Sirvi Autor "Kurrikoff, Kristjan" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Tänavapuhastusmasina juhi töökeskkond ja terviseriskid(2016) Kurrikoff, Kristjan; Sirge, Triinu (juhendaja)Tänavapuhastajate töö võib oma iseloomult olla küllaltki tervistkahjustav. Enamus tööst tehakse öösiti ning töötajad on ka ohustatud masinate poolt tekitatud mürast ja vibratsioonist. Samuti masinatega töö tõttu on töötajad ohustatud sundasenditest ja korduvliigutustest. Töö tulemusena selgitatakse välja ka muud vähem ilmsed ohutegurid. Antud tulemuste saamiseks kasutati ankeetküsimustikku, mõõtmis- ja andmetöötlumeetodit ning andmete statistilist analüüsi. Töö tulemusena selgus: 1. Töötajad teevad ületunde (51 tundi nädalas). 2. 71,4% töötajatest on sageli mürast ja vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnas. 3. 71,4% töötajatest leidsid, et puudub karjääri tegemise võimalus ja 81%, et töö on vastutusrikas ning töötasu ei vasta töötingimustele. 4. 95,2% töötajatest peavad tööd tegema öötundidel ning töö on vahetustega. 71,4% töötajatest puutuvad kokku nakkusohtlike materjalidega (tolm ja kemikaalid). 5. Sundasendeid ja korduvliigutusi esines vastavalt 90,5% ja 95,2% töötajatest. 6. Kõige enam koormatud kehaosad on kaela-õlapiirkond (81%), käed ja randmed (57,1%) ning selg (52,4%). Kõige enam kehalisi vaevusi esines seljas (90,5%), kaelas ja õlgades (47,2%) ning kõige enam terviseprobleeme viimase 3 kuu jooksul on olnud seljas (90,5%), kaela-õlapiirkonnas (81%) ja probleeme unega (57,1%). Mõõtetulemustest selgus, et Hako ja Aebi 5000 masinate puhul tuleb rakendada vibratsiooni (päevane kokkupuude vastavalt 0,61 m/s2 ja 0,54 m/s2 ) ja müra (päevane kokkupuude 81,5 dB(A) ja 80,2 dB(A)) vähendavaid meetmeid.Kirje Töökeskkond ja tööohutus ettevõttes Büroodisain OÜ(2014) Kurrikoff, Kristjan; Seiler, Alar (juhendaja); Sirge, Triinu (juhendaja)Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Büroodisain OÜ töökeskkonda ja riskianalüüsi tulemusena välja selgitada töökohtadel esinevad ohud ning anda soovitused töökeskkonna parendamiseks. Riskianalüüs valmis tööruumide ja -kohtade vaatluse, töötajate ankeetküsitluste ja füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmiste alusel. Töös on käsitletud füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, füsioloogilisi, psühholoogilisi ja muid ohutegureid. Ankeetküsitlustele vastasid kõik töötajad ning nende põhjal oli võimalik selgitada välja töökeskkonnas esinevad ohud. Füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmisel oli võimalik välja selgitada nende vastavus EV-s kehestatud piirnormidele. Tehtud riskianalüüsist selgusid järgmised tulemused: 1. Füüsikaliste ohutegurite riskianalüüsi tulemustest selgus, et kõige enam peaks tähelepanu pöörama tuleohu (riski tase IV) vähendamiseks. Riski tasemega III olid hinnatavad töökeskkonna valgustus, mikrokliima, tolm töökeskkonnas ning kukkumis- ja vigastamisoht. Müra, vibratsioon, elektromagnetväli, elektrioht ja vigastusoht olid hinnatavad riski tasemega II. 2. Bioloogiliste ohutegurite riskianalüüsi tulemustest selgus, et lisameetmeid ohtude vähendamiseks kasutama ei pea (riski tase II). 3. Keemilistest ohuteguritest olid nii puhastuskeemia kui erinevad häirivad lõhnad hinnatavad riski tasemega III. 4. Füsioloogilistest ohuteguritest riski tasemega III olid hinnatavad sundasendid ja – liigutused, töötooli sobivus, koormus nägemiselunditele ja raskuste käsitsi teisaldamine. Liikumisruum ning kuvari, klaviatuuri ja hiire paigutus said riski hindeks II ning arvutitarkvara I. 5. Psühooloogilistest ohuteguritest tööajad ja -tempo olid hinnatavad riski tasemega II ning töösuhted I. Seoses töökeskkonna uurimisega selgusid veel järgmised olulisemad aspektid: 1. Ruumide õhuniiskuse tase oli madal – kontoris 16% ja tootmistsehhis 24%. 2. Sekretäri töökohal on valgustihedus liiga madal – 266 luksi. 3. Määramata oli töökeskkonnaspetsialist ja valimata töökeskkonnavolinik, samuti koolitamata. 4. Märgistamata olid tulekustutite asukohad ning läbi viimata tuleohutusalane koolitus ja evakueerimisalane väljaõpe. 5. Esmaabiandjad olid määramata ja koolitamata.