Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Krause, Teet" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5
  • Pisipilt
    Kirje
    Kliimamuutuste mõju uuring Eesti väikejärvedele
    (2020) Ott, Ingmar; Laarmaa, Ronald; Maileht, Kairi; Timm, Henn; Lehtpuu, Maili; Krause, Teet; Palm, Anu; Meesak, Eva; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Ilmastikumuutused on väga laiahaardelised ja mõjutavad kõiki Maa ökosüsteeme. Ühe põhilise kasvuhoonegaasi, süsihappegaasi (CO2), kontsentratsioon võib 2050. aastateks kahekordistuda, ületades 700 ppm (George 2010) ning IPCC (Intergovernmental Panel of Climate Change 2018) andmetel võib selle sajandi lõpuks õhutemperatuur tõusta kuni 7 kraadi (Nõges, Nõges 2011), mis tähendab olulist survet nii maismaa kui ka vee ökosüsteemidele. Riigid seisavad silmitsi üha enam süvenevate probleemidega, kus kliimasurve ühelt poolt muudab kvaliteedinäitajate dünaamikaid ja teisalt raskendab veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamist. Mitmete stressorite koosmõju mõjutab tugevalt magevee ökosüsteeme, see kandub edasi toiduahela kaudu, mõjutades otseselt ökosüsteemi funktsioneerimist, dünaamikat ja struktuuri (Li et al. 2019). Eesti järvi on uuritud üle saja aasta, mis sobiks kliimast tingitud muutuste jälgimiseks ja selgitamiseks. Paraku tuleb aru saada, et järjepidevat aegrida uuringuandmetest saaks koostada ehk meie suurjärvede kohta. Pikem aegrida on ka Ülemiste kohta. Selle järve haldamine on erafirma käes ja andmete kasutamine teatavate piirangutega. Hiljuti valmis meie asutuse poolt tehtud Ülemiste järve käsitlev uurimus („Ülemiste järve limnoloogiline eksperthinnang“), mis sobib hästi antud projekti konteksti ja soovitame sellekohaseid tulemusi küsida aktsiaseltsilt Tallinna Vesi. Enamuse väikejärvede kohta on andmeid küll üsna varajasest ajast, st inventuurides möödunud sajandi 1920ndaist ja 1930ndaist, kuid enamasti on andmeid vaid ühekordsetest vaatlustest kasvuperioodil. Põhjalikke kompleksseid uuringuid tehti alates 1951. aastast, kuid taas uuriti erinevatel aastatel erinevaid järvi ja enamasti korra suvel. Väikejärvede püsivaatlusi alustati alles 1992. aastal hüdrobioloogilise seire käigus. Tollest ajast on siiani pidevas uurimises ainult kuus järve. Sellises olukorras saame teha ülevaateid suhteliselt lühikese aja jooksul ja väheste järvede kohta. See tähendab, et pigem saame käsitleda ilma mõju veekogudele ja saame esitada ekspertarvamusi kliima mõju kohta. Hindasime kliima ja ilma mõju kuue erineva väikejärve keemilise ja bioloogilise seisundi kujunemisele kasutades väikejärvede hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise varasemate uuringute raames kogutud andmeid ja uurimistulemusi. Järvede füüsikalis-keemiliste parameetrite ja elustiku dünaamika muutuste selgitamiseks kasutati väikejärvede hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire käigus kogutud andmeid ja eksperthinnanguid. Ilmastiku mõju hindamiseks kasutati Riigi Ilmateenistuse ajaloolisi andmeid õhutemperatuuri ja sademete kohta. Peamised küsimused, millele püüdsime vastust leida: - Millised on kliima ja ilma muutumise (keskmine õhutemperatuur, sademed ja neist tulenevad näitajad) otsesed ja kaudsed mõjud väikejärve ökosüsteemi funktsioneerimisele? - Muutuste ja põhjuste selgitamine ning tulevikustsenaariumite kirjeldamine. - Ettepanekute tegemine väikejärvede seisundi säilitamiseks. Võimalusel tehakse prognoose järvede kliimamuutustega kohanemiseks.
  • Pisipilt
    Kirje
    Kurepalu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang
    (Eesti Maaülikool, 2014) Ott, Ingmar; Timm, Henn; Tammert, Helen; Saar, Katrin; Laarmaa, Ronald; Lehtpuu, Maili; Krause, Teet; Palm, Anu; Sepp, Margot; Ott, Katrin; Haberman, Elle-Juta; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus. Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut, toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Kurepalu paisjärv on tehisveekogu, pindalalt (13,7 ha) ja mahult väike, veevahetus intensiivne, seepärast koguti setteproove kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Kurepalu paisjärve varem uurinud. Seepärast on suurt rõhku pööratud inventuurile. Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames uuritakse paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile. Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused. Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman.
  • Pisipilt
    Kirje
    Model-based decomposition of environmental, spatial and species-interaction effects on the community structure of common fish species in 772 European lakes
    (Wiley, 2021) Mehner, Thomas; Argillier, Christine; Hesthagen, Trygve; Holmgren, Kerstin; Jeppesen, Erik; Kelly, Fiona; Krause, Teet; Olin, Mikko; Volta, Pietro; Winfield, Ian J.; Brucet, Sandra
    Aim: We tested whether there is a strong effect of species interactions on assembly of local lake fish communities, in addition to environmental filters and dispersal. Location: Seven hundred and seventy-two European lakes and reservoirs. Time period: 1993–2012. Major taxa studied: Nineteen species of freshwater fishes. Methods: We applied a latent variable approach using Bayesian Markov chain Monte Carlo algorithms (R package “BORAL”). We compared the contributions of six environmental predictors and the spatial organization of 772 European lakes in 209 river basins on the presence/absence of the 19 most frequent fish species and on the biomass and mean mass of the six dominant species. We inspected the residual correlation matrix for positive and negative correlations between species. Results: Environmental (50%) and spatial (10%) predictors contributed to the presence/absence assembly of lake fish communities, whereas lake size and productivity contributed strongly to the biomass and mean mass structures. We found highly significant negative correlations between predator and prey fish species pairs in the presence/absence, biomass and mean mass datasets. There were more significantly positive than negative correlations between species pairs in all three datasets. In addition, unmeasured abiotic predictors might explain some of the correlations between species. Main conclusions: Strong effects of species interactions on assembly of lake fish communities are very likely. We admit that our approach is of a correlational nature and does not generate mechanistic evidence that interactions strongly shape fish community structures; however, the results fit with present knowledge about the interactions between the most frequent fish species in European lakes and they support the assumption that, in particular, the mean masses of fish species in lakes are modified by species interactions.
  • Pisipilt
    Kirje
    Roiu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang
    (Eesti Maaülikool, 2014) Ott, Ingmar; Timm, Henn; Tammert, Helen; Saar, Katrin; Laarmaa, Ronald; Lehtpuu, Maili; Krause, Teet; Palm, Anu; Sepp, Margot; Ott, Katrin; Haberman, Elle-Juta; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus
    Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus. Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut, toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Roiu paisjärv on tehisveekogu, pindalalt (5,5 ha) ja mahult väike. Seepärast koguti setteproove kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Roiu paisjärve varem uurinud. Seepärast on suurt rõhku pööratud inventuurile. Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames uuritakse kõiki paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile. Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused. Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman.
  • Pisipilt
    Kirje
    Sisevete kalavaru hindamise metoodika täiustamine : välitööde, katsepüükide ja tulemuste aruanne
    (Eesti Maaülikool, 2015) Krause, Teet
    Kalastikku on Eesti väikejärvedes läbi aegade peetud oluliseks elustiku osaks. Ülestähendused kalastiku kohta on olnud pigem praktilist laadi – kui palju määrata kalameestele püügitasusid või kui palju ja millist liiki kalu on järvedesse asustatud. Väikejärvede kalastiku kohta on pigem ülevaatlikke kooslust kirjeldavaid töid koostatud ka eelmise sajandi teisel poolel. Nende tööde aluseks on olnud järve läheduses elavate kalameeste küsitlus ja paaritunnine päevane võrgupüük. Eelmise sajandi viimasest kümnendist alates on esmalt Kalakapitali ja hiljem Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna tellimusel koostatud ülevaateid väikejärvede kalastikust kasutades 12-tunnist õhtust-hommikuni katsepüüke erinevate võrkudega, lisaks ka teiste püügivahenditega nagu põhjaõnged ja väikest mõrda meenutavat, kuid pikema juhtaiata kadiskat. Püüki mitmepaneeliliste väikestest kuni suurte silmasuurusteni sisaldavaid (esmalt Lundgreni tüüpi ja hiljem Nordic-tüüpi) võrke on kalastikust ülevaate saamiseks rakendatud kaks aastakümmet. Mõnel järvel on paralleelselt tehtud ka katseid kalastikku hinnata päeval kasutatavate püügivahenditega nagu spinning, kuurits ja kaldanoot. Pikemaajalist ja ööpäevaringset kalastiku uurimist võimaldavad pigem passiivsed püügivahendid nagu võrk, mõrd ja põhjaõnged. Kalastiku hindamise metoodika pole senini käsitlenud kalastiku hindamisvahendina aktiivset päevast kalade paiknemist peegeldavat püünist. Käesolev töö täidabki lünga selles vallas ja annab ülevaate peenesilmalise veonooda rakendamisvõimalusest Eesti väikejärvede kalastiku uurimisel.