Sirvi Autor "Krause, Teet (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 13 13
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Ahvena ( Perca fluviatilis L.) kasvust Eesti väikejärvedes(2013) Mandel, Martin; Krause, Teet (juhendaja); Paaver, Tiit (juhendaja)Käesoleva töö raames mõõdeti kokku pikkuse tagasiarvutamiseks kindlal aastal 462 ahvena kaaneluud, kellest 339 olid emased ning 122 isased. Valimi koostamisel välditi väikejärvi, mis on koormatud kutseliste kalapüügivahenditega, kuna sarnaselt Matsalu lahe uuringus avaldatud tulemustele (Pukk, 2013) eeldati, et suuremahulisel püügil võib teatud mõju olla ka Eesti väikejärvedes. Töö tulemusena selgus, et Esimese eluaasta lõpuks kasvab ahven Eesti väikejärvede valimis hinnanguliselt keskmiselt 5,8 cm pikkuseks, järgmisel aastal lisandub pikkusele keskmiselt 3,5 cm, kolmandal 3,2 cm ning igal järgneval aastal veel paari millimeetri võrra vähem. Esimesel kolmel eluaastal on kiireim ahvena kasv semidüstroofsetes järvedes ja aeglaseim liigtoitelises järves. Kiirelt süveneva kaldaga orujärved paistsid silma eelkõige ahvenate pikema elueaga. Nii püüti 13 aastased isendid Viljandi järvest ja Soodla järvest Üksiku ahvena pikkuskasvu Eesti väikejärvede valimis kirjeldab pigem sirgjoon ja kasv pidurdub st. muutub kõverjooneks saakloomade puudumisel. Nii pidurdus ahvena pikkuskasv 3.-4. eluaasta vahel Uljaste järves, 5.-6. eluaasta vahel Kahala järves ja 8.-9. eluaasta vahel Kaisma järves, 11.-12. eluaasta vahel Viljandi järves ja 12.-13. eluaasta vahel Soodla veehoidlas. Kaarna ja Kavadi järves oli ahvenate pikkuskasv ühtlik kuni väljapüügini (vanim isend 10 aastane). Kalendriaastate võrdluses kõikus erinevus ahvena hinnangulises keskmises juurdekasvus 0,5 cm piires. Eesti väikejärvede valimis oli emane ahven samas vanusklassis keskmiselt 3,2 mm pikem kui isane ahven. Vanimad isendid valimis olid emased ahvenad. Kokkuvõtlikult võib uuritud materjali põhjal järeldada, et ahvenate kasv Eesti väikejärvedes sõltub nii liigisisesest ja liikidevahelisest konkurentsist, mille olulisust on mainitud ka kirjanduses (Horppila et.al., 2010; Frankiewicz, 2012), kui ka konkreetse järve iseärasutest tingitud teguritest, mille olulisust on samuti varasemate kirjandusallikate põhjal mainitud (Ristkok, 1974; Tolonen, 2003; Horppila et.al., 2010, Estlander et.al., 2010).Kirje Harrastusliku ahvenapüügi efektiivsus Saaremaa järvedel(2015) Urbanik, Sten; Krause, Teet (juhendaja)Ahven on meie harrastuspüüdjate poolt püütavate kalaliikide hulgas populaarsemaid ja ka oma levikult on ta koos haugiga meie sagedamini kohatavaid mageveekalu. Arvatakse, et hobikalameeste arv ulatub Eestis erinevatel hinnangutel kas 63 000 või isegi 306 000 püüdjani. Selline intensiivne ühele liigile suunatud püük võib tulevikus ohustada meie ahvenavarusid. Töö eesmärgiks on hinnata harrastuskalapüügi mõju ahvenavarudele. Välitööd toimusid 2014.a neljal Saaremaa järvel, kus paralleelselt püüti õhtul ja hommikul spinninguga kasutades erinevaid lante ja samaaegselt püüti ka nakkevõrkudega kasutades erinevaid silmasuurusi, et tabada võimalikult erinevas vanuses isendeid. Parimad ahvenasaagid saadi Suurlahest ja Karujärvest, samas suurimad isendid püüti Laialepa lahest. Järise järv osutus kalavaeseks, seda võimendas ka väga madal veeseis 2014.a suvel. Nakkevõrkudega tabati ligikaudu 3 korda rohkem ahvenaid kui spinninguga, samuti olid spinninguga püüdes saagid ebastabiilsemad. Katsepüükidel selgus, et olenemata veekogust püütakse spinninguga täiskasvanud ahvenaid alates 17 cm ning seejuures ei tabata väiksemaid kalu ning seeläbi ei ohustata noorkalu. Samas ei saa spinninguga üldjoontes kätte ka üldiselt harvemini esinevaid suuremaid emaskalu, kellel pikkust üle 34 cm ja kehamassiks vähemalt 500 g ning kes on kõrge absoluutse viljakusega ja tagavad ahvenakarjale juurdekasvu ja järjepidevuse. Tulemused kinnitavad, et mõõdukas ahvenate püük spinninguga väikejärvedes on jätkusuutlik ja ei ohusta nende ihtüotsönoose.Kirje Haugi kasvust ja toitumisest Eesti väikejärvedes(2012) Urbanik, Sten; Krause, Teet (juhendaja)Haug on põhjapoolkera magevetes enamlevinud röövkala, kes ka Eesti sisevetes ja riimvees oluline püügikala. Harrastuskalastajad ja kutselised kalamehed püüavad meeleldi haugi ja aastane saak ulatub väikejärvedes 2,3 t, üldse aga 300 t. Haugi kasvu on meil uuritud suuremates järvedes, kuid vähem on teada sellest väikejärvedes. Käesolevas töös kasutati andmestikku, mis koguti teaduslike katsepüükidega 2008-2011 aastal. Haugid püüti 57 järvest üle Eesti nakkevõrkudega juulist novembrini. Püütud kaladel – 269 haugil- tehti toiduanalüüs, määrati sugu ja koguti laboris vanuse määramiseks sõlgluud – cleithrum. Kalad grupeeriti vanuse ja soo alusel, leiti kasvuparameetid. Haugid olid valimis esindatud soolises vahekorras 1:1, vanuses samasuvisest 12 aastaseni. Vanim isane kala oli 7 aastane. Vaid 39,8 % tabatud haugidest olid toitunud . Haug sööb meil valdavalt kala, teiste loomarühmade osakaal toidus on 8.2 %. Selgrootuid süüakse harva, peamiselt kiilivastseid , mõnikord samasuviseid vähkisid. Kalaliike leiti väikejärvedest püütud haugi toidus 10, neist mandri Eestis olid põhitoiduks ahven ja särg. Lõuna-Eestis eutroofsetes vetes oli toiduspektris esindatud märkimisväärselt kiiska ja viidikat, mõnes Põhja-Eesti oligotroofses järves söödi ka mudamaimu. Oluliselt erinesid haugi toiduobjektid Lääne-Eesti ja saarte püükides, kus põhitoiduks on hõbekoger. Haug väldib merega ühenduses olevates rannikujärvedes tavaliselt arvuka ogaliku neelamist. Toiduanalüüs näitas, et haug ei toitu kõrge kehaga kalaliikidest – roosärjest ja nurust, kuigi elutseb järves samas biotoobis. Kannibalismi juhtumeid on üksikuid ( 4 % uuritud magudest) ja sel puhul langevad vanemate haugide saagiks samasuvised. Vanusrühmade kasvuparameetrid näitavad, et noorkalade hulgas kasvavad isased emasloomadest kiiremini, aga hiljem suguküpsuse saabudes olukord muutub ning emased kasvavad vanemaks ja suuremaks. Paljudes siseveekogudes on haugipopulatsioonides valitsevad esmakordselt kudevad või ainult korra kudenud 4- 6 aastaste vanusrühmad, vanemate kalade osakaal on alla 10%. Selline seisund nõuab tugeva püügisurve korral püügieeskirjadest ranget kinnipidamist.Kirje Kalade leviku mosaiiksus Vooremaa sügavates järvedes(2015) Krasikov, Andrus; Krause, Teet (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata noodapüügil tabatud kalade saakide alusel kalaliikide jagunemist veekogusiseselt erinevate piirkondade vahel püügisessiooni vältel (kevadest sügiseni) kahes suures ja sügavas Vooremaa järves – Saadjärves ja Kuremaa järves. Uurimistöös kasutatud materjali püük toimus projekti „Sisevete kalavarude hindamise metoodika täiustamine“ käigus 2014.a. aprillist novembrini. Uurimiseks vajalik materjal püüti noodaparvel peenesilmalise noodaga, mille silmasuurus on päras 6 mm ja mille ühe noodatõmbe pindalaks veekogus on ligikaudu ühe hektari suurune ala. Töös on kasutatud kalaliikide kogukaalusid (TW). Arvutused ja graafilised diagrammid on tehtud MS Exceli programmis. Uurimusalused järved on jaotatud tinglikult piirkondadeks (Kuremaa kaheks ja Saadjärv kolmeks), lisaks jaotuvad mõlemad järved litoraali ja pelagiaali sügavusalaks, mille alusel toimus tulemuste võrdlemine. Analüüs hõlmas mõlemas järves arvukamalt tabatud kalaliike – ahvenat, haugi, särge, latikat, linaskit ja viidikat. Tulemuste analüüsimisel on välja on jäänud siiglased, angerjas ja kiisk, kelle arvukus saagis oli madal või kes asustavad järves sügavamaid alasid, mis jäävad nooda püügialast välja. Käesoleva töö andmestikku saab kasutada nii kutselise kui ka harrastusliku kalapüügi planeerimisel uuritud järvedes ja töös analüüsitud kalade levikut uurimisaluste veekogude piirides saab võtta aluseks juhul, kui tulevikus viiakse läbi korduspüügid kasutades sama metoodikat.Kirje Kalastiku hindamine Eesti läänesaarte väikejärvedes seire võrkude saakide alusel(Eesti Maaülikool, 2025) Järsk, Karel; Krause, Teet (juhendaja); Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolVäikejärvede uuringutel kasutatakse kalakoosluste seirel ja varude hindamisel tavapäraselt Norden tüüpi mitmeosalisi nakkevõrke. Käesolevas töös uuriti välitöödel sisevetes kalastikku Norden tüüpi võrkudele lisaks esmakordselt ka Lundgren tüüpi seirevõrkudega. Töö eesmärgiks oli hinnata kas veekogus samaaegselt erineva võrgutüübiga püüdes ilmnevad saakides erinevused ja kui see nii on, siis milles need sel juhul avalduvad. Kalad püüti 6 Saaremaa ja 1 Hiiumaa järvel augustis ja septembris 2024.a. Järvedest tabati 1045 isendit 12 erinevast liigist. Liigirikkamates järvedes oli seirevõrkudes 9 kalaliiki. Kõikidest järvedest püüti ahvenat ja kiiska. Karpkalalastest olid püünistes sagedamini särg ja roosärg. Ahven oli ainus liik keda püüti alati mõlema nakkevõrgu tüübiga. Haugi tabati vastupidi vaid Lundgren tüüpi võrkudega neljast järvest. Väiksemate kehamõõtmetega kalaliikidest, keda paremini püüavad Norden seirevõrgud on märkimisväärne kiisa kõrgem arvukus Karujärves ja viidika rohke arvukus Kirikulahes. Saakkalade isendite arv nakkevõrgus (NPUE) oli suurim Undu lahes ja Järise järves, kui nendega püüti kuni 144 kala. Püügi tulemustest ei ilmnenud kindlat seaduspärasust, mis viitaks kahe erineva seirevõrgu puhul püügi efektiivsuses ühe kindla tüübi eelist teise suhtes. Saakkalade isendite mass nakkevõrgus (WPUE) oli suurem Lundgren tüüpi võrkudes, kui Mullutu lahest ja Järise järvest püüti nendega üle 10 kg kala võrgu kohta ning Lundgren tüüpi võrgu saak ületas Norden tüüpi võrgu saagi mitmekordselt. Analüüsides seirevõrkudega püütud kalasaakide kaalu, selgub, et suurima saagi püüavad küll sageli Lundgern tüüpi võrgud, kui see ei ole absoluutne. Saakide võrdlemine näitab, et nooremate kalade kõrge arvukus annab Norden tüüpi seirevõrguga püüdes suurema saagi. Lundgren tüüpi võrgu saak oleneb sellest kui palju satub püünisesse linaskit, kokre, hõbekokre ja haugi. Katsepüükide tulemused kahe erinevat tüüpi mitmeosalise seirevõrguga püüdes näitavad, et veekogudel võiks tulevikuski neid korraga kasutada kalakoosluste uurimisel. Eriti ahvenlaste puhul. Lisaandmed võimaldavad anda täpsemaid hinnangud populatsioonide kohta kalapüügi korraldamises.Kirje Keeri järve kalapüügist lähiajaloos(2015) Šults, Tarvo; Krause, Teet (juhendaja)Bakalaureusetöö eesmärgiks oli hinnata Keeri järve kalavarude (ahvena ja haugi) arvukust seisundit ning kuidas kutseline ja harrastuspüük võib seda mõjutada. Töös kasutati kalastajate püügipäevikuid, samuti kutselise kaluri viimasteaastate püügistatistikat. Töö käigus viis töö autor järve külastanud kalastajate seas läbi ankeetküsitluse, aastati on jälgitud talveperioodil autodega järvele kalastama tulnute dünaamikat, mille käigus uuriti võimalikku järve püügisurve kasvu. Selgus, et järvel läbi viidud seire uuringute tulemusena on aastate jooksul järve olukord oluliselt halvenenud, 2012.a. Eesti väikejärvede seire uuringu käigus hinnati vastavalt VRD nõuetele Keeri järve seisundit kesiseks. Katsepüükide kokkuvõtteks leiti, et: 1. ahvenlaste osakaalu iseloomustavad näitajad olid keskmisest madalamad, vaatamata püütud suurtele isenditele. 2. Lepiskalade osakaalu hindavad näitajad viitasid röövkalade nappusele. 3. Keeri järve veekvaliteedi ja elukoha hinnang oli väga hea, ahvenlaste osakaalu arvestavalt oli järve seisund halb ja karplaste arvukuse alusel oli järve seisund kesine. Kutselise püügi osakaal aastate lõikes on püsinud stabiilsena, röövkalade püügikogused ulatuvad ligikaudu 150 kg aastas. Samas on kiiresti kasvanud harrastuskalapüügi osakaal, Tartu linna lähedus on jõudsalt kasvatanud siin kalastada soovivate kalameeste arvu, viimesel kolmel talipüügihooajal on Keeri järve külastanud üle 4000 kalamehe. Läbiviidud küsitlusesest selgus, et enamus järve külastanud kalamehi, kes järve külastavad elavad Tartu linna läheduses, kuid järv on tuntud üle Eesti ning tullakse isegi välismaalt sooviga püüda röövkalu, Kalameeste püügipävkutest selgus, et kõige rohkem kalamehi käib kalal jaanuaris, veebruaris ja kõige paremad saagid olid aastatel 2010-2012.Kirje Koha (Sander lucioperca L.) arvukuse muutused Peipsi järve ja Võrtsjärve näitel(2015) Randoja, Kärt; Sandberg, Sander (juhendaja); Krause, Teet (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks oli hinnata koha (Sander lucioperca L.) arvukuse muutusi Peipsi järves ning Võrtsjärves. Antud eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisülesanded, mille käigus anti ülevaade koha bioloogiast ja talle sobivatest elupaikadest, toodi välja koha arvukust määravad olulisemad tegurid ning analüüsiti kutselise püügi mõju kohapopulatsioonile. Samuti andis käesolev töö ülevaate meetmetest (seadusandlikud piirangud ning regulatsioonid), mida on rakendatud, et tagada elujõulise ja jätkusuutliku kohapopulatsiooni säilimine Eesti suurjärvedes. Käesolev töö keskendus kahele kõige olulisemale kohajärvele Eestis, milleks on Peipsi järv ning Võrtsjärv. Viimaste aastate uuringud Peipsi järves ja Võrtsjärves on näidanud, et mõlemas veekogus on palju 0+ vanuses kohasid, kuid enam kui pooled neist hukkuvad esimesel talvel ning sellele järgneval kevadel. Siinkohal on tegemist loodusliku suremusega ning üheks selle peamiseks põhjuseks on sobiva toidubaasi puudumine või selle vähesus. Probleem seisneb selles, et peipsi tindi (Osmerus eperlanus L.) arvukus on langenud alates 2006. aastast ja seetõttu viibib koha üleminek planktontoidult röövtoidule, mis omakorda tingib koha aeglasema kasvu. Kokkuvõtlikult võib öelda, et koha arvukus on seotud sobivate keskkonnatingimustega, sobiva toidubaasi olemasoluga, kalapüügi intensiivsusega ning kalapüügile ja püügivahenditele kehtestatud nõuete ning regulatsioonidega. 2014. aasta seisuga on kohavarude seisund Eesti suurjärvedes hüdrobioloogide hinnangul rahuldavKirje Linaski (Tinca tinca L.) kasvuparameetrid madalaveelistes Eesti järvedes(2014) Sandberg, Sander; Krause, Teet (juhendaja)Käesoleva töö põhieesmärgiks oli kirjeldada linaski (Tinca tinca L.) kasvuparameetreid madalaveelistes Eesti järvedes. Lisaks sellele uuriti linaskite vanuselist koosseisu ning vanusrühmade osakaalu koosluses. Uurimisalusteks järvedeks oli Endla järv, Linnulaht ja Suurlaht. Uurimisaluste järvede vahel võrreldi pikkuse-kaalu suhteid ning soolise osakaalu suhet. Töö eesmärgid püstitati sellepärast, et Eestis ei ole linaski kasvuparameetrite uuringuid viimastel aastakümnetel tehtud. Töös uuritud kalad koguti 2013. aastal välitöödel Eesti väikejärvede kalastiku seireprojekti käigus. Linaskite püüdmiseks kasutati teadusotstarbelisi sektsioonvõrke, mis kuuluvad Euroopa standardi EVS-EN 14757:2005 alla. Linaskitel mõõdeti välitööde käigus standardpikkus (SL) ning täispikkus (TL) 1 mm täpsusega. Linaskid kaaluti 0,1 g täpsusega ning määrati sugu. Linaski vanus määrati 2005. aastal kinnitatud Euroopa järvede kalastiku seiremetoodika alusel. Vanuse määramine toimus linaski lõpuskaaneluult (operculum) aastaringide alusel. Töös kasutati 69 linaskit, mille alusel arvutati linaskite igaastased juurdekasvud ning hinnati kasvukiirust. Uurimistöö eesmärgid täideti täies mahus ja hüpoteesid võeti vastu. Uurimisaluste järvede vanuseline koosseis koosnes peamiselt 8-15 aastastest linaskitest. Vanuselises osakaalus domineerisid 11 aastased linaskid ehk 2002. aastakäigu linaskid. Linaski sugupoolte osakaal oli uurimisalustes järvedes 1,2:1 emaste kasuks. Kasvukiirused varieerusid järvede siseselt ning sugupoolte vahel. Leiti, et Endla järve linaskid kasvavad kiiremini kui Saaremaa järvede linaskid ning sugupoolte osas saavutasid emased linaskid kasvus eelise. Võrreldes seni avaldatud linaskite kasvuparameetrite andmeid võib käesoleva töö raames väita, et linask kasvab seni kirjeldatust aeglasemalt. Kokkuvõttes võib öelda, et linaski kasvuparameetrid sõltuvad järvede iseärasustest, keskkonnatingimustest ning liikidevahelisest konkurentsist. Selleks, et kinnitada antud töös välja toodud tulemusi oleks vajalikud linaski populatsioonide ja nende kasvukiiruste edasised mahukamad uuringud, mis põhineks erinevatel järvedel ning suuremal andmestikul.Kirje Nakkevõrkudega harrastuslik kalapüük Eesti väikejärvedes(Eesti Maaülikool, 2023) Järvsoo, Erki; Krause, Teet (juhendaja)Kalapüüki praktiseeritakse mitmetel erinevatel viisidel, küll aga pole erisugused meetodid identselt efektiivsed. Nakkevõrgupüügi osakaal on vähenenud, kuigi põhjuseid on mitmeid, võivad olulist rolli mängida ka ilmastikuolud. Antud valdkonda on vähe uuritud ning sellest tulenevalt seati töö eesmärgiks hinnata kahte klimaatiliselt erinevat aastat nakkevõrgupüügi alusel. Kasutatud sai aastate 2020 ja 2021 püügistatistikat. Andmetest lähtudes tehti analüüse kuue kalaliigi põhjal, selgitades välja, et millisel aastal olid püügitulemused suuremad. Statistilised arvutused viidi läbi R-statistika abil. Tulemused näitasid, et 2020. aastal oli saak nakkevõrkudega püüdes ligikaudu 900 kg suurem kui 2021. aastal. R- statistikat rakendades selgus, et märkimisväärseid erinevusi ei esinenud. Keskmiste tulemuste poolest varieerus ainult koha väljapüük, aastal 2020 oli see suurem kui 2021. aastal, t-test andis erinevuseks, p=0,018. Eraldi järvi uurides tulid diferentsid Aheru järves ahvena kogustes (p=0,04) ja koha kogustes (0<0,001). Minimaalne erinevus oli ka Tamula järve koha väljapüügis, kus tulemuseks tuli p=0,07. Põhjusteks miks püügikogused mingil määral olid 2021. aastal väiksemad, võisid seisneda nii klimaatilistes muutustes kui ka püügi väiksemas kestvusajas, võrreldes 2020. aastaga tulemustega.Kirje Ogaliku (Gasterosteus aculeatus) arvukus Läänemeres aastatel 2016-2021(Eesti Maaülikool, 2022) Kaup, Taavi; Sepp, Elor (juhendaja); Krause, Teet (juhendaja)Viimasel aastakümnel on Läänemeres ogaliku arvukus märgatavalt tõusnud. Eesti merealal paiknevate ogalikuvarude paiknemise ja dünaamika kohta on vähe teada. Töö eesmärgiks on anda hinnang ogaliku arvukusele ja paiknemiseks Eesti merealadel ning võrrelda saadud arvukuse näitajaid teiste Läänemere piirkondadega ja välja tuua peamised oletatavad põhjused. Uurimisel kasutatud andmed pärinevad Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud iga-aastasest pelaagiliste kalavarude uuringust Eesti merealal. Tulemustes selgub, et aastate lõikes on ogaliku arvukus väga muutlik. Kõige kõrgem arvukus oli 2016. aastal, mil ogaliku arvukus ulatus 13 miljardi isendini. Madalaimat arvukust täheldati 2018. aastal, siis jäi arv 1,4 miljardi lähedusse. Keskmiseks arvukuseks ühes vaatlusruudus oli 0,55 miljardit isendit. Võrreldes muude Läänemere piirkondadega on Gotlandi saart ümbritseva mereala ogaliku arvukus ligikaudu viis korda suurem. Läänemere lõunaosas elab ogalikku vähem kui Eestis ning Põhjalahe arvukus on sarnane Eesti omaga. Peamiste ogaliku arvukust mõjutavate teguritena võib välja tuua röövkalade madala arvukuse, merevee keskmise temperatuuri tõusu ning Läänemere kõrge eutrofeerumise taseme.Kirje Saaremaa Karujärve roosärje (Scardinius erythrophthalmus L.) kasvust ning tema osa kalastikus(2015) Rääbis, Kelli; Krause, Teet (juhendaja)Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on kirjeldada Saaremaa Karujärve kalastikku ja roosärje kasvuparameetreid. Roosärge peetakse tööstuslikult vähetähtsaks kalaks, seega teadusliku uurimisobjektina ei paku ta suurt huvi kuna roosärg on inimese toidulaual vähetähtsusetu oma madala toiteväärtuse tõttu. Kuid inimesele suhteliselt vähetähtis kala võib mängida olulist rolli Eesti ühe ainsa taimtoidulise kalana ning rõõvkaladele toiduobjektina. Töös antakse ülevaade roosärje levikule, bioloogiale ja elutegevusele. Töös võetakse kokku aastate 2002, 2008 ja 2014 katsepüügi käigus kogutud andmed ning antakse ülevaade Karujärve olemasolevast kalastiku liigilisest koosseisust, milles vaadeldakse roosärjele toidu/elupaiga konkurentsi pakkuvaid liike ning ka roosärge toiduks tarbivaid liike. Katsepüügil uurimismeetod on ühtne Euroopa standardne püügimetoodika EVS-EN 14757:2005 nõudest ”Water quality – sampling of fish with multi-mesh gillnets“. Seirepüügil kasutati teadusotstarbelisi mitmesektsioonilisi Nordic tüüpi nakkevõrke. Roosärje juurdekasvu arvutamiseks mõõdeti soomustel aastaringide vahed ning arvutati valemi abil isendite iga-aastased juurdekasvud. Pikkuse tagasiarvutamiseks mingis kindlas vanuses kasutatakse R. Lee valem valemit: Tln = Tlx(Rn/R) (Chugunova, 1959). Olulisemateks tulemusteks oli Saaremaa Karujärve roosärje pikkuse kasvutempo ning kaalu kasvutempo eripärad. Roosärje kasvutempo on kõige kiirem esimesel eluaastal ning aeglustub vanuses 11+. Töö autori andmete põhjal asendub pikkuskasv Saaremaa Karujärves kaalkasvuga vanuses 10+.Kirje Särje (Rutilus rutilus L.) kasvuparameetrid Otepää ümbruse järvedes(2014) Raig, Reelika; Krause, Teet (juhendaja)Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on hinnata kasvuparameetrid Otepää ümbruse veekogudes, mis erinevad oma morfomeetria ja Vee Raamdirektiivi klassifikatsiooni tüübi poolest. Möödunud suvel koguti katsepüükidega 10 väikejärvel kõigi püütud särgede hulgast iga järve särjekooslust iseloomustav valim, 25 isendit. Soomustelt määrati kalade vanus ja tagasiarvutuste teel iga-aastane juurdekasv. Samuti leiti saakide WPUE, särje osakaal kogu kalastiku suhtes ning domineerivad vanuserühmad populatsioonides. Selgus, et nakkevõrkude saakides oli järvedes 4-8 kalaliiki, neist levinumad särg ja ahven. Särg on kaalukaim kalaliik kaheksas järves kümnest, vaid Jaanuse ja Tornijärves on ahven arvukam. Otepää järvede kalastikus puudub uuritud järvede saakide alusel nurg ja viidikas, seega peamine konkurent lepiskalade hulgas särjele on latikas. Nakkevõrgu saakide alusel võib kalastiku mass võrgu kohta (WPUE) erineda kuni 10 korda kesise saagikusega Kärnjärves ja kõrge saagikusega Nüpli järve saakides. Särje kasvukiiruses erinevate järvede vahel ilmnesid mõningad iseärasused. Särg kasvab kiire kasvutempoga Nüpli ja Mõrtsuka järves, olles aastasena kuni 5 cm pikk. Neis järvedes kasvutempo ei rauge ja ka vanemad särjed edestavad oma liigikaaslasi tesites järvedes. Pülme ja Tronijärves elab aeglasekasvuline särg. Esimese eluaasta keskmine pikkus jääb neil alla 4 cm ja mahajäämus kiirekasvuliste järvede isenditest süveneb aastate jooksul. Mõnedes järvedes toimuvad kasvutempos muutused, mille olemust on keeruline üheselt seletada. Kärnjärves on särje noorkalad esimestel eluaastatel aeglasekasvulised, kuid suguküpsuse saabudes nende kasvukiirus suureneb järsult. Ahvena kui dominantliigina Jaanuse järves on aastased särjed kiirekasvulised, aga teisel aastal nende kasvutempo pidurdub. Oletatavalt määrab Otepää järvede kasvukiiruse toidukonkurents latikaga. Kuigi särjele sobivad elupaigana VRD- 2 tüüpi järved ei leitud kasvukiirustes olulisi erinevusi, kui neid võrreldi VRD- 3 ja VRD- 5 klassi kuuluvate veekogude särgede kasvukiirustega. Otepää Pühajärves elutsevad kõige vanemaealised särjed. Nende kasvutempo on keskmine ja vanimate kalade vanus ulatub 15 aastani.Kirje Väikejärvede kalakoosluste hindamine veonoodaga püükide alusel(2015) Ott, Magnus; Krause, Teet (juhendaja)Kalandus on jätkusuutlik vaid sellisel juhul, kui püügikoormus on mõõdukas ja ei ohustada kalavarusid ülepüügiga ning on järjepidevalt tekkinud uued erinevate kalaliikide põlvkonnad, kes suguküpseks saades tulevad täismõõdulistena püükidesse. Selleks on vaja järjest täpsemini hinnata kalavarude seisundit. Ehkki sisevetes on kutseline kalapüük marginaliseerumas ja toimub vaid paarikümnes suuremas väikejärves, siis samas laieneb hoogsalt harrastuskalapüük, mis aga rohkem fokuseerunud ahvena ja haugi püügile, jättes lepiskalad tahaplaanile. Kalastiku uuringud on klassikaliselt toimunud nakkevõrkudega ja aastatega on välja kujunenud oma metoodika, millel on ka puudusi. Tavaliselt on raskemini nakkevõrkudega tabatavate liikide (haugi ja latika) arvukus alahinnatud. Käesolev uurimus annab ülevaate 2014.a kevadest kuni sügiseni neljal Eesti väikejärvel toimunud esmakordselt siin rakendatud veonooda katsepüükidest. Saadjärv, Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järv on olulised püügiveekogud, kus paralleelselt toimub nii kutseline kalapüük kui ka harrastuskalapüük. Kuremaal ja Saadjärvel püüavad kala ka allveekütid. Käesoleva magistritöö eesmärkideks on veonooda katsepüükide alusel hinnata nende järvede kalastiku liigilist mitmekesisust, võrrelda kalade arvukuse sesoonseid muutusi järvede erineva sügavusega püügipiirkondades ja võrrelda veonooda saake kutseliste kalapüüdjate ning samaaegselt toimunud mõrrapüükide saakidega. Töö eesmärkide täitmiseks püstitati kaks hüpoteesi: Kalastiku 1iigiline mitmekesisus uuritavatel järvedel on erinev ja kalade ja nende liikide arvukus litoraalivööndis sõltub aastaajast. Noodapüügi saakide analüüs näitab, et püütavate liikide arv sõltub järve pindalast ja tema sügavusest ning saagid muutuvad aastaringselt, kusjuures suvel on paremini tabatavad särg ja latikas ning angerjas. Röövkaladest liigub kaldavööndi ja avavee vahel kõige enam ahven. Haug on Saadjärves kaldaäärsel aladel hästi püütav kogu püügiperioodil ja suvel liigub ka sügavamale veekihti. Teistes noodapüügiveekogudes sellist seaduspärasust ei täheldatud.