Sirvi Autor "Kriipsalu, Mait (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 46

Biolagunevatest jäätmetest toodetud sertifitseeritud kompostis esinevad võõrised
(Eesti Maaülikool, 2022) Seppel, Kelli; Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Biolagunevate jäätmete taaskasutuseks on kompostimine parim käitlusviis. Kompostimine võimaldab vähendada jäätmejaamadesse ladestatavatest jäätmetest eralduvaid kasvuhoonegaase ning valmiskompost on väärtuslik mullaparandaja, mis pakub alternatiivi mineraalväetistele. Eestis on viis jäätmejaama, millele on omistatud sertifikaat biojäätmetest komposti valmistamiseks. Sertifitseeritud kompost peab vastama kõigile seadusandluses sätestatud nõuetele. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada kas ja millises mahus leidub sertifitseeritud kompostides mullale mitteomast biolagunematut materjali ja millistes fraktsioonides ning millisest materjalist nimetatud objektid on. Selleks kasutati kuue erineva partii valmiskomposte, mis esmalt õhk-kuivatati ning sõeluti seitsme erineva suurusega fraktsioonidesse suurusega <1 mm kuni >10 mm. Iga proovi uuriti ükshaaval. Võõrised eraldati proovidest kasutades visuaalset vaatlust ja magnetit. Võõrised eraldati materjali alusel ning kõigi proovide puhul kaaluti eraldi metallist, klaasist ja plastist võõrised. Plasti puhul määrati lisaks massile ka proovidest eraldatud osakeste pindala. Magistritöö tulemusel leiti, et kuuest kompostist nelja puhul oli võõriste hulk piirnormist suurem. Visuaalse vaatluse käigus oli võimalik plasti ja klaasi orgaanilisest materjalist eristada ka kõige väiksemas fraktsioonis, milles osakeste suurus oli väiksem kui 1 mm. Peamiselt leidus võõriseid väiksemates fraktsioonides; 2-4 mm ja 1-2 mm. Massi poolest moodustas võõristest enamuse metall. Ühiku kaupa loendades oli kõige rohkem plasti osakesi. Keskmiselt leiti 250 grammi komposti kohta 19-118 ühikut võõriseid massiga 0,79-3,36. Enim võõriseid sisaldanud toote puhul oli plastist osakeste pindala 250-grammises proovi kohta keskmiselt 12,48 cm2 . Suurim hulk võõriseid leiti kompostist, mille tootmiseks oli lisaks aia- ja haljastujäätmetele kasutatud köögi- ja sööklajäätmeid. Antud toote puhul oli kogu lähtematerjal enne kompostimist purustatud ilma biolagunematuid materjale eemaldamata. Kuigi jäätmekäitlejad rakendavad komposti tootmisel nii eel- kui järelkäitluse käigus erinevaid võtteid biolagunematu materjali eemaldamiseks, leiti käesoleva magistritöö raames uuritud nelja toote puhul kuuest visuaalse vaatluse käigus lubatust rohkem võõriseid. Töö tulemused viitavad, et valmiskompostis võõriste vältimiseks on väga oluline, et biolagunevad jäätmed oleks võõristest vabad juba tekkekohas kogudes. Eestis ei ole varem sellist uuringut läbi viidud ning antud töö tulemused võivad olla oluliseks lähtekohaks järgnevateks uuringuteks.
Elanike harjumused olmejäätmete liigiti kogumisel Eestis
(2012) Sikka, Teele; Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Vastavalt Eesti Vabariigi jäätmeseadusele, pidi alates 2005. aastast jäätmevedu olema korraldatud. Alates 2013 aasta 16. juulist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid üle 30 massi%. Uurimustöö eesmärk oli uurida, kuidas suhtuvad inimesed sorteerimisse ja mis on põhilised takistused jäätmete sorteerimisel. Töös kasutati nende eesmärkide saavutamiseks küsitluse meetodit. Inimeste arvamuste kaardistamiseks koostas käesoleva töö autor küsitluse ankeedi, mida levitati läbi erinevate interneti kanalite. Küsitluse vastustest selgub, et enamikule inimestest meeldib sorteerida ja sellega ollakse suures osas harjunud. Samas on teadlikkus korrektsest sorteerimisest tihtipeale puudulik. Jäätmekäitluse üldise arengu nimel poleks enamus nõus rohkem maksma ja inimestele tuleb rohkem selgitada, mida hetkel korraldatud jäätmevedu tagab ja mida nad paremini korraldatud jäätmeveoga võidaksid. Taaskasutuse sihtarvude saavutamiseks peaks esmajoones läbi viima teavituskampaaniad ja looma parema läbisaamine jäätmevedajate ja elanike vahel. Analoogseid jäätmekäitlusharjumusi käsitlevaid uuringuid varem tehtud ei olnud.
Haava puitmassi tootmisjääkide kasutusanalüüs
(Eesti Maaülikool, 2018) Münter, Taavi; Muiste, Peeter (juhendaja); Kriipsalu, Mait (juhendaja); Metsakorraldus ja metsatööstus
Haavapuitmassitehase peamised jäätmeliigid on puukoor (46,15 %) ja aktiivmuda (44,56 %), mõnevõrra on ka saepuru ja sõelmeid. Praegune jäätmekäitlus omab problemaatilisi aspekte ning ei ole tehniliselt ega majanduslikult kõige paremini organiseeritud. Töö eesmärgiks on uurida puitmassi tootmisest tulenevaid tahkeid biojäätmeid, nende omadusi ning võimalust kasutada jäätmeid biokütusena. Töö käigus vaadati üle Eesti puidutööstuse jaoks uudset kütuse tootmise tehnoloogiat, mille abil on võimalik saada haavakoore, saepuru, sõelmete, aktiivmuda ning nende segust homogeenset biokütust ning katseliselt hinnati nende sobivust energeetika valdkonnas. Katsed viidi läbi Eesti Maaülikooli puitkütuste laboris vastavalt tahkete biokütuste standarditele.
Jäätmete kogumise optimeerimine tulemusliku jäätmekäitluse saavutamiseks
(Eesti Maaülikool, 2025) Eesmäe, Taimi; Kriipsalu, Mait (juhendaja); Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
Riigi eesmärk on suurendada jäätmete ringlussevõttu. Seetõttu on Kliimaministeerium ette valmistanud jäätmereformi, millega soovitakse parandada jäätmete ringlussevõtu taset ning seada kohalikele omavalitsustele konkreetsed eesmärgid ning vahendid nende saavutamiseks. Töö eesmärk on kaasa aidata jäätmete lahus kogumise ja veo optimeerimiseks, mis omakorda võimaldaks suurendada jäätmete ringlussevõttu. Kirjanduse ülevaade toetab uurimisteemast põhjaliku ja laiaulatusliku ülevaate saamist ning aitab välja tuua Eesti jaoks uusi lahendusi jäätmete sortimiseks, kogumiseks ja veoks ning suuniseid elanike motiveerimiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Töö käigus hinnati Jõgeva linna kortermajade konteinerite täituvust ning sorditi Torma prügilas Jõgeva segaolmejäätmeid. Selle eesmärk oli selgitada välja, kas praegune konteineripark on õige suuruse ja tühjendussagedusega ning tuvastada segaolmejäätmete koostis materjalide kaupa. Andmete visualiseerimiseks loodi abivahend nn joonlaud, mis võimaldab näitlikustada, kuidas jäätmete liigiti kogumine mõjutab majapidamise kulutusi või konteineri täituvust vastavalt lähteandmete muutmisele. Torma prügilas sorditud segaolmejäätmetes leidus märkimisväärses koguses materjale, näiteks 42% pakendit, 8% paberit ja 9% biojäätmeid, mis peaksid olema teistes konteinerites. Jõgeva kortermaja konteinerid ei olnud piisavalt täis, kuigi keskmine täituvus oli 70%. Seega peab vedu paremini optimeerima, kuna pooltühja konteineri äravedu tähendab, et elanik maksab tekkimata jäätmete eest. Keskmiselt tasuti vaadeldud perioodil tühjendamiskorra eest 26,76 eurot rohkem kui tegelikult ära viidavate segaolmejäätmete maht oleks olnud. Seetõttu on oluline, et kohalikud omavalitsused selgitaks ja nõustaks elanikke ja vedajad oma kliente ning optimeeritaks kogumissüsteemi, et vähendada liigiti kogumata jäänud jäätmete hulka. Kogumissüsteemi optimeerimisel tuleks edaspidigi uurida konteinerite täituvust, võtta kasutusele anduritega varustatud kogumiskonteinerid, anda tagasiside sortimise tulemuste kohta. Teiste riikide läbi proovitud nutikatest lahendustest jäid silma Rootsi lahendused: kärgkonteiner mitme sektsiooniga veokiga või tänaval ruumipuudust arvestades optiline sorteerimine „üks konteiner eri värvi kotid“. Nende lahenduste kasutuselevõtt ei piirdu aga ainult konteinerpargi või sortimisloogika muutmisega, vaid muutuma peaks ka autopark ning järelesortimistehnoloogia jäätmekäitlejate juures. Alustada tasuks ehk lihtsamast – mida rohkem segaolmejäätmetest välja sortida, seda väiksemaks peaks muutuma segaolmejäätmete konteiner.
Jäätmete liigiti kogumise efektiivsuse hindamine Eesti Maaülikooli näitel
(Eesti Maaülikool, 2024) Seppor, Evelin; Kriipsalu, Mait (juhendaja); Kapak, Siret (juhendaja)
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada Eesti Maaülikooli metsamaja õppehoone D korpuse paberi-papi ja segapakendi konteineri sisu vastavus 2023. aasta septembrist Tähtvere linnakus rakendunud uue jäätmete liigiti kogumise süsteemi nõuetele, hinnata konteinerite sisu kvaliteeti ning anda soovitusi edaspidiseks jäätmekäitluse korraldamiseks. Töö käigus koguti andmeid konteinerite sisu kohta ja võrreldi neid kehtivate nõuetega, kasutades kirjeldavat statistilist analüüsi meetodit. Saadud tulemused on kasulikud Eesti Maaülikooli jäätmekäitlussüsteemi arendamisel ja pakuvad võimalusi edasisteks uuringuteks.
Jäätmete torutransport
(2012) Jaanson, Karl; Kriipsalu, Mait (juhendaja); Tamm, Priit (juhendaja)
Jäätmeid kogutakse tavaliselt prügikonteinerite abil. Mõnikord ei mahu prügikonteinerid ära või ei pääse auto neile ligi. Mujal maailmas on juba aastakümneid kasutatud pneumaatilisi jäätmekogumissüsteeme, kus jäätmed liiguvad kogumispaika maa-aluseid torusid mööda. Jäätmete torutransport võimaldab oluliselt vähendada prügiveo keskkonnamõju. Lisaks keskkonnamõjudele muutub piirkond turvalisemaks ja esteetilisemaks. Pikas perspektiivis on jäätme torutransport majanduslikult ökonoomsem. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida jäätmete torutranspordi tehnoloogilist eripära ja tuginedes töös kasutatud uurimismetoodikale kavandada torutransport Tartu Fortuuna piirkonna elu- ja ärikinnistute näitel. Töös käsitletakse torutranspordisüsteemi põhiosasid, analüüsitakse eeliseid ja puuduseid. Selle alusel valitakse Fortuuna piirkonna torutranspordi tehnoloogiaskeem ja koostatakse välisvõrgu asendiplaan. Arvutusalustena on kasutatud kahte erinevat uurimismeetodit, Leow Beng Kwangi uurimust ja puidutööstusettevõtete oma. Arvutusmeetodite võrdlemisel selgus, et pakutav vaakumseadme tootlikkus ei rahulda antud lahenduse vajadusi kõiki liiki jäätmete eraldi kogumiseks ühekorraga. Lahenduseks on võimsama vaakumseadme kasutamine või raskema jäätmeliigi (biolagunevad jäätmed) kogumine väiksemate kottidega. Tööst järeldub, et Tartus asuv Fortuuna piirkond sobib pilootprojektiks hindamaks süsteemi toimimise tõhusust ja testimaks konkreetseid tehnilisi lahendusi.
Jäätmevaba sessioonõppe rakendamise võimalused Eesti Maaülikooli Metsamaja näitel
(Eesti Maaülikool, 2022) Raja, Relika; Kriipsalu, Mait (juhendaja); Kapak, Siret (juhendaja)
Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada Eesti Maaülikooli töötajate ja tudengite senised harjumused ja ootused jäätmete liigiti kogumise teemal, et selle põhjal anda hinnang jäätmevaba sessioonõppe rakendamise kitsaskohtadele ja potentsiaalile maaülikoolis. Töös kasutatud andmed koguti töötajatele, tudengitele ja õppekavajuhtidele suunatud küsitlustega ning EMÜ Metsamaja pakendikonteinerite sisu uuringuga. Saadud tulemusi võrreldi, analüüsiti ja üldistati ning tulemused esitati jooniste ja tabelina. Metsamajast liigiti kogutud pakendite koostis on sarnane teise samalaadse uuringuga, seega teadlikkus ja võimalused pakendite liigiti kogumiseks ülikoolis vastavad üldisele hetkeseisule Eestis. Jäätmevaba sessioonõppe rakendamisel EMÜ Metsamajas on potentsiaali, sest õpetatavate erialade raames ei teki arvestatavas mahus erialaspetsiifilisi jäätmeid. Peamine jäätmevoog tekib auditoorse õppetöö ja sellega kaasnevatest tegevustest, mille puhul on jäätmeid võimalik vähendada või elimineerida, kui suurendada teadusliku praktilise info jagamist ja luua mugavad võimalused mittevälditavate jäätmete liigiti kogumiseks. Sessioonõppe raames algatatud tegevuste edukus ja tagasiside on eelduseks hilisemaks kogu ülikooli tegevuse jäätmevabaks muutmisel.
Keskkonnasäästlike toodete turunduskommunikatsioon Plastrex plastlaua näitel
(2012) Saar, Mari; Kriipsalu, Mait (juhendaja); Roosmaa, Ülle (juhendaja)
Uurimistöö eesmärgiks on senist turunduspraktikat ning tarbijahoiakuid arvesse võttes leida efektiivseimaid võimalusi info levimiseks keskkonnasäästlike toodete kohta toodet lõpptarbijatele vahendavate ettevõtete seas Eestis. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:  uurida plastijäätmete kui toodete tootmiseks vajaliku ressursi hulka prügilasse ladestavate segaolmejäätmete seas Eestis  selgitada Euroopa Liidu jäätmehierarhia põhjal välja sobivaim plastijäätmete käitlemise võimalus Eestis  OÜ Rexest Grupp toodangu näitel uurida innovaatilise toote turule viimise eripärasid  OÜ Rexest Grupp toodangu näitel uurida, mida on vaja teha keskkonnasäästliku toote kohase info tarbijateni jõudmiseks roheturunduskommunikatsiooni põhimõtetele toetudes  analüüsida tarbijahoiakuid keskkonnasäästlike toodete suhtes Töö autor esitas hüpoteesi: keskkonnasäästlikud Plastrex tooted ei ole Eestis laialdaselt tarbitavad, kuna ettevõtte poolse puuduliku roheturunduskommunikatsiooni tõttu ei ole tarbijad nende toodete olemasolust piisavalt teadlikud. Uuringu tulemusena selgus, et ettevõtte turunduskommunikatsioon on läbimõeldud ning toimiv. Potentsiaalsed tarbijad on üldjuhul teadlikud tootest ning selle keskkonnasäästlikkusest ja muudest eriomadustest. Ettevõttel on edasimüüjatega head suhted ning toodetel on hea maine. Eesmärgist lähtuvalt võib välja tuua kolm olulisemat komponenti info edastamisel tootjalt edasimüüjale:  Innovaatiline ja keskkonda säästev toode tuleb turule viia originaalse väärtuskuvandiga. Tootel on olulised eriomadused, see on täielikult ainulaadne ning tarbijad teavad selle olemasolust.  Tarbijate informeerimiseks kasutatakse läbimõeldud roheturunduskommunikatsiooni, kus olulisimateks on isiklik müük, suhtekorraldus ning internetireklaam. Suured ning agressiivsed reklaamikampaaniad roheturunduskommunikatsioonis aset ei leia.  Edasimüüjateks on uuendusmeelsed ettevõtted, kes väärtustavad keskkonda ning suudavad keskkonnasäästlikke tooteid tarbijatele müüa.
Ketasfiltri tööparameetrite uurimine Tartu reoveepuhasti näitel
(Eesti Maaülikool, 2018) Alatalo, Kadri; Kriipsalu, Mait (juhendaja); Kängsepp, Pille (juhendaja)
Käesolev uurimistöö on tehtud Tartu reoveepuhasti ketasfiltrite kohta. Eesmärk on välja selgitada ketasfiltri tööparameetrid ning hinnata nende efektiivsust heitvee järelpuhastamisel. Töös uuriti filtrisegmentide veeläbilaskvuse muutumist ajas, läbipesu ja keemiapesu tõhusust, filtermaterjali avasuuruse mõju heljumi vähendamisele nii omaette kui kombinatsioonis flokulatsiooni-koagulatsioonietapi lisamisega ning kemikaalide doose. Selgitati välja reoveepuhasti pika aja vooluhulgad ja heljumisisaldus ketasfiltritele juhitavas heitvees ning seostati see filtrite ummistumisega. Mõõtmistulemuste põhjal tehakse ettepanekuid ja osutatakse võimalustele reoveepuhasti töö optimeerimiseks nii, et oleks jälgitud kuluefektiivsust ja saavutatud energiatõhusus.
Koduskompostimine Võru linna näitel
(2015) Kannumäe, Kertu; Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, kui suur osa Võru linnas elavatest inimestest kompostib ise oma jäätmeid tekkekohas ning milliseid kompostimismeetodeid ja seadmeid kasutatakse. Selleks, et seda teada saada tehti vaatlus Võru linnas. Vaadeldi 1015 eramaja aeda ning vaatluse tulemusel selgus, et kindlasti kompostivad aias oma jäätmeid vaid 11 %. Kompostimisviisidest kasutati kõige enam kompostihunnikut ja isetehtud kompostikasti. Tulemus on üllaltavalt väike, kuna eeldus oli, et looduslähedases ja säästlikus väikelinnas ollakse koduskompostimisel esirinnas. Arvatavasti võib vähese koduskompostimise põhjuseks olla vähene teadlikus kompostimisvõimalustest või selle kasulikkusest keskkonnale. Koduskompostimist aitaks kindlasti hoogustada inimeste teadlikkuse tõus, tehes vastavaid teavituskampaaniaid (teavituslehed, koolitused, infotunnid) ja koostöös jäätmekäitlusettevõtetega näiteks ka hinna alandamisega eeldusel, et komposter on olemas ning komposterite kampaaniatega. Mida suurem osa inimesi oma jäätmeid ise kompostib, seda väiksem on prügilasse ladestatavate jäätmete osakaal ning seeläbi säästame oma ümbritsevat keskkonda. Võttes arvesse arenenud riikide suure tarbimise ning sellega kaasneva keskkonnakahju, on selge, et meil tuleb oma jäätmeid sorteerida, et mõju keskkonnale oleks võimalikult väike.
Komposti fraktsioonide kvaliteedi iseloomustamine sõelumiskatses
(Eesti Maaülikool, 2020) Kärp, Merko; Shanskiy, Merrit (juhendaja); Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Viljakad põllumullad on oluline ressurss, mille jätkusuutlik majandamine väärib pingutamist. Kompostväetiste kasutamine avaldab positiivset mõju mullaviljakusele, samuti on täheldatud mikroorganismide tegevuse aktiviseerumist ja süsinikuvaru säilimist mullas. Biolagunevatest jäätmetest tootena sertifitseeritud komposti jõudmine turule aitab kindlasti kaasa mulla kvaliteedi paranemisele. Sõelumine aitab parandada komposti turuväärtust. Mida peenema avaga sõeladega komposti sõeluda, seda ühtlasem ta on. Aga kui lihtne sõeluda on ning millises fraktsioonis on kõige rohkem taimetoitaineid või võõriseid? Töö eesmärk on välja uurida kui hästi on erineval viisil kuivatatud kompsotid sõelutavad ning kuidas jaotuvad taimetoitained fraktsioonide kaupa. Loodushoiu aspektist on oluline teada ka seda, millises fraktsioonis peituvad võõrised. Töö aluseks on võetud Lopez jt 2002. aasta uurimustöö Compost properties related to particle size. Töös võrreldi kolme tootja komposti, mida kuivatati kolme erineva niiskusastmeni. Taimele omastatav P, K, Ca ja Mg määrati Egner-Riehm-Domingo meetodil. Nüld ja Cüld sisaldused määrati Dumas kuivpõletusmeetodil CNS elementanalüsaatoriga (Elementar, Germany). Töö tulemusena võib väita, et erinevad kuivatusrežiimid ei muuda toitainete kontsentratsiooni fraktsioonide kaupa, kuid kuivatamine parandab sõelumise tulemust.
Komposti sertifitseerimine Eestis
(2015) Linnasmägi, Maarja-Liisa; Kriipsalu, Mait (juhendaja)
2013. aastal võeti Eestis vastu määrus „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“, mis kehtestab korra komposti ja komposti tootva ettevõtte sertifitseerimiseks. Sertifikaat antakse liigiti kogutud jäätmetest määruse nõuete kohaselt toodetud kompostile, mida edaspidi hakatakse kasutama väetise või mullaomaduste parendajana ning mille tootmisprotsess ja omadused on dokumenteeritud. Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade komposti sertifitseerimise käigust, asjaajamisest ja nõuetest ning selgitada küsitluse abil, kas ja mil määral on ettevõtted nõus hakkama oma komposti sertifitseerima. Küsitluse abil sooviti teada saada, kas ettevõtted on sertifitseerimisprotsessiga kursis ning kas ettevõtted on nõus oma komposti turustamise nimel komposti sertifitseerimisega tegelema hakkama. Ettevõtetele suunatud küsimustik koosnes 22 küsimusest. Küsitluse valim koosnes jäätmekäitlejatest, kes kompostivad biolagunevaid jäätmeid, reoveesetet ja sõnnikut. Valimisse võeti need komposti tootjad, kes osalesid 2012. aastal uuringus „Ülevaade Eestis toodetud jäätmekompostidest“. Küsitlusele vastas 19 ettevõttest 11 ehk 57,9 %. Natukene üle poole ehk 54,5 % ettevõtetest on kursis sertifitseerimise nõuetega. 27,3 % vastanutest ei ole sertifitseerimisega kursis ning 18,2 % pole komposti sertifitseerimise vastu huvi tundnud. Enamik ettevõtteid sooviksid taotleda komposti sertifikaati, kui see ära tasub või kui protsess pole liialt keeruline. Vaid ühel juhul ei soovita sertifikaati taotleda, kuna kompostile ei oleks võimalik seaduse mõistes toote staatust taotleda. Komposti sertifitseerimise juures on väga tähtsal kohal ettevõtte enesekontrolli mehhanism. Enam kui pooltel ettevõtetel ehk 63,6 % on enesekontrolli mehhanism olemas. 18,2 % ei ole enesekontrolli mehhanismi ja 18,2 % on see koostamisel. Isegi kui ettevõte ei planeeri komposti müüa tootena, aga sellegipoolest soovib saada võimalikult kvaliteetset komposti, siis olulist kasu saab ta ainuüksi enesekontrolli kehtestamisega. Kui ettevõtte enesekontrolli mehhanism toimib ja seaduse mõistes on kompostist võimalik saada toode, siis on ka sertifitseerimisprotsess tunduvalt lihtsam.
Kudjape prügila metaanilagunduskatte uuring
(2016) Heinsoo, Merilin; Kriipsalu, Mait (juhendaja); Kuusemets, Valdo (juhendaja)
Prügilad on ühed suuremad inimtekkelise metaani allikad. Metaan on süsihappegaasist mõjusam kasvuhoonegaas ning selle lendumist atmosfääri tuleks võimalusel vältida või vähendada. Saaremaal asuva suhteliselt väikese Kudjape olmeprügila uuem ladestusala kaevati sulgemistööde käigus läbi, eesmärgiga eraldada lademest taaskasutatav materjal. Muuhulgas sõeluti välja < 40 mm peenfraktsioon, mida kasutati prügila bioaktiivse-kattekihi rajamiseks, et luua sobivad elutingimused metaani bioloogiliselt lagundavatele bakteritele. Käesoleva magistritöö raames uuriti prügilale rajatud bioaktiivse-kattekihi tõhusust metaani lagundamisel. Selleks mõõdeti kuuel korral portatiivse gaasianalüsaatoriga GA 2000 prügila pinnalt lendunud gaasi koostist 29-st punktist üle kogu mäe, ning ühel korral 50 cm sügavusel kattekihis. Suurima gaasikontsentratsiooniga paigas tehti lisamõõtmisi, et kindlaks määrata peamise metaani lekkekoha ulatus. Välitöid tehti ajavahemikus 18.07.2015–22.04.2016. Tulemustest selgus, et Kudjape prügila metaanilagunduskate metaani atmosfääri ei lase: metaani täheldati 29-st mõõtmispunktis vaid kahes, kuid emissioon ei ole suur. Peamine metaani lekkekoht asub prügila tipus U-kujulisel ligikaudu 1,9 m2 suurusele alal. Muude mõõdetud parameetrite järgi saab järeldada, et keskkonnatingimused metaani lagundavatele mikroorganismidele on head. Täiendavat uurimist vajaksid metaani lekkimise põhjused peamises lekkekohas, et vajadusel rakendada parendusmeetmeid.
Kudjape prügila metaanilagunduskihi keemiliste ja hüdrofüüsikaliste omaduste uuring
(2013) Pehme, Kaur-Mikk; Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Keskkonnale ohtlik prügilagaas tuleb kokku koguda ja käidelda. Üheks võimalikuks meetodiks on katta prügila metaanilagunduskattega ehk bioaktiivse (BAK) kihiga. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Kudjape prügila näite varal võimalust kasutada bioaktiivse kihi jaoks vajamineva materjali maardlana prügilat ennast. Uuriti jäätmete lagunemise tulemusena tekkinud materjali sobivust kattekihiks, määrati selle keemilised ja hüdrofüüsikalised omadused ning pakuti välja kattekihi lähtematerjalide parim suhe saavutamaks vastavus normidele. Töö käigus sõeluti ja sorteeriti proovikaevamistel saadud materjal läbi ning koostati materjali massibilanss. Järgnevalt määrati materjali keemiline koostis ja vastavus normidele ning erineva materjali ja mulla suhtega segude hüdrofüüsikalised omadused: veejuhtivus ja veesisaldus. Selleks kasutati kahte meetodit: Hyprop – katseseadet ja infiltratsioonistendi. Uuringu tulemusena selgus, et Kudjape prügilast sõelutud peenmaterjal sobib bioaktiivseks kattekihiks. Parimate omadustega segu saavutamiseks tuleks kasutada segu koostisaineid suhtega 60,0 % BAK – i, 20,0 % mulda ja 20 % reoveesettekomposti. Antud segust bioaktiivse kattekihi ja gaasikaevude paigaldamine Kudjape prügilale on juba alanud. Uurimisgrupp jälgib töö kulgu ja hindab tulemusi ka edaspidi. Uurimstulemuste rakendamisel mõnele teisele prügilale tuleb meeles pidada, et kattekihi omadused ja segu suhtarvud sõltuvad suuresti sõelutud materjali koostisest ja prügila omadustest.
Lammutusjäätmete keskkonnasõbralik käitlemine Sadala lauda näitel
(2013) Sabas, Signe; Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Autor uuris, millised võimalused on lauda lammutamiseks võimalikult keskkonnasäästlikult ning samas ka maksimaalselt tulusad lammutajale. Töö autor teostas mõõtmised ja tegi arvutused, mille järgi koostas andmetabeli, kus on välja toodud materjaliliikide kogused ja hinnakiri. Saadud tulemuste analüüsimise põhjal selgus, et kasulikum on töödelda võimalikult palju ehitus- ja lammutusjäätmeid kohalpeal ning seejärel saadud materjalid suunata taaskasutusse.
Metaanilagunduskatte efektiivsuse uuring Uikala prügilas
(Eesti Maaülikool, 2020) Prangli, Kati-Karolin; Kuusemets, Valdo (juhendaja); Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Prügilatest eraldub märkimisväärses koguses prügilagaasi, mis tekib anaeroobses keskkonnas orgaaniliste jäätmete lagundamisel. Kõige probleemsem prügilagaasis on metaan ning seetõttu on oluline vähendada metaani emissioone prügilates. Üheks alternatiiviks on katta prügila metaanilagunduskattega. Uuringud Uikala prügilas olid planeeritud kaheks aastaks (2018-2020). Käesolev töö on järjeks Oksana Tsibernaja magistritööle. Magistritöö eesmärgiks on uurida mehaanilisbioloogiliselt töödeldud (MBT) jäätmete kahe erineva peenfraktsiooni efektiivsust metaani lagundamisel prügila kattekihis. Ida-Virumaal asuvasse Uikala prügila töötsooni rajati 2018. aastal kaks kõrvuti asetsevat eksperimentaalset katseala, nn „boiakent“. Katseala kattekihi materjalina kasutati mehaanilis-bioloogiliselt töödeldud olmejäätmete kahte fraktsiooni: 0-40 mm ja 0-20 mm. Mõlema katseala pinnakihi sisse süvistati gaasikuplite jaoks kolm statsionaarset rõngast ning mõlema katseala sisse paigaldati kaheksast horisontaalsest filterelemendist gaasikogumissüsteem. Kattekihi seest mõõdeti metaani sisaldus portatiivse gaasianalüsaatoriga GA5000 kohapeal, kattekihi pinnalt koguti prügilagaasi vakumeeritud pudelitega laborianalüüsideks. Välitöid tehti vahemikus 17.07.2019-30.03.2020. Tulemustest selgus, et prügilasse rajatud katsealalt lendub metaani väikeses koguses. Suurimad emissioonid olid 0-20 mm fraktsiooniga katsealal. Võrreldes mõlemat katseala, töötab 0-40 mm fraktsiooniga katseala paremini, kuna lenduva metaani emissioonid olid madalamad ja stabiilsemad.
Metaanilagunduskatte uuring Jõelähtme prügilas
(Eesti Maaülikool, 2021) Lutsberg, Lisett; Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Prügilagaas tekib jäätmete lagunemisel ja see koosneb peamiselt metaanist ja süsihappegaasist. Mõlemad on kasvuhoonegaasid ning on kahjulikud nii inimestele kui ka keskkonnale. Prügilatel on kohustus tekkinud gaas koguda, kuid mingi hetk, kui gaasi hulk muutub väikseks, muutub gaasi kogumine majanduslikult ebaefektiivseks. Sellest tulenevalt on prügilasse mõistlik rajada bioaktiivne kiht, kus toimuks metaani lagundamine. Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida biokatte tõhusust metaani lagundamisel Jõelähtme prügilas. Katseala on rajatud Jõelähtme prügila ladestusalale, kus jäätmete ladestamine on lõppenud, ja on kaetud biokattega. Töö raames võeti proov kattematerjalist, et määrata kattematerjali ja gaasijaotuskihi materjali omadused. Biokattega alale paigaldati kaks kaheksast mõõtetorust koosnevat gaasiseirekaevu ning seitse mõõterõngast, millest kolm asub biokattega alal ja neli asub avatud prügila pinnal. Kattekihi seest mõõdeti metaani sisaldust gaasianalüsaatoriga GA5000 kohapeal, kattekihiga kaetud ja avatud prügila pinnalt koguti gaasi vakumeeritud pudelitesse, mida hiljem analüüsiti laboris. Väliuuringud toimusid perioodil august.2020 – mai.2021. Biokattesse paigaldatud gaasiseirekaevude mõõtmistulemustest selgus, et metaani esineb kattekihi sees, kuid pinnapealsemates kihtides selle sisaldus väheneb. Biokatte pinnal on metaani sisaldus küllaltki väike võrreldes avatud prügila pinnalt mõõdetud tulemustega.
Metaanilagunduskattekihi sobivus puude kasvuks Kudjape prügilal hariliku kuuse ja euroopa lehise näitel
(2016) Tammjärv, Kati; Jäärats, Andres (juhendaja); Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Käesoleva bakalaureuse töö teema valimise põhjuseks oli suurema projekti raames toimunud uurimine, mis tegeleb Saaremaal, Kudjapel paikneva metaanilagunduskihiga kaetud Kudjape prügila seirega. Töö eesmärgiks on uurida Kudjape prügila kattekihi sobivust kõrghaljastuse kasvuks, sinna istutatud hariliku kuuse (Picea abies) ja euroopa lehise (Larix decidua) näitel. Saadud andmete põhjal koostada mäest mudelid säilinud puude kohta, mida oleks võimalik vaadelda indikaatorina kattekihi seisundi hindamisel. Töös kasutatud andmete seas on nii töö koostaja enda poolt kogutud andmeid, kui ka teiste projektis osalevate teadurite andmeid, mida vaadeldakse ühtse tervikuna. Töö autori poolt läbi viidud välitööd toimusid 2015. aasta oktoobris, mille tulemusel on teada puude säilivus ning aastased juurdekasvud. Mäel kasvavatest puudest ning mitmesugustest pinnase karakteristikutest (niiskus, prügilagaas, pH, temperatuur, elektrijuhtivus) on koostatud mudelid, tänu millele on võimalik hinnata puude säilivust ning kasvutingimusi. Kudjape prügilasse istutatud euroopa lehistest (Larix decidua) on säilinud vaid 40 % ning harilikest kuuskedest (Picea abies) 60 %. Aastased keskmised juurdekasvud 2015. aastal olid lehisel 6 cm ja kuusel 3,5 cm. Prügilast tingitud teguritest on Kudjapel puude kasvu ilmselt enim mõjutanud pH kõrgem tase ning kattekihi niiskusrežiim. Prügilagaasi emissioon Kudjapel on väike. Tõenäoliselt mõjutasid puude suremust ka hiline istutamine ning liiga suured istikud. Samalaadsete tööde tegemiseks tulevikus tuleks Kudjape metaanilagundukattel olevate puude kasvu pikemalt edasi uurida.
Õlise vee ja sette käitlemine
(2012) Leidur, Raido; Kriipsalu, Mait (juhendaja)
Õlist vett tekib igas sadamas ja terminalis, tööstusettevõtetes, parklates ja muudes sarnastes kohtades. Õline vesi on keskkonnale kahjulik ning seetõttu vajab puhastamist. Õlise vee puhastamise käigus eraldatakse veest õli, mida võib-olla on võimalik kasutada kütusena ning saadakse ka õliseguseid setteid. Kui vee puhastamine on hästi korraldatud, siis õlise sette käitlemisele on vähem tähelepanu pööratud. Eestis on settekäitluses põhiliselt kasutusel üks meetod – põletamine. Käesoleva magistitöö eesmärgiks oli katseliselt uurida õlise sette bioloogilise lagundamise võimalikkust ja pakkuda välja tehnoloogia sette bioloogiliseks käitlemiseks. Sette bioloogilist lagunemist uuriti kahes 785 l reaktoris. Ühte reaktorisse (mahuti A) segati õline sete ja orgaanilised tugiained ja teise reaktorisse (mahuti B) tehti segu õlisest settest ja mineraalsetest tugiainetest. Reaktoreid ventileeriti aeroobse elukeskkonna hoidmiseks. Naftasaaduste lagunemise käigus aktiivset soojuse eraldumist ei täheldatud ehkki reaktoris A oli temperatuur 1-2 kraadi võrra kõrgem ruumi temperatuurist. Mahutis B võrdsustus temperatuur pärast 90 päeva ruumi omaga. Katse 90-ndaks päevaks hakkas naftasaaduste sisaldus vähenema. Mahutis B vähenes naftaproduktide sisaldus 40 %. Mahutis A vähenes polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAHde) sisaldus 65,2 %. Katse vältel ei muutunud metallide kontsentratsioon oluliselt kummaski mahutis. Vastavalt mahutis A saadud tulemustele dimensioneeriti sundõhustatav aundkompostimisväljak õlise sette bioloogiliseks lagundamiseks. Dimensioneerimisel võeti aluseks, et õlist setet tekib üks kuupmeeter nädalas. Dimensioneeritud väljaku mõõtmed on 60 × 46 m ning see mahutab kolm 400 m3 auna. Sellist väljakut on võimalik rajada iga õlise sette käitleja juurde.
Õppestendi ’’Veeköök’’ katsetamine ja kasutusele võtmine õppevahendina
(Eesti Maaülikool, 2018) Pedosk, Ott; Kriipsalu, Mait (juhendaja); Saaremäe, Egle (juhendaja); Maaehitus ja veemajandus
Eestis on suured põhjavee varud ning vee kvaliteet on üldjoones hea. Ühisveevärgi vesi peab olema puhastatud sedavõrd, et oleks kaitstud inimeste tervis. See, mil määral tuleb vett töödelda kodumasinatele ja kütteseadmetele sobivaks, jääb iga tarbija enda otsustada. Veetöötlustehnoloogiatest ülevaate saamiseks projekteeriti ja ehitati Eesti Maaülikoolis Maaehituse ja veemajanduse õppetoolis veetöötlusstend, mis nimetati ’’veeköögiks’’. Stendil olevad veetöötlusseadmed on kompaktsed ja kiirliitmike abil ühendatavad ning seda on võimalik käitada nii ühisveevärgi- kui kanistrivee toitel. Töö eesmärk on katsetada stendil olevate mahtfiltrite puhastusvõimet, koostada kasutusjuhend ja anda soovitusi stendi kasutamiseks õppevahendina. Puhastusvõime katsetamisel kasutati kahte vett: karedat ühisveevärgivett ja rauarikast toorvett. Veepehmendamise katsetamisel saadud tulemused olid ligilähedased arvutuslikult saadud tulemustega. Stendil olev veepehmendusseade ammendub 250 l juures. Rauaärastuse katsetamisel ammendub täielikult liivafilter 85 l juures, aktiivsöe filter 279 l juures. Õppevahendina kasutamiseks testiti stendi messidel ja festivalidel. Tulevikus on stendil võimalik uurida uudseid filtermaterjale ja erinevaid voolurežiime ning kasutada õppestendi nii vesiehituse ja veekaitse eriala õppekavas kui ka gümnaasiumi ja põhikooli õppetöös.

Sirvi Autor "Kriipsalu, Mait (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud