Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Kriipsalu, Mait" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8
  • Pisipilt
    Kirje
    Distribution of Phosphorus Forms Depends on Compost Source Material
    (MDPI, 2021) Lanno, Marge; Kriipsalu, Mait; Shanskiy, Merrit; Silm, Maidu; Kisand, Anu
    Composting is a sustainable method for recovering nutrients from various organic wastes, including food waste. Every input waste has different nutrient contents, in turn, suggesting that every compost has different fertilizer and/or soil improvement values. The phosphorus (P) concentration and relative distribution of P forms is related to the original organic material. The relative distribution of P forms determines how readily plants can absorb P from the compost-amended soil. The aim of this study was to investigate the content and relative share of P forms in composts made from fish waste, sewage sludge, green waste, and horse manure. Six forms of P (labile; bound to reducible metals; bound to non-reducible metals; bound to easily degradable organic material; and bound to calcium) were determined using sequential extraction method. The results indicated that fish waste compost had relatively high proportion of labile P, suggesting good biological availability. In comparison, sewage sludge compost contained the highest overall P concentration per dry weight unit, while labile P constituted only 6% of summary of P forms. The results indicate that the evaluation of composts as alternative P sources in agriculture should rely on the relative distribution of P forms in the compost in addition to the typically recognized value of the total P.
  • Pisipilt
    Kirje
    Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus : uuringu lõpparuanne
    (Eesti Maaülikool, 2023) Värnik, Rando; Kriipsalu, Mait; Kaasik, Allan; Orupõld, Kaja; Raave, Henn; Aro, Kersti; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maamajanduse ökonoomika õppetool
    Kääritusjääk ehk digestaat on biogaasi tootmisprotsessi käigus orgaanilise aine anaeroobsel lagundamisel järele jääv materjal. Kääritusjääk võib olla nii vedel kui ka tahke. Vedel kääritusjääk saadakse peamiselt märgkääritusel ning selle kuivaine sisaldus on väiksem kui 15%. Tahke kääritusjääk saadakse peamiselt kuivkääritusel ning selle kuivaine sisaldus on vähemalt 15% (Keskkonnaministri määrus nr 12, 2023). Kääritusjääki kasutatakse põhiliselt põllumajandusmaa väetamiseks. Taasiseseisvunud Eesti esimene suur põllumajanduslikel sisenditel töötav biogaasijaam alustas tööd 2005. aastal. 2023. aastal tegutseb põllumajanduslikul toormel1 kuus biogaasijaama (Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, 2023) ning üks koduseid ja toitlustusasutuste biolagunevaid jäätmeid töötlev biogaasijaam. Kõik nimetatud jaamad toodavad biogaasist biometaani. Lähiajal (aastatel 2024‒2027) on kavandamisel mitmete uute biogaasitehaste ehitamine eesmärgiga toota biometaani, mistõttu muutub eriti oluliseks toorme saadavus ja tekkiva kääritusjäägi kasutusvõimalused. Lisaks põllumajanduslikule toormele toodetakse biogaasi reoveesettest ja tööstuslikust reoveest. Kuivõrd biogaasi tootmine Eestis laieneb, siis tõstatub küsimus ka tekkiva kääritusjäägi kogusest ja selle kasutusest orgaanilise väetisena. Uuringul on viis eesmärki: 1. Saada ülevaade Eestis praegu tekkivast kääritusjäägi kogusest ja selle kasutamisest ning hinnata selle potentsiaali sünteetiliste mineraalväetiste asendajana. 2. Hinnata Eestis kasutada oleva biogaasi tootmispotentsiaaliga biolagunevatest jäätmetest ja kõrvalsaadustest2 pärineva biomassi sobivust anaeroobseks kääritamiseks. 3. Selgitada välja biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi omadused, ohutus ja sobivus mullaparandusaine/väetisena kasutamiseks. 4. Selgitada välja kääritusjäägi tootestamise võimalused ning sellega seotud vajalikud eel- ja järeltöötluse tehnoloogilised lahendused. 5. Anda soovitused poliitikakujundajale, kas ja mil viisil on vajalik riigi sekkumine ohutu ja nõuetelevastava kääritusjäägi kasutamise suunamiseks.
  • Pisipilt
    Kirje
    Ogakärblase Hermetia illucens vastsete kasutamine tarneahelast välja mineva kalajäätme taasutiliseerimiseks : projekt nr. 811019790010 : lõpparuanne
    (Eesti Maaülikool, 2021) Reissaar, Richard; Kosk, Sander; Silm, Maidu; Kriipsalu, Mait; Poolakese, Morten; Kisand, Anu; Piiroja, Jevgenia; Kade, Siiri; Haldna, Marina; Kruus, Maarja; Tõnurist, Kadi; Shanskiy, Merrit
    Käesolev projekt võtab vaatluse alla võimaluse töödelda kalatööstuse jääke putukate vastsete abil. Putukakasvatuse käigus on võimalus vabaneda kalatööstuses tekkivatest bioloogilistest jäätmetest ja toota neist potentsiaalset väärtuslikku loomasööta ja komposti. Projektis kasutatavaks putukaliigiks oli Hermetia illucens (inglise k. Black soldier fly), kes on maailmas kõige enam levinud tööstuslikult kasvatatav putukaliik. Antud projekt oli jaotatud neljaks suuremaks osaks, mis potentsiaalselt moodustavad ringmajandusliku terviku: 1. Populatsiooni suurendamine ja hoidmine suuremamahuliseks kasvatuseks 2. Vastsete toitmine kalatööstuse jäägiga laboratoorsetes tingimustes ja kaluri kodune vastsekasvatuse katse 3. Vastsete sõnnikust komposti tootmine 4. Taimede väetuskatsed vastsete sõnnikukompostiga Putukakasvatus on Eestis uudne ja potentsiaalne majandusharu, mida meil on vähe uuritud. Seetõttu oli tarvis sisse seada putukatööstuse võimaluste uurimiseks vajalikud ruumid ja infrastruktuur. Putukakasvatuseks loodi Eesti Maaülikooli Rakendusentomoloogia Praktikabaas, kus toimus projekti põhitegevus. Praktikabaas jätkab toimimist peale projekti lõppu. Projekti peamiseks eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutab kalajäätmete toitmine putukavastsetele nende toiteväärtuslikku koostist, putukasõnniku koostist ja putukasõnnikust toodetud komposti efektiivsust taimeväetisena. Lisaks toimus ka kaluri kodune vastsekasvatuse katse, kus kalur sai kodustes tingimustes kasvatada putukavastseid. Kaluri poolt kasvatatavate vastsetega teostati kanade söötmiskatse, mille käigus toideti kaluri poolt peetavatele kanadele projekti käigus toodetud putukavastseid. Kanadelt korjati mune, mis läksid sisendiks kanamunade degusteerimise katsesse. Katset kajastati Eesti Televisiooni telesaates Osoon. Putukavastsete sõnnikust toodeti komposti, millega teostati taimede väetuskatse. Projekti käigus hinnati erinevate söödaparalleelide ja söödakoostiste mõju putukasõnniku komposteerumisele. Taimede väetuskatsega hinnati putukasõnniku komposti efektiivsust bioloogilise väetisena.
  • Pisipilt
    Kirje
    Open windrow composting of fish waste in Estonia
    (2020) Lanno, Marge; Silm, Maidu; Shanskiy, Merrit; Kisand, Anu; Orupõld, Kaja; Kriipsalu, Mait; Estonian University of Life Sciences. Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Chair of Soil Science; Estonian University of Life Sciences. Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Chair of Hydrobiology and Fishery; Estonian University of Life Sciences. Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Chair of Environmental Protection and Landscape Management; Estonian University of Life Sciences. Institute of Forestry and Rural Engineering. Chair of Rural Building and Water Management
    By-catch fish is caught unintentionally during the fishing and is currently thrown back in water bodies to cause the water pollution. Currently fishermen does not have a motivation to bring the by-catch fish to the shore, as it needs to be sorted by fish species, causing fishermen extra work without additional income. Estonian Ministry of Rural Affairs decided to give funding to present study with purpose to find solution to this matter. One possible solution for by-catch fish utilization is to produce high value nutrient rich fertilizer in order to close nutrient cycle and return valuable nutrients into soil. The adaptive study of outdoor windrow composting was conducted with consecutive treatments, rather than simultaneously, in order to make adaptive improvements to the set-up of each consecutive treatment. The consecutive treatments showed that fish waste composting is manageable from a technical perspective, feasible in a temperate climate, and that this type of compost holds high potential as an organic fertiliser or soil improver. Composting process started rapidly and, as required by the EU Commission regulation EU 142/2011, temperatures exceeded 70 °C for at least 1 h in all windrows. While initial treatments suffered from odours, as well as events inhibitive to the composting process, these disadvantages were successfully avoided in later treatments by adding a biofilter and inoculant from previous composting windrows, as well as lake sediments. Rather than disposing of low-value fish, these can be recycled into stable and nutrient-rich compost on-site, near fishing harbours.
  • Pisipilt
    Kirje
    Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lõpparuanne
    (Eesti Maaülikool, 2022) Värnik, Rando; Põder, Anne; Viira, Ants-Hannes; Lillemets, Jüri; Kiisk, Taavi; Aro, Kersti; Visnapuu, Katriin; Pärn, Tõnu; Tamm, Toomas; Tammepuu, Ants; Saaremäe, Egle; Kriipsalu, Mait; Tamm, Ottar; Ots, Meelis; Leming, Ragnar; Olt, Andres; Aasmäe, Birgit; Josing, Marje; Pulver, Bruno; Orro, Elmar; Lepane, Lia; Vanamölder, Aet; Tamm, Kalvi; Veskioja, Andre; Vettik, Raivo
    Lõpparanne täieneb aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.
  • Pisipilt
    Kirje
    Reoveepuhastuse käsiraamat
    (CleanEST, 2023) Kuusik, Aare; Kivirüüt, Aimar; Noorvee, Alar; Maastik, Aleksander; Villers, Andra; Menert, Anne; Kuusik, Argo; Sikk, Aser; Rist, Daisi; Haiba, Egge; Saaremäe, Egle; Tõnisberg, Enn; Lember, Erki; Jaaku, Jaak; Truu, Jaak; Orupõld, Kaja; Karabelnik, Kristjan; Salumäe, Maarja-Liis; Laht, Mailis; Kriipsalu, Mait; Põldemaa, Mait; Kõiv-Vainik, Margit; Taklai, Mart; Gross, Mihkel; Sokk, Olev; Kängsepp, Pille; Tamm, Priit; Kärmas, Raili; Tenno, Taavo; Tamm, Toomas; Värk, Vahur; Lemmiksoo, Vallo; Kõrgmaa, Vallo; Kõrgmaa, Vallo (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Maastik, Aleksander
    Vett vajavad eluks kõik meie planeedil elavad organismid, sh inimesed. Eestis kasutatakse olmes ja tootmises nii pinna- kui ka põhjavett. Suur osa sellest jõuab kanalisatsiooni ning tuleb enne loodusesse tagasi juhtimist või taaskasutamist puhastada. Seda tehakse reoveepuhastis, milles kulgevate keerukate protsesside rakendamiseks on vaja mitmesuguseid seadmeid ning haritud insenere ja töömehi. Aegade jooksul on Eestis välja antud palju juhendeid ning mõni kanalisatsiooni ja veekaitset käsitleva õpikki, aga kõiki reovee puhastamisega seotud aspekte ühiste kaante vahel varem käsitletud ei ole. Ometi on meil olemas hulk spetsialiste, kes oma lausa legendaarsetelt vanema põlvkonna õpetlastelt ja inseneridelt saadud erialateadmisi järjepidevalt täiendavad ja edasi annavad. Reoveekäitlus on kallis ning selle areng sai Eestis suure tõuke käesoleva sajandi alguses, mil tekkis võimalus kasutada Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) ja Euroopa Liidu tugiprogrammide toetusi. Kuigi veevarustuse ja kanalisatsiooni suuremad projektid on tänaseks lõppenud ning veevarustus- ja kanalisatsioonitööde hüppelist kasvu ei ole ette näha, tuleb neid süsteeme siiski käigus hoida, arendada ja optimeerida. Keskkonnaministeerium on aastaid korraldanud hankeid reoveepuhastite operaatorite koolitamiseks. Alates 2017. aastast on võimalik Järvamaa Kusehariduskeskuses omandada veekäitlusoperaatori kutse ning Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis koolitatakse reoveekäitluse insenere ja tehnolooge. Kuigi reoveekäitluse eriala on võimalik õppida erineva taseme (kutse- või kõrghariduse vormis) õppekavade järgi, on puudu tänapäevasel tasemel õppekirjandusest, sest viimased põhjalikumad eestikeelsed õpikud pärinevad 1980-ndate esimesest poolest. Nagu muudki majandusvaldkonnad, areneb reovee puhastamine tänapäeval väga kiiresti. Täienevad standardid ning õigusaktidki. Et ajaga kaasas käia, peavad vee- ja reoveevaldkonnas tegutsejad end pidevalt täiendama: lugema erialaõpikuid, tuhlama internetis, külastama reoveepuhasteid ja messe ning tundma huvi selle vastu, mida teevad erialaorganisatsioonid. Meie vee puhtus põhineb ju erialasel pädevusel. Käesolev käsiraamat on valminud projekti LIFE IP CleanEST raames, mida rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ja Eesti riik. Raamatu koostamisel püüti olla nii põhjalik, et seda saaks kasutada kutse- ja kõrgkoolis õpetamisel, oleks aga arusaadav ka neile veemajanduse valdkonna inimestele, kelle töökohustuste hulka reovee puhastamine ei kuulu. Et reoveekäitlus on väga lai ning kiiresti arenev valdkond, ei pruugi raamatus olla kajastatud kõik puhastustehnoloogiad ja -võtted, ent 4 andsime endast parima, et peamine käsitletud saaks. Kuigi raamatu kirjutamisel tugineti suuresti erialastandarditele (peamiselt Saksa normidele) ning välismaistele kõrgkooliõpikutele, arvestati ka teadusuuringute tulemusi, milles on varasemaid teadmisi oluliselt täpsustatud või lausa ümber kujundatud. Erilist rõhku on pööratud eestikeelsele oskussõnavarale, et aidata ühtlustada eri erialade inimeste keelepruuki. Eestikeelsed terminid seoti peamiselt maailma teaduskeele lingua franca'ks kujunenud inglise keelega, ent ka vene keelega, sest arvestatav osa reoveepuhastite operaatoritest on venekeelsed. Oskussõnavalimiku koostasid Aleksander Maastik, Raili Kärmas, Karin Pachel, Vallo Kõrgmaa, Mait Kriipsalu ja Vjačeslav Mutavči, tuginedes peamiselt standardile EVS-EN 16323. Käsiraamatu koostasid Eesti juhtivad teadlased ja erialaspetsialistid, kelle põhitöökohaks on mõni Eesti õppeasutus või projekteerimis- ja konsultatsiooniettevõte. Raamat valmis tänu nende inimeste pikaajalisele ja heale koostööle. Suur tänu kõigile, kes oma pingelise töö kõrvalt leidsid piisavalt aega peatükkide kirjutamiseks ja/või kolleegide kirjutatu retsenseerimiseks. Avaldame siirast tänu emeriitprofessor Aleksander Maastikule, kes ühtlustas autorite esialgsed tekstid lihtsamini loetavaks. Illustreerivad fotod püüdsime valida autorite isiklikest arhiividest ning valdav osa skeemidest on autorite koostatud. Muude autorite jooniseid on vajadusel eestindanud või kohandanud. Kasutatud allikatele on viidatud õpiku põhijaotiste kaupa. Lugeja peab silmas pidama, et viidatud on õigusaktide 2023. aastal kehtivale versioonile, ning et alati on vaja kontrollida, ega seda muudetud ole. Head lugemist! Vallo Kõrgmaa ja Mait Kriipsalu
  • Pisipilt
    Kirje
    Zero waste koolituskäsiraamat
    (The BEZWA project (Building a European Zero Waste Academy), 2022) Kalle, Kadri; Arro, Grete; Kriipsalu, Mait; McQuibban, Jack; Kranjc, Jaka; Žnajder, Žaklina; Kenk, Kadi
    “Kui me võtame omaks uue maailmavaate (või osa sellest), kaotame automaatselt suure osa suutlikkusest meenutada, mida me uskusime enne seda, kui teistmoodi mõtlema hakkasime.“ Daniel Kahneman
  • Pisipilt
    Kirje
    Zero waste training handbook
    (BEZWA projekt (Building a European Zero Waste Academy), 2022) Kalle, Kadri; Arro, Grete; Kriipsalu, Mait; McQuibban, Jack; Kranjc, Jaka; Žnajder, Žaklina; Kenk, Kadi
    “Once we adopt a new view of the world (or any part of it), we immediately lose much of our ability to recall what we used to believe before our mind changed.“ Daniel Kahneman