Sirvi Autor "Kurvits, Vahur (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 53

Aastatel 2004-2012 toimunud tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste analüüs metsanduses
(2013) Kikas, Kert; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste erinevate aspektide uurimine. Varasemalt uuritud tööohutus ja –tervishoiu probleeme üldiselt, sellist konkreetset uurimustööd kogu Eestis registreeritud õnnetustest metsanduses pole tehtud. Eesmärgiks mõista paremini õnnetuste põhjuseid ja erinevaid õnnetustega seotud faktoreid ning millele keskenduda õnnetuste ja haiguste ennetamisel. Töös kasutatud Tööinspektsiooni poolt registreeritud andmeid metsandusega seotud tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste kohta. Teemaga mitte seotud õnnetused välja filtreeritud. Meestega juhtub enim õnnetusi. 66% kergelt lõppenud, 32% raskelt ja 2% surmaga lõppenud õnnetusi. Olulised faktorid muud põhjused ja tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt. Enim õnnetusi raietööde käigus, vigastuse liigiks haavad ja pindmised vigastused. 38% õnnetustest alajäsemetega. Põhiliseks õnnetuse tekitajaks löök kukkuvalt objektilt (puu, oks, palk). Enim õnnetusi käsitööriistadega (saed) töötamise ajal ja põhjuseks kontrolli kaotamine tööriista üle. 56% õnnetusi isikutega, kellel tööstaažiga alla kahe aasta. Keskmiselt 35 töövõimetuspäeva. Enim tööga seotud haigusi meestega ja vanusklassis 48-52, kõige rohkem müratekkenest kuulmisnõrkust. Kõige rohkem ohustasid füüsikalised ohutegurid. Olukorra parandamiseks tuleb ohutusnõuetest paremini kinni pidada, saagidega töötamisel olla tähelepanelikumad, langetamisel arvestada ümbritsevate inimeste ja keskkonnaga, metsas liikumisel olla tähelepanelikum, vältimaks kukkumisi ja komistamisi ebatasaste ja ülekuhjatud pindade tõttu.
ATV metsanduses ja kasutamine puidu kokkuveol
(2014) Nõmme, Argo; Kurvits, Vahur (juhendaja)
ATV-d peetakse loodussõbralikuks masinaks oma väiksuse tõttu, samas on võimalik masinaga ära teha palju tööd ja ka kasutada masinat rekreatsiooniks. Töö eesmärgiks on tutvustada ATV-ga metsanduses töötamise võimalusi ja anda ülevaade autori tehtud uuringust pakkude kokkuveol. Töö koostamisel kasutatud andmed pärinevad internetist, raamatutest, elektroonilisest kirjavahetustest ning uurimuse andmed on kogutud töö enda autori poolt. Uurimus toimus erametsas, kus koguti puitmaterjali küttepuudeks. Töö tulemusena selgus ATV võimalik potentsiaal erametsanduses kasutamiseks väikemaaomanikel. Samas sai kinnitatud fakt, et ATV soetamine ning kasutamine on võrreldav põllumajandustraktoriga seotud kulutustega. ATV tootlikkus vajaks uurimusi kasutades rohkem masina potentsiaali seda näiteks vähendades inimtööjõu osakaalu kasutades hüdrotõstukit. Sealjuures selgitades välja ka masina vastupidavuse suurema koormuse juures.
Eestis kasutusel olevate erinevate hakkurite omavaheline võrdlus
(2014) Vähk, Kaspar; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Hakkpuit leiab üha laialdasemat kasutust energia tootmises. Töö efektiivsemaks muutmiseks mõeldakse välja uudseid lahendusi, mis kiirendaksid hakkimise protsessi ning raiejäätmete ja hakkpuidu transportimist. Töö eesmärkideks on puiduga tegelevatele firmadele anda ülevaade traktoril järelveetava ja auto peal oleva hakkuri eelistest ja puudustest. Samuti välja selgitada, milline hakkur on töös välja toodud hakkuritest Eesti talvistes tingimustes reaalse tööaja suhtes kõige praktilisem ning MUZ-MAX 8 XL tehaseandmetes välja toodud hakkevõimsuse õigsuse kontrollimine realiseeritud töös. Töös välja toodud andmed on kogutud ajavaatlusel 394 kuupmeetri hakkimise jälgimisel. Võrdluseks teiste hakkurite tootlikkuse võrdluseks on toodud välja Otsa (2011) magistritööks kogutud ajavaatluse materjali. Hakkureid on võrreldud hakkimistes, mis on teostatud talveperioodil. Analüüsimise tulemusena võib välja tuua, et Eesti talvistes tingimustes oli kõige parem tootlikkus HEINOLA 910 ES hakkuril. Järgnesid MUS-MAX 8 XL ja JENZ HEM 561 DQ. HEINOLA tootlikkus oli suurem nii arvestatult seisakutega ja ilma. MUS-MAX 8 XL tehaseandmetes on välja toodud hakkuri tootlikkus tunnis 90 kuupmeetrit. Realiseeritud töös oli hakkuri tootlikkus väiksem. Analüüsides traktoril järelveetava ja auto peal oleva hakkuri eeliseid ja puuduseid, selgus, et traktoril järelveetaval hakkuril on rohkem eeliseid auto peal olevast hakkurist. Traktoril järelveetava hakkuri kõige suuremaks eeliseks on selle trasportimisvõimalus erinevatesse kohtadesse (näiteks otse raielangile, kus võib olla pehmem pinnas), kuhu autoga ei ole võimalik minna.
Ekskavaatorite ja nende seadmete kasutamine metsandustöödel (OÜ Hanso MK näitel)
(2013) Arujõe, Kait; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Käesolevas uurimistöös on uuritud kahte erinevat metsanduses töötavat ekskavaatorit (Case CX180B ja JCB JS130LC). Üksikasjalikumalt on uuritud ekskavaatorite efektiivaega, jõudlust ja neid mõjutavaid tegureid metsakuivendussüsteemil töötades. Lisaks on masinaid võrreldud omavahel ning antud autori poolne hinnang töökäigule. Tööks vajalikud andmed on saadud ekskavaatorite töö filmimise ja vaatluse teel. Samuti selgitasid masinate operaatorid töökäiku ja -metoodikat ning palju tööks vajalikku materjali on saadud koostöös OÜ Hanso MK juhatusega. Antut teemat ei ole Eestis väga palju uuritud, kuid Soomes on varasemalt sarnast teemat käsitletud. Töös on antud lühiülevaade ka ekskavaatorite lisaseadmetest, mida kasutatakse metsandustöödel. Autori arvates saavad uurimistööst kasu ettevõtted ja operaatorid, kes on tööga igapäevaselt seotud. Analüüsi põhjal saab selgeks, millised on enim aeganõudvamad tööoperatsioonid.
Esmased andmed mehhaniseeritud kännujuurimisest Eestis
(2012) Keir, Kaido; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Töö annab ülevaate tööaja jaotumisest, ekskavaatori tootlikkusest ja juurimisoperatsioonideks kuluva aja seosest kännu diameetriga. Varasemalt pole Eestis sarnaseid uurimusi läbi viidud, kuid samalaadsest valdkonnast võib leida palju välismaiseid artikleid. Antud töö eesmärgiks oli teada saada, erinevatel katsealadel, juurimismasina tootlikkus ja diameetri mõju kändude juurimise ajale. Töö on valminud autori poolt kronometreeritud andmete põhjal. Andmete töötlemiseks kasutas autor L. G. Marklundi maa-alust biomassivalemit ja P. Hakkila kändude keskmist tihedust. Tööst selgus, et kändude diameeter mõjutab oluliselt juurimisoperatsioonideks kuluvat aega. Diameetri suurenedes, suureneb aeg kännu juurimisoperatsioonideks. Suurema diameetriga kändudest saab jällegi rohkem biomassi, mistõttu tootlikkus ühes efektiivses töötunnis on suurem. Näiteks Orguse kännu alalt, kust juuriti 49 kändu efektiivses töötunnis ja kännu keskmine diameeter oli 46,1 cm, saadi tootlikkuseks 16,8 m3/Eh, kuid Rõuge kännu alalt, kust juuriti 52 kändu ja keskmine diameeter oli 43,3 cm, saadi tootlikkuseks 16,2 m3 efektiivses töötunnis. Töös saadud eksponentvõrrandeid ja parameetreid kasutades saab prognoosida, kui palju aega kulub kännu juurimiseks, teades kännu diameetrit. Uurimustöö materjali, saab kasutada edasiseks arendamiseks magistritööks.
Ettepanekud OÜ Vara Saeveski kombiliini tootlikkuse tõstmiseks
(2016) Oja, Andreas; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Töö keskendub OÜ Vara Saeveski kombiliini seisakute põhjustele. Lisaks on töös võrreldud saeliini ja kombiliini märja materjali tootmismahtusid, mis annab ettekujutuse kui palju on uue liini kasutuselevõtt aidanud kaasa tootmismahtude kasvule. Saeveskis on seisakud erinevate kombiliini rikete ja ummistuste tõttu suurimaks ressurssi raiskavaks faktoriks. Saeveski kombiliini seisakuid hinnatakse sajandik-sekundilise täpsusega ning samuti määratakse kindlaks iga seisaku põhjus. Seisakute hindamine ja problemaatilisemate kohtade väljaselgitamine toimus visuaalsel teel, stopperiga mõõtmise abil ja kogutud andmeid analüüsides. Uuritud ja fikseeritud seisakute põhjused välja selgitatud, üritatakse leida nende likvideerimiseks võimalikult parim lahendus, mis oleks abiks probleemi leevendamisel või likvideerimisel. Suurimad probleemid on osade materjalide ebasobiv ristlõige liini tootmissuunda arvestades ning tehnoseisakud, mida peab likvideerima koheselt. Lõpptulemusena esitatakse soovitused ja ettepanekud kombiliini tootlikkuse tõstmiseks OÜ Vara Saeveski juhatusele. Need vaadatakse juhatuse poolt läbi ja otsustatakse, kas välja toodud muudatused on sobilikud ja õigustatud ning aitaksid tulevikus tootlikkuse kasvule kaasa.
Forvarder Valmet 840S-2 töö analüüs uuendusraiel
(2016) Hernits, Taavi; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Käesolevas töös on uuritud Valmet kokkuveomasinat. Põhjalikumalt on analüüsitud masina efektiivse tööaja jaotust erinevateks operatsioonideks. Ühtlasi on see ka töö eesmärgiks Samuti on uuritud milliseid tegevusi see endas hõlmab ja kui suur on toodangu maht. Lisaks käsitletakse töös veel forvarderite omavahelist võrdlust, eelnevalt tehtud tööde andmetega. Töö on valminud autori vaatluste käigus. Vastava masina töö on üles filmitud ja seejärel kogutud filmimaterjal läbi töödeldud. Nii on saadud vajalikud andmed ja nendest järeldatud tulemused. Käsitletavas töös selgus, et efektiivne tööaeg moodustab kogu masina tehtud tööst 73%. Ülejäänud aeg kulus masina korraliseks hoolduseks, lõunapausideks ja muudeks seisakuteks. Erinevate tööde võrdlemisel selgus, et oli olemas piisavalt sarnasusi mida võrrelda. Võrreldavate masina töödega moodustas autori masina efektiivne tööaeg kõige madalama protsendi. Autori arvates oleks antud uurimusest kasu eelkõige firmadele, mis tegelevad vastava valdkonnaga.
Halumasina Palax 600 Combi tootlikkuse ja tööaja võrdlemine erinevate halupikkuste korral
(2013) Võlu, Madis; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Käesolevas töös on uuritud halumasina Palax 600 Combi tootlikkust ja tööaega ning selle sõltuvust erinevate halupikkuste valmistamisel. Autor annab ülevaate halumasina üldisest ehitusest; uurib, millised protsessid halumasinaga töötamisel võtavad enim aega erinevate halupikkuste korral; analüüsib saadud andmeid ning tutvustab erinevaid abivahendeid, mis on potentsiaalseteks vahenditeks tootlikkuse suurendamiseks. Lisaks on autori poolt saadud uurimistulemusi võrreldud ka Soomes (Kärha, Jouhiaho 2009) tehtud samalaadse uurimusega. Töö on valminud autori tehtud katsete ning andmete analüüsi põhjal. Antud teemavaldkonda on Eestis suhteliselt vähe uuritud ning materjal on raskesti kättesaadav. Tööst võivad kasu saada nii eraisikud kui ka ettevõtjad, kes tegelevad küttepuude tootmisega.
Harvendusraie kvaliteedi hindamine ja muutused aastatel 2017-2020 Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna näitel
(Eesti Maaülikool, 2020) Tikka, Kristjan; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Harvendusraie on efektiivse metsamajanduse oluline osa, et metsa tootlikkust maksimeerida. Iga metsaomaniku huvi on metsa hea seisukord ja seeläbi ka kvaliteetselt teostatud raietegevused metsas. Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna harvendusraiejärgsete puistute seisukorda ja teostatud töö kvaliteeti, tuues välja kasvama jäetud puude vigastamise sageduse, vigastuste tõsidused ja ka eeldatava vigastuse põhjuse. Ühtlasi uuritakse töö käigus maapinna kokkusurumist metsamasinate poolt ja kokkuveoteede osakaalu raielangi pindala suhtes. Raiejärgset seisukorda hinnatakse tööde teostajate põhiselt ja üritatakse jagada ka soovitusi edaspidiste raiete paremate lõpptulemuste huvides. Tööle eelnes 2017. aastal koostatud aruanne, mille põhjal tekkis ka võimalus uurida, kas sellisest uurimusest on ka kasu edaspidiste raiete läbiviimisel.
Harvendusraie kvaliteedi uurimine RMK kuusikutes
(Eesti Maaülikool, 2022) Lepistik, Mattis; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Harvendusraie üheks eesmärgiks on puistute sanitaarse seisundi parandamine, kuid intensiivse metsamajandamise tagajärjel võib sellel olla vastupidine efekt. Puistu ja maapinna kahjustused põhjustavad puude juurdekasvu aeglustumist ja kasvavate puude puidu kvaliteedi halvenemist, mis omakorda toob kaasa majanduskahju. Tüve osad, mis varem oleks sobinud kvaliteetseks palgiks, sobivad vaid paberi tootmiseks. Käesoleva töö eesmärk on uurida, kuidas mõjutab intensiivne harvendusraie RMK Kagu regiooni kuusikute sanitaarset seisundit raiejärgselt ning sealhulgas hinnata ja analüüsida kokkuveoteede kvaliteeti, puistu rinnaspindala (m2 /ha), kasvavate puude vigastusi ja maapinnakahjustuste esinemist. Vaatluses olnud objektid grupeeriti eraldi kasvukohatüüpide niiskusastme ja harvesteri suuruse järgi. Uurimuse läbiviimiseks hinnati kokku 40 eraldist, pindalaga 55,3 ha. Kokkuveoteede planeerimisel võeti arvesse eelkõige puude paiknemist, maastikulisi eripärasusi ning laoplatsi asukohta. Kokkuveoteed moodustasid keskmiselt 17,8% raielangi pindalast. Keskmine kokkuveoteede laius objektidel oli 3,5 m ning servapuude kaugus teineteisest 4,3 m. Suure harvesteriga tehtud harvendusraiel oli puistu jäänud ühtlasem. Lühema nooleulatusega harvesterid oleks pidanud kasutama ribatee meetodit koos sisselõigetega. Kokkuvõtlikult oli puistute väljaraie kogus piisav, et anda kasvavatele puudele valgust ja kasvuruumi. Uuritavate puistute keskmine rinnaspindala üle lubatud alammäära pärast harvendusraiet oli 2,1 m2 /ha. Mehaanilisi vigastusi ilmnes kasvavatel puudel keskmiselt 5,2% puudest. Kõige rohkem oli puid vigastatud langetatud puu töötlemisega ja lõikepeaga riivamisega. Üle 90% vigastatud puudest paiknesid vahetult kokkuveoteede kõrval.
Harvester John Deere 1270E tööaja analüüs lageraiel
(2016) Kask, Kristjan; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Järgnevas lõputöös on analüüsitud harvester John Deere 1270E tööaega lageraiel, käsitledes eraldi iga tööoperatsiooni. Teemavalik tulenes põhiliselt autori huvist metsamasinate vastu ning soovist saada parem ettekujutus antud tööst metsas. Teemat on vähesel määral uuritud varem nii Eestis kui ka välismaal. Töö on koostatud harvesteri töö filmimise teel, kus kaamera paigaldati masina esiklaasile või filmiti ohutust kaugusest masinast eemal ja seejärel on läbiviidud kronometreerimine ning andmete põhjalik analüüs. Samuti tegi autor metsas filmimise ajal märkmeid ning suhtles operaatoritega, kellelt sai vajalikku lisainformatsiooni. Filmimise viis autor läbi neljal kvartalil Järvselja lähistel Võnnu ja Mooste vallas, raielankide vahemaa üksteisest oli väike ning treileri abi lankide vahel liikumiseks vaja ei olnud. Kokku on metsas filmitud materjali ca. 23 tundi. Töö koosneb kolmest suuremast osast, milles esimeses osas on kirjeldatud raielanki, harvesteri üldises plaanis ning konkreetset uuritavat harvesteri ja lõikepead, harvesteri operaatoreid, väli – ja kameraaltööde metoodikat. Töö teises osas esitab autor uuritud tööaja jagunemise tulemused ning diagrammid. Kolmandas töö osas on koostatud võrdlus teiste töödega, milleks oli kolm EMÜ varasemat uurimustööd sarnase teema põhjal, kus põhiline erinevus oli masinates ja raielankides. Töö eesmärk on saada antud harvesteri tööaja kohta võimalikult täpseid andmeid, mida metsanduslikus sektoris on võimalik erinevatel viisidel kasutada.
Harvester Timberjack 1270D tööaja analüüs angervaksa kasvukohatüübi angervaksa lehtpuupuistu lageraiel
(2012) Birk, Ingmar; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Käesolevas töös on uuritud harvesteri Timberjack 1270D tööd ja ajajaotumist erinevate tööoperatsioonide vahel. Sarnaseid töid, milles uuritakse efektiivse tööaja jagunemist on Eestis eelnevalt tehtud. Samuti võib leida antud teema kohta välismaiseid artikleid, kuid ükski neis pole uurinud eraldi lehtpuu puistut.Teema valikul lähtus autor huvist metsamasinate vastu ja asjaolust, et uuendusraie on metsamajanduse tsükli viimaseks etapiks ja samas saab teda käsitleda ka metsatööstuse esimese etapina.Töös kasutatud andmed on saadud filmimise teel. Hilisem kronometreerimine filmilt on toimunud kameraalselt. Lisaks filmimisele on läbi viidud vaatlus, kus autor tegi märkmeid operaatori tegevuse kohta ja kasutatud on ka harvesteri operaatori märkusi. Autori arvates on uurimustööst kasu nii ettevõtetele kui operaatoritele, kes soovivad tootlikkust suurendada.
Harvester Valmet 911.3 töö analüüs uuendusraiel
(2016) Kööts, Risto; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Käesolev töö põhineb Valmet 911 kolmanda seeria harvesteri tööaja jaotumisel ning uurimuse tulemusena väljendub masina tööoperatsioonide jagunevus. Saadud tulemuste põhjal võrreldakse andmeid varasemalt tehtud töödega. Koostatud töös pakutakse autori poolsed lahendused, mis suurendaksid efektiivset tööaega, et tõsta masina üldtootlikkust. Andmete kogumine toimus filmimise teel, et jäädvustada ja analüüsida materjali võimalikult täpselt. Videokaamera paigaldati masina kabiini, et lõikepea operatsioonid oleksid kogu aeg nähtavad. Filmimaterjali kogunes 4 päevaga 29 tundi ja 8 minutit. Järgnevalt toimus filmimaterjali kronometreerimine, mille tulemusena selgusid ajalised andmed. Tulemusi oli võimalik võrrelda ja nende põhjal järeldused teha. Töö sisaldab nelja suuremat peatükki. Esimeses peatükis kirjeldatakse materjale ja metoodikat sisaldades harvesteri, operaatori ja raielangi kirjeldusi, väli- ja kameraaltööde ning info töötlemise metoodikat ja tööoperatsioonide seletusi. Teises peatükis esitatakse mõõdetud tulemused. Kolmandas peatükis võrreldakse saadud tulemusi varasemalt tehtud tööde tulemustega ja neljandas peatükis esitab autor omapoolsed järeldused ja ettepanekud tööaja efektiivsemaks kasutamiseks. Kõige suurem osakaal efektiivsest tööajast oli puu töötlemine. Järgnesid raiejäätmete koondamine, harvesteri liikumine ja langetamine. Kõige väiksem osakaal tööoperatsioonidest on noole liikumisel. Autori arvates oli oluline õppefunktsioon, mis aitas mõista, kuidas näeb välja harvesteri juhi töö. Lisaks oli võimalus jälgida ka forvarderi tööd. Töös saadud tulemused võiksid huvi pakkuda metsatööstuse sektoris tegutsevatele inimestele.
Harvesteri ja ekskavaatorharvesteri tootlikkuse võrdlus (Iftar AS ja Lesnik OOO näitel)
(Eesti Maaülikool, 2017) Mäger, Märt; Kurvits, Vahur (juhendaja); Metsatööstus
Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse harvesteri ja ekskavaatorharvesteri ehituslikku poolt ning raietehnoloogiat. Teises peatükis, materjalis ja metoodikas, antakse ülevaade uuritud harvesteridest ja ekskavaatorharvesteridest, masinate tootlikkusest, töös uuritud raielankidest ning sellest, kuidas kogu uurimus läbi viidi. Töö kolmandas peatükis antakse ülevaade uurimuse käigus saadud tulemustest ning võrreldakse saadud tulemusi omavahel. Antud töö on valminud kirjanduse allikate põhiselt, autori küsimustiku ja andmete analüüsi põhjal. Andmed koguti ettevõtetelt küsimustiku põhjal. Andmete kogumisel küsiti andmeid metsatööstusmasinate harvesteride ja ekskavaatorite töö teostamisest raielankidel, uuriti mehaanilisi omadusi ja teisi andmeid. Küsimustikus saadud andmeid kasutati hiljem arvutis analüüsides. Materjale ja andmeid koguti kahest ettevõttest, millest üks asub Eestis ning teine Venemaal. Autori arvates saaksid lõputööst kasulikku informatsiooni ja materjali masinate operaatorid, metsamasinate müügiga tegelevad ettevõtted kui ka metsaraie ja maaparandusega tegelevad ettevõtted.
Harvesteri Ponnse Beaver tööaja analüüs lageraie näitel
(2013) Holts, Allar; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Käesolevas töös on uuritud harvesteri tööaja jaotumist tööoperatsioonide vahel lageraiel. Sarnase sisuga töid on varem Eestis tehtud ning on ilmunud ka välismaised teadusartikleid. Teemat valides lähtus autor sellest, et masinaid kasutatakse järjest rohkem lageraiel ja töö pakkus ka praktilist osa lisaks teooriale. Töö praktiline osa koosnes harvesteri töö filmimisest langil. Hiljem saadi kronometreerimise teel videolt andmed ja analüüsiti saadud tulemusi ning võrreldi neid varasemate töödega. Lisaks autor käsitles töös põgusalt masinraie arengut ja antud katses osalenud harvesteri tootja firma ajalugu. Töö on pigem informatsiooni andev kui rakendatav. Informatsioonist võib kasu olla ettevõtetel, mis tegelevad masinraiega
Harvesteri Ponsse Scorpion King tööaja analüüs uuendusraiel
(Eesti Maaülikool, 2019) Remmelgas, Marko; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Läbi ajaloo on metsandusel olnud Eestis väga kandev roll. Eesti maismaast on üle poole kaetud metsaga, mistõttu on metsadest kujunenud ka riigi suurim rikkus nii majanduslikust kui looduslikust aspektist. Et tagada Eesti metsarikkus ning puiduvaru ka tulevastele põlvedele, on metsa uuendamine ning uuendusraie teostamine hädavajalik. Ka antud bakalaureusetöö teema on valitud eelkõige seoses autori huviga metsatööstuse vastu, et näha, kuidas toimub materjali ülestöötamise protsess Eesti saetööstuste jaoks. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida harvesteri Ponsse Scorpion King tööaja jaotust uuendusraiel ning analüüsida, kui kaua aega kulub erinevate tööprotsesside täitmiseks. Uurimisülesannetele vastamiseks teostati töö käigus kahepäevane vaatlus. Tulemuste analüüsimiseks andmed kronometreeriti. Uurimistöö tulemustest selgus, et kokku kõikide uuritud tööfaaside peale kulus harvesteril Ponsse Scorpion King kõige kauem aega tüve töötlemiseks, moodustades kolmandiku kogu tööajast. Sarnaseid tulemusi näitas ka leitud efektiivne tööaeg ning võrdlus kahe teise uurimistööga, kuna tüve töötlemise faas hõlmab endast mitut erinevat tegevust. Sõltumata tööks kasutatava harvesteri mudelist kulus ka raieks positsioneerimise ning langetamise faasile kõikides töödes sarnane hulk efektiivset tööaega. Erinevused tööaja jagunemisel tulenesid seevastu harvesteride ehituslikest omapäradest, raielankidel valitsevatest tingimustest ning puistute erinevusest lankide vahel. Seetõttu võis autori tulemusi teiste uurimistöödega kõrvutades märgata erinevusi nii efektiiv- kui ka kogu tööaja jaotuses nii noole tagasi liigutamise, puhastamise kui ka materjali liigutamise etapis. Antud bakalaureusetööst võib olla kasu kõikidele metsanduse valdkonnas tegutsevatele inimestele ning ettevõtetele, kes soovivad saada paremat ülevaadet harvesteri Ponsse Scorpion King tööaja jaotusest. Ühtlasi aitab käesolev uurimistöö paremini mõista antud harvesteri iseloomu ning eeliseid, mis võib ka ostuprotsessis otsuse langetamist lihtsustada.
Harvesteri Ponsse ScorpionKing tööaja uurimine lageraiel
(Eesti Maaülikool, 2018) Horn, Joonas; Kurvits, Vahur (juhendaja); Metsandus
Käesolevas lõputöös on analüüsitud Ponsse ScorpionKing tööaja jaotusi lageraiel. Saadud tulemused on pandud võrdlusesse töös uuritavate operaatorite vahel kui ka varasemalt tehtud töö vahel. Töö lõpus on tehtud ka järeldusi ning ettepanekuid paremateks töötingimusteks ning tööefektiivsuse saavutamiseks. Antud töö andmed on kogutud filmimise teel ohutus kauguses metsaraie masina tööalast. Videomaterjali on kogutud kahe päeva jooksul 6 tundi ja 32 minutit. Peale välitööde teostamise toimus videomaterjali kronomeetrimine. Töö koosneb mitmetest erinevatest osadest milleks on masinmetsaraie ajaloo tutvustus ning mõningad tööpõhimõtted. Teine osa jaguneb mitmeteks alapeatükkideks, nende hulgas raiealade iseloomustus, kus on välja toodud raiealadel esinevad puuliigid ning nende keskmised vanused ja kõrgused. Samuti on teises osas operaatorite kirjeldused ja uuritava metsaraiemasina tutvustus koos selle lõikepeaga. Peale selle on veel autori poolt lahti seletatud välitööde metoodika, kus peamiseks tegevuseks oli filmimine ning kõige lõpuks kameraaltööde metoodika. Kolmandas osas on esitatud saadud tulemused ning analüüs kui kaua on iga tegevus aega võtnud. Kõige suurema ajakuluga tööprotsess operaatoril A oli puu töötlemine, sellele järgnes noolepea liigutamine, 3 masina liikumine ja raiejäätmete liigutamine ning töötlemine. Sellele lisandusid remont ning muu aeg. Töö autorile avanes hea ülevaade harvesteri tööst lageraiel, mis on heaks õppefunktsiooniks. Kindlasti on sellest uurimusest kasu ka firmale, kelle harvesteride kohta uurimustöö oli.
Harvesteri tööaja analüüs Ponsse Ergo näitel
(2013) Mets, Tarvo; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Töö koosneb kolmest petaükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse harvesteri ehituslikku poolt ning raietehnoloogiat. Teine peatükk materjalist ja metoodikast annab ülevaate uuritud harvesterist, masina operaatorist, töös uuritud raielankidest ning sellest, kuidas kogu uurimus läbi viidi. Töö kolmandas peatükis kajastatakse uurimuse käigus saadud tulemusi ning võrreldakse neid mõningate varasemalt läbi viidud uurimuste tulemustega. Antud töö on valminud põhiliselt autori vaatluse ja analüüsi põhjal. Vaatlused toimusid raielankidel, videokaamerat kasutades ning hiljem filmitut arvutis analüüsides. Materjali filmiti kokku ca. 17 tundi. Lisaks filmimisele pani autor kirja märkmeid harvesteri tööd raskendavatest teguritest ning operaatori tähelepanekuid. Autori arvates saavad antud tööst kasu nii harvesteri operaatorid kui ka harvestere omavad ettevõtted. Tööst saab teadmisi tulevikus metsamasinatel töötamisel või nende töö organiseerimisel ka autor.
Harvesteri tootlikkuse uurimine
(2012) Elias, Hendrik; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Antud lõputöö eesmärk on välja selgitada olulisemate tegurite mõju harvesteri tootlikkusele. Selleks on refereeritud vastavaid teadusartikleid, analüüsides nende autorite poolt saadud tulemusi ning arutledes, et miks on just nii, mitte teisiti. Antud lõputöö sisaldab refereeritud teadusartiklite jooniseid ning graafikuid, mis aitavad anda uuringu tulemustest parema ülevaate. Lõputöö iga peatüki lõpus on arutletu, mis võtab teema kokku. Antud lõputöö võimaldab paremini mõista harvesteri töö iseärasusi ning anda soovitusi harvesteri töö ratsionaliseerimiseks tulevikus.
Harvesteride (Timberjack 1070D ja Ponsse Ergo) efektiivaja analüüs, alternatiivsed raiemeetodid ja masinad
(2012) Himma, Martti; Kurvits, Vahur (juhendaja)
Käesolevas töös on uuritud erinevaid langetusmasinaid. Põhjalikult on analüüsitud masinate (Timberjack 1070D ja Ponsse Ergo) efektiivaega ning tegureid, mis selle jooksul toimuvaid erinevaid protsesse mõjutada võivad. Lisaks veel metsamasinate omavaheline võrdlus, ideed ning soovitused, mis tekkisid erinevaid raiemasinaid vaadeldes. Töö on valminud autori tähelepanekute põhjal ja vaatluse teostamisel ning väljaspool Eestit tehtud teiste sarnaste uurimuste põhjal. Samuti aitasid masinate operaatorid, kes tutvustasid oma masinaid ning töö meetodeid. Antud teemavaldkonda on Eestis vähe uuritud. Sarnane uurimus on tehtud Soomes (Nurminen, Korpunen, Uusitalo 2006). Põgusalt on vaatluse all ka ekskavaator- ja lintharvesterid ning langetajad. Tööst võiks kasu saada ettevõtjad, kes tegelevad raietega ning kaaluvad erinevate masinate soetamise vahel. Välja on toodud masinate eelised ning võimalikud puudused.

Sirvi Autor "Kurvits, Vahur (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud