Sirvi Autor "Korjus, Henn (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 74

Alusmetsa katvus Kallisaare metsise püsielupaigas
(2015) Hallasoo, Andrus; Korjus, Henn (juhendaja)
Töö eesmärgiks on hinnata Järva maakonnas Türi vallas Rassi külas asuva Kallisaare metsise püsielupaiga alusmetsaga katvust. Selleks teostati püsielupaigas olevatel metsaeraldistel juhuslikult valitud 100 m2 suurustel ringproovitükkidel alusmetsa arvukuse ja proovitüki alusmetsaga katvuse määramine. Proovitükkidel loendati liigiti kokku kuni kahe meetri kõrgused alusmetsa puittaimed ja hinnati silmamõõduliselt, kui suure ala proovitükist loetud alusmets katab. Tööde käigus hinnati visuaalselt kraavituse mõju alusmetsa arvukusele ja katvusele ning vajadust puhastustöödeks. Töö käigus jõuti järeldustele, et metsise elupaigas ei ole oluline alusmetsas kasvava lehtpuu ja lehtpõõsa liigiline koosseis, vaid alusmetsa arvukus ja nende jaotumine (katvus) proovitüki ja eraldise suhtes. Püsielupaiga erinevatel eraldistel liikudes ja tähelepanekuid tehes jõuti järeldusele, et metsisele ei ole takistuseks mitte ainult alusmets, vaid ka kohati väga tihedalt kasvavad teise rinde ja kõrguses kahe meetri ja teise rinde vahele jäävad puud, mida tuleks välja raiuda. Sellised alusmetsast puhastamised, kõrguses kahe meetri ja teise rinde vahele jäävate puude väljaraie ei ole metsanduslikult kasumlik, kuid metsisele vajalik. Töös kasutatakse sellise raie kohta väljendit „looduskaitseline metsahooldus“ Töö tulemuseks tuvastati, et Kallisaare metsise püsielupaigas vajab looduskaitselist metsahooldust ligikaudu 66% püsielupaigast. Piiranguvööndist vajab looduskaitselist metsahooldust ligikaudu 66% ja sihtkaitsevööndist vajab looduskaitselist metsahooldust ligikaudu 67%. Metsaraietel on lähtutud metsanduslikust kasumist ja metsisele vajalikud elutingimused on teisejärgulised. Sellest lähtuvalt jõuti järeldusele, et metsise püsielupaigas tuleb raietele läheneda kompleksselt, lähtudes metsisele vajalikest tingimustest. Alusmetsa raieid tuleb teostada vastavalt vajadusele, tihedad alusmetsa raied jätavad raiutud võsa peenikeseks ja võimaldab raiuda madalamalt, tekitades sedasi metsisele vähem takistusi. Alusmetsa raie käigus tuleb jätta metsisele varjeks kasvama maapinna lähedaste okstega kuuski, neid võib olla arvukuselt gruppides palju, kuid vahetus läheduses peab olema lendu tõusmiseks ja muuks liiklemiseks piisavalt alusmetsast vaba ala. Kraavituse mõju on Kallisaare metsise püsielupaigas väike ja mõju alusmetsa arvukusele ja katvusele saab vähendada looduskaitselise metsahooldusega. Lähtudes metsise vajadustest, teostades looduskaitselist metsahooldust, paranevad metsise eluks vajalikud tingimused. Sellest tulenevalt võimaldame metsise kui liigi säilimise ja loome eelduse metsise arvukuse suurenemiseks.
AS Rait Tartu Puiduterminali koormuse analüüs
(Eesti Maaülikool, 2019) Paeküla, Marek; Korjus, Henn (juhendaja)
Järgnevas lõputöös on analüüsitud AS Rait Tartu Puiduterminali töökoormust, käsitledes igat tööprotsessi eraldi. Teemavalik tulenes autori isiklikust huvist Tartu puiduterminali lao koormuse vastu. Soov oli saada teada, kui suur on olnud muutus töökoormuses ja uurida, mis neid muutusi on põhjustanud. Lisaks teada saada, mida on see ettevõtte laotöös muutnud ja kuidas oleks võimalik töökoormuse kasvuga ettevõttes toime tulla. Töö on koostatud analüüsides AS Rait Tartu Puiduterminali laojuhataja kogutud andmeid aastatest 2014-2018. Töö koosneb neljast suuremast osast - esimeses kirjeldatakse ettevõtet ja tööprotsesse Tartu Puiduterminalis. Teises osas kirjeldatakse töö metoodikat ja kasutatud materjale. Kolmandas osas analüüsitakse ja tuuakse välja muutused töökoormuses. Töö neljandas osas leitakse põhjused miks on töökoormus muutunud ja kuidas töökoormuse kasv on mõjutanud ja muutnud igapäevast laotööd. Lisaks tuuakse välja ettepanekud tagamaks lao jätkusuutlikus. Töö viimases osas prognoositakse laokoormust aastaks 2020. Töö eesmärk on leida töökoormuse arvuline muutus, põhjused selleks ja ettepanekud, kuidas ettevõttel oleks parem töökoormuse kasvuga toime tulla. Tööd saavad kasutada laondusega tegelevad ettevõtted informatsiooni kogumiseks ja uute lahenduste leidmiseks laotöös.
Eesti erametsaomanike aktiivsuse hindamine küsitlusankeetide järgi
(Eesti Maaülikool, 2017) Konksi, Sven; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorraldus
Bakalaureusetöö eesmärk on hinnata Eesti erametsaomanike aktiivsust ja passiivsust, hinnata kolme erinevat küsitluse põhjal nende tulevikuplaane ning eelistusi metsamaade majandamisel. Töös on kasutatud kolme erineva küsitluse põhjal kogutud andmeid. Esimene küsitlus oli tehtud 2007. aastal. Teine ja kolmas 2011. aastal, kuid erinesid selle poolest, et teises küsitluses saadeti ankeedid erametsaomanikele posti teel ning kolmandas interneti teel metsaühistute kaudu. 2007. aasta küsitlusele vastas kokku 472 erametsaomanikku ning 49 firmat. Analüüsis käsitleti vaid füüsilisest isikust erametsaomanikelt saadud andmeid. 2011. aastal oli interneti teel vastanuid 155 ning posti teel laekusid vastused 99 inimeselt. Kahe erineva meetodi teel saadud vastuseid käsitleti eraldi. Metsaomanike aktiivsus erinevates valdkondades teisendati 10 palli süsteemi ning selle tulemusena selgus, et naised on mõnevõrra aktiivsemad metsaomanikud kui mehed. Metsaomandi suuruse järgi olid aktiivsemad ja keskmiselt aktiivsed metsaomanikud pigem suurema metsaomandiga metsaomanikud. Vanuse järgi olid 2007. aasta küsitluses aktiivsemad nooremad metsaomanikud, kuid 2011. aasta küsitluses olid aktiivsemad just vanemad metsaomanikud.
Erametsaomanike teadlikkus oma metsade majandamisel
(Eesti Maaülikool, 2019) Kuusk, Janet; Korjus, Henn (juhendaja)
Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, kui teadlikud metsaomanikud on Jõgevamaal, kust leiavad infot metsade majandamiseks ning kas on taotletud ka toetusi, mis on mõeldud erametsaomanikele metsade hooldamiseks ja uuendamiseks. Töös on kasutatud intervjueerimist eelnevalt ettevalmistatud küsimustiku põhjal. Käesolevas töös kasutati kvalitatiivset uurimise meetodit, et selgitada välja Jõgevamaa erametsaomanike teadlikkus metsade majandamisest, toetuste võimalustest ja taotlemisest ning raiete teostamisest. Uuringust selgus, et Jõgevamaa intervjueeritavad on teadlikud metsa majandajad ja teavad kust hankida infot metsade majandamiseks/hooldamiseks ning kuidas taotleda ka toetusi.
Erinevate metsakorraldajate esitatud takseerandmete analüüs jänesekapsa kasvukohatüübi näitel
(Eesti Maaülikool, 2018) Lippe, Kevin; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorraldus ja metsatööstus
Bakalaureusetöö käsitleb erinevate metsakorraldajate esitatatud takseerandmeid jänesekapsa kasvukohatüübi näitel. Töö eesmärk on vaadelda, kas ja kui palju erinevad 19 metsakorraldaja poolt kogutud takseerandmed üksteisest ning esitada saadud tulemuste põhjal hinnang, mis võiks olla leitud erinevuste põhjused. Töös on kasutatud metsaregistri andmeid 03.02.2015 seisuga. Bakalaureusetöö keskseks küsimuseks on, kas metsakorraldusega tegelevad firmad manipuleerivad kliendi huvides takseerandmetega, näiteks eesmärgiga näidata maatüki hinda odavamana või kallimana? Bakalaureusetöös selgub, et meie suurimate metsakorraldusettevõtete kogutud takseerandmed erinevad mõneti RMK poolt kogutud takseerandmetest, kuid üldiselt jäävad esitatud takseernäitajad lubatud piiridesse.
Euroopa Metsainstituudi mittepuiduliste metsasaaduste uuring Eestis
(Eesti Maaülikool, 2021) Kaljumäe, Egle; Korjus, Henn (juhendaja); Põldveer, Eneli (juhendaja)
Metsade kõrvalkasutus on osa eestlaste elamiskultuurist: lisaks metsast saadavale puidule on olulised ka metsa mittepuidulised saadused. Mitmesugused metsasaadusi kasutatakse erinevates eluvaldkondades ja need võivad aidata maapiirkondade elanikel endale elatist teenida. Olenevalt saadusest on neid võimalik erinevatel viisil kasutada, näiteks toiduks või käsitööks. Metsade kõrvalkasutus on metsamajanduse mitmeotstarbelise kasutamise oluline komponent, kuid metsasaadustele on teaduses ja valitsustes siiani vähe tähelepanu pööratud. Bakalaureusetöö eesmärgiks on Euroopa Metsainstituudi poolt mittepuiduliste metsasaaduste kohta Eestis läbiviidud küsitluse tulemuste esitamine ja analüüs. Töös kasutatud andmed on kogutud Euroopa Metsainstituudi juhitud StarTree projekti raames. Töö koosneb neljast peatükist ja annab ülevaate sellest, milliseid metsasaadusi Eestis 2015. aastal korjati ja tarbiti, millised olid piirangud korjamisel, mitmel korral saaduseid korjamas käidi ja kas saaduste korjamine aitas kaasa ka majapidamise sissetulekule. Töö tulemustest selgub, et Eestis tarbitakse kõige enam värskeid või kuivatatud pähkleid. Kõige rohkem korjatakse marju (mustikaid) ja seeni (kukeseeni), ning enamasti saaduste korjamine majapidamise sissetulekuid märkimisväärselt ei suurenda. Keskmiselt käidi aasta jooksul metsasaaduseid korjamas 13-24 korda ja peamiseks piiranguks oli halb ilm. Tuginedes antud lõputöö tulemustele ja 2011. aastal läbiviidud Riigimetsa Majandamise Keskuse uurimusele, selgub, et marju ja seeni korjatakse läbi aastate mittepuidulistest saadustest kõige rohkem. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mittepuidulised saadused on eestlastele olulised ja neid tarbitakse palju, seega riiklikul tasemel võiks nendele rohkem tähelepanu pöörata ja rohkem uurida, kui palju neid tegelikult tarbitakse ja korjatakse.
Hariliku kuuse naabruse mõju hariliku männi radiaalkasvule
(Eesti Maaülikool, 2026) Beljaev, André; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
Metsade majandamisel on oluline puistu liigiline koosseis ning erinevate puuliikide mõju üksteisele. Töö eesmärgiks oli uurida kas ja kuidas mõjutab hariliku kuuse naabrus hariliku männi radiaalkasvu. Uurimustöö välitööd viidi läbi Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas, kus analüüsiti 45 mudelpuud. Mudelpuud jaotati kolme rühma vastavalt naaberpuude koosseisule: ainult männi naabrusega puud (A0); kuni ühe kuuse naabrusega puud (A1) ning kahe või enama kuuse naabrusega puud (A2). Töös analüüsiti puude vanust, rinnasdiameetrit, Hegyi indeksit ja radiaalkasvu. Tulemused näitasid, et kuuse osalusega rühmades (A1 ja A2) olid männid suurema rinnasdiameetri ning ühtlasema radiaalkasvuga võrreldes ainult männi naabruse rühma puudega (A0). Ainult männi naabrusega rühmas (A0) oli konkurents tugevam ning puude kasv tagasihoidlikum. Kuuse esinemine männi naabruses oli suurema juurdekasvuga. Töö tulemustest selgub, et naaberpuude liigiline koosseis segapuistus võib mõjutada männi kasvu. Kuigi sarnaseid uurimusi on varasemalt tehtud, vajab antud teema täiendavat käsitlemist, et paremini mõista erinevate tegurite koosmõju puude kasvule ja puistu arengule.
Hariliku kuuse raievanuse vähendamise mõju analüüs
(Eesti Maaülikool, 2018) Puust, Jaan; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorraldus ja metsatööstus
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida 2015. aasta Metsaregistri andmetel hariliku kuuse (Picea abies) uuendusraie pindala muutumist seoses metsaseaduse muudatusega. Enne 2017. aastat kehtisid Eesti Vabariigis kuuseraievanused IA ja I boniteedis 80 aastat. Nüüd on võimalus IA boniteedis raiuda 60 ja I boniteedis 70 aastaselt. Selline muudatus tõi kaasa lageraie pindalade suurenemise viljakates kuusikutes. Küpsusdiameeter jäeti samaks, kuusel vastavalt 26 cm. Magistritöö eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, kas raievanuse vähendamine viljakates kasvukohatüüpides mõjutab oluliselt uuendusraiete pindala nii IA kui I boniteedi kuusikutes. Lisaks uuriti II ja III boniteediklassides raievanuse eeldatavat mõju, kui seadusemuudatus oleks tehtud ka nendes. Töös analüüsiti 2015. aasta Metsaregistri andmeid ning võrreldi neid metsaseaduse muudatusest lähtuvalt tekkinud uute küpsusvanustega. Andmeteks valiti küpsed kuusikud osakaaluga suurem kui 50%. Uuriti Metsaregistri andmeid, milles puudusid looduskaitselised piirangud.Kokku uuriti nelja boniteediklassi (IA,I,II,III) pindalaga 146 786,4 hektarit. Juurdetulev uuendusraie pindala on I ja IA boniteediklassides kokku 7138,1 hektarit. Seatud uurimisülesande järgi saab öelda, et juurde tulev pindala on suurem kui väidetud 4200 hektarit ning juurdetulev pindala tuleb enamuses otseselt raievanuse seaduse muudatusest, kuid olulist mõju lageraiepindalale see ei tekita. Uurimist vajaksid peale juurepessu ja ulukikahjustuste ka teised kuuski kahjustavad tegurid.
Hariliku pärna harvendusraie katseala Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas
(Eesti Maaülikool, 2017) Õkva, Peeter; Kangur, Ahto (juhendaja); Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorralduse osakond; Metsakorraldus
Aastal 2014 rajati Järvselja Õppe- ja Katsemetskonda katseala kvartalis JS260 eraldisel 6. Katseala loodi Järvselja looduskaitsealale eesmärgiga pärna kasvu soodustamiseks harvendusraie kaudu. Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas tehti harvendusraie ning kirjeldada milline oli katsealal paiknev puistu enne ja pärast raie läbiviimist. Harvendusraie toimus katsealal 2016 aasta talveperioodil. Töö koostamisel kasutati nii varasemaid kui ka 2016 aastal mõõdetud kuue püsiproovitüki andmeid. Töö käigus kordusmõõdeti kaks kontrollala ja nelja katsevariandi püsiproovitükide raiejärgne olukord. Andmetöötlus teostati Microsoft Exceli keskkonnas. Andmete analüüsi tulemusena koostati raie-eelse ja raiejärgse peamiste takseertunnuste jaotused läbimõõduklasside lõikes. Arvutati proovitükkide raie-eelsete ja raiejärgsete rinnaspindalade, puude arvude, puude kõrguste ning mahtude muudatused. Andmete analüüsi käigus selgus, et raie tehti eesmärgiga tõsta pärna osakaalu antud eraldisel, mille tulemusel eemaldati eraldisel üle 30% kasvavast puidust. Katsealalt kogutud ja töödeldud andmeid saab kasutada edasiseks ja täpsemaks üksikpuu tasemel lehtpuistute tehtud harvendusraiete ruumiliseks analüüsimiseks ja edaspidi uute kordusmõõtmiste järgselt raiemomenti kirjeldava mudeli koostamiseks. Samuti saame teada kas ja kuidas praegu kasvama jäänud pärnad mõjutavad puistu edasise koosseisu kujunemist.
Harvendusraie mõju puude radiaalsele juurdekasvule kuusikus
(Eesti Maaülikool, 2021) Jõgi, Kaarel; Korjus, Henn (juhendaja)
Bakalaureusetöös on välja toodud harvendusraie mõju puude radiaalsele juurdekasvule kuusikus. Tänapäeval on Eestimaal ja ka mujal Euroopas kuusikute majandamine väga problemaatiline ja aktuaalne teema. Töö eesmärk on uurida puhtkuusikus radiaalse juurdekasvu reageerimist raiele sõltuvalt puudevahelise konkurentsi muutmisest harvendusraie tulemusena. Välja on toodud ka üldine arutelu harvendusraietest kuusikutes ja kuuse bioloogilistest, ökoloogilistest iseärasustest. Töös antakse ülevaade kirjanduses leiduvatele allikatele ja arutletakse välitöödel saadud tulemuste osas. Bakalaureusetöö tulemusena kirjeldati puhtkuusiku seisundit enne raiet ja pärast raiet. Kõige olulisem osa tööst oli antud proovitüki/katseala reageerimine harvendusraiele puude radiaalsele juurdekasvule.
Harvendusraied kuusikutes
(Eesti Maaülikool, 2017) Alp, Tauri; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorraldus
Bakalaureusetöös on välja toodud harvendusraiega seotud probleemid kuusikutes. Kuusikute majandamise probleemid on olnud väga aktuaalsed juba aastaid. Töö eesmärk on keskealiste kuusikute majandamise efektiivsete võimaluste otsimine arvestades võimalikke riske. Töös tuuakse välja kuusikute majandamise põhimõtted ja harvendusraiest tulenevad peamised riskid kuusikutes ning selgitatakse nende riskide ennetamise võimalusi.Samuti on välja toodud ka kuusikute majandamise alternatiivsed võimalused, mida võiks ka Eestis rakendada, et puistute tootlikkust maksimaalselt kasutada ja säilitada seejuures efektiivne ja säästlik majandamine. Töö on tehtud kirjandusele toetudes. Töö tulemusena kirjeldati nelja peamist kuusikute harvendusraie järgset riski. Nendeks on põdrakahjustuse, tuulekahjustuse, juurepessukahjustuse ning külmaseenekahjustuse riskid. Bakalaureusetöö jätkuprojektina tuleks mõõta looduses harvendusraie järgselt kuusikutes erinevaid kahjustusi, eelkõige on huvipakkuvad kahjustatud ja surnud puude arvud erinevate kahjustajate lõikes, kahjustuste mõju puudele ning kahjustuse tekke asjaolud.
Harvendusraiega mõjutatud männikute seisundi hindamine riigi- ja erametsas
(Eesti Maaülikool, 2018) Luik, Kaspar; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorraldus ja metsatööstus
Käesolevas magistritöös uuriti harvendusraiega mõjutatud viljakate kasvukohatüüpide männikute seisundit nii riigi- kui erametsas. Töös käsitletud proovialadel on harvendusraie teostatud 6-7 aastat tagasi. Harvendusraie eesmärk on parandada puistus valgus- ja kasvutingimusi, sanitaarset seisundit ning kujundada puistu lõplik struktuur, millega suurendatakse lõppraiesse mineva puistu kvaliteet ja väärtus. Töös uuris autor 9 prooviala riigimetsas ning 7 prooviala erametsas. Proovialad asusid Tartu- ja Põlvamaal. Proovialade kogupindala oli 8,002 hektarit. Kokku leidis autor proovialadelt 350 kahjustusega või surnud puud, mis teeb keskmiselt hektari kohta 43 surnud/kahjustatud puud. Riigimetsas moodustasid surnud/kahjustatud puud 6,51% ning erametsas 9,43% rinnaspindalast. Leitud vigastustest moodustasid 45% mehaanilise vigastusega puud. Märkimisväärne oli ka kuivanud puude hulk, mis moodustas 28% kõikidest vigastatud või surnud puudest.
Harvendusraiete normatiivi analüüs
(Eesti Maaülikool, 2017) Mets, Mihkel; Kangur, Ahto (juhendaja); Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorraldus
Töö eesmärgiks on uurida, kas praegused raienormatiivid on liiga piiravad ja mis juhtub puistuga kui raiuda üle lubatud seaduse kehtestatud piirnormi. Töö tegemiseks kasutati erinevaid puistu kasvusimulaatori MOTTI simulatsioone ning taas mõõdeti kolme puistut, kus raiuti kümme ja rohkem aastaid tagasi harvendusraiete käigus üle lubatud normide. MOTTI simulatsioonide käigus uuriti, mis juhtub puistu arenguga kui raiuda 10% ja 20% üle piirnormi. Omavahel võrreldi simuleeritud ja päriselus kogutuid metsanduslike andmeid. Andmete töötlusel ja puistute visuaalsel inspektsioonil selgus, et üle piirnormide raiumine ei muuda puistu seisundit piisavalt, et praegused normatiive täielikult õigustada.
Harvendusraietega mõjutatud kuusikute seisundi hindamine Järvamaa metskonnas
(Eesti Maaülikool, 2018) Lipand, Sander; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorraldus ja metsatööstus
Kõige enam kasvab kuusikuid vanuseklassis, kus on harvendusraie alles teostatud või on planeerimisel, seetõttu on oluline hinnata harvendusraiete teostamist ja sellega kaasnevaid mõjusid. Magistritöö eesmärk oli hinnata harvendusraie tulemusel tekkinud muudatusi kuuse enamusega puistudes. Uurida tervete, vigastatud ja surnud puude osakaalu enne ja pärast harvendusraiet ning viis aastat pärast harvendusraiet. Hinnata kändude seisukorda ja selgitada südamiku mädanikuga kändude osakaalu puistus. Töös kasutatud andmed on kogutud RMK Järvamaa metskonna Rava metsandiku kuuse enamusega puistudest, kokku teostati andmete kogumist 15 eraldisel ja igale eraldisele valmistati prooviala suurusega 0,4-0,7 hektarit. Proovialadel hinnati kõikide puude ja kändude seisundit, valiti puistut iseloomustavad mudelpuud ning mõõdeti nende kõrgus ja diameeter. Välitöid tööd tehti juuli-september 2017 ja märts-aprill 2018. Töö tulemustes selgus, et harvendusraie tulemusel loodi paremad kasvutingimused tervetele kuuskedele, vähenes ulukikahjustusega ja surnud kuuskede osakaal. Harvendusraie järgselt esines üksikuid surnud kuuski, kuid viis aastat pärast harvendusraiet oli tõusnud surnud kuuskede osakaal, keskmiselt 11% puistus olevatest kuuskedest oli surnud. Harvendusraie järgselt hinnatuna oli suurenenud muude vigastustega kuuskede osakaal, mis oli põhjustatud raiel kasutatud masinate poolt. Magistritöös saadud tulemuste põhjal tuleks tulevikus teha veelgi enam proovialasid kuusikutes, et selgitada kuidas mõjutab lehtpuude osakaal puistus põtrade poolt tekitatud kahjustuse ulatust ning juurepessu levikut.
Harvesteriga lõigatud puidu mahu võrdlus puistu takseerandmetega
(Eesti Maaülikool, 2021) Tammsalu, Jaan; Korjus, Henn (juhendaja)
Antud töö eesmärgiks on uurida, millised on harvesteri andmete ja metsakorraldusandmete erinevuste põhjused puidu mahu hindamisel. Algandmeid omavahel võrreldes on näha, et metsakorraldusandmed näitavad 6,3% suuremat mahtu kui harvesteri andmed. Antud andmeid aluseks võttes võiks väita, et metsakorraldajad hindavad mahtu tegelikust suuremaks. Andmeid lähemalt kõrvutades ja erinevaid põhjuseid vaadeldes võib aga järeldada, et metsakorraldajad hindavad keskmiselt mahtu 8% väiksemaks. Harvesteri mahu puhul pole arvestatud seemne- ja säilikpuudega, langile jäävate raiejäätmetega, samuti töötlemiseks vajaliku ülemõõduga. Metsakorraldusandmete puhul pole omakorda arvestatud iga-aastase juurdekasvuga. Erinevaid takseerimisel kasutatavaid tunnuseid omavahel võrreldes on näha, et teatud puhkudel hindavad metsakorraldajad mahtu suuremaks ja teatud puhkudel väiksemaks. Erinevate takseertunnuste üle või alla hindamine on kindlasti teema, mida tasuks edasi uurida ja mida saab väga erinevate tunnuste lõikes analüüsida.
Hoiualade kaitsekorralduskavade koostamine Rahula-Napanurga ja Valkla klindi hoiuala näitel
(2013) Haugas, Anneli; Pertman, Annika; Korjus, Henn (juhendaja); Nigul, Kristi (juhendaja)
Hoiualade soodsa seisukorra säilitamise seisukohast on määrava tähendusega kaitsekorralduskavad, kuna neil on oluline osa kaitstavate alade efektiivse looduskaitse saavutamisel nii Eestis kui ka mujal maailmas. Varasemalt on üliõpilastöödena valminud mitmeid kaitsekorralduskavasid ning nende koostamist ja tõhusust käsitlevaid uurimistöid. Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida hoiualadele koostatavate kaitsekorralduskavade sisu ja efektiivsust Rahula-Napanurga ja Valkla klindi hoiualade näitel ning tuua sisse võrdlus mujal maailmas kasutatavate kaitsekorralduskavadega. Töös on kasutatud nii eesti- kui ingliskeelset kirjandust, ajakirjade artikleid, internetiallikaid, looduskaitset ning kaitsekorralduskavasid reguleerivaid seaduseid ja määruseid, andmebaase ning Rahula-Napanurga ja Valkla klindi hoiualade kaitset korraldavaid dokumente. Töö tulemusena leiti, et Rahula-Napanurga ja Valkla klindi hoiualade kaitsekorralduskavad on nõuetele vastavalt üles ehitatud ning need aitavad kaasa alade parema kaitse tagamisele ning kaitse tõhususe hindamisele. Valkla klindi hoiuala puhul leidsid autorid, et hoiuala pindala tuleks võimalusel suurendada, et pakkuda paremat kaitset välisfaktorite eest. Rahula-Napanurga hoiualal oleks vaja andmete täpsustamiseks elupaigad uuesti inventeerida, et saada hoiualast veelgi parem ülevaade.
Ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule naadi kasvukohatüübis
(2012) Dubolazov, Evar; Hordo, Maris (juhendaja); Korjus, Henn (juhendaja)
Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule naadi kasvukohatüübis ning võrrelda, kas kahe mõõtja poolt (Ando Lilleleht ja Evar Dubolazov) tehtavad aastarõngaste mõõtmised LINTAB’iga on süstemaatiliselt erinevad proovialade kaupa. Töös kasutatud kliima andmed on saadud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Viljandi ja Jõgeva meteoroloogiajaamadest. Selleks, et ilmastiku mõju kase radiaalsele juurdekasvule välja tuleks tehti viiel proovialal regressioonianalüüs ja korrelatsioonianalüüs. Kahe mõõtja vaheliste süstemaatiliste erinevuste leidmiseks kasutati t-Test: Keskmiste võrdlemine paarikaupa. Käesoleva lõputöös tehtud korrelatsioonanalüüsi ja regressioonanalüüsi tulemusel selgus, et kliimanäitajate ja radiaalse juurdekasvu vahelise seost mõjutasid enamasti statistiliselt oluliselt keskmine temperatuur suvekuudel või sademed kasvule eelneva aasta augustikuul. Käesolevas töö t-testi keskmiste võrdlemine paari kaupa, võrreldi kahe mõõtja poolt mõõdetud keskmisi aastarõngaste laiusi proovialade kaupa, tulemusel selgus, et nõutava mõõtmistäpsuse (0,01mm) tõttu on mõõtjate poolt tehtavad mõõtmised süstemaatiliselt erinevad.
Järvselja metsakorralduslik mudelala
(2013) Pink, Tõnis; Kangur, Ahto (juhendaja); Korjus, Henn (juhendaja)
Viimasel kümnendil on suurenenud vajadus teoreetiliselt siduda süstematiseeritud metsakorraldus, teadus- ja tutvustamistegevus ning raiete analüüs, mis senini on käsitletud pigem eraldi valdkondadena. Mudelmetsa loomine annab selleks võimaluse. Mudelmetsana käsitletakse metsaga kaetud maastikku, mis seob endas erinevaid metsa kasutamise viise, tegevusi ja väärtusi ning mille eesmärgiks on tagada jätkusuutlik metsamajandamine ning ökosüsteemide ja loodusvarade säilimine. Üheks võimalikuks esimese mudelmetsa loomiseks sobivaks alaks Eestis on Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, mis on looduslikult mitmekesine ja hõlmab haruldasi taime-, seene- ja loomaliike. Lisaks on seal jõgede kaldaalasid, mis suurendavad bioloogilist mitmekesisust, ning SMEAR seirejaam. Käesoleva magistritöö peaeesmärk on välja selgitada kõige paremad ja sobivamad variandid kompleksse metsakorraldusliku mudelmetsa ala loomiseks Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas. Mudelalal peab olema võimalik läbi viia õppe- ja katsetööd, metsamajandamist ning tutvustada uusimaid metsamajandamise tehnoloogiaid. Mudelmetsa metsakorraldus peab olema säästlik, tasakaalukas ja kaasaegne, mudelala metsad peavad olema vanuseliselt ja liigiliselt mitmeksesised. Metsakorralduslik mudelmets peab olema samaaegselt kompleksne, piisavalt detailne ning piisavalt kompaktne ühe päevaga läbimiseks. Kriteeriumitele vastav ruumianalüüsi abil leitud mudelmets hõlmab 1 283,8 hektari suurust maa-ala, mille ümbermõõt on ligi 16 km. Mudelmets on ühe päevaga läbi käidav. Kaitse all olevat pinda on mudelmetsas kokku 299,6 ha. Kogu puidutagavara on 205 721 tm. Kogu juurdekasv aastas on 4 102 tm. Valitud mudelala pindalal on Järvselja metskonnas esinevast 22-st erinevast metsakasvukohatüübist esindatud 19. Mudelala sisse jääb ka looduskaitsealasid, mitmeid vääriselupaikasid, kaldaalasid ja SMEAR seirejaama neeluala.
Jõgevamaa puiduressursi analüüs
(Eesti Maaülikool, 2017) Kokk, Andres; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorraldus
Magistritöö eesmärk on anda ülevaade Jõgeva maakonnas kasvavast metsast nii erametsasektoris kui riigimetsasektoris ning analüüsida 2016. aastal Jõgevamaalt raiutud ümarpuidu sortimentide nõudlust ning pakkumust. Töös on kasutatud „Aastaraamat Mets 2014“ statistilisi koondandmeid Jõgevamaa metsade ja metsasektori kohta ning Riigimetsa Majandamise Keskuse, Vooremaa Metsaühistu ning Palamuse Metsaseltsi puidumüügi andmeid 2016. aastal. Analüüsimaks täpselt Jõgevamaalt raiutava puidu nõudluse suunda ning ettevõtete konkurentsi koostati töö käigus kaks uut valimit. Metsaseltside puidumüügi andmete valim ning RMK puidumüügi andmete valim moodustati summeerides puidumüügi kogustest ühe kliendi kohta. Kolmanda valimi moodustamiseks Jõgeva maakonna enda ettevõtete konkurentsi hindamiseks lähtuti tarnekoha kriteeriumist ning kasutati RMK puidumüügi andmeid. Metoodikast tulenevalt selgus, et Jõgevamaal on riigi- ja erametsad nii oma koosseisult kui majandamiselt küllaltki erinevad. Sarnane on puiduturu liikumine. Sinna kuhu müüs RMK oma puidu, sinna müüsid ka erametsaomanikud oma materjali läbi ühistute. Maakonna siseselt pakub ümarmaterjali turul konkurentsi 11 ettevõtet, kes peamiselt ostavad puitu omale toormaterjaliks ning kasutavad seda millegi tootmiseks.
Kännult aastarõngaste lugemise teel hinnatud puu vanuse määramise täpsusest
(Eesti Maaülikool, 2026) Takk, Sulev; Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
Metsa vanuse täpne määramine on oluline metsamajanduslike otsuste langetamisel ning raiete seaduslikkuse hindamisel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli hinnata erinevate puu aastarõngaste lugemismeetodite täpsust ning võrrelda välitingimustes saadud tulemusi laboritingimustes mõõdetud tulemustega. Uuringu käigus koguti kolmelt raielangilt kokku 60 prooviketast. Puude vanust määrati neljal viisil: vahetult raielangil kännu pinnalt, siseruumis töötlemata proovikehalt, siseruumis lihvitud proovikehalt ning LINTAB mõõteseade abil. Tegelikuks vanuseks loeti LINTAB seadmega mõõdetud tulemus. Tulemused näitasid, et välitingimustes tehtud aastarõngaste lugemise tulemused olid enamasti väiksemad kui puude tegelik vanus, mille tõttu hinnati puude vanust metsas süstemaatiliselt madalamaks. Suurimad erinevused ilmnesid töötlemata kännupindadelt tehtud mõõtmistel, kus aastarõngaste nähtavust mõjutasid ebatasane lõikepind, halb nähtavus ja kitsad aastarõngad. Proovikehade laboratoorne töötlemine ja lihvimine parandasid aastarõngaste eristatavust ning vähendasid mõõtmisvigu märgatavalt. Töödeldud proovikehadelt saadud tulemused olid paljudel juhtudel statistiliselt sarnased LINTAB seadmega määratud tegeliku vanusega. Uuringu tulemusena võib järeldada, et töötlemata kännupinnalt vanuse määramine ei ole piisavalt usaldusväärne meetod täpseks vanuse hindamiseks. Täpsemate tulemusteni jõudmiseks on tarvis proovikehade eelnev töötlemine ja laboratoorne mõõtmine. Lisaks selgus, et puude bioloogilised iseärasused ja kasvutingimused suudavad mõjutada aastarõngaste moodustumist ning põhjustada vanuse alahindamist ka täpsemate mõõtmismeetodite kasutamisel.

Sirvi Autor "Korjus, Henn (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud