Sirvi Autor "Kriipsalu, Mait (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Abiks väiketootjale : komposti valmistamine(Eesti Maaülikool, 2016) Kriipsalu, Mait (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Peetsmann, Elen (koostaja); Maastik, Aleksander (toimetaja)Mahepõllumajandus on tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja mille rõhuasetus on kohalikel taastuvatel ressurssidel. Taime- ja loomakasvatuses ja ka nende saaduste töötlemisel tekkivad kõrvalsaadused nagu taimepealsed, niidetud haljasmass, sõnnik jm on olulised toitaineallikad, mida saab väetisena mulda viia kas kohe või hiljem kompostituna. Kõiki peamisi taimetoiteelemente: lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumit (K) sisaldav sõnnik on väärtuslik looduslik väetis, mida on nii värskelt kui ka kõdunenult ja kompostitult kasutatud põllukultuuride väetamiseks läbi aegade. Kompostimisel värske sõnniku orgaaniline aine mineraliseerub ja toitained muutuvad taimedele omastatavaks – tegu on pikatoimeväetisega, selle toime püsib mullas mitu aastat. Kompostiga väetamine suurendab mulla orgaanilise aine varusid ning soodustab selle bioloogilist aktiivsust. Mahetootmises on komposti kasutamine seetõttu äärmiselt oluline, sest taimetoitained lähevad sel moel uuesti ringlusesse.Kirje Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine : MES uuringu lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2007) Muiste, Peeter; Padari, Allar (koostaja); Roostalu, Hugo (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Astover, Alar (koostaja); Mitt, Risto (koostaja); Pärn, Linnar (koostaja); Melts, Indrek (koostaja)Uuring peab: 1) Koostama puidu biomassi bilansi eri liikide lõikes, mis toob välja biomassi arvestusliku ja hetkel tarbitava ressursi sh: a. Andma ülevaate puidu biomassi eri liikide varust maakondade lõikes; ülevaade peab hõlmama vähemalt raiet ja raiejäätmeid, puidutööstuse jäätmeid ning võsa biomassi võsastunud aladel ja kommunikatsiooniliinide teenindusalas kasvavat biomassi; b. Koostama puiduressursi (halupuit ja notid; puiduhake ja -jäätmed, puidugraanulid, puitbrikett ja puusüsi) energiatoormena Eestis kasutamise esialgse bilansi soojuse ja elektri tootmisel ja tarbimisel. Mahud esitada tihumeetrites ja teradžaulides, analüüsina tuleb tuua välja trendid; 2) Andma esialgse hinnangu puidu biomassi kasutamise perspektiivile energiamajanduses Eestis; 3) Analüüsima puidumassi kasutamist piiravaid ja soodustavaid tegureid (sh keskkonnakaitselisi); 4) Andma esialgsed soovitused puidumassi otstarbekamaks kasutamiseks Eestis. 2007. aasta tulemuseks peab olema analüüs, mis annab ülevaate puidu biomassi arvestuslikust ja hetkel tarbitavast ressursist, esitab esialgsed andmed ning hädavajalikud tingimused energiamajanduse praktilise planeerimise tarbeks ning toob välja biomassi kasutamist piiravad ja soodustavad tegurid. Uuringu tulemusena tuleb esitada ettepanekud „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013” teise etapi rakendamiseks, vajalike meetmete rakendamise põhjendused ja hinnanguline eelarve ning vajadusel juriidiliselt korrektsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks.Kirje Projekt „Bioressursside kõrgema väärindamise huvi tõstmine ja ressursside uuring“ : Kagu-Eesti bioressursside uuringu aruanne(Eesti Maaülikool, 2022) Värnik, Rando (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Kaasik, Allan (koostaja); Orupõld, Kaja (koostaja); Lillemets, Jüri (koostaja); Aro, Kersti (koostaja); Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maamajanduse ökonoomika õppetoolTaastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivi ((EL) 2018/2001, 11. detsember 2018) kohaselt on biomass põllumajandusest (nii taimsed kui ka loomsed materjalid), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sh kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sh bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon. Uuringu eesmärk oli koondada ja süstematiseerida Võru, Valga ja Põlva maakonna (Kagu-Eesti) bioressursside info ja tuua välja soovitused kõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete väärindamise jaamade asukohtadele/paiknemisele, suurusele, põhitoodangule ja üldisele tehnoloogiale. Uuringu sihtrühmaks olid Kagu-Eesti põllumajandusettevõtted (taime- ja loomakasvatajad), toiduainete tootjad (EMTAK 2018 jagu C10) ja joogitootjad (C11) ning ettevõtjad ja maakasutajad, kes on huvitatud olemasolevate bioressursside väärindamisest. Lisaks kirjeldati Kagu-Eesti reoveepuhastite bioressursside andmeid. Uuring on jaotatud kaheks osaks. Uuringu esimeses osas kaardistati põllumajanduses, toiduainete tootmises ja joogitootmises toodetav ning reoveepuhastites tekkiv biomass ning tuvastati selle liikumine väärtusahelas. Uuringu teine osa sisaldab soovitusi Kagu-Eesti biolagunevate jäätmete väärindamise jaamade asukohtadele/paiknemisele, suurustele, põhitoodangule (biometaan, soojus ja/või elekter vms) ning üldisele tehnoloogiale arvestades jäätmete eeltöötlemise vajadusi.Kirje Reoveepuhastuse käsiraamat(CleanEST, 2023) Kuusik, Aare; Kivirüüt, Aimar; Noorvee, Alar; Maastik, Aleksander; Villers, Andra; Menert, Anne; Kuusik, Argo; Sikk, Aser; Rist, Daisi; Haiba, Egge; Saaremäe, Egle; Tõnisberg, Enn; Lember, Erki; Jaaku, Jaak; Truu, Jaak; Orupõld, Kaja; Karabelnik, Kristjan; Salumäe, Maarja-Liis; Laht, Mailis; Kriipsalu, Mait; Põldemaa, Mait; Kõiv-Vainik, Margit; Taklai, Mart; Gross, Mihkel; Sokk, Olev; Kängsepp, Pille; Tamm, Priit; Kärmas, Raili; Tenno, Taavo; Tamm, Toomas; Värk, Vahur; Lemmiksoo, Vallo; Kõrgmaa, Vallo; Kõrgmaa, Vallo (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Maastik, AleksanderVett vajavad eluks kõik meie planeedil elavad organismid, sh inimesed. Eestis kasutatakse olmes ja tootmises nii pinna- kui ka põhjavett. Suur osa sellest jõuab kanalisatsiooni ning tuleb enne loodusesse tagasi juhtimist või taaskasutamist puhastada. Seda tehakse reoveepuhastis, milles kulgevate keerukate protsesside rakendamiseks on vaja mitmesuguseid seadmeid ning haritud insenere ja töömehi. Aegade jooksul on Eestis välja antud palju juhendeid ning mõni kanalisatsiooni ja veekaitset käsitleva õpikki, aga kõiki reovee puhastamisega seotud aspekte ühiste kaante vahel varem käsitletud ei ole. Ometi on meil olemas hulk spetsialiste, kes oma lausa legendaarsetelt vanema põlvkonna õpetlastelt ja inseneridelt saadud erialateadmisi järjepidevalt täiendavad ja edasi annavad. Reoveekäitlus on kallis ning selle areng sai Eestis suure tõuke käesoleva sajandi alguses, mil tekkis võimalus kasutada Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) ja Euroopa Liidu tugiprogrammide toetusi. Kuigi veevarustuse ja kanalisatsiooni suuremad projektid on tänaseks lõppenud ning veevarustus- ja kanalisatsioonitööde hüppelist kasvu ei ole ette näha, tuleb neid süsteeme siiski käigus hoida, arendada ja optimeerida. Keskkonnaministeerium on aastaid korraldanud hankeid reoveepuhastite operaatorite koolitamiseks. Alates 2017. aastast on võimalik Järvamaa Kusehariduskeskuses omandada veekäitlusoperaatori kutse ning Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis koolitatakse reoveekäitluse insenere ja tehnolooge. Kuigi reoveekäitluse eriala on võimalik õppida erineva taseme (kutse- või kõrghariduse vormis) õppekavade järgi, on puudu tänapäevasel tasemel õppekirjandusest, sest viimased põhjalikumad eestikeelsed õpikud pärinevad 1980-ndate esimesest poolest. Nagu muudki majandusvaldkonnad, areneb reovee puhastamine tänapäeval väga kiiresti. Täienevad standardid ning õigusaktidki. Et ajaga kaasas käia, peavad vee- ja reoveevaldkonnas tegutsejad end pidevalt täiendama: lugema erialaõpikuid, tuhlama internetis, külastama reoveepuhasteid ja messe ning tundma huvi selle vastu, mida teevad erialaorganisatsioonid. Meie vee puhtus põhineb ju erialasel pädevusel. Käesolev käsiraamat on valminud projekti LIFE IP CleanEST raames, mida rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ja Eesti riik. Raamatu koostamisel püüti olla nii põhjalik, et seda saaks kasutada kutse- ja kõrgkoolis õpetamisel, oleks aga arusaadav ka neile veemajanduse valdkonna inimestele, kelle töökohustuste hulka reovee puhastamine ei kuulu. Et reoveekäitlus on väga lai ning kiiresti arenev valdkond, ei pruugi raamatus olla kajastatud kõik puhastustehnoloogiad ja -võtted, ent 4 andsime endast parima, et peamine käsitletud saaks. Kuigi raamatu kirjutamisel tugineti suuresti erialastandarditele (peamiselt Saksa normidele) ning välismaistele kõrgkooliõpikutele, arvestati ka teadusuuringute tulemusi, milles on varasemaid teadmisi oluliselt täpsustatud või lausa ümber kujundatud. Erilist rõhku on pööratud eestikeelsele oskussõnavarale, et aidata ühtlustada eri erialade inimeste keelepruuki. Eestikeelsed terminid seoti peamiselt maailma teaduskeele lingua franca'ks kujunenud inglise keelega, ent ka vene keelega, sest arvestatav osa reoveepuhastite operaatoritest on venekeelsed. Oskussõnavalimiku koostasid Aleksander Maastik, Raili Kärmas, Karin Pachel, Vallo Kõrgmaa, Mait Kriipsalu ja Vjačeslav Mutavči, tuginedes peamiselt standardile EVS-EN 16323. Käsiraamatu koostasid Eesti juhtivad teadlased ja erialaspetsialistid, kelle põhitöökohaks on mõni Eesti õppeasutus või projekteerimis- ja konsultatsiooniettevõte. Raamat valmis tänu nende inimeste pikaajalisele ja heale koostööle. Suur tänu kõigile, kes oma pingelise töö kõrvalt leidsid piisavalt aega peatükkide kirjutamiseks ja/või kolleegide kirjutatu retsenseerimiseks. Avaldame siirast tänu emeriitprofessor Aleksander Maastikule, kes ühtlustas autorite esialgsed tekstid lihtsamini loetavaks. Illustreerivad fotod püüdsime valida autorite isiklikest arhiividest ning valdav osa skeemidest on autorite koostatud. Muude autorite jooniseid on vajadusel eestindanud või kohandanud. Kasutatud allikatele on viidatud õpiku põhijaotiste kaupa. Lugeja peab silmas pidama, et viidatud on õigusaktide 2023. aastal kehtivale versioonile, ning et alati on vaja kontrollida, ega seda muudetud ole. Head lugemist! Vallo Kõrgmaa ja Mait KriipsaluKirje Väheväärtusliku peenkala väärindamine : lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2020) Silm, Maidu (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Kisand, Anu (koostaja); Bleive, Uko (koostaja); Lanno, Marge (koostaja); Shanskiy, Merrit (koostaja); Kerner, Kristi (koostaja); Maasing, Birgit (koostaja)Käesolevas projektis uuriti võimalusi väärindada Võrtsjärve kaaspüügil tekkivat peenkala, tootes sellest alternatiivseid toidusaadusi; fraktsioon, mis selleks otstarbeks ei sobinud, väärindati edasi kompostiks, vedelväetiseks (hüdrolüsaadiks) ning biogaasiks. Kuna töötlemise käigus tekib omakorda palju kalajääke on ka neid vaja keskkonnasõbralikult käidelda. Seega käesoleva projekti raames läbi proovitud tegevused (komposti või biogaasi tootmine kalast) täiendavad üksteist ja loovad kompaktse terviku. Kala alternatiivse kasutamise võimalusi piirab kala saadavus ja kogus, asukoht ja veologistika, kala säilitamistingimused, aga ka kala suurus. Toiduks (kalakaste, erinevad kulinaariatooted) oli võimalik kasutada kala tingimustel, et see on värske. Samuti saab peenkalast valmistada loomatoitu. Kalast on võimalik toota biogaasi. Esialgsed tulemused näitavad, et võrreldes tavapärase Eestis kasutatava biogaasitoormega (läga, sõnnik, reoveesete), tekkis biogaasi/biometaani kuni poole rohkem. Tehnoloogia rakendamist piirab logistika ja vajadus kala biogaasijaamani toimetada väga kiiresti tema riknevuse pärast. Vaja läheb hügieniseerimisseadmeid, sest kala tuleb käidelda kui 3 kategooria loomseid kõrvalsaadusi. See, kas mitme substraadi kooskääritamine annab majanduslikku efekti või kas kala kääritamine kuidagi kääritamist ka piirama hakkab, tuleb uurida edaspidi. Kala on võimalik kompostida. Kompostimisviisidest oli hästi rakendatav aunkompostimine, mis on tehniliselt hõlpsasti korraldatav, kuid mida ei saa teha igaüks ja igas kohas. Tegu on jäätmekäitlustehnoloogiaga ning seda saab teha vaid selleks ette nähtud käitluspaigas. Haisu tõrjeks tuleb kasutada õhubiofiltrit ning erinevates fraktsioonides materjale, mida kompostimisel kokku segada. Väikesed reaktorid end ei õigustanud, kuid suuremaid täiskompleksseid seadmeid tasuks proovida. Seda eelkõige silmas pidades rakendada kompostimist hästikontrollitavates ning ilmastiku eest kaitstud oludes otse kala maale toomise paikades. Seda kontseptsiooni on vaja edaspidi kontrollida. Kalast valmistatud kompost on väärtuslik, sobib taimekasvuks ning võrreldes paljude teiste kompostidega, sisaldab taimedele hästi kättesaadavat fosforit. Kaluril puuduv oskusteave ja seadusandlus piirab täna Võrtsjärve puhul peenkala kaldale toomist ja maaletoomise paigas käitlemist. Püük on kaluri põhitöö, mistõttu peenkala käitlemine maismaal ei tohi olla liialt keeruline. Tsentraliseeritud lahendustest võiks kõne alla tulla järgnev: - Kala kokku kogumine ja biogaasijaama viimine. Oskusteave ja tehnoloogia seda kääritada on juba olemas. Fosfor jääb käärimisjääki ja see omakorda viiakse tagasi põllule. Biogaasijaamasid ei ole paraku kuigi palju, nad on püügipaigast sageli kaugel ning igaühes neist ei pruugi olla seadmeid kala hügieniseerimiseks; 3 - Kala kokku kogumine ja üle andmine kompostimisfirmale. Oskusteave ja tehnoloogia kala kompostida on eeldatavasti olemas, kuid lisada tuleb eelkäitlusseadmed (purusti) ja õhubiofilter. Ehkki kompostimispaiku ei ole Eestis veel palju, näitavad arengud jäätmekäitluses vajadust välja ehitada kohalikke kompostimisplatse. Fosfor jääb komposti ja kasutatakse põllumajanduses; - Kala kompostimine maale toomise paigas kinnises täisautomaatses kompostireaktoris. Fosfor jääb komposti ning jääb kohapeal kasutamiseks.