kaardi)rakendust Rohemeeter, mis annab mitmeid andmekihte uurides hinnangu 500m raadiuses asuvale elurikkusele ja rohelusele. Tulemused näitasid, et Eesti linnade rohelus on väga varieeruv, kuid asula pindala ja rahvaarvu tõus mõjutavad seda negatiivselt. Käesoleva töö tulemusi on kindlasti vaja asustusüksuse tasemel edasi uurida, et sisse viia vajalikke muudatusi.
Eesti matkaradade külastatavust mõjutavad tegurid
(Eesti Maaülikool, 2020) Härm, Ly; Laanisto, Lauri (juhendaja); Jaski, Piia (juhendaja)
Kogu maailmas pööratakse üha enam tähelepanu nii aktiivsele liikumisele kui ka teadlikule käitumisele looduskeskkonnas. Üheks levinud rekreatiivseks tegevuseks looduses on matkaradade läbimine. Matka- ja loodusradade külastuskoormus sõltub erinevatest teguritest, mida raja taristu või looduslik keskkond külastajatele pakub. Eestis, RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) hallatavatel matkaradadel on külastatavuse numbrid aasta-aastalt suurenenud, mistõttu on radade haldajatele oluline teada, millised on need tunnused, mis mõjutavad radade külastatavust kõige rohkem. Varasemalt on matkaradade ja nende külastatavusega seotud uuringud keskendunud rohkem looduskaitsele ja külastajate motiividele loodusesse minekul. Töö eesmärkideks on anda ülevaade kahekümnest matka- ja loodusrajast üle Eesti, nende hetkeolukorrast ja iseloomustavatest tunnustest ning tuua välitöödel kogutud andmetest ja teooriast lähtuvalt välja tegurid, mis mõjutavad nende radade külastatavust. Andmeid koguti 2019. a. mai-august läbi viidud välitöödel, internetipõhiselt ja RMK-le tehtud andmepäringu kaudu. Välitöödel läbiti kõik uuringu raames käsitletavad kakskümmend matkarada üle Eesti, pannes vaatlusprotokolli kirja andmed, mida töödeldi spetsiaalseid programme kasutades. Külastuskoormust mõjutavate tunnuste mudel koostati kahes etapis, esmalt tehti kõikide tunnustega korrelatsioonimaatriks ning seejärel üldistatud lineaarmudel ehk GLZ. Uurimusest selgus, et kõik radade tunnused ei mõjuta külastatavust ühte moodi. Tulemused näitavad, et Eesti matkaradade külastuskoormust oluliselt mõjutavateks teguriteks on: radade kaugus lähimast tõmbekeskusest, lähim toitlustusasutus, lähim bussipeatus, tehtud veebikülastuste ja mobiilirakenduse klikkide arv, erinevate rajakatete hulk, WCde hulk rajal, raja liigifond ning ligipääsetavus autoga. Külastatavust mõjutavate tunnuste teadmine võimaldab radade haldajatel luua külastajatele atraktiivsed külastusalad, kus taristu paiknemine on läbimõeldud. See aitab vähendada loodusturismist tingitud probleemide süvenemist või neid üldse ära hoida.
Eesti matkaradade külastuskoormuse hindamine külastajate ja sotsiaalmeedia põhjal
(Eesti Maaülikool, 2025) Valk, Reeli; Jaksi, Piia (juhendaja); Laanisto, Lauri (juhendaja); Loodusturismi ja elurikkuse õppetool
Viimastel aastatel on kogu maailmas kasvanud huvi aktiivse liikumise vastu looduses, eriti matkaradadel. Külastajate hindamine on aga keeruline protsess ning senini on kasutusel vaid väheseid andmekogumismeetodeid. Liiga palju külastajaid looduses võib viia ületurismini. Töö eesmärkideks on hinnata sotsiaalmeedia mõõdikute kasutatavust tegeliku külastuskoormuse hindamisel 29 Eesti matkarajal ning uurida, kuivõrd need mõõdikud korreleeruvad traditsiooniliste külastatavuse hindamise meetoditega. Samuti analüüsitakse, kuidas erinevad sotsiaalmeediakanalid (TripAdvisor, Google Maps ja AllTrails) või RMK külastajaandmed ja turistide vaated kajastavad ületurismi ilminguid, kasutades kommentaaride sisuanalüüsi. Andmeid koguti nimetatud veebiplatvormidelt (TripAdvisor, Google Maps ja AllTrails) ning RMK ametlikest statistikatest. Iga matkaraja kohta koguti teavet keskmise hinnangu, hindajate arvu, ülerahvastatuse ja külastajate hinnangu kohta. Külastuskoormuse hindamiseks koostati korrelatsioonimaatriks ning üldistatud lineaarmudel (GLZ), et võrrelda sotsiaalmeedia näitajate vastavust tegelikele külastusandmetele. Tulemused näitavad positiivset seost sotsiaalmeedia mõõdikute - nagu keskmine hinne, ülerahvastatuse mainimine, hindajate arv ja hinnangute sisu ja ametlike külastusandmete vahel, eriti hindajate arvu osas. Lisaks ilmneb suurema külastatavusega kohtades sagedamini ülerahvastatuse ilminguid, kuigi need ei pruugi veel otseselt mõjutada külastajate kogemust. Edasistes uuringutes võiks kaasata külastajaid otse, et saada täpsemat ülevaadet nende eelistustest ja kogemustest. Sarnaste platvormide abil on võimalik hinnata ka nende radade külastuskoormust, mille kohta puuduvad otsesed mõõtmised kohapeal.
Eesti punases nimestikus olevate taimeliikide ohustatuse muutuse analüüs
(Eesti Maaülikool, 2023) Jaago, Sirje; Kull, Tiiu (juhendaja); Laanisto, Lauri (juhendaja)
Bioloogiline mitmekesisus maailmas ja ka Eestis on vähenemas. Selle aeglustamiseks ja taimeliikide kaitsmise korraldamiseks tuleb jälgida taimeliikide ohustatuse muutusi ajas. Antud töö eesmärgiks on vaadata Eesti taimeliikide ohustatuse muutusi aastatel 2008 ja 2018, samuti uurida, kas putuktolmlejad liigid on rohkem ohustatud kui teiste tolmlemisviisidega liigid ning kuidas jaguneb taimeliikide ohustatus seoses tema leviku ja elupaigaga. Kokku analüüsiti 1316 taimeliiki, mis kuuluvad IUCNi kategooriatesse piirkonnas välja surnud, kriitilises seisundis, väljasuremisohus, ohualdis, ohulähedane, soodsas seisundis ja puuduliku andmestikuga. Uurimusest jäid välja liigid, mis kuulusid kategooriasse mittehinnatav. Andmete kogumiseks ja esialgseks töötlemiseks kasutati programmi MS Excel ja analüüsi tulemused saadi dispersioonanalüüsi abil. Analüüsist tuli välja, et nendel taimeliikidel, mis on olnud ohustatuse kategooriates kriitilises seisundis kuni ohulähedane juba aastal 2008, on ohustatuse tase muutunud kümne aastaga umbes pool kuni kolmveerand kategooriat suurema ohustatuse suunas. Analüüsist selgus veel, et eesti putuktolmlejate taimede ohustatuse tase ei ole muutunud. Halvenevas seisus on aga tuul- ja isetolmlejad, kelle ohustatuse tase on tõusnud keskmiselt kolmveerand kuni üks kategooria. Levila piiril olevate liikide ohustatuse tase on tõusnud rohkem võrreldes levila keskel olevate liikidega. Analüüsi põhjal võib väita, et elupaigaeelistus ei mõjuta taimeliikide ohustatuse taseme muutusi.
Eesti taimenimetuste kvantitatiivne analüüs
(2016) Joassoone, Mariliis; Laanisto, Lauri (juhendaja)
Eestis hakati taimedele eestikeelseid nimesid üles märkima alates 17. sajandist, ning sellest ajast on teada mitmed kirjalikud allikad, kus on püütud mingilgi määral süstemaatiliselt omistada siinsetele taimeliikidele nimesid. Enamasti on nende allikate autoriteks mitte-eestlastest kirikuõpetajad, kes loodus- või koduloohuvi huvi tõttu ümbruskonna loodust kirjeldasid. Nende poolt taimedele omistatud eestikeelsed nimetused lähtusid valdavalt taimede rahvapärastest nimedest või olid mugandused võõrkeeltest (eriti saksa keelest). Mida aeg edasi, seda enam võeti erinevaid taimenimetusi kasutusele igapäevaelus. 20. sajandiks oli taimedele nime andmine sedavõrd oluline, et hakati botaanikute poolt andma välja erinevaid sõna-ja käsiraamatuid. Eesti publitsist ja botaanik Gustav Vilbaste oli eekõige tuntud kui üks Eesti loodusliku kultuuri arendajaid, kes andis välja mitmeid taimemäärajaid ja käsiraamatuid. Ta andis oma panuse Eesti rahvapäraste taimenimede kogumisele, mille käsikiri avaldati 1993. aastal teoses “Eesti taimenimetused“. Gustav Vilbaste annab oma teoses „Eesti taimenimetused“ põhjaliku ülevaate erinevate taimede rahvapärastest nimetustest, ent sellele puudub põhjalik analüüs. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli Vilbaste kogutud taimeliikide rahvapäraste nimede andmekogumi kvantifitseerimine: lugeda kokku rahvapäraste ja eritüveliste nimede arv, otsida nendest välja erinevaid elemente, mis viitavad imetajatele, lindudele, teistele taimeliikidele, muudele elusolenditele, arstimiseks kasutatavatele rohtudele, verele, haavale, haigusel, inimeste ja loomade kehaosadele ja organitele. Samuti leida rahvapärastest nimedest elemente, mis viitaks taime kasvukohale ja elupaigale, suurematele paikadele, viljale, õiele, lehele, juurele, heinale, värvusele, kasutusele või mõjule, söökidele ja jookidele, inimtekkelistele asjadele, müüdile, naljale või kas mõni taime nimetustest on mugandus mõnest võõrkeelsest sõnast. Bakalaureuse töö teiseks eesmärgiks oli saadud andmestikku statistiliselt analüüsida. Käesolevas töös võtsin uurimise alla taimede leviku ja tavalisusega seosed taimede nime hulgaga. Kokku sain andmeid 1188 taimeliigi kohta. Rahvapäraseid nimetusi oli kokku 17929. Imetajate nimetusi esines rahvapärastes nimedes 445 liigil, linnunimesid 221 liigil, teiste taimede nimetusi 483 liigil, muud elusolendit 128 liigil, mitte elusolevaid loodusasju 243 liigi puhul, arstimiseks kasutatavaid rohtusid 344 liigil, veri, haava 35 liigil, inimeste ja loomade kehaosasid ja organeid 423 liigil, kasvukohta 624, suuremaid kohanimesid 99, vili 50, leht 36, juur 58, õis 77, hein 331, värvust 269, kasutust 108, sööki ja jooki 141, inimtekkelisi asju 261, müüti 71, nalja 51 ja mugavdust võõrkeelsest nimest kasutati 44 taimeliigi nimes. Analüüsid näitasid, et taimede levik on igakülgselt taimede rahvapäraste nimede arvuga seotud. Mida varem taim endale eestikeelse nime sai, seda enam talle neid aja jooksul kogunes. Samuti, mida laiemalt liik on Eestis levinud, seda rohkem on tal erinevaid rahvapäraseid nimesid. Ka on areaali piiridel olevatel liikidel vähem rahvapäraseid nimetusi, kui areaali keskpaigas asuvatel liikidel. Seega saab järeldada, et taimed on omale eestikeelsed nimed saanud eelkõige lähtuvalt nende tavalisusest ja levikusagedusest.
Fülogeneetilise mitmekesisuse mustrid taimedel, kes on üheaegselt võimelised sümbiootiliselt õhulämmastikku siduma ja mükoriisat moodustama
(Eesti Maaülikool, 2019) Landing, Evelyn; Laanisto, Lauri (juhendaja)
Liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnas ning mõnes teiseski sugukonnas on mõned liigid võimelised siduma õhulämmastikku ja selleks on neil välja kujunenud sümbioos Frankia ja Rhizobia bakteritega. Neis taimesugukondades leidub ka perekondi kus ükski liik ei ole võimeline siduma õhulämmastikku. Töö eesmärk oli välja selgitada õhulämmastikku siduvate taimerühmade sisesed erinevused sümbiootilistes interaktsioonides mükoriisaseentega ning selleks kasutati kolme uurimisküsimust millele vastavate analüüside teostamisega otsiti vastuseid. Analüüside tulemusel selgus, et õhulämmastikku siduvate taimede mükoriisasümbiontide fülogeneetiline mitmekesisus ei sõltu sellest, millise bakteri kaasabil nende peremeestaimed lämmastikku seovad. Samuti ei leitud erinevusi mükoriisasümbiontide fülogeneetilises mitmekesisuses eri liblikõieliste klaadidel; valdavalt puit- või rohttaimedest koosnevate taimeperekondade vahel; maakera eri poolkeradel levivate taimeperekondade vahel; erinevaid kliimavöötmeid asustavate taimeperekondade vahel; ega erinevaid elupaigatüüpe eelistavate taimeperekondade vahel (Joonis 7). Lõppkokkuvõttena on alust arvata, et nii suure analüüsi jaoks ei ole maailmas veel piisavalt andmeid, et vastavad erisused ka kajastuksid uuringutes. Kindlasti oleks otstarbekas sama uuringut korrata, kui andmebaasidesse tuleks oluliselt infot juurde kas aastate või aastakümnete jooksul.
Hariliku tamme (Quercus robur L.) Liigisisene varieeruvus: isendi vanuse, niitmise ja ümbritseva taimkatte tiheduse mõju funktsionaalsetele tunnustele ja nende muutlikkusele
(Eesti Maaülikool, 2020) Ottep, Gerli; Laanisto, Lauri (juhendaja)
Käesolevas magistritöös uuritakse hariliku tamme (Quercus robur) liigisisest varieeruvust (intraspcific trait variability – ITV): isendi vanust, niitmise ja ümbritseva taimkatte tiheduse mõju funktsionaalsetele tunnustele ja nende muutlikkusele. Töö eesmärgiks on saada vastused kolmele küsimusele: 1) Kas juveniilide ja täiskasvanud isendite funktsionaalsete tunnuste keskmised vs ITV (lehe pikkus, laius, pindala, kaal, SLA) on erinev; 2) Kui palju mõjutab juveniilide ITVd neid ümbritseva taimkatte tihedus (hõre vs tihe); 3) Kui palju mõjutab juveniilide ITVd neid ümbritseva taimkatte kõrgus (niidetud vs niitmata); Töös kasutatud andmete kogumiseks tehti nii välitöid kui ka laboritöid. Seda teostati taimeosasid kogudes, kuivatates, kaaludes, mõõtes, skaneerides, ning tulemuste saamiseks ka andmebaasi sisetades. Andmete sisestamine ja esmane töötlemine toimus programmis MS Office Professional Plus Excel 2013. Statistilised analüüsid viidi läbi programmiga Statistica 8.0 (StatSoft, Inc. (2007) ja Image J. Töö tulemustest selgus, et juveniilide ja täiskasvanud isendite funktsionaalsete tunnuste keskmised vs ITV on erinevad. Taimkatte tihedus ITV-d ei mõjutanud, kuid kõrgus mõjutas. Käesolevat tööd võib kasutada uurimustes, mis keskenduvad laiema geograafilise gradiendiga liigisisese varieeruvuse mustrite väljaselgitamisele.
Külastajate liikumisdünaamika Eesti matkaradadel
(Eesti Maaülikool, 2025) Mäeste, Annabel; Jaksi, Piia (juhendaja); Laanisto, Lauri (juhendaja)
Loodusturismi kasv ja külastajate mõju looduskeskkonnale on muutunud rahvusvaheliselt üha olulisemaks uurimisvaldkonnaks. Matkaradade kasutus Eesti riigimetsades on laialt levinud, kuid külastajate ruumiline ja sotsiaalne jaotus on seni vähe uuritud. Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida külastajate liikumisdünaamikat ja rajaosade kasutusmustreid kümnel RMK hallataval matkarajal 2024. aasta suvel. Andmed koguti kohandatud SOPARC- ja BBAT-vaatlusmeetodite abil, registreerides külastajate hulka, liikumisviisi ja sotsiaalset koosseisu kolmes raja punktis. Tulemused näitasid, et külastuskoormus ei jaotu rajal päris ühtlaselt – pisut suurem koondumine toimus raja alguspunktides ja vaatamisväärsuste juures. Nooremad ja üksikkülastajad kaldusid jääma raja algusesse, samas kui vanemad inimesed ja suuremad grupid läbisid tõenäolisemalt terve raja. Meeste osakaal oli suurem populaarsematel radadel, ja samuti liiguti populaarsematel radadel sagedamini suuremate gruppidena. Töö tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit matkaradade planeerimisse ja haldusesse, aidates kujundada külastajate voogude juhtimist ning keskkonnamõjude vähendamist. Uuring loob aluse edasisteks uuringuteks, mis ühendavad ruumilise liikumise analüüsi sotsiaaldemograafiliste ja looduskorralduslike aspektidega.
Liigisise varieeruvuse mustrid tšiili keerispeal
(2015) Hallikma, Tiit; Laanisto, Lauri (juhendaja)
Liikide võime varieeruda on väga oluline faktor nende püsimajäämisel erinevates keskkonnatingimustes. Tänu asetleidvatele kliimamuutustele on oluline teada, millisel määral suudavad liigid varieeruda, ehk kui plastilised nad on kiiresti muutuvate elutingimuste juures, ja kas ning kui suurel määral mõjutab see liikide levikut tulevikus. Magistritöö eesmärgiks oli Lauri Laanisto poolt läbi viidud välitööde andmete ja WorldClimi kliimamudeli põhjal panna kokku süstematiseeritud ja ühtlustatud andmebaas, mis hõlmaks tšiili keerispea (Phacelia secunda) funktsionaalsete tunnuste väärtusi ja nende väärtuste liigisisest varieeruvust. Samuti oli eesmärgiks uurida populatsioonipõhiste biootiliste ja abiootiliste kliimaparameetrite põhjal liigisisest varieeruvust ja selle mustreid (määra, struktuuri ja ulatust) tšiili keerispea leviala ulatuses ning vaadelda liigisisese varieeruvuse üldiseid tendentse. Tšiili keerispea on laia ökoloogilise amplituudiga endeemne Tšiili taim, mis kasvab paljudes erinevates bioomides ja on võimeline taluma ekstreemseid kliimaolusid, mistõttu on teda hea kasutada liigisisese varieeruvuse uurimise mudelobjektina. Koostatud andmebaasi põhjal uuriti tunnuste absoluutväärtuste ning nende varieeruvuse seoseid erinevatel gradientidel. Tulemused näitasid, et biootilised gradiendid mõjutasid eelkõige tšiili keerispea generatiivseid tunnuseid (õisikud ja neid kandvad varred) ja abiootilised gradiendid vegetatiivseid tunnuseid (rosetina kasvavaid lehti). Enim mõjutas tunnuseid ja nende varieeruvust aastane sademetehulga varieerumine ja ka keskmise õhutemperatuuri aastaringne kõikumine. Sealjuures mõjutas õhutemperatuuri varieerumine pigem tunnuseid negatiivselt (taimed olid väiksemad ja liigisisene varieeruvus samuti väiksem) ja sademete varieerumine pigem positiivselt (taimed olid suuremad ja liigisisese varieeruvuse määr ka suurem). Tunnusete absoluutväärtused ning nende varieeruvused näitasid muutlikust eelkõige indiviidi tasandil ning vähem populatsiooni tasandil. Antud töö on heaks aluseks tulevastele, liigisisest varieeruvust detailsemalt uurivatele teadustöödele.
Loodusradade mõju taimestikule: globaalse meta-analüüsi katse
(2016) Metsaorg, Maria; Laanisto, Lauri (juhendaja)
Käesoleva uurimistöö põhieesmärk oli juba avaldatud teaduskirjanduse põhjal analüüsida, kuidas ja mil määral mõjutavad matkarajad ümbritseva looduse taimede liigirikkust. Kokku analüüsiti ligi 60 taimestikku ja seda mõjutavate tegurite alast artiklit. Inimkoormuse mõju uurimisel ilmnes, et matkaradu külastavate turistide mõju on suurem pigem alla 1500 meetri jäävatel radadel kui kõrgmäestiku omadel. Samuti saab välja tuua, et suurem külastajatekoormus rajal mõjutab liigirikkust enamuses uuritud kasvukohatüüpides negatiivselt ning mõju ulatub rajast ligikaudu 10-20 meetri kaugusele. Tulemuste põhjal võib järeldada, et matkarajad ja suur inimkoormus soosivad võõrliikide levikut. Näiteks, nende osakaal rajaäärsetel katseruutudel oli 83% ja 10 meetrit rajast eemal vaid 12%. Samuti avaldus artiklitest võõrliikide invasiivsus, mille tulemusel tõrjuti radade ääres kasvavad kohalikud liigid välja ning looduslik liigirikkus on suure inimkoormusega radadel tugevasti kahjustatud. Antud teema on oluline ka edaspidiseks uurimiseks, sest omab suurt looduskaitselist väärtust. Käesolev töö pakub edasisteks uuringuteks sobiliku teoreetilise raamistiku, annab suuna, milliseid parameetreid oleks vaja detailsemalt uurida.
Metsalaigud põllumajandusmaastikel kui biogeograafilised saared
(2016) Reha, Märt; Laanisto, Lauri (juhendaja)
Uurimistöö eesmärkideks on anda ülevaade metsalaikudega seonduvatest ökoloogilistest- ja ökosüsteemi protsessidest, testida saarte biogeograafia teooriat Lasila mõisa ümbruse põldude vahel paiknevatel metsasaartel ning võrrelda metsasaartelt 2015. aasta suve välitöödel kogutud ökoloogilisi näitajaid 1984. aasta andmetega. Erinevate kirjandusallikate põhjal koostati põhjalik ülevaade põllumajandusmaastikes olevate metsalaikude tekkepõhjustest ning nende poolt pakutavatest ökosüsteemi teenustest. Uuritud 27 metsasaare andmeanalüüsi tulemused näitasid, et saare pindala ja isoleeritus ei mõjuta selle liigifondi suurust nii nagu saarte biogeograafia teooria seda ette näeb, pigem on trend vastupidine. Teooria kohaselt on saarte bioloogiline mitmekesisus positiivselt seotud saare suuruse ja negatiivselt saare isoleeritusega. Analüüsidest selgus, et liigirikkamad on pigem väiksemad ning teineteisest kaugemal asuvad metsasaared ning suurematel saartel leidub niiduliikidega võrreldes rohkem metsaliike ja vastupidi. Seega väiksemad, kuid liigirikkamad saared pole vähemalt oma liigifondi poolest metsad. Selleks, et teha antud teema kohta suuremaid üldistusi, tuleks siiski läbi viia rohkem sellekohaseid uurimusi.
Puittaimede abiootilise ja biootilise stressi suhetest globaalsel skaalal
(Eesti Maaülikool, 2019) Rämmann, Krista; Laanisto, Lauri (juhendaja)
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutab põhjapoolkeral leiduvate puittaimede abiootilise stressi taluvust (varju-, põua-, liigniiskus- ja külmataluvus) biootiline stress putukherbivooria näol. Selleks viidi läbi metaanalüüs, mis hõlmas 806 põhjapoolkeral looduslikult leiduvat puittaimeliiki ja 5599 liblikaliiki. Töö tulemusel selgus, et mida paremini puittaimed abiootilise stressi eri faktoreid ja nende koosmõjusid taluvad ehk mida polütolerantsemad nad abiootilise stressi suhtes on, seda mitmekesisem on neist toituvate herbivooride kooslus, ja et neist toituvad pigem generalistidest liblikaliigid, mitte spetsialistid. Abiootilise stressi faktoreid (varju-, põua-, liigniiskus-, ja külmataluvus) eraldi putukherbivooria mitmekesisuse ja spetsialiseerituse suhtes analüüsides selgus, et liblikaliikide ja liblikaperekondade mitmekesisuse ja erinevate abiootilise stressi faktorite vahelisi mustreid suunab eelkõige puittaimede külmatolerantsus. Mida polütolerantsem on taimeliik külma suhtes, seda rohkem on tal putukherbivoore nii liigi kui ka perekonna tasandil ning temast toituvad pigem generalistidest liblikaliigid. Mida polütolerantsem on taimeliik põua suhtes, seda vähem on tal putukherbivoore nii liigi kui ka perekonna tasandil ning temast toituvad pigem spetsialistidest liblikaliigid. Nii varju- ja liigniiskustaluvuse ning liblikaliikide ja -perekondade mitmekesisuse vahel ei ole olulist mõju. Mida polütolerantsem on taimeliik varju või liigniiskuse suhtes, seda rohkem on tal putukherbivoore nii liigi kui ka perekonna tasandil ning temast toituvad pigem generalistidest liblikaliigid.
Räätsadega tallamise mõju rabakoosluste taimestikule Kullisoo näitel
(Eesti Maaülikool, 2021) Tammiste, Diana Elisa; Kose, Marika (juhendaja); Kull, Tiiu (juhendaja); Laanisto, Lauri (juhendaja)
Jalgsi tallamise mõjust taimkattele on erinevates kooslustes läbi viidud palju uuringuid. Leitud on, et tallamise tõttu kahjustunud taimkate taastub erinevates taimekooslustes erineval määral. Käesoleva magistritöö koostamise hetkeks pole teadaolevalt maailmas koostatud ühtegi teaduslikku uuringut, mis vegetatsiooniperioodil räätsadega liikumisel avalduvat mõju sookoosluste taimkattele hindaks. Käesoleva magistritöö põhieesmärk on bakalaureusetöö „Tallamisest tuleneva koormuse mõõtmise metoodika väljatöötamine ja rakendamine sookooslustes Kullisoo näitel“ (Tammiste 2018) raames läbi viidud katse tulemuste analüüsimine. Et välja selgitada tallamisest tulenev mõju rabakoosluste taimestikule analüüsiti jalgsi ja räätsadega tallamisest mõjutatud taimkatte kahjustuste ulatust ning tallamisjärgset taastumist puis-mättarabas, puis-peenra-älverabas ja peenra-älverabas erinevate (80, 160, 320) tallamiskorduste puhul. Magistritöö tulemustest selgus, et ehkki jalgsi ning räätsadega tallamine mõjutab oluliselt rabakoosluste taimkatet, ei ole erineval viisil tallamisel tekkinud kahjustuste ulatusel olulist erinevust. Kõige enam vähenes sammaltaimede katvus mõlema tallamisviisi korral peenra-älveraba kasvukohatüübis. Selgus, et punane turbasammal (Sphagnum rubellum) on peale tallamist kõige kiiremini taastuv turbasamblaliik ning peale mõõdukat tallamist (80 ja 160 tallamiskorda) taastub hästi, kuid peale 320 tallamiskorda võtab taastumine aega kauem kui kolm aastat. Kuna Kullisoos läbi viidud uuringu käigus on materjali kogutud oluliselt rohkem kui magistritöö maht analüüsida võimaldab, siis on olemas jätku-uuringu võimalus.
Regionaalsed erinevused alpi ristiku (Trifolium alpestre L.) populatsioonide funktsionaalsetes tunnustes
(Eesti Maaülikool, 2019) Sikk, Keili; Laanisto, Lauri (juhendaja)
Käesolevas tööd uuritakse alpi ristiku (Trifolium alpestre L.) areaali põhjapiiril (Eestis) ning keskosas (Tšehhi ja Poola) paiknevaid populatsioone ning keskkonnatingimuste mõju nende kohasusele. Töö on bakalaureusetöö edasiarendus - varasemalt on uuritud alpi ristiku põhjapiiril ehk Eestis kasvavaid populatsioone. Töö eesmärgiks on välja selgitada kas alpi ristiku indiviidide kohasus ja liigisisene varieeruvus on leviala piiril ja keskosas erinev. Tööd kasutatud andmete kogumiseks tehti välitöid nii Eesti, Tšehhi kui Poola kasvukohtades. Populatsioonides tehti 1m2 taimeruudud, mille sees mõõdeti taimede kõrgus, üldkatvus, määrati liigid. Taimeruudu keskelt võeti igas populatsioonis kakskümmend taimevõsu, mis hiljem kuivatati ja herbariseeriti. Herbariseeritud taimedel mõõdeti morfoloogilised tunnused – võsu kõrgus, lehtede koguarv, õisikute arv, leherootsude pikkus, lehelaba ning õisikute pikkus ja laius ning leiti lehe eripind. Andmete analüüsimisel ja andmestiku koostamisel kasutati programme MS Excel 2010, ImageJ ja statistikatarkvara Statistica 8.0. Rohkem kui kahe kategooriaga analüüside puhul testiti rühmadevahelisi erinevusi ühemõõtmelise dispersioonianalüüsi ja Tukey post-hoc-testiga. Töö tulemustest selgus, et Alpi ristiku indiviidide kohasus on leviala eri piirkondades erinev – leviala piiril ehk Eesti populatsioonides on kohasus madalam kui keskosas, kuid erinevusi leiti ka leviala keskosa ehk Tšehhi ja Poola populatsioonide osas. Ka liigisisene varieeruvus oli leviala eri osades erinev. Olulisi erinevusi esines lehe suuruse liigisiseses varieeruvuses, mis oli Tšehhi populatsioonidega võrreldes oluliselt suurem Poola ja Eesti populatsioonides. Käesolevat tööd võib kasutada uurimustes, mis keskenduvad laiema geograafilise gradiendiga liigisisese varieeruvuse mustrite väljaselgitamisele.
Rohttaimede liigisisese varieeruvuse erinevused leviala piiril ja keskmes
(Eesti Maaülikool, 2018) Jaksi, Piia; Laanisto, Lauri (juhendaja); Hallikma, Tiit (juhendaja); Botaanika
Funktsionaalsete tunnuste varieerumise võrdlemine erinevate keskkondade ja liikide vahel võib anda esmase ülevaate sellest, kuidas taimeliigid reageerivad muutuvatele keskkonnatingimustele. Lisaks liikidevahelistele erinevustele on väga tähtis ka liigisisene varieeruvus, mis senimaani on küllaltki vähe tähelepanu saanud. Senistes liigisisese varieeruvuse uuringutes on küll sageli uuritud paljusid eri liike, kuid seda peaaegu alati ühes paigas. Kui taimede levikuareaalide eri osades võivad kasvada küllaltki erinevad isendid. Et saada aimu, kas funktsionaalsete tunnuste varieeruvus liigi sees on leviala eri osades (leviala keskel versus servas) sarnane või mitte, koguti antud töö jaoks uurimisliigid Teravmägedelt ning Eestist. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida taimede liigisisest funktsionaalsete tunnuste (taimede lehepikkuse näitel) varieerumist küsimustega a) kuidas ümbritsev taimestik mõjutab lehtede tunnuste varieeruvust; ja b) kuidas need suhted erinevad liigiti ning paiknemistest levialas. Saadud tulemused näitasid, et lehtede pikkuse ja selle varieeruvuse liigisisene varieeruvus sõltub isendi kasvukohast ning ümbritsevast taimestikust ehk nii abiootilistest kui ka biootilistest teguritest. Taimeruudu liigirikkus ja katvus mõjutasid uuritud liike erinevalt leviala piiril ning keskel. Neist tulemustest lähtuvalt on liigisisese varieeruvuse mustrid liigispetsiifilised ning suuresti mõjutatud uuritava populatsiooni asukohast levialas. Antud magistritöö on heaks aluseks järgnevatele põhjalikematel uuringutele liigisisesest varieeruvusest.
Taimede populatsioonidünaamika ja PlantPopNet meta-eksperiment
(Eesti Maaülikool, 2019) Maido, Anne-Liia; Laanisto, Lauri (juhendaja)
Ökoloogiliste teaduste arengu kujundajateks on olnud mitmed erinevad teooriad ja teadused. Alustades loomade populatsioonide uuringutest ning lõpetades füüsika seaduspärasuste rakendamisega taimepopulatsioonide uurimises. Taimede populatsiooniökoloogiliste teadustööde eesmärgiks on olnud tõlgendada ja seostada taimkattes esinevaid dünaamilisi mustreid nii ajas kui ka ruumis. Sessiilse eluvormi, vegetatiivse paljunemise ja kõrge plastilisuse tõttu kasutatakse neid mudelorganismidena uurimaks keskkonnategurite mõjusid - nii lühiaegsetes katsetes kui ka pikemas ajajärgus. Oluline on kindlaks teha millised keskkonnafaktorid taimi mõjutavad ja kui suurel määral. Taimede püsimajäämine sõltubki eelkõige nende plastilisusest ning olemasolevate metapopulatsioonide elujõulisusest. On leitud, et liigisisese varieeruvuse osakaal on kuni ⅓ koosluse funktsionaalsete tunnuste varieeruvusest, seega on populatsioonisisesed ja just tunnustepõhised uuringud tegelikult sama olulised kui populatsioonidevahelised. Varasemalt uuriti seda kõike eelkõige lokaalsel tasandil, mis on siiski üsna piiratud lähenemine. Liigisisese varieerumise arvessevõtt teaduslikes uuringutes on varasemaga võrreldes veidi suurenenud. Kaasa on aidanud makroökoloogia kujunemine, mis on teadlasi viinud reduktsionistlikust teadustööst pea kõikehõlmavani. Lihtsustades sellega globaalsel tasandil avalduvate protsesside mõistmist ning ülemaailmsetele eesootavatele keskkonnaprobleemidele lahenduste leidmist. Nüüdse tehnoloogia ja andmetöötluse arengu abil on võimalik läbi viia globaalsel skaalal makroökoloogilisi meta-eksperimente nagu seda on PlantPopNet´i projekt. Sellised projektid aitavad leida korrapära ja välja töötada lahendusi populatsooniökoloogias valitsevatele probleemidele ja küsimustele, olgu siis lokaalsel või globaalsel tasandil. Projekt uuribki taimepopulatsioonide püsimajäämist, demograafiat ning looduslike ja võõrliikide funktsionaalsete tunnuste erinevusi. Erinevate uuringute tulemustest on välja tulnud maakasutuse muutustest tulenev taimekoosluste vaheldumine, mis muutuvates kliimatingimustes mõjutab aja jooksul taimede funktsionaalsete tunnuste kujunemist. Selle tagajärjel suureneb loodusliku valiku surve mitte ainult liikidevaheliselt vaid eelkõige liigi siseselt. Kohalike populatsioonide levila on seotud nii globaalsete koloniseerimiste ja väljasuremistega. Läbivaks edasiviivaks jõuks teaduses on igasugune koostöö, olgu selleks makroökoloogia liitmine meta-eksperimentidega, statistiliste meetodite rakendamine bioloogias reeglipärade leidmiseks või töörühmad tegelemas ülemaailmselt samade uurimisküsimustega. Meta-uuringud võimaldavad leida keskkonnamõjude seoseid liigi levikuga. Arvestades eelseisvate keskkonnamuutustega on vaja teha üldistavaid järeldusi taimepopulatsioonide dünaamika kohta, selgitades välja kliimamuutustest tingitud protsessid taimekooslustes. Siinkohal on üheks lahenduseks globaalne PlantPopNet´i meta-eksperiment, mille mudelorganism P. lanceolata on kosmopoliitse levikuga. Säärane lai areaal võimaldab leida projekti raames kogutud andmete põhjal leida vastused püstitatud küsimustele. Tulevikus on kavatsus läheneda projektile analüütilisest küljest ning samuti lisaeksperimentidest osa võtta, uurida sealjuures, lõivsuhteid, mükoloogilisi interaktsioone või entomoloogia mõju antud katseala taimedele.
Unustatud eestikeelne loodusteaduslik terminoloogia
(Eesti Maaülikool, 2025) Kaisel, Siim; Laanisto, Lauri (juhendaja); Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
Käesolev töö on katse vaadata mõningase süsteemsusega loodusteaduste terminoloogia kujunemislugu, et teada saada teada kuidas on käinud eestikeelsete bioloogiaterminite loomine. Millised neist terminitest on unustatud, millistel on muutunud tähendus, ning viimaks analüüsida, et milliseid neist unustatud terminitest võiks uuesti kasutusele võtta. Töö eesmärgiks oli need terminid eestikeelsest teadus- ja populaarteaduskirjandusest üles otsida ja välja sõeluda. Töö alusmaterjaliks olid erinevad eestikeelsed loodusteaduslikud raamatud, mis olid avaldatud enne 1944. aastat. Terminite väljasõelumine käis mitmes faasis, mille käigus jäeti kõrvale ülemäära sarnased, sisult ebaselged, mitte otseselt loodusteaduslikud, ja need mis käisid töö autorile ja juhendajale üle jõu. Töö tulemuseks on andmestik 228 terminiga kokku 15 raamatust ajavahemikust 1877 kuni 1944.

Sirvi Autor "Laanisto, Lauri (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud