Sirvi Autor "Kruus, Eha (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Kartulimardika (Leptinotarsa decemlineata) valmikute toitumis- ja lõhnaeelistused(Eesti Maaülikool, 2025) Pavlenko, Olesja; Ploomi, Angela (juhendaja); Kruus, Eha (juhendaja); Sibul, Ivar (juhendaja); Taimetervise õppetoolKartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata Say) on kõige ohtlikum ja suuremat majanduslikku kahju tekitav kartulikahjur maailmas. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida erinevate kartulisortide ja maavitsaliste (Solanaceae) taimede sobivust kartulimardika valmikute toidutaimena. Valiktoitumiskatsed kartulisortide (võrdlus- ehk kontrollsort ‘Maret’) ja sekundaarsete (alternatiivsete) toidutaimedega (tomat, füüsal, harilik ja kollane maavits) viidi läbi 2023. aasta suvel. Kartulimardikate lõhnaeelistust mitmete kartulisortide suhtes uuriti neljaharulise olfaktomeetriga 2024. aasta suvel. Katse tulemused olid järgnevad: Kartulimardika valmikud eelistasid sorti ‘Maret’ sordile ‘Gala’. Sordi ‘Maret’ lehepinna tarbimises võrreldes sortidega ‘Laura’ ja ‘Birgit’ erinevusi ei leitud, kuigi esines tendents, et sordi ‘Maret’ lehti söödi mõnevõrra rohkem. Kartulimardika valmikud eelistasid toituda kartulilehtedest mitte sekundaarsetest (alternatiivsetest) toidutaimedest (harilik ja kollane maavits, füüsal, tomat). Hariliku ja kollase maavitsa lõhn pärssis mardikate toitumist kartulil, sealjuures olid isased enam mõjutatud. Emased kartulimardikad sõid sekundaarsetest toidutaimedest kõige enam tomatilehti ja kõige vähem hariliku maavitsa lehti. Isaste mardikate toitumiskäitumine oli vastupidine – kõige enam söödi harilikku maavitsa lehti ja kõige vähem tomatilehti. Emaste kartulimardikate ööpäevane kehamassi juurdekasv oli tomatil toitudes kõrgem kui teistel sekundaarsetel toidutaimedel. Isaste mardikate ööpäevane kehamassi juurdekasv oli harilikul maavitsal toitudes oluliselt madalam kui tomatil ja füüsalil. Kollasel maavitsal toitumine kasvatas emaste ööpäevast kehamassi, aga pärssis isaste kehamassi juurdekasvu. Lõhnauuringus selgus, et kartulimardika mõlemast soost valmikutel on ilma visuaalsete stiimuliteta raske orienteeruda. Isased mardikad eirasid lõhnastiimulite alusel sorti ‘Maret’.Kirje Lambavillamultši ja kõrvalkultuuride mõju kaalikakahjuritele(Eesti Maaülikool, 2022) Varblane, Marju; Kruus, Eha (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja)Ristõieliste kahjurid põhjustavad olulist majanduslikku kahju kõikjal, kus kasvatatakse ristõielisi õli- ja köögiviljakultuure. Tavapõllumajanduses tõrjutakse maakirpe (Phyllotreta sp) ning kapsa- ja kaalikakärbseid (Delia radicum, Delia floralis) sünteetiliste insektitsiididega, mille kasutamine kahjustab ökosüsteemi loomulikku toimimist. Käesolevas töös on fookuses alternatiivsed keskkonnasäästlikud taimekaitsemeetodid, mille rakendamine võiks vähendada maakirpude ning kapsa- ja kaalikakärbse kahjustuse ulatust ristõielistel kultuurtaimedel. Põldkatse viidi läbi 2021. aastal, kus esmalt selgitati välja kõrvalkultuuridena kasvatatud valge sinepi (Sinapis alba), salatkressi (Lepidium sativum) ja paksoi (Brassica rapa subsp. Chinensis) mõju maakirpude eemale meelitamisel põhikultuurina kasvatatud kaalikalt. Katse teises osas multšiti kaalikataimed kapsa- ja kaalikakärbse munemise takistamiseks pesemata lambavillaga. Maakirpude kahjustuse astet hinnati visuaalselt Syngenta (2004) skaala alusel. Kapsa- ja kaalikakärbse kahjustus määrati sügisel koristatud kaalikajuurikatel oleva kahjustuspildi järgi. Laboratoorselt määrati maakirpude mardikate, kapsa- ja kaalikakärbeste vastsete ning nukkude liikide vahelised proportsioonid. Uurimistöö tulemustest selgus, et maakirpude põhikultuurilt eemale meelitamiseks sobivad kõige paremini paksoi ja salatkress. Samuti määrati katse käigus uus maakirbuliik Phyllotreta cruciferae, kelle näol oli tõenäoliselt tegemist esmaleiuga Eestis. Lambavillamultš ei vähendanud oluliselt kapsa- ja kaalikakärbse kahjustust kaalikal ekstreemse ilmastiku tagajärjel pärsitud taimekasvu tõttu ja seega ei saanud hilinenud multšimine kärbeste munemist taimejuurtele ära hoida. Küll aga oli multšitud lappidel suurem kaalikasaak, sest multš tagas kultuuridele parema kasvukeskkonna. Edaspidi tuleks katsetada lambavillaga multšimist enne külvi, et selgitada varase multšimise mõju kapsaja kaalikakärbse munemise takistamiseks. Kokkuvõtlikult analüüsiti ka muid kaalikakahjustusi. Käesolev töö annab panuse ristõieliste kultuuride tervikliku taimekaitsesüsteemi väljatöötamiseks, mis rakendab kõrvalkultuure ja teisi kasvukeskkonna parandamise meetodeid maakirpude, kapsa- ja kaalikakärbeste ning teiste taimekahjustajate, sealhulgas nuutri vastu.Kirje Oa-teramardika (Bruchus rufimanus Boh.) sordieelistused(Eesti Maaülikool, 2022) Kuus, Aire; Kruus, Eha (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja)Viimastel aastatel on Eestis seoses põldoa (Vicia faba L.) kasvupinna suurenemisega hakanud laialt levima oa-teramardikas (Bruchus rufimanus Boh.). Oa-teramardikad põhjustavad saagikadu ja mõjutab enam saagi turustatavust. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kas sordivaliku või katteloori kasutamine oleks oa-teramardika tõrjes põhjendatud. Töös on seatud hüpoteesideks, et põldoa sortide atraktiivsus oateramardikale sõltub peamiselt sordi iseärasustest ning katteloor vähendab põldoa seemnete oa-teramardika kahjustusi. Hüpoteesi kinnitamiseks või ümberlükkamiseks viidi 2021 aastal Eerikal läbi põldkatse, milles hinnati kuue põldoa sordi atraktiivsust kahjurile. Statistilised analüüsid teostati programmiga Statistica 13.2. Põldoasortide mõju leiti ühefaktorilise dispersioonanalüüsi abil. Variantide võrdlemisel kasutati Fisher LSD posthoc testi (p<0,05). Hüpotees leidis osaliselt kinnitust. Tulemusi mõjutasid kindlasti katseaasta ekstreemsed ilmastikutingimused. Põud vähendas märkimisväärselt saagikust. Põldoa seemnete oa-teramardika kahjustuse suurem tendents oli sortidel ‘Helbi’ ja ‘Jõgeva’. Katteloorita variantides oa-teramardikad eelistasid sorti ‘Lynx’ statistiliselt vähem kui sorte ‘Helbi’ ja ‘Jõgeva’. Oa-teramardikate arvukuse alusel on sordid ‘Helbi’ ja ‘White Windsor’ vähem atraktiivsed võrreldes sortidega ‘Jõgeva’ või ‘Taifun’. Katteloor soodustas oa-teramardikate kahjustusi kauntes. Töös on seatud hüpotees, et katteloor vähendab põldoa seemnete oa-teramardika kahjustusi ei leidnud kinnitust. Katteloor oa-teramardika tõrjeks ei sobi.Kirje Põldoa sortide kasurite ja kahjurite kasvuaegne dünaamika(Eesti Maaülikool, 2020) Kallavus, Triin; Kruus, Eha (juhendaja); Ploomi, Angela (juhendaja)Töö eesmärgiks on välja selgitada kuue põldoa sordi vastuvõtlikkus putukkahjurite ja – kasurite. Töös on seatud hüpoteesideks, et põldoa sordid on erineva atraktiivsusega lehetäidele ja teistele kahjuritele ning sort mõjutab kasurite ja kahjurite liigilist koosseisu ja arvukust. Hüpoteesi kinnitamiseks või ümberlükkamiseks viidi 2019. aastal Eerikal (Tartumaa) läbi põldkatse, milleshinnati 6 põldoasordi atraktiivsust kasuritele ja kahjuritele. Katses oli 6 kordust ning oli ülesehitatud juhusliku valiku alusel. Püügiks rakendati raputusmeetotitt ja kasutati aspiraatorit. Statistilised analüüsid teostati programmiga Statistica 13,2. Põldoa sortide mõju leiti ühefaktorilise dispersioonanalüüsi (ANOVA) abil, variantide omavahelisel võrdlemisel kasutati Tukey HSD ja Fisher LSD posthoc teste (p < 0,05). Töö käigus leidsid hüpoteesid kinnitust. Lehetäid ja ripslased eelistasid statistiliselt usaldusväärset katses kasvatatud põldoasorti ’Helbi’. Oa-teramardikad eelistasid katseperioodil enim sorte ’Helbi’ ja ’White Windsor’, kuid teradel olevaid kahjustusi vaadeldes esines sordil ’Lynx’ 80% kahjustusi. Lepatriinude ja lehetäide vahel on keskmise tugevusega positiivne seos (r= 0,59).Kirje Porgandikärbse (Chamaepsila rosae) arvukus ja fenoloogia 2024. aastal(Eesti Maaülikool, 2025) Kuuseorg, Karin; Ploomi, Angela (juhendaja); Kruus, Eha (juhendaja); Koppel, Mati (juhendaja); Taimetervise õppetoolPorgandikärbes (Chamaepsila rosae Fab.) on üks levinumaid ja majanduslikult olulisemaid sarikaliste (Umbelliferae / Apiaceae) köögiviljakultuuride kahjureid. Porgandikärbse tõrje edukus ja taimekaitsevahendite kasutamise efektiivsus sõltub putuka fenoloogia ehk elutsükli kindlakstegemisest keskendudes eelkõige täiskasvanud kärbeste lennuaktiivsuse jälgimisele. Antud magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada porgandikärbse arvukus ja fenoloogia. Porgandikärbeste seired viidi läbi Eesti kolmes porgandikasvatusettevõttes 2024. aasta suvel: Jaagumäe OÜ (Võrumaa, Navi küla), Voorepealse Köögiviljad (Tartumaa, Äksi alevik) ja Koorti Kartul OÜ (Viljandimaa, Lätkalu küla). Porgandikärbse valmikute püüdmiseks kasutati kollased liimpüünised, lõhnapüünised (feromoonpüünis) ja Trapview püünised. Katse tulemused võib kokku võtta järgnevalt: Porgandikärbse valmikute arvukus ja fenoloogia sõltub ajalisest ja ruumilisest kaugusest varasemast porgandipõllust ning külvi- ja koristusajast. Hilisem külviaeg ja varasem koristus vähendavad ohtlikuma teise põlvkonna kahjustust. Porgandikärbseid satub kõige rohkem püünistesse põlluservade läheduses, sügavamal põllu sees arvukus väheneb. Porgandikärbse valmikute põldudele ilmumise ja nende arvukuse hindamiseks on ilmastiku prognoosimudelitest kindlam usaldada kollaste liimpüüniste kohapealseid seireandmeid. Pherozzip lõhnapüünistesse ei sattunud ühtki porgandikärbest. Kuna põhjus on teadmata, siis võib ainult oletada, et erinevates geograafilistes piirkondades elavate porgandikärbeste feromoonide keemiline koostis varieerub. Trapview süsteem vajab veel täiustamist, sest kaamerapildi järgi ei olnud alati võimalik porgandikärbseid ära tunda. Kuna antud magistritöös on esitatud ainult ühe katseaasta tulemused ja ilmastikutingimused muutuvad aastati, siis on soovitav katset veel mitmel aastal korrata.