Sirvi Autor "Kukk, Martin" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Arbuskulaar-mükoriissete seente esinemine erinevates viljelussüsteemides(2013) Kukk, Martin; Runno-Paurson, Eve (juhendaja); Öpik, Maarja (juhendaja)Eesti kartulisaagikus on teistest piirkonna riikidest peaaegu kaks korda madalam, samas on Eesti maheviljelusliku põllumajandusmaa osakaal võrrelduna ülejäänud Euroopa Liiduga väga kõrge. Lõputöös uuritav arbuskulaarne mükoriisa (AM), mis on kõige levinum mükoriisatüüp, avaldab partnertaimedele positiivset mõju mitmel moel, näiteks kõrgema haiguskindluse, stressitaluvuse ja toitainete parema omastatavuse näol. Tundes AM’i omaduste seoseid taimede saagi ja kvaliteediga, omab AM potentsiaali Eestis kasvatatavate põllumajanduskultuuride, k.a kartuli tootmise tulususe kasvatamisel. Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade AM’i mõjutavatest viljelustavadest nii kirjanduse kui lõputöö raames sooritatud katsete põhjal. Katsetes võrreldakse taimejuurtes esinenud AM kolonisatsiooni ulatust. Bakalaureusetöö empiiriline osa jaguneb kaheks: põld- ja potikatseks. Põldkatses rakendati tava- ja maheviljeluse töötlusi. Kasutati erinevaid mineraalväetistenorme, orgaanilist väetist ning vahekultuuri. Põldkatse uurib kartulisort “Reet” juurtes esinenud AM kolonisatsiooni. Potikatse eesmärgiks on anda ülevaade põldkatse mullas leiduva AM seene inokulumi potentsiaalist (IP). Põld- ning potikatse tulemuste võrdluse alusel on võimalik teha üldistavaid järeldusi põldkatse üldtingimuste ning AM’i mõjutavate maakasutustavade kohta. Kartulisordi “Reet” juurtes esinenud AM’i kolonisatsiooni ulatus oli väga madal ning selline nähtus oli ilmselt tingitud kartulitaime või -sordi vähesest mükoriissusest, mille kõige tõenäolisemaks põhjuseks oli kartuli-seene vaheline spetsiifika. Teisteks negatiivseteks teguriteks saab ilmselt lugeda põldkatse intensiivset harimist, mulla madalat orgaanilise aine sisaldust ning pikka kesaperioodi aasta lõikes tavaviljeluse osas. Potikatsest pärinevate andmete analüüsi tulemusel on võimalik väita, et AM seen reageeris põldkatses töötluste lõikes kasvavatele väetisenormidele positiivselt tänu paranenud taimekasvule ja seejärel negatiivselt, tingituna liialt kõrgetest väetisenormidest. Potikatses näitasid madala väetisenormidega tavatöötlustest kõrgemat kolonisatsiooni ulatust ka mahetöötlused, lisaks esines maheviljelussüsteemist pärinenud töötlustes kõrgem IP. Eelnev viitab vahekultuuride ja orgaanilise väetise kasulikkusele AM’i seisukohast.Kirje The role of ICT and animal welfare concerns in Estonian food purchasing channel preferences(Estonian University of Life Sciences, 2025) Aleksandrova, Olha; Põder, Anne; Kukk, Martin; Viira, Ants-Hannes; Tamm, Hardi; Estonian University of Life Sciences. Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Chair of Rural EconomicsThe modern consumer is now more attentive to animal welfare practices, and this is an important factor when making food purchasing decisions. Different levels of concern for animal welfare as well as the use of information and communication technology (ICT) affect consumer food consumption and purchasing decisions and information access. This study explored both consumer preferences for food purchasing channels by using principal component analysis and regression analysis as well as the interaction between ICT use and animal welfare concerns. To analyse consumer preferences for food purchasing channels, we utilised data from a survey on the use of various retail outlets, such as buying online, retail stores, local markets, directly from producers, and organic or specialised shops. We used the varimax rotation method in principal component analysis to find the main factors in consumer choices related to animal health and welfare. Results from five generalised linear models indicated that Estonian consumers are more willing to purchase products of animal origin directly from producers or in organic or specialised shops when they pay attention to animal health and welfare. Animal health and general welfare practices aimed at ensuring the safety of food in large-scale production and distribution are significant for retail shop users. More frequent ICT use does not translate to a preference for online food shopping over more traditional retail purchasing. Compared with other age-gender groups, younger women prefer to buy food directly from producers. Older individuals in particular favour purchasing food from traditional retail stores rather than online. Consumers who prefer to buy food online are more concerned about animal health and welfare.
