Sirvi Autor "Kull, Anne (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 19 19

Eesti geoportaalis paiknevate INSPIRE ruumiandmete võrdlus Maa-ameti geoportaali andmetega
(Eesti Maaülikool, 2018) Jegorkina, Ilona; Kull, Anne (juhendaja); Keskkonnakaitse
Bakalaureuse töö eesmärgiks on on leida, millised on erinevused Euroopa ruumiandmete taristu INSPIRE jaoks loodud ja Eesti geoportaali kaudu kättesaadavaks tehtud ruumiandmete ning Eestis Maa-ameti geoportaali kaudu kättesaadavate ruumiandmete vahel. Käesolevas töös uuritud ruumiandmed pärinevad Maa-ameti geoportaalist ja Eesti geoportaalist. Andmed andmete kohta ehk erinevat tüüpi metaandmed saadi samuti Maa-ameti ja Eesti geoportaalidest. Uurumiseks oli valitud 7 teemat: Aadressid (AD), Geoloogia (GE), Haldusüksused (AU), Kaitsealused kohad (PS), Kohanimed (GN), Maavarad (MR), Pinnas (SO). Teooria osas kirjeldati ruumiandmete tüüpe (vektorandmed, rasterandmed), ruumiandmete taristut (INSPIRE direktiivi, INSPIRE andmemudeli, INSPIRE teemasid, INSPIRE direktiivi ruumiandmeid), veebipõhiseid ruumiandmete vaatamis- ja allalaadismiteenuseid (veebipõhised kaardirakendused, WMS teenus, WFS teenus), Maa-ameti kaardirakendust XGIS ja Eesti geoportaali kaardirakendust. Omavahel olid võrreldud Eesti geoportaalis paiknevad INSPIRE teemadega seotud ruumiandmed vastavate Maa-ameti geoportaali ruumiadmetega. Omavahel võrreldi 3 tüüpi andmeid: kaardiserveri kaudu vaadeldavaid andmeid, WMS teenuse andmeid ja allalaaditavaid andmeid. Eesti geoportaali kaardiserveris vaadati iga teema kohta, millised kaardikihid antud teema juurde kuuluvad, kuidas on kaardikihid kujundatud ja millise geomeetriatüübiga on andmed kujutatud. Maa-ameti geoportaali kaardirakenduses on kaks versiooni (uus Maainfo rakendus, mida on võimalik kasutada ka mobiilsetes seadmetes ja vana Flash versioon). Mõlemas versioonis olid läbi vaadatud ruumiandmed. Maa-ameti geoportaalis vaadati üle ka aluskaardid, kuna mõne INSPIRE teema kaardikihid vastasid hoopis mõne aluskaardi andmetele. Eesti geoportaali ja Maa-ameti geoportaali WMS teenuse teenuste kaardikihitide kohta kirjeldati mõõtkavavahemik, milles antud kaardikiht kaardirakenduses nähtav on, vaadeldi, kas ja kuidas on erinevat tüüpi objektid üksteisest eristatavad ning milliste objektide kohta on võimalik vaadata atribuutinfot ja millist atribuutinfot näha saab. Eesti geoportaalis andmeid saab allalaadida WFS ja AtomFeed kaudu (SHP, GML, MID/MIF formaadid). Maa-ameti geoportaali andmed laaditi alla kas Maa-ameti geoportaalist või kui seda võimalust ei olnud, siis laaditi andmed alla mujalt. Käesolevat bakalaureusetööd saab veelgi rohkem arendada ja detailsemalt uurida. Kuna töö teoreetilises osas olid omavahel võrreldud ainult need ruumiandmed, mis Maa-ameti geoportaalil ja Eesti geoportaalil on ühesugused, siis järgnevalt on võimalik uurida kõiki Eesti geoportaalis olevaid ruumiandmed.
Geograafilised infosüsteemid Eesti riigiametites
(Eesti Maaülikool, 2021) Kümnik, Marianne; Kull, Anne (juhendaja)
Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada geograafliste infosüsteemide kasutusvõimalused ning olulisus Eesti riigiametites. Selleks, et uurimiseesmärki täita on püsitatud viis uurimisküsimust: 1) Milliste toimingute jaoks kasutatakse riigiametites geograafilist infosüsteemi (GIS)? 2) Milliseid ruumiandmeid kasutatakse Eesti riigiametites? 3) Milliseid ruumiandmeid luuakse riigiametites ning kuidas on need andmed teistele riigiametitele kättesaadavad? 4) Milliseid probleeme esineb riigiametites GIS-i kasutamisel? 5) Mille jaoks plaanivad riigiametid GIS-i veel kasutama hakata? Käesolevas töös olid vaatluse all 22 Eesti riigiametit: Haridus- ja noorteamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitseressursside amet, Keeleamet, Keskkonnaamet, Konkurentsiamet, Maa-amet, Maksu- ja tolliamet, Muinsuskaitseamet, Patendiamet, Politsei- ja piirivalveamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet, Päästeamet, Ravimiamet, Riigi infosüsteemi amet, Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Terviseamet, Transpordiamet, Välisluureamet. Riigiametid on määratud Vabariigi Valitsuse seaduses ning Eesti.ee lehel „Riigiametid“. Andmete kogumiseks koostati ankeetküsitlus, et välja selgitada mis otstarbeks erinevad riigiametid GIS-i kasutavad, kuidas ametid loovad, haldavad ja kasutavad ruumiandmeid ning sh ka milliseid ruumiandmeteenuseid nad osutavad. Lisaks sooviti välja selgitada milliseid on riigiameti ootused ja takistused seoses GIS-iga ning kuidas see muudab asutuse tööd tulemuslikumaks. Küsimustiku koostamisel töötati läbi erinevad õigusakte, et välja selgitada, millised seadusest tulenevad kohustused on erinevatel riigiametitel seoses ruumiandmete loomise, haldamise ja jagamisega, näiteks kasutati ruumiandmeseadust, Vabariigi Valitsuse seadust ja riigiametite põhimääruseid. Ankeetküsitlusele vastas 22-st riigiametist 12, mis oli ka osaliselt oodatav tulemus, kuna kõik riigiametid ei tegele igapäevaselt GIS-ga, Kahjuks küsimustikule jättis vastamata ka amet, kellel on kohustus ruumiandmeid luua. Eesti riigiametites kasutatakse GIS-i peamiselt ruumiandmete visualiseerimiseks, kogumiseks uuendamiseks ja haldamiseks. Samuti kasutatakse riigiametites GIS-i ruumianalüüsiks ja erinevateks päringuteks. Üllatav tulemus oli, et ruumiandme päringuid tehakse ankeetküsitluse järgi vähem, kui visualiseeritakse kaarte. GIS-i kasutamise peamiseks probleemiks on, töötajate ebapiisavad ja ebavõrded teadmised GIS-i valdkonnas ja riigiametite väike ressurss nii töötajate koolitamiseks, kui GIS-programmide litsentsideks. Käesolevat teemat on võimalik veel laialdasemalt edasi uurida. Töös on käsitletud ainult Eesti riigiametid, tegelikult kasutavad ruumiandmeid ka teised riigiasutused. Lisaks on võimalik tööd edasi uurida, kui võrrelda töö tulemusi teiste Euroopa Liidu riikidega.
Geoinformaatika õpetamine Eesti üldhariduskoolides
(Eesti Maaülikool, 2017) Sulg, Silva; Kull, Anne (juhendaja); Keskkonnakaitse
Geoinfosüsteemid on olulised erinevate spetsialistide igapäevatöös ning selle õpetamine põhikoolis või gümnaasiumis arendab õpilastel ruumilist mõtlemist ning aitab õpilastel luua erinevate eluvaldkondade vahel paremini seoseid. Maa-ameti geoportaali, Google Earth ja teised rakendused, aitavad kaasa GISi õpetamisele ja GISiga õpetamisele. GISi õpetamisel oleks kasulik õpetada tundma ka GIS programme (ArcGIS, QGIS või MapInfo) või veebipõhiseid GIS vahendeid (ArcGIS Online). Geoinformaatika õpetamist Eesti üldhariduskoolides (põhikoolis ja gümnaasiumis) varem uuritud ei ole. Tartu Ülikoolis on tehtud kaks magistritööd, mis keskenduvad õpilaste toimetulekule geoinfosüsteemide kasutamisel. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade geoinformaatikaga seotud teemade õpetamisest Eesti üldhariduskoolides. Antud töö jaoks analüüsiti põhikooli ja gümnaasiumiastme geograafia õppematerjale ning valikkursuse Geoinformaatika materjale. Õppematerjalide analüüsi põhjal koostati õpetajatele mõeldud küsitlus, millest uuriti geoinformaatikaga seotud teemade õpetamise kohta Eesti üldhariduskoolides. Küsitlusest selgus, et peamiselt käsitletakse geoinformaatikaga seotud teemasid geograafia tunnis, kuna enamik vastanuid ei õpeta eraldi ainena geoinformaatikat. Geoinformaatikaga seotud teemade õpetamisel kasutatakse geograafia õpikut ja internetist leitud materjale. Mõned gümnaasiumid õpetavad ka eraldi valikkursust Geoinformaatika. Valikkursus Geoinformaatika on mõnes koolis kohustuslik (peamiselt loodus- ja reaalteaduste suundadele) ja mõnes koolis vabalt valitav. Tulemustes selgus, et geoinformaatikat on võimalik õpetada ka iseseisva ainena põhikoolis ning on olemas ka positiivne näide õpetajast, kes õpetab edukalt omaalgatuslikult põhikoolis eraldi ainena geoinformaatikat.
Geoinfosüsteemide kasutamine hädaolukordade haldamisel Eesti ametite näitel
(Eesti Maaülikool, 2020) Magnus, Evelin; Kull, Anne (juhendaja); Tammepuu, Ants (juhendaja)
Geoinfosüsteemide kasutamine hädaolukordade erinevates etappides on maailmas laialt levinud ning annab olulise panuse ajakriitilises olukorras õigete juhtimisotsuste vastuvõtmisele, millest võib sõltuda inimeste elu ja tervis. Magistritöö eesmärk on uurida kuidas kasutatakse geoinfosüsteeme Eesti ametites, kellele on seadusega pandud juhtiv roll hädaolukordade haldamiseks ja hinnata kas geoinfosüsteemide kasutamine annab lisaväärtust hädaolukordade haldamisele. Magistritöös kasutati kvalitatiivset uurimisviisi ja poolstruktureeritud intervjuusid uurimisküsimustele vastuste saamiseks. Intervjueeritud ametites kasutatakse erinevaid geoinfosüsteeme pigem igapäevaste olukordadega toimetulekuks. Hädaolukordade vaatest on ette antud seadustest tulenevad nõuded, mille kohaselt koostatakse riskide kaardistamisi ja riskianalüüse. Hädaolukordade haldamiseks kasutatakse kas samu süsteeme mis igapäevases töös või on eraldi süsteemid spetsiifilise hädaolukorraga tegelemiseks. Palju kasutatakse kaardirakendusi, mis on ehitatud üles geoinfosüsteemide baasil. Kogutud andmete põhjal tehakse analüüse sündmuste järgselt mitte aga analüüsides detailselt sündmusi mõjutada võivaid tegureid. Intervjuudest tuli ka välja, et geoinfosüsteemide rakendusvõimalusi nähakse integreerides uudseid tehnoloogiaid, varajasi ennetussüsteeme, satelliidi andmeid jm. Olulist väärtust nähakse ka ühtse hädaolukordade juhtimissüsteem loomisel, kus oleks sündmuse lahendamiseks sobivad andmed, ressursid ja vaated. Eesti asutustes on geoinfosüsteemide võimalusi kasutatud vähesel määral, hädaolukordade valdkonnas oleks võimalik detailsemalt andmeid analüüsida, sündmusi modelleerida ja seeläbi paremini valmistuda võimalikeks hädaolukordadeks.
Geoinfosüsteemide kasutamine kohalikes omavalitsustes
(Eesti Maaülikool, 2022) Konsap, Kadri; Kull, Anne (juhendaja)
Magistritöö eesmärgiks oli saada ülevaade geoinfosüsteemide kasutamise kohta Eesti kohalikes omavalitsustes. Selleks koostati kohalike omavalitsuste ruumiandmetega tegelevate spetsialistide jaoks ankeetküsitlus (Lisa 1). Enne küsitluste koostamist uuriti kohalike omavalitsuste kodulehti, et saada esmane hinnang, kui paljudes KOVides tegeletakse aktiivsemalt ruumiandmete kogumise ja jagamisega ning millisel tasemel. Saadud teabe põhjal koostati kolm uurimisküsimust, mis puudutasid ruumiandmete ja geoinfosüsteemide kasutamist kohalikes omavalitsustes ning ruumiandmete loomise ja haldamisega ning geoinfosüsteemidega seotud probleeme ja väljakutseid kohalikes omavalitsustes. Tulenevalt töö eesmärgist, töö teooriast ja sh ka kohalike omavalitsuste kodulehtede analüüsist selgitati välja, milliseid küsimusi seoses ruumiandmetega KOVide käest uurida. Kuna KOVide ruumiandmete kasutus on väga erinev, siis küsimuste koostamisel arvestati, et vastata oleks võimalik nii suurema GISi kasutusega KOVidel ja ka väiksema või puuduva GISi kasutusega KOVidel. Lisaks kodulehtede analüüsile töötati läbi kohalike omavalitsuste seadusest tulenevad ülesanded, tutvuti avaandmete käsitlusega ja kirjeldati ruumiandmeid nii ruumiandmete seaduse tähenduses kui ka kohalikele omavalitsustele suunatud või kohalike omavalitsuste tööülesannetega seonduvatest ruumiandmeid hõlmavatest rakendustest ja veebiportaalidest. Ankeetküsitlus saadeti välja kõigile 79-le kohalikule omavalitsusele ja vastused laekusid 35-st kohalikust omavalitsusest. Avalikest ruumiandmete portaalidest kasutatakse valdavalt Maa-ameti XGIS andmeid ja seda nii ruumiandmete vaatamiseks kui ka allalaadimiseks. Kõige rohkem on KOVid kasutanud Maa-ameti WMS/WFS teenust. 74% vastanud KOVidest kasutab GISi eelkõige planeerimise ja ehituse valdkonnas. Ruumiandmete kogumisel ja/või olemasoleva ruumiandmebaasi täiendamisel tehakse koostööd enamasti eraettevõtetega. Samas KOVid ka digitaliseerivad varasemaid paberkujul olevaid ruumiandmeid. KOVid teevad ruumiandmete kogumiseks koostööd ka riigiametite ja teiste KOVidega ning kogutakse ka ise andmeid (välikaardistused nt jäätme- ja pakendikonteinerite asukohtade kohta). Käesolevat tööd võiks edasi uurida, võrreldes Eesti kohalike omavalitsuste GISi kasutamist lähiriikide omavalitsuste GISi kasutamisega.
Geoinfosüsteemide kasutamine vee-ettevõtetes
(Eesti Maaülikool, 2024) Kaasik, Elis; Kull, Anne (juhendaja)
Vee-ettevõtete jätkusuutlikus on ohustatud, sest 2021.aastani tegutsesid vee-ettevõtted suures osas finantsiliste toetuste abil, kuid edaspidi peavad tulema toime ilma suurema finantsilise abita. Selleks, et tagada ettevõtete joaks finantsiline jätkusuutlikkus suunab ministeerium vee-ettevõtted omavahel liituma. Vee-ettevõtete liitumise korral on oluline andmebaaside ühildamine ning seega milliseid ruumiandmeid vee-ettevõtted on kogunud, kuidas on andmeid hallatud ja säilitatud. Sellest lähtuvalt annab käesolev magistritöö ülevaate milliseid ruumiandmeid vee-ettevõtted koguvad ning kasutavad ja milliseid geoinfosüsteeme vee-ettevõtetes kasutatakse. Vee-ettevõtete seas viidi läbi veebipõhine ankeetküsitlus (lisa 1), mis saadeti 77 vee-ettevõttele, kes osutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust. Vastuseid laekus 26 vee-ettevõttelt, kellest 15 on varasema ühinenud ning 11 ettevõtet veel ühinenud ei ole. Suurimaks probleemiks ühinemisel märgiti just puudulikud või täiesti puuduvad andmed ja andmebaasid. 16 küsitlusele vastanud vee-ettevõtet kogub ruumiandmeid GIS rakenduse kaudu, 2 Exceli tabelis, 2 märkis, et neil on vaid teostusjoonised .dwg formaadis ning 5 vee-ettevõtet ei kogu üldse ruumiandmeid. 14 vee-ettevõtet on kasutanud GIS tarkvara rohkem kui aasta ning neist 6 vee-ettevõtet rohkem kui 10 aastata. GIS tarkvarast osutus kõige populaarsemaks vee-ettevõtete seas QGIS tarkvara. Enamasti ostetakse GIS teenus sisse või on geoinfosüsteemidega toimetamine määratud mõne muu valdkonna spetsialisti ülesandeks. Suurimaks probleemiks GIS tarkvara kasutamisel märgiti GIS oskustega tööjõu puudus. Geoinfosüsteemide kasutajad jagavad kogutud ruumiandmeid ka kohalike omavalitsustega, kelle ülesanne on teostada järelevalvet nõuetekohase reoveekäitluse üle, samuti on neil avalikuks jagamiseks mõeldud ruumiandmed ehk Maa-ameti kitsenduste kaardikihil nähtavad tehnovõrgud. Antud magistritöö tulemusena selgus, et kuna osad vee-ettevõtted ei kogu ruumiandmeid või omavad puudulikke andmeid, siis võib ettevõtete ühinemisel tekkida probleeme andmebaaside ühendamisega.
Inimeste hoiakud põlevkivitööstuses toimuvate muutuste ja keskkonnaprobleemide suhtes
(Eesti Maaülikool, 2024) Poom, Regina; Metsaots, Kaie (juhendaja); Kull, Anne (juhendaja)
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tajuvad inimesed Ida-Virumaal põlevkivitööstuses toimunud muutuseid ja keskkonnaprobleeme ning kuidas suhtutakse alternatiivsetesse energia tootmise võimalustesse enda elukoha läheduses. Põlevkivitööstuse osakaal energiasektoris on seoses Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisega vähenemas. Rohkem võetakse kasutusele taastuvenergiaallikaid ja otsitakse lahendusi, et põlevkivitööstuse heitkoguseid vähendada. Käesolev töö aitab aru saada, millised muutused põlevkivitööstuses inimesi enim mõjutavad. Inimeste hoiakute väljaselgitamiseks viidi töö raames läbi veebiküsitlus. Küsitluse tulemusena selgus, et inimesi mõjutab enim kaevandamismahtude vähendamine ning põlevkivitööstusega kaasnevad keskkonnaprobleemid, sest need mõjutavad otseselt inimeste toimetulekut ja tervist. Taastuvate energiaallikate arengusse suhtutakse positiivselt ning seda valdkonda peavad inimesed Ida-Virumaa suurimaks arenguvõimaluseks.
Interpoleerimismeetodite sobivuse hindamine kõrgusmudeli loomisel
(2015) Kartau, Riina; Kull, Anne (juhendaja)
Kõrgusmudeli väärtused sõltuvad väga palju kasutatud kõrgusandmetest ja interpoleerimismeetoditest. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on kasutatud interpoleerimismeetoditest tulenev mõju kõrgusmudelile ja kas erinevad interpoleerimismeetodid modelleerivad erinevalt reljeefi kõrgemaid ja madalamaid alasid. Antud uurimistöös modelleeriti kõrgusmudelid kolme erinevat interpoleerimismeetodit kasutades, milleks olid pöördkaugusega kaalutud meetod (IDW), kriging meetod (Empirical Bayesian Kriging) ja splain meetod (Regularized spline või Spline with tension). Need meetodid on enimkasutatavad reljeefi interpoleerimismeetodid ning neid oli võimalik kasutada ka ArcGIS 10.1 programmis, mida antud uurimistöös kõrgusmudelite loomiseks kasutati. Kõigi meetoditega interpoleeriti kolme erinevat tüüpi reljeefiga uurimisala. Kõik uurimisalad olid ühe põhikaardi lehe suurused (25 km²). Antud töö uurimisaladena kasutati Kaika kuppelmaastiku, Kavilda ürgoru ning Otepää kõrgustiku ühte põhikaardi lehte. Kõigi alade puhul interpoleeriti nii põhikaardi kui baaskaardi kõrgusandmeid, et selgitada välja kõrgusandmete detailsusastme mõju interpoleerimismeetodite tulemusele. Interpoleerimismeetodite poolt arvutatud kõrgusmudeleid võrreldi Maa-ameti poolt loodud LiDAR kõrgusmudeliga, mis oli antud töös kõige täpsem saada olev kõrgusmudel. Interpoleerimismeetodite hindamisvõime kontrollimiseks kasutati ristvalideerimist, interpoleeritud kõrgusmudelite ja LiDAR kõrgusmudeli kõrguste jaotusi ning interpoleeritud kõrgusmudelite võrdlemist LiDAR kõrgusmudeliga. Arvutuste põhjal koostatud tabelitest ja graafikutelt sai hea ülevaate meetodite võimest kujutada reljeefi kõrgemaid ja madalamaid alasid. Tulemustest selgus, et põhikaardi kõrgusandmeid interpoleerides andsid kõik meetodid paremaid tulemusi, kuna põhikaardi kõrgusandmeid oli rohkem. Kõige vähem erinevalt võrreldes LiDAR kõrgusmudeliga, modelleeris kõrgusmudelid EBK meetod. Splain meetodid kujutasid reljeefi madalamaid alasid paremini, kuid proovipunktide hõredamal paiknemisel, tekkisid LiDAR kõrgusmudeliga võrreldes suuri erinevusi. IDW meetodi arvutustel olid kõrgusväärtused kõige varieeruvamad.
LiDARi andmete kasutamine hindamaks kuivendamise mõjusid Soosaare raba taimkatte kõrgusele
(Eesti Maaülikool, 2020) Toom, Andra; Kull, Anne (juhendaja)
Eestis alustati turbalade kuivendamist kaua aega tagasi ning tehakse seda ka siiani, kuid tegelikult on rabad tähtsad ökosüsteemid mida tuleks hoida ning taastada. Tänapäeval on loodud juba mitmeid projekte ja võetut erinevaid kohti kaitse alla, et neid rohkem enam muuta ei saaks. Soosaare soo uuele turbakaevandustele on tehtud ka keskkonnamõju hindamine, kuid hindamisel selgus, et kuivenduskraavid ei avalda olulist mõju Natura võrgustikule. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on teada saada kui kaugele ulatub kuivenduskraavi mõju raba taimkatte kõrgusele uuritaval alal 1 ning uuritaval alal 2 teada saada, kuidas kraavituse suuna ja turbakaevandamise tehnoloogia (freesturbaväli, pätsturbaväli) mõjub taimkatte kasvu kiirusele. Töös kasutati Maa-ameti LiDAR andmete põhjal loodud neljast erinevast aastast pärit taimkatte kõrgusmudeleid. Uurimisalal 1 võrreldi omavahel nelja erinevat aastat (2008-2011; 2014; 2017; 2019) ning analüüsiti keskmise kõrgust ja standarthälvet. Uurimisalal 2 tehti kolm plokki: 1. plokis on kraavitatusse suund piki rabarinnakut, 2. ja 3. plokis ristirabarinnakut ja 1. plokk on rabarinnakust kaugemal. Mõlemad alad kuuluvad ka Natura 2000 võrgustikku. Tulemustes selgus, et kuivenduskraavi (uurimisala 1) tugev mõju kestab umbes 0-30 m ning taimkate kasvab kiiresti. Kraavi mõju kestab 60-70 meetrini ning mõju hakkab kaduma umbes 170 m juures. Teises uurimisalas selgus, et kraavituse suuna mõju ei saa uurida, kuna ajaline periood on lühike ning pätsturbaväljal kasvab taimkate paremini, kuna turvast kaevandatakse aukudena ja turbavõtu aukude vahele tervikud, kus puud saavad paremini kasvada (veetase on madalam ja mineraliseerumine kiirem ja selle käigus vabanevad toitained).
Maakatte muutumine Saaremaa ranna ehituskeeluvööndis Eesti topograafiliseandmekogu (ETAK) andmetel
(Eesti Maaülikool, 2020) Pärn, Kuldar; Kull, Anne (juhendaja)
Rannal kasvavad looduslikud kooslused on tähtsad kooslused, mis kaitsevad inimkonda eelkõige mere negatiivse toime eest. Muutuvates kliimatingimustes, kus merevee tase tõuseb ja üleujutused sagenevad, tuleb rannal paiknevatele kooslustele ja nende kaitsmisele enam tähelepanu pöörata. Mere äärsed alad on tänu mere atraktiivsusele veel ehitussurve all. Ehitustegevus rannal kahjustab seal paiknevaid looduskooslusi otseselt. Autorile teadaolevalt ei ole maakasutuse muutumist varem Eestis otseselt ranna kaitsevööndites uuritud. Magistritöös kasutati Eesti topograafilise andmekogu (ETAKi) 2008. aasta ja 2020. aasta väljavõtteid kõlvikute, hoonete ja rajatiste ning teiste pindalaliste nähtuste kihtidest. Maakatte tüüpide koosseisu ja selle muutumise uurimiseks kasutati geoanalüüsi, mis teostati eelkõige kattuvuse pindala ja kattuvate alade pindalade summerimise teel ajalise määratluse, kõlvikute ja nähtuste kaupa. Töös selgub, et Saaremaa ranna ehituskeeluvööndi ulatuses on looduslikest kõlvikutest kasvanud puittaimestikega alade ja märgalade pindalad. Oluliselt on vähenenud lagedad alad. Võrreldes 2008. ja 2020. aasta andmeid on ranna ehituskeeluvööndi ulatuses muutunud tehislikuks 2008. aasta andmete seisult (mis oli 4,28 %) 2020. aasta seisule 4,85 %. Muutus, kus looduslikud kooslused vähenevad, läheb vastuollu looduskaitseseadusest tuleneva rannal asuvate looduskoosluste säilitamise kaitse-eesmärgiga. Samuti on ehitisi püstitatud ETAKi alusel Saaremaa ranna ehituskeeluvööndisse lausa ca kolmandiku võrra rohkem ja suuremas osas looduslikele kõlvikutele, kus nende ehitamine looduskaitseseaduse kohaselt on üldjuhul keelatud. Rannal olevate looduskoosluste kaitse-eesmärkide paremaks saavutamiseks võiks looduskaitseseadussesse siia viia samalaadse tingimuse, nagu kaitstava loodusobjektide puhulgi, et katastriüksuse kõlvikute piiride ja kõlviku sihtotstarbe muutmiseks on vajalik näiteks Keskkonnaameti nõusolek. Hoonete ja rajatiste püstitamise soovi korral ranna ehituskeeluvööndisse peavad kohalikud omavalitsused täpsemalt jälgima, kas nende püstitamine ranna ehituskeeluvööndisse on üldse võimalik. Käesolevat magistritööd saab kasutada näidisena teistel aladel sarnase uurimistöö läbiviimiseks ja alusandmeteks analoogse töö tegemisel Saaremaa rannal tulevikus.
Maakatte muutuste uurimine Arumetsa soo piirkonnas ajalooliste topograafiliste kaartide põhjal
(Eesti Maaülikool, 2025) Makki, Romek; Kull, Anne (juhendaja)
Arumetsa raba ala ümbruses olev 1990. aastal loodud Järveküla looduskaitseala on tänapäeval tähtis kaitseala, kaitstes seal näiteks I kategooria liiki merikotkast. Ala kaitstus on põhjendatud alal toimunud maaparanduste ja raiete pärast. Bakalaureuse töö eesmärgiks on uurida Arumetsa raba ala ümbruse maakatte muutuseid kasutades ajaloolisi topograafilisi kaarte aastatel 1908-2019. Eesmärgi saavutamiseks digitaliseeriti viite kaarti, mis olid umbaudu 30 aastaste vahedega, QGIS Desktop 3.40.3 tarkvaras. Kaartideks valiti: Vene üheverstane kaart (1894-1922), Eesti topograafiline kaart (1935-1939), NSVL O-42 topokaart keskmine (1959-1973), NSVL O-42 topokaart uuem (1963-1989), Eesti põhikaart (2019). Maakatte klassideks, mida uuriti, valiti 7: veekogu, rohumaa, muu lage ala, soo, mets, soostunud mets ning tee. Tulemustes selgus, et kõikide maakatte klasside pindala ja osakaal muutusid terve aja vältel. Kõige tähtsamad nendest olid metsade pindala, mille pindala verieerus 28,9 – 305,4 hektari vahel, sood, mille pindala varieerus 47,6 – 501 hektari vahel, soostunud metsad, mille pindala varieerus 0 – 355,7 hektari vahel ning rohumaad, mille pindala varieerus 36,9 - 119,9 hektari vahel. Muutused olid tingitud alal toimunud maaparanduse tõttu, mis sai alguse 1930. aastatel, mõjutades ala ka vähesel määral tänapäeval.
Maakatte muutuste uurimine Endla Looduskaitsealal topograafiliste kaartide põhjal
(Eesti Maaülikool, 2022) Valk, Mari-Liis; Kull, Anne (juhendaja)
Endla looduskaitsealal on läbi aegade olnud pidev inimtegevuste mõju. Nendeks teguriteks on peamiselt maaparandustööd. Maakatte muutuste uurimine on oluline, kuna Endla looduskaitseala on oluline looduskaitseala. Töö eesmärgiks on uurida Endla looduskaitseala maakattemuutusi topograafiliste kaartide abil aastatel 1884-2022. Eesmärgi täitmiseks digitaliseeriti ja analüüsiti ArcMap 10.4 programmis 6 erinevat ajaloolist kaarti – Schmidt Eestimaa/Rücker Liivimaa aluskaart, Kahevestane kaart, Eesti topograafiline ülevaatekaart, Heereskarte, Nõukogude Liidu topograafiline kaart (NSVL O42 topokaart kesmine 1972), Eesti kaart. Kõige uuemateks andmeteks ja kaardi loomiseks koondati ETAK andmekogust pärinevaid andmeid. Valiti kaardid, milles olid maakatte klassid ühiselt eristatavad ning 10-20 aastaste vahedega. Uuritavateks maakatte klassideks valiti hooned, mets, muu lage, põld, rohumaa, soo, tee ja veekogu. Töö käigus selgus, et kõigi maakatte klasside pindalad on olnud uuritava perioodi jooksul pidevas muutuses. Näiteks soo klassi kogupindala varieerus 1839 – 2022. aastatel 5128,7 – 3892,8 hektari vahemikus. Muutused on tingitud maaparandustöödest. Rohumaa klassi kogupindala varieerus 1839. – 2022. aastatel 43,1 – 1936 hektari vahemikus. Muutused on tingitud peamiselt niitude hiilgeajale 18. sajandi kuni 19. sajandi keskpaigani.
Maakatte muutuste uurimine Kurtna järvestiku piirkonnas Landsati satelliidipiltide ja topograafiliste kaartide põhjal
(Eesti Maaülikool, 2020) Kiisel, Kaimar; Kull, Anne (juhendaja)
Kurtna järvestik on alates 1950ndatest aastatest suuresti inimeste poolt mõjutatud. Kurtna järvestikku ümbritsevad all- ja pealmaakaevandused ning turbaväli, mis on mõjutanud järvestiku seisundit. Töö eesmärkideks on maakatte muutuste tuvastamine Kurtna järvestiku piirkonnas perioodil 1981-2020.a ning võrrelda Landsati satelliidipiltidelt pärit andmeid topograafiliste kaardimaterjalide andmetega. Lisaks hinnata erinevate kaartide sobivust Landsati satelliidipiltide klassifikatsiooni hindamiseks. Eesmärkide täitmiseks analüüsiti Landsat-i satelliidipilte, mida võrreldi Nõukogude Liidu topograafilise kaardi, Eesti põhi-, ja baaskaardi, CORINE maakattekaardi ja ETAK andmekogust pärinevate andmetega. Töös analüüsiti 8 satelliidipilti, mis tehti ajavahemikus 1985 kuni 2019 ning neid võrreldi ligilähedaselt samast ajast pärinevate kaartidega. Satelliidipiltide klassifitseerimiseks kasutati minimaalse distantsi (inglise keeles minimum distance) meetodit ning nähtused kaardimaterjalidest tuli reklassifitseerida nii, et andmed oleksid satelliidipiltide omadega võrreldavad. Tulemustest selgus, et satelliidipiltide klassifitseerimise tulemus on väga erinev kaardimaterjali andmetega võrreldes. Erinevusi põhjustas peamiselt kaardistamise erinev metoodika satelliidipiltide klassifitseerimisega võrreldes ning pikk aeg kaardi valmimise ja satelliidipildi tegemise vahel. Maakattes on olnud uuritava perioodi jooksul suuri muutusi, mida on põhjustanud piirkonnas toimunud inimtegevus. Sirgala põlevkivi pealmaakaevanduse, Pannjärve liivakarjääri ja Oru turbavälja laienemine on kaasa toonud suuri maakate muutusi peamiselt metsa arvelt.
Metsamuutuste tuvastamine ja analüüs Saarde vallas, keskendudes lageraiele Maa- ja Ruumiameti andmete põhjal 2019-2021
(Eesti Maaülikool, 2025) Heimola, Artur; Kull, Anne (juhendaja); Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
Lageraiete ulatuse ja aja määramine on Eesti metsapoliitikas oluline teema, kuid seni kasutatavatel meetoditel on mitmeid piiranguid. Metsateatised sõltuvad omanike poolt esitatud andmetest ning statistiline metsainventuur on ajamahukas ja üldistav. Käesolev uurimistöö keskendus Eesti Maa- ja Ruumiameti loodud metsamuutuste andmekihi hindamisele lageraiete tuvastamisel. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata Eesti Maa- ja Ruumiameti loodud metsamuutuste andmekihi (MaRu) võimekust lageraiete tuvastamisel ning sellega seotud erinevusi era- ja riigimaal. Selleks võrreldi MaRu andmetes tuvastatud metsamuutusi ametlike raiedokumentide, Sentinel-2 satelliidipiltide ning riigimetsade puhul ka täpsemate RMK raieandmetega. Uurimispiirkonnaks valiti Saarde vald, mis oli vaatlusperioodil üks suurema raiemahuga omavalitsusi. Analüüs põhines raiedokumentide ja RMK andmete ruumilisel ning ajalisel võrdlusel MaRu tuvastustega, raiete toimumist kontrolliti NDVI väärtuse vähenemise põhjal Sentinel-2 piltidel. Tulemused näitasid, et MaRu andmestik kattus suurel määral tegelike lageraiealadega, kuid väiksemamahulised raied jäid tihti tuvastamata. Tuvastati olulised puudused raiete täpsuses ja raiedokumentide koostamises, mis ajaliselt kattusid MaRu vaatlusperioodiga vaid osaliselt. Töö kinnitas kaugseirepõhise metsaseire kasutatavust ulatuslike raiete tuvastamiseks ja tõi esile vajaduse täiustada andmekihtide täpsust ja ajakohasust. Uuringust järeldub, et MaRu andmestik on potentsiaalselt sobiv alus riikliku metsaseire süsteemi arendamiseks, kuid vajab täiustamist ja sagedasemat uuendamist.
Mobiilside tugijaama antennide raadiokiirguse 3D mudeldamine ja mõõtmine elu- ja puhkealal
(Eesti Maaülikool, 2024) Pruus, Rasmus; Kull, Anne (juhendaja); Mell, Jaan (juhendaja)
Uurimistöö eesmärk on hinnata kolme komplitseeritud näite toel mobiilside tugijaamade raadiokiirguse levikut ümbruskonna elu- ja puhkealadele. Raadiokiirguse levikut hinnatakse läbi arvutusliku ja mõõtmise meetodi. 3D mudelite koostamiseks kasutatakse IXUSe tarkvara, mis iseloomustab mobiilside tugijaamade halvimat raadiokiirguse leviku stsenaariumit ümbruskonnale. Simulatsiooni tulemusi kontrollitakse mõõtmistega. Mõlema meetodi teel saadud tulemuste kaudu hinnatakse mobiilside tugijaamade raadiokiirguse mõju ümbruskonnale ja leevendavate meetmete rakendamise vajadused. Võimalusel pakutakse välja standardseid leevendusmeetmeid. Töö käigus koostati kolm 3D mudelit mobiilside tugijaamade raadiokiirguse leviku kohta Peetri alevikus (Kuldala tee), Tartu Ropka linnaosas (Ropka tn 8) ja Tõrvandi alevikus (Papli tn 5/2). Simulatsioonidest selgus, et enim eksponeeritud eluhoone oli Peetri Kuldala tee 11 hoone, mille fassaadile avaldusid tippväärtusena 22,9 V/m (22,1% piirväärtusest) elektriväljatugevus. Elamu- ja puhkealade võrdluses oli kõige kõrgem elektriväljatugevuse tippväärtus 13 V/m (5,3% piirväärtusest) Tartu Võru tn 160 üksikelamu kinnistu juures. Laste mänguväljakute kõige kõrgem elektriväljatugevuse tippväärtus oli 11,2 V/m (3,8% piirväärtusest) Tartu Rahu tn 15 kortermaja esisel mänguväljakul. Tugijaamad olid kahel juhul paigaldatud kõrgemate korterelamute (Ropka tn 8 ja Kuldala tee 11) katusealale 1-2 m kõrgusele katusepinnast, kus simulatsioon eeldas piirväärtuste ületamisi. Piirväärtusi ületavate ohutsoonide leviku visualiseerimisel selgus, et ohutsoonid ulatusid maksimaalselt kõige kaugemale Tartu Ropka tn 8 tugijaamades – antennidest horisontaalselt edela suunas kuni 33 meetrit. Objektil olid viie antenni peakiired 200°-220° horisontaalse suunaga, mis kokku andsid edela suunal kõige intensiivsema raadiokiirguse ja kõige kaugema ohutsooni ulatuse. Simulatsioonide alusel sai järeldada, et tugijaama lähialade hoonete kõrgusega kasvab nende hoonete eksponeeritus raadiokiirgusele. Raadiokiirgusest olid enim mõjutatud ümbruskonna hoonete kõrgemad hooneosad (katused). Kaugusega eksponeeritus mobiilside tugijaamade raadiokiirgusele üldjuhul vähenes. Juhul kui tugijaamad paiknesid kõrgemal sidemastis, siis elektriväljatugevuse väärtused vahetult sidemasti all olid kordades madalamad kui kaugemal ümbruskonna elu- ja puhkealadel. Mida kõrgemal olid tugijaama antennid, seda madalam oli raadiokiirguse tase tugijaama all. Samasse sektorisse suunatud antennide arv mõjutas tugijaamade raadiokiirguse tasemeid ümbruskonnas. Käesolevas töös uuringuobjektideks olnud kiirgusallikad olid maapinnast piisavalt kõrgel, et mitte oluliselt mõjutada vaatluse all olnud ümbruskonna elu- ja puhkealasid. Elu- ja puhkealade elektriväljatugevuse väärtused jäid suures osas alla 5% piirväärtustest, mille puhul võis mõju väheseks lugeda. Tugijaamade lähialadel teostati kontrollmõõtmised (9 mõõtepunkti) kolmel objektil 23.07.2024. Elektriväljatugevuse ja võimsusvoo tiheduse piirväärtusi ületati ühes mõõtepunktis. Mõõtepunkt asus Peetris Kuldala tee 11 hoone katusel vahetult Tele2 tugijaama ja katuseluugi kõrval. Mõõtepunkti elektriväljatugevuse väärtus oli 104 V/m, võimsustiheduse väärtus 3662 μW/cm2. Samal objektil u 20 meetrit eemal katuse äärel mõõdeti elektriväljatugevuse väärtuseks 30,6 V/m, võimsustiheduseks 248 μW/cm2. Ülejäänud seitsmes mõõtepunktis jäid mõõteväärtused märgatavalt alla piirväärtuste. Mõõtmiste teel saadud elektriväljatugevuse keskväärtused olid 9 mõõtepunkti korral keskmiselt kokku 26% madalamad ja maksimaalsed väärtused keskmiselt 41% madalamad simulatsiooni tulemustest. Töö käigus selgus, et kahe erineva meetodi kaudu saadud väärtused olid omavahel võrdlemisi heas kooskõlas. Mõõtmistulemused olid reeglina kõrgemad või madalamad kohtades, mida ka simulatsioon tulemused näitasid. Kolme uuritava objekti võrdluses võib tugijaamade raadiokiirguse olukorda kõige kehvemaks lugeda Peetri Kuldala tee tugijaamade ümbruses, eriti aga mõju Kuldala tee 11 kortermajale. Kõrgemaid raadiokiirguse tasemeid põhjustasid suhteliselt madalal kõrgusel ümbruskonna hoonete suhtes ja läheduses paiknevad antennid. Kõige tundlikum piirkond tugijaamade raadiokiirguse suhtes oli Kuldala tee 11 kortermaja ülemiste loodepoolsete rõdude ala. Leevendavate meetmete rakendamisel tuleks tähelepanu pöörata eeskätt Kuldala tee 11a Elisa tugijaama 15 meetri kõrgusel ja 170° horisontaalse suunaga antennile, millel oli kõige suurem mõju ülemistele rõdudele. Raadiokiirguse olukorda leevendaks antenni võimsuste vähendamine või antenni asukohatingimuste ülevaatamine. Edasist tähelepanu vajaksid ka Tartu Ropka tn 8 ja Kuldala tee 11 hoone raadiokiirguse piirväärtusi ületavad katusealad. Eraldustähiste ja juurdepääsu piiravate meetmete juures on võimalik rakendada ka tehnilisi lahendusi, näiteks tugijaama antennide kõrguse tõstmine katusepinnal. Tõrvandis paiknesid tugijaama antennid kõrgemal ja kaugemal vaadeldavatest objektidest, mis tagas võrdlemisi minimaalse tugijaamade raadiokiirguse koosmõju ümbruskonnale ning autori hinnangul puudus vajadus leevendavate meetmete rakendamiseks. Mitme mobiilsideoperaatori antennide raadiokiirguse koosmõju ühes asukohas on Eestis vähe uuritud. Käesoleva töö tulemustest võib teha järelduse, et kolmel juhul kahest (Peetri Kuldala tee ja Tartu Ropka tn 8) oli mobiilside tugijaama antennide raadiokiirguse koosmõju hindamine ümbruskonnale väga oluline. Sarnaseid tüüplahendusi, mis võiksid vajada põhjalikku analüüsi ja leevendavate meetmete rakendamist, leidub suure tõenäosusega elukeskkonnas veel.
Pärnu maakonna põhjavee kvaliteet uute puurkaevude andmete põhjal aastatel 2007–2017
(Eesti Maaülikool, 2018) Hallasoo, Helena; Orupõld, Kaja (juhendaja); Kull, Anne (juhendaja); Keskkonnakaitse ja maastikukorraldus
Erapuurkaevudega võimaldatakse hõreasustusega aladel joogi- ja tarbevee olemasolu, mis on olulised tagamaks maapiirkondade jätkusuutlikku arengut. Peamiselt geoloogilistest tingimustest tulenevalt esineb Pärnu maakonnas erinevaid probleeme põhjavee kvaliteedis. Töö eesmärk oli kaardistada Pärnu maakonna põhjavee seisukord füüsikaliskeemiliste näitajate (ammooniumi, nitraadi, nitriti, naatriumi, kloriidi, elektrijuhtivuse, fluoriidi, mangaani, üldrauda, oksüdeeritavuse ja üldkareduse) alusel. Analüüsitavad andmed pärinevad veekasutuse andmebaasist, kust saadi info aastatel 2007–2017 rajatud puurkaevude põhjavee kvaliteedinäitajate kohta. GIS analüüsi käigus interpoleeriti kriging meetodi abil füüsikalis-keemiliste näitajate levikukaardid. Kriging meetodil interpoleeritud tulemusi võrreldi 2016. aastal teostatud põhjavee keemilise seire andmetega. Kvaliteedinäitajaid hinnati sotsiaalministri määruses number 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ lisas 2 toodud kvaliteediklasside alusel. Halvema kvaliteediga põhjavesi Pärnu maakonnas uuritud 11 füüsikalis-keemilise näitajate interpoleerimisest saadud tulemuste alusel on kaevudes, mis kasutavad Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumite vett rannikuäärsel alal ja Kesk-Devoni põhjaveekogumi vett Lääne-Eesti vesikonnas. Ammooniumi 1,5 mg/l kõrgemaid kontsentratsioone on esinenud Kihnus ja PärnuJaagupis. Merevee mõjust tingitud põhjavee soolsust esineb Audrus, Saugas, Kihnus ja Virtsus. Fluoriidi sisaldus põhjavees ületas kontsentratsiooni 1,5 mg/l Audrus, Tõstamaal ja Lihulas. Kesk-Devoni põhjaveekogumis Lääne-Eesti vesikonnas, esineb mangaani, kõrgemates kontsentratsioonides, kui piirväärtus 50 μg/l. Raua sisaldus põhjavees on kõrge, jäädes vahemikku 200–10000 μg/l peaaegu terve Pärnu maakonna ulatuses. 2016. aasta riikliku põhjaveekogumite keemilise seire Pärnu maakonnas paiknevate seirekaevudest mõõdetud väärtused peamiselt kinnitasid interpoleerimise teel saadud tulemusi. Selleks, et põhjaveekogumite seire annaks täpsemat ülevaadet põhjaveekogumite seisundist, peaks seirekaeve olema Pärnu maakonnas tihedamalt ning nende jaotus maakonna piires ühtlasem.
Rekreatiivsete tegevuste kuumad alad Eesti looduses ning linnasiseste ja -lähedaste rohealade kasutus
(Eesti Maaülikool, 2022) Erit, Kadri; Kull, Anne (juhendaja); Kose, Marika (juhendaja)
Rekreatiivsed tegevused muutuvad üha populaarsemaks ning seoses linnastumisega kasvab ka nende olulisus ühiskonnas. Eestis on rajatud palju harrastustegevusteks sobilikke paiku, kuid piirkonniti on need ülekoormatud, asuvad suuresti kaitsealal või ei paku kõigile sihtgruppidele sobivaid võimalusi. Töö eesmärk on kaardistada harrastajate meelissihtkohad Eesti looduses, leida sihtkohad, kuhu koonduvad mitmete tegevuste harrastajad, ning uurida, millises mahus tegeletakse harrastustega linnasisestes ja -lähedastes sihtkohtades. Andmeid koguti ankeetküsimustikuga, mida jagati harrastajatele võistluskorraldajate ja spordiliitude kaudu, kogukonna gruppide vahendusel jms. Küsimustik oli kõikidele harrastajatele samasugune, andmed koguti teksti kujul ning sihtkohta puudutavatest andmetest töödeldi ruumiandmed. Töös kasutati 2323 harrastaja vastuseid ja selgitati välja 601 harrastustegevuse sihtkohta, millest 47,9% asub kaitsealal, 40,8% tegeletakse kahe või enama harrastustegevusega ning 52,6% asub Eesti 5 suurima linna 30 km raadiuses. Kõige enam nimetati Harjumaal (26,6%) ning Tartumaal (12,3%) asuvaid sihtkohti. Kõige suurema kasutusega kuumad alad on Harku-Nõmme, Järve, Pirita (kõik Tallinnas), Kõrvemaa piirkond ning Lõuna-Eestis Elva ümbrus, Otepää ja Haanja. Tulemused näitavad, et suur osa igapäevasest harrastustegevusest kuhjub linnasisestele ja -lähedastele aladele, kaitsealadele ning paljudes sihtkohtades tegeletakse mitme erineva harrastustegevusega. Mitmete harrastajate jaoks ei seondu esmatähtsad looduses viibimise motiivid väärtusliku looduskeskkonnaga või looduse nautimisega, vaid nt spordi ja eneseteostusega. Et vähendada kaitsealade suurt koormust igapäevaste harrastustegevuste arvelt, tuleb planeerida rekreatiivseid alasid kaitsealadelt välja, sh vähemväärtuslikele rohealadele, vanadesse karjääridesse, tehnoalade jms ümbrusesse, mis pakub põnevust ja sportimisvõimalust, kuid samas ei satu vastuollu kaitsealade loodusväärtustega. Rekreatiivsed alad peavad olema ruumiliselt ja ajaliselt planeeritud ja korraldatud, et vältida ökoloogilisi ja kasutajate omavahelisi sotsiaalseid konflikte ning seeläbi rekreatiivse koormustaluvuse piiri ületamist. Olles osa suuremast uuringust, on töö tulemuste sidumisel küsimustike kaudu kogutud kvalitatiivsete andmetega võimalik teha täiendavaid järeldusi, millised on peamised rekreatiivsete alade murekohad ja võimalikud lahendused, mis oleksid sobilikud nii harrastajatele, kohalikele omavalitsustele kui ka kaitseala valitsejatele.
Turbakaevanduse mõju soos pesitsevate kahlajaliikide arvukusele ja liigilisele koosseisule 1959.–2017. aastatel Lavassaare soostikus
(Eesti Maaülikool, 2019) Tali, Tiiu; Leivits, Meelis (juhendaja); Kull, Anne (juhendaja); Linna- ja tööstusmaastike korraldus
Töö eesmärgiks oli uurida muutusi kahalajaliikide arvukuses seoses turbakaevandamise laienemisega Lavassaare soostiku näitel. Magistritöös modelleeriti võimendatud regressioonipuudega soospesitsevate kahlajate arvukus Lavassaare soostikus 1959. ja 2017. aastal. Analüüsis kasutati programme ArcGIS 10.4 (ESRI 2015) ja R 3.5.3. (R Core Team 2019). Töös analüüsiti kahlajaliike, kelle kohta andmestik oli piisav: rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), tikutaja (Gallinago gallinago). Mudelprognooside ja loenduste võrdlemine viitab sellele, et Lavassaare soostikus on halvenenud sooelupaikade seisund Elbu ja Maima rabades, kus asuvad turbakaevandusalad. Seetõttu on lagedaid älverabasid eelistavad kahlajaliigid arvatavasti siirdunud Elbu ja Maima rabast pesitsema lähedalasuvatesse hästi säilinud Laisma ja Kõima rabadesse. Mudelprognooside järgi on 58 aasta jooksul Lavassaare soostikus vähenenud rüüda arvukus 180 haudepaari võrra ja kiivitaja arvukus 100 paari võrra. Teiste liikide – väikekoovitaja, mustsaba-vigle, mudatildri ja punajalg-tildri – arvukus on sama aja jooksul samuti langenud, aga vähem kui rüüda ja kiivitaja arvukus. Tikutaja arvukust ei ole turbatootmisalade laienemine mõjutanud. Samas 1959. a olid juba mõned sooalad Lavassaare soostikus älverabasid eelistavate kahlajatele pesitsemiseks väheväärtuslikud. Töö tulemused viitavad ka sellele, et liikide arvukuse modelleerimine võimendatud regressioonipuudega võib vajada suuremat valimit ning mudeli ennustusvõime parandamiseks tuleks katsetada erinevate õppimiskiiruse ja regressioonipuu keerukuse väärtustega
Tuult mõjutavate tegurite muutuste analüüs Tartus viimastel kümnenditel
(2013) Eensaar, Triin; Kimmel, Veljo (juhendaja); Kull, Anne (juhendaja)
Õhukvaliteet linnades on halvenenud rahvaarvu kasvuga samaaegselt ning saastunud õhk on muutunud tänapäeval oluliseks probleemiks. Kõige enam saastavad linnaõhku transport, energiakasutus ja industriaalne aktiivsus. Peamine saasteainete laialikandja on tuul, mida omakorda mõjutavad õhurõhk ja maapinna temperatuur. Linn oma hoonete struktuuriga on aga väga suur takistav tegur õhusaaste hajumises, mis on õhusaaste episoodide peamiseks põhjustajaks linnapiirkondades. Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata, kuidas tuult mõjutavate tegurite muutused on mõjutanud õhusaaste kogunemist ja hajumist viimastel kümnenditel Tartus ning Tartu lähiümbruses. Eesmärkide saavutamiseks analüüsiti ArcGIS-is loodud kaarte. Antud kaardid kujutasid olukordi aastatel 1995 ja 2012. Uurimisala suuruseks oli 85 ruutkilomeetrit ning ala piirnes lõunas Tõrvandiga, põhjas Kõrvekülaga, läänes Märja alevikuga ning idas Kabina külaga. Kaardianalüüsi käigus võrreldi hoonestuse muutusi Tartu linnas ning linnaäärsetel aladel. Samuti võrreldi haljastuse muutusi ning muutusi tuultele avatud aladel. Erineva aluspinna karedusega alade osakaalu analüüsiti linnaosade ja valdade kaupa, et teada saada, millistel aladel on toimunud kõige suuremad ja millistel kõige väiksemad muudatused tuult mõjutavates tegurites. Suurimad muutused tuult takistavate tegurite poolest Tartu linnas toimusid peamiselt jõeoru äärsetel aladel, kus jõe äärtes suurenes hoonestuse ja haljasalade osakaal. Hoonestus suurenes enim Ränilinna ja Maarjamõisa linnaosades, mis asuvad linna edela poolses osas ning takistavad puhta õhu sissekannet. Haljasalade osakaal suurenes pooltes linnaosades ning samuti ka vähenes pooltes linnaosades. Selle valdkonna muutuse mõju on tingitud haljastuse looduslikust kasvust, istutamisest ning haljastuse eemaldamisest. Õhusaaste kogunemist ja hajumist analüüsiti käesolevas töös peamiste tuulesuundade järgi, milleks olid edela-, lõuna- ja läänetuuled. 1995. aastal kogunes õhusaaste peamiselt jõeorgu, kuid ülejäänud linnas toimus osaline õhu ventileerimine. Muutunud tingimuste tõttu on saasteainete hajumine takistatud ning 2012. aastal õhusaaste kogunemisalasid rohkem.

Sirvi Autor "Kull, Anne (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud