Sirvi Autor "Kuusk, Vilma (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 6 6
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti floora : registrid(Zooloogia ja Botaanika Instituut, 1998) Kuusk, Vilma (koostaja); Kukk, Toomas (koostaja); Zooloogia ja Botaanika Instituut"Eesti floora registrid'' sisaldab 11-köitelises koguteoses "Eesti NSV floora'' (1953-1984) käsitletud taksonite ladina-, eesti- ja venekeelse koondnimestiku. Registrites kajastuvad hõimkonnad, klassid, seltsid, sugukonnad, perekonnad, liigid ja alamliigid, erandjuhtudel ka varieteedid või mõni muu kategooria, eriti kui neil on olemas eestikeelne nimetus. Registrites sisalduvad ka kõik võõrliigid, mida on ainult mainitud või lühidalt kirjeldatud näiteks sugukonna- või perekonna üldiseloomustuses. Neis leiduvad ka viited lehekülgedele, kus liiki käsitletakse seoses teiste liikidega (nt. väline sarnasus, parasitism jne.). Tuleb aga arvestada, et taksonit võidi mainida ladina- ja/või eesti keeles, seetõttu tuleb vastavaid lehekülgi otsida mõlemast registrist. Käesolev raamat pole olemuselt täiendusköide — siin kajastub üksnes tolleaegne taksonoomiline käsitlus, mis maksis vastava köite kirjutamise ajal. Vahepealseid süstemaatika muutusi peaks väljendama täiendusköide, mille koostamine jääb aga edaspidiseks. Ladinakeelne register on koostatud valikuliselt, jättes kõrvale kõik eespool nimetamata liigist kõrgemad (triibused, sektsioonid jne.) ning liigisisesed ühikud (enamik varieteete, vormid, tähtede ja numbritega tähistatud taksonid jne.). Loobutud on isikunimest tuletatud liigiepiteetide kirjutamisest suure algustähega. Mõnel juhul parandati ilmseid trükivigu. Register ei sisalda resümeedes leiduvaid ladinakeelseid nimetusi. Taksonite autorite nimed on mõnevõrra ühtlustatud, sest eri köidetes on neid lühendatud mitmeti. Ühtlustati ka juhud, kui samale taksonile oli märgitud köite piires (eriti 7. kd.) või erinevates köidetes eri autorid. Autorinimi "Juxip'' asendati kõikjal õige nimekujuga "Üksip''. Eestikeelsed perekonnanimed on registris kõikjal ainsuses — 1. ja 2. köite 1. trükis, samuti 3. ja 7. köites kirjutati need mitmuses. Kui eestikeelses tekstis kasutati ainult perekonnanime, mis ilmselt tähistas kindlat liiki (nt. "mänd'' tähendab 1. köites enamasti liiki harilik mänd), siis taolised leheküljed on kirjas üksnes perekonnanime juures. Venekeelsete taimenimede registris sisalduvad ka resümeedes mainitud nimetused, sest mitmed neist leiduvad üksnes seal (sh. kõik venekeelsed sugukonnanimed). Köite number on tähistatud rooma numbriga, I ja II köite 2. trükk tähisega ed. 2. Kehtivad ladinakeelsed nimed on toodud kursiivkirjas, sünonüümid harilikus kirjas. Täieliku liigikirjeldusega leheküljed on märgitud paksult, levikukaardiga leheküljed tärniga (*).Kirje Eesti NSV floora. 11(Valgus, 1979) Kuusk, Vilma (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut„Eesti NSV floora“ XI köide on järjekorras viimne. Selles lõpetatakse üheiduleheliste klass. Käsitlemisele tulevad seltsid kommeliinilaadsed, kõrreliselaadsed, võhalaadsed ja pandanilaadsed väheste sugukondadega. Kui akad. Grossheimi süsteemi, mille järgi „Eesti NSV floora“ on põhijoontes üles ehitatud, lineaarselt kujutada, järgneksid siin veel seltsid pajulaadsed ja kasuariinilaadsed, kuid esimene neist on ilmunud „Eesti NSV floora“ VIII köites, teise seltsi esindajaid aga meil ei leidu. Käesolevas köites esitatud seltsidest kaks — kommeliinilaadsed ja kõrreliselaadsed — kuuluvad samasse tüvesse IX ja X köites käsitletavate seltsidega, võhalaadsed ja pandanilaadsed aga koos siin mittekäsitletavate palmilaadsete ja pipralaadsetega moodustavad omaette tüve (1. joon.). Materjali esituses, nomenklatuurse osa vormistamisel ja käsitletud taksonite valikul on järgitud eelmistes köidetes väljakujunenud tavasid. Põhiline töö oli autorite vahel jaotatud järgmiselt. Kommeliinilised, võhalised ja lemlelised — V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur; kõrrelised — L. Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur; jõgitakjalised ja hundinuialised — S. Talts, bioloogiakandidaat, endine ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur. Kõrreliste üldkuju joonised on valmistatud kserograafi kaasabil, detailide mustandid on koostanud autor. Kõik levikukaardid ja valdava enamiku jooniseid on vormistanud kunstnik G. Muuga. Köite toimetajaks oli M. Kask.Kirje Eesti NSV floora. 5(Valgus, 1973) Eilart, Jaan (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Kuusk, Vilma (koostaja); Laasimer, Liivia (koostaja); Lellep, Elli (koostaja); Puusepp, Visolde (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut„Eesti NSV floora“ V köites lõpetatakse mailaselaadsete seltsi käsitlemine (kuus viimast sugukonda) ning võetakse vaatlusele järgmised seltsid (A. Grossheimi süsteemi järgi): teelehelaadsed, kuuskheinaIaadsed, vesitähelaadsed, magunalaadsed, kuldkannilaadsed, kõrvitsalaadsed ja kellukalaadsed. Kellukalaadsete seltsist esitatakse käesolevas köites ainult kaks sugukonda - kellukalised ja lobeelialised, nimetatud seltsi kuuluva liigirikka korvõieliste sugukonna käsitlus aga moodustab iseseisva köite. Materjali esitus on analoogiline eelmiste köidetega. Nomenklatuurse osa vormistamisel on püütud järgida rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti ning käsitletud taksonite valikul eelmistes köidetes väljakujunenud tavasid. Põhiline töö oli autorite vahel jagatud järgmiselt: vesihernelised, kuuskheinalised, kellukalised, lobeelialised - V. Puusepp, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi töötaja; raudürdilised ja huulõielised - M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; teelehelised - E. Lellep, TRÜ botaanikaaia juhataja; võrmilised ja soomukalised - L. Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; vesitähelised - L. Laasimer, bioloogiadoktor, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi botaanikasektori juhataja; magunalised, reseedalised ja kõrvitsalised - J. Eilart, Tartu Riikliku Ülikooli looduskaitse kabineti juhataja; ristõielised - V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; keraslillelised, kuldkannilised, kannikeselised, begooniaIised ja vesipipralised - S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja. Joonised ja levikukaardid on valmistanud kunstnikud Eevart Arrak, Melanie Arrak, G. Muuga ja Salme Tuulse. Köite toimetajaks oli S. Talts.Kirje Eesti NSV floora. 6(Valgus, 1978) Eichwald, Karl (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Kuusk, Vilma (koostaja); Laasimer, Liivia (koostaja); Lellep, Elli (koostaja); Peikel, Erna (koostaja); Rebassoo, Haide-Ene (koostaja); Remmel, Aliide (koostaja); Süvalepp, Alli (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Võsamäe, Helmi (koostaja); Üksip, Albert (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut„Eesti NSV floora“ VI köide käsitleb kellukalaadsete seltsi (Campanulales) järge, alates korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Käesolevas köites esitatakse 72 perekonda, viimne, 73. perekond – hunditubakas – on varem ilmunud „Eesti NSV floora“ VII köites. Materjali esituses on püütud järgida eelmistes köidetes väljakujunenud tava, kuid sugukonna erakordsest mitmekesisusest tingituna on mõnede perekondade käsitelus erinevusi. Nõnda näiteks on liigirikkas võilille perekonnas detailsemalt käsitletud sektsioone Erythrosperma, Obliqua, Spectabilia ja Palustria, mille kohta on rohkem autoriteetselt läbitöötatud materjali ja levikuandmeid. Vastava spetsialisti puudumise tõttu on sektsioon Taraxacum Eesti NSV-s kriitiliselt läbi töötamata, seepärast on seni meie territooriumilt konstateeritud taksonite kohta (määratud enamasti taraksakoloogide G. Marklundi ja B. Saarsoo poolt) toodud ainult loend. Et enamasti on tegemist vaid üksikute leidudega, ei ole võimalik nende esinemissageduse kohta andmeid tuua ja kasvukohti detailsemalt iseloomustada. Mõningate köites esitatud perekondade käsitlused on valminud varem (näit. A. Üksipi poolt koostatud perekond Crepis) ning erinevad teistest oma detailsuselt ja käsitluslaadilt. Redigeerimisel on nende esialgne vorm enam-vähem säilitatud, sest autori poolt esitatud detailseid andmeid (näit. Crepis'e puhul karvasus, lehtede pikkuse ja laiuse suhe, katise lehekeste arv jms.) olnuks kahju välja jätta. Vähem detailselt on käsitletud mõningaid ilutaimi, mis ei kuulu Eesti NSV spontaansesse floorasse. Analoogiliselt eelmiste köidetega on siingi taimedele isikunimede järgi antud liigiepiteedid kirjutatud suure algustähega, kuigi rahvusvaheliselt fikseeritud reeglites need kirjutatakse nüüd väikese algustähega. Autorite osa köite koostamisel oli järgmine. Silvia Talts, bioloogiakandidaat, end. ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur – Compositae sugukonna kirjeldus, alamsugukonna Carduoideae kirjeldus ja triibuste määramise tabel, triibus Eupatorieae (perekonnad Ageratum, Eupatorium), triibus Astereae (Solidago, Bellis, Callistephus, Aster, Tripolium, Erigeron), triibus Heliantheae (perekonnad Zinnia, Bidens), triibus Senecioneae (perekonnad Tussilago, Senecio), alamsugukond Cichorioideae (perekonnad Cichorium, Hypochoeris, Achyrophorus, Leontodon, Lapsana). Maret Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur – triibuse Cardueae kirjeldus ja perekonnad Arctium, Carduus, Cirsium, Onopordum, Silybum, Serratula, Centaurea, Scorzonera, Tragopogon. Vilma Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur – triibuse Helenieae kirjeldus ja perekonnad Carlina, Saussurea, Sonchus, Lactuca, Mulgedium, Mycelis. Täiendanud: Echinacea, Helianthus, Cosmos. Haide-Ene Rebassoo, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur – triibuse Inuleae kirjeldus ja perekonnad Filago, Antennaria, Leontopodium, Gnaphalium, Helichrysum, Inula, Pulicaria, Telekia. Triibuse Echinopsideae kirjeldus ja perekonnad Echinops, Taraxacum. Liivia Laasimer, bioloogiadoktor, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi fütotaksonoomia ja ressurssoloogia sektori juhataja – triibuse Anthemideae kirjeldus ja perekonnad Arnica, Ligularia. Karl Eichwald, bioloogiadoktor, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri professor, koos L. Laasimeriga – perekond Galinsoga. Elli Lellep, end. TRÜ Botaanikaaia juhataja – perekonnad Tagetes, Anthemis, Achillea, Chrysanthemum, Leucanthemum, Pyrethrum, Matricaria, Tripleurospermum, Tanacetum, Artemisia, Calendula. Aliide Remmel, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri assistent – triibuse Ambrosieae kirjeldus ja perekonnad Cyclachaena, Ambrosia, Xanthium, Picnomon. Alli Süvalepp, põllumajandusteaduste kandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia vanemteadur – perekonnad Echinacea, Helianthus, Helenium; koos H. Võsamäega – perekonnad Gaillardia, Rudbeckia, Coreopsis, Dahlia. Helve Võsamäe, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia vanemaednik – perekond Cosmos. Erna Peikel, Riikliku Loodusmuuseumi Botaanikaosakonna juhataja – perekond Petasites; koos E. Lellepiga – perekond Doronicum. Albert Üksip – perekonnad Picris, Crepis. Joonised ja levikukaardid on valmistanud TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi kunstnik Guara Muuga. Köite toimetaja oli L. Laasimer.Kirje Eesti NSV floora. 8(Valgus, 1971) Eichwald, Karl (koostaja); Kalamees, Kuulo (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Krall, Heljo (koostaja); Kuusk, Vilma (koostaja); Masing, Viktor (koostaja); Paivel, Aleksei (koostaja); Puusepp, Visolde (koostaja); Remmel, Aliide (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Tamm, Ülo (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut„Eesti NSV floora“ VIII köites jätkatakse tulikalaadsetest põlvnevate seltside käsitlemist, alustades naistepunalaadsetest ja lõpetades pajulaadsetega. Et käsitletavaid seltse on kümme: naistepunalaadsed, kanarbikulaadsed, sarratseenialaadsed, linalehikulaadsed, nelgilaadsed, nõgeselaadsed, tatralaadsed, tinajuurelaadsed, nurmenukulaadsed ja pajulaadsed, siis on nende ehituses ka mitmeid erinevaid arengusuundi. Seltsis Ericales leiame peamiselt mükotroofse või saprofüütse toitumisega ja kseromorfsete tunnustega (lehtede taandareng) kääbuspõõsaid ja rohttaimi; esineb sekreedimahuteid (eriti sigimikualune meeketas). Mitmes seltsis (Urticales, Salicales jt.) on valdavad puud ja põõsad. Õied on kõigil käsitletud seltsidel tavaliselt enam või vähem aktinomorfsed, ühe- või mõlemasugulised; õiekate võib olla lihtne, kaheli või taandarenenud. Õied asetsevad üksikult või õisikutena, tipmiselt või lehekaenaldes. Tolmukad on vabad või osaliselt kokku kasvanud. Sigimik on ühe- või mitmepesaline. Vili on mari, kuivvili või vilikond, ühe või paljude seemnetega; taimed on ühe- või kahekojalised. Levinud on nii putuk- kui ka tuultolmlemine. Materjali esitus käesolevas köites on analoogiline eelmiste köidetega. Nomenklatuurse osa vormistamisel on järgitud viimaste rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti. Kaheksandas köites käsitletud taksonite valik on analoogiline valikuga varasemates köidetes. Liikide diagnoosid on enamasti koostatud kohaliku materjali alusel. Liigi levik Eestis on kantud T. Lippmaa taimegeograafilise liigestusega kaardile. Üldlevikut on kirjeldatud analoogiliselt eelmiste köidetega, lähtudes „Nõukogude Liidu floora“ floristilis-taimegeograafilistest valdkondadest. Töö autorite vahel oli jagatud järgmiselt: ööõielised, reiarohulised, nelgilised ja portulakilised — S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; naistepunalised, kanepilised ja nõgeselised — M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; uibulehelised (välja arvatud perekond talvik), mustikalised, kanarbikulised, seenlillelised, kukemarjalised ja huulheinalised — V. Masing, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; uibulehelised, perekond talvik — K. Kalamees, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; Iinalehikulised — K. Eichwald, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; maltsalised — V. Puusepp, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemlaborant; rebasheinalised – A. Remmel, endine Tartu Riikliku Ülikooli töötaja; mooruselised ja jalakalised — A. Paivel, bioloogiakandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja; tatralised, tinajuurelised ja nurmenukulised — V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; pajulised, perekond pappel — Ü. Tamm, bioloogiakandidaat, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut; pajulised, perekond paju — H. Krall, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja, ja L. Viljasoo — ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja. Joonised on valmistanud kunstnikud Eevart Arrak, V. Maavara, G. Muuga ja S. Tuulse. Köite toimetas bioloogiakandidaat H. Rebassoo.Kirje Eesti NSV floora. 9(Valgus, 1984) Eichwald, Karl (koostaja); Kukk, Erich (koostaja); Kuusk, Vilma (koostaja); Lellep, Elli (koostaja); Mäemets, Aime (koostaja); Rebassoo, Haide-Ene (koostaja); Sander, Rein (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Trei, Tiiu (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut„Eesti NSV floora“ IX köide alustab üheiduleheliste klassi käsitlemist. Käesolevas köites esitatakse neist 3 seltsi — konnarohulaadsed, liilialaadsed ja orhideelaadsed — kokku 154 liiki 56 perekonnast. Peale Eesti NSV spontaanse floora liikide ja mõne tulnuktaime leiavad siin käsitlemist ka levinumad ilutaimed, millised valdavad meil liilialiste, amarülliliste ja võhumõõgaliste sugukonnas. Materjali esitamisel ja köite vormistamisel on järgitud sellele koguteosele omaseid tavasid. Käesoleva köite koostamisest võtsid autorid osa järgnevalt: konnarohulised — Karl Eichwald, bioloogiadoktor, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri professor; luigelillelised — Erich Kukk, bioloogiakandidaat, TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri dotsent; kilbukalised ja näkirohulised — Elli Lellep, end. TRÜ Botaanikaaia juhataja; rabakalised ja õisluhalised — Linda Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vaneminsener; penikeelelised — Aime Mäemets, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur; heinmudalised, haneheinalised ja meriheinalised — Tiiu Trei, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur; liilialised — Haide Rebassoo, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur; amarüllilised ja võhumõõgalised — Silvia Talts, bioloogiakandidaat, end. ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur; loalised — Rein Sander, Elva Metsamajandi puukooli juhataja; Linda Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vaneminsener; käpalised — Vilma Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur. Taimede joonised ja levikukaardid joonistas ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi kunstnik Guara Muuga. Köite toimetas Vilma Kuusk.