Sirvi Autor "Korjus, Henn" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 8 8
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Approaches to Forest Design in Estonia(Eesti Maaülikool, 2009) Korjus, Henn; Andres Kiviste (advisor); Nilson, Artur (advisor); Petrauskas, Edmundas (opponent)Käesolev töö selgitab Forest Design (FD) meetodi, mis on Göttingeni Ülikooli professori Klaus von Gadowi väljapakutud uudne kontseptsioon, kasutamisvõimalusi metsakorralduses. Klassikaline metsakorralduse teooria tugineb metsamajanduse pikaajalise stabiilsuse eeldusele, mis ei sobi paraku enam reaalsusega. Tänapäeval majandatakse metsi muutuvate kasvutingimuste ja muutliku inimtegevuse keskkonnas. FD meetodi eelkäijaks Eestis on emeriitprofessor Artur Nilsoni 1996.a. esitatud pideva metsakorralduse kontseptsioon. FD meetod tugineb seitsmele põhipostulaadile, mida praktiline metsakorraldus on Eestis sageli ignoreerinud: 1. „Tasakaalustav” põhimõte: Metsandus peab täitma inimeste mitmekesiseid soove ja nõudmisi ning seetõttu on metsakorralduse ülesandeks erinevate huvigruppide ja soovide tasakaalustamine otsustamisprotsessis. 2. „Kohanemise” põhimõte: Pidevalt muutuvad puistute kasvutingimused ja inimeste kehtestatud majandamiskeskkond nõuavad metsakorralduse pidevat ümberorienteerumist ja kohandumist. 3. „Ruumilisuse” põhimõte: Metsade ruumiline paiknemine ja struktuur on väga olulised ning seda tuleb tunnistada ja arvestada kavandamisprotsessis. 4. „Hierarhia” põhimõte: Erinevad puistud ja metsa majandamise eesmärgid on hierarhiliselt määratletavad ning seda tuleb kavandamisprotsessis arvestada. Lokaalseid ja globaalseid eesmärke tuleb kavandamisel omavahel seostada ja tasakaalustada. 5. „Algseisundi” põhimõte: Olukord kavandamisprotsessi alguses („algseisund”) on kavandamisel ainus kindel punkt ja seetõttu tuleb algseisundit kirjeldada piisava tähelepanuga, et võimaldada parimat prognoosimist, kavandamist ja tagasisidet. 6. „Integreerituse” põhimõte: Metsakorralduses tuleb kasutada kogu saadaolevat informatsiooni. Lisanduva informatsiooni kasutamine ja integreerimine parandab kavandamise ja otsustamise kvaliteeti. 7. „Ajalise akna” põhimõte: Metsakorralduses tuleb loobuda väga pikaajalistest prognoosidest. Selle asemel tuleks kasutada realistlikku ajalist perspektiivi, mille puhul prognoosid on veel piisava usaldusväärsusega. Klassikalises metsakorralduses on tavaline, et iga metsatüübi jaoks on välja töötatud standardne majandamise skeem, mida loetakse optimaalseks. Selline „standardiseeritud“ metsakorraldus vaatleb puistuid ühelaadsetena ja ei ole paindlik. FD meetod tugineb alternatiivsete võimaluste (Multiple Path) teooriale, mis eeldab, et iga puistu majandamiseks on alati mitu alternatiivset võimalust. Erinevate alternatiivide järgi on võimalik puistu arengut prognoosida ja seetõttu saab valida puistute kogumist ja eesmärkidest lähtuvalt igale puistule sobivaima majandamise skeemi. FD meetod võimaldab metsakorralduses arvestada väga paljude uudsete aspektidega, sealhulgas analüüsida riskide ja määramatuse mõjusid. Optimaalse majandamiskava koostamine puistute kogumi jaoks on võimalik lineaarplaneerimise või heuristilisi meetodeid kasutades. Sageli ei eksisteeri tegevuskava osas parimat lahendust, vaid mitu lahendust on võrdselt head. Käesolev töö tugineb viiele artiklile, milles lähteandmetena on kasutatud Eesti riigimetsade takseerkirjelduste andmebaasi, metsa kasvukäigu püsiproovialade võrgustiku, Järvseljal asuvate metsa kasvukäigu püsikatsealade, ammendatud põlevkivikarjääride metsastamiskatsete ja Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku projekti (EMKAV) metsainventeerimise andmeid. Töös kasutati metsade kasvu ja struktuuri modelleerimise, metsade looduslikkuse hindamise, mitmekesisuse ja naaberpuude hinnangutel põhinevate indeksite ja MELA tarkvaral põhinevaid strateegilise kavandamise meetodeid. Järvselja püsikatsealade andmetest selgus, et metsi majandades saab säilitada alade mitmekesisust ja raiete abil imiteerida looduslikke häiringuid (artikkel I), kui analüüsida alternatiivsete majandamisvõtete võimalusi. Metsa kasvukäigu püsiproovialade võrgustiku andmeid analüüsides selgus, et intervallmeetodil kogutud püsiproovitükkide andmetest saab koostada metsa kasvukäigu simulaatori jaoks vajalikke mudeleid vaid siis, kui raied ja häiringud on hästi dokumenteeritud, või diferentsmudeli laadseid väljundeid, kui tegelikud võtted ei ole teada, sel juhul tuleks eeldada nn „metsade keskmist majandamist” (artikkel II).Looduslikkuse hindamine puistute inventeerimisel on võimalik ning seeläbi on võimalik paremini põhjendada metsakorralduslikke otsuseid (artikkel III). EMKAV projekti käigus väljatöötatud metoodika on hindamiseks sobiv ja tema rakendamine praktilises metsakorralduses ei ole keeruline. Puu lähimatel naabritel põhinevad struktuuriindeksid võimaldavad puistu struktuuri detailsemalt kirjeldada. Puistu looduslikkuse hinnang on seotud nii puistu elava kui ka surnud osa struktuurinäitajatega. Lagupuidu kogus Eesti puistutes ei ole looduslikkuse aspektist nii oluline näitaja kui surnud puude paiknemist ja mitmekesisust esitavad struktuuriindeksid ning puude suremise põhjuste mitmekesisus. Ammendatud põlevkivikarjääride metsastamiskatsete analüüsimisel selgus, et põlevkivikarjääride metsaga rekultiveerimisel taastuvad alad hästi: puistute kasv on võrreldav tavapärastes kasvukohtades rajatud metsakultuuridega ja ka puurinde mitmekesisus suureneb kiiresti (artikkel IV). MELA tarkvara abil tehtud arvutisimulatsioonidest selgus, et metsade kasvukiiruse suurenemisel suureneb võimalik raiemaht ning majandamise altenatiivsete võimaluste arv eksponentsiaalselt ja seetõttu tuleks FD meetodi rakendamisel kasutada senisest paremaid modelleerimise vahendeid (artikkel V). FD meetodi rakendamine Eesti metsakorralduses tähendab üleminekut kaasaegsetele prognoosimeetoditele, metsaomanikule suunatud lähenemisviisi rakendamist ja olemasoleva informatsiooni integreeritud kasutamist. FD meetod vajab andmekogumis- ja analüüsimeetodite ning mudelite pidevat edasiarendamist. Puistute kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustik annab metsa kasvu ja struktuuri modelleerimiseks piisavalt lähteandmeid. Lisaks on FD meetodi tulemuslikuks rakendamiseks vajalik ka metsakorralduslik katse- ja näidisalade võrgustik. See võimaldaks paremini uurida, modelleerida ja demonstreerida eelkõige metsanduslike võtete mõju metsa kasvule ja struktuurile. Metsakorraldus on jätkuvalt oluline metsapoliitiline vahend, et saavutada metsade efektiivset ja jätkusuutlikku majandamist Eestis. FD meetod muudab meie arusaamist metsakorraldusest põhjalikult ja FD meetodi rakendamine Eestis on vajalik.Kirje Eesti metsakaitsealade võrgustiku analüüs ja seire korraldamine vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübis metsade seisundi ja dünaamika jälgimiseks : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 3. märtsil 2015. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/1974-5/2014 lõpparuanne(2016) Korjus, Henn; Paluots, Teele; Laarmann, Diana; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondVastavalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 03.03.2015 sõlmitud teadusuuringu lepingule nr. 3-2_7/1974-5/2014 “Eesti metsakaitsealade võrgustiku analüüs ja seire korraldamine vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübis metsade seisundi ja dünaamika jälgimiseks”, teostas EMÜ metsakorralduse osakonna töögrupp lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööd täies mahus, sisestas andmed arvutisse ja teostas esmase andmeanalüüsi ning selle põhjal valminud aruande. 1. Teostati puistu-, soontaimede, sammalde, samblike, torikseente ja putukate inventuurid. Puistuinventuuril mõõdeti 100 proovialal kasvavad puud, lamapuud, teostati loodusväärtuste ja Natura inventuur. Alade eelvaliku ja analüüsi teostas Teele Paluots. Välitööde tegemisel osalesid metsakorralduse osakonna töötajad ja tudengid (Teele Paluots, Lauri Lahtvee, Frederik Taal, Ainar Pikk, Siim Urbla, Doris Silm, Diana Laarmann, Sandra Metslaid ja Andres Kiviste). Alustaimestiku inventuuril teostati soontaimede ja sammalde seire proovialale rajatud püsiruutudes. Seiret ja määramist viisid läbi Mare Leis ja Teele Paluots. Samblike inventuur viidi läbi TÜ teaduri Ede Oja poolt. Torikseente inventuuri teostas Indrek Sell Metsapilt OÜ-st. Putukate inventuurid ja määramise teostas FIE Ilmar Süda 2. Andmesisestuse arvutisse tegid Teele Paluots, Doris Silm, Vivika Kängsepp ja Eneli Allikmäe. Kõik inventeerimisandmed on ühtlustatud ForMIS andmebaasiga. Esmase andmetöötluse viisid läbi Teele Paluots ja Diana Laarmann, elupaikade seisundit hindasid Henn Korjus, Diana Laarmann, Teele Paluots. 3. Mõõtmisandmed sisestati arvutisse andmehaldus tarkvara abil, millega kontrolliti sisestatud andmete kooskõla ja arvutati proovialade takseertunnused. Kõigi proovialade kohta on tehtud esmased takseerarvutused, puude asendiskeemid ja kaardid, mis on esitatud käesolevas aruandes. 4. Kõigi seire- ja proovialade liiginventuuride andmed sisestati MS Excel programmis ning tehti analüüsid programmidega PC-ORD ja R. Kõik liigiinventuuridel kogutud andmed on esitatud käesolevas aruandes ja selle lisades. 5. Kõigil proovialadel teostati loodusväärtuste hindamine ning Natura inventuur, mille koondtabelid on esitatud käesoleva aruande lisades. Põhiline andmeanalüüs viidi läbi lähtudes Natura inventuuril kogutud elupaigahinnangutest, saamaks paremat ülevaadet nende leisundist ning liigilisest mitmekesisusest. 6. Metsandusliku modelleerimise infosüsteemi (ForMIS) sisestati või ühildati KKPRT andmebaas nii, et kõik mõõtmisandmed asuvad infosüsteemis (http://formis.emu.ee/sampplot/). 57 EMÜ metsakorralduse osakonnas loodud vanade loodusmetsade seirealade võrgustik koosneb praegu 10 seirealast ja nendel paiknevast 100 proovialast. Kogu Eestit kattev metsa kasvukäigu püsiproovide võrgustik koosneb hetkel kokku 859 proovitükist, millel on puistuinventuuril kasutatud KKPRT võrgustiku metoodikat. See tähendab, et edaspidi on võimalik antud projekti käigus kogutud andmeid võrrelda ka väljaspool kaitsealasid asuvate majandusmetsadega. See annaks omakorda olulise võrdluse nii vanade loodusmetsade elupaigaseisundi kui ka liigilise kooseisu vahel.Kirje Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialade integreerimine FORMIS ning NOLTFOX infosüsteemidesse : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 27. juulil 2016. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/5676-5/2016 lõpparuanne(2017) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Korjus, Henn; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondEesti metsadesse on viimase saja aasta jooksul rajatud suurel hulgal metsakatsealasid (kõige enam Eesti Metsainstituudi poolt aastail 1970...1990), kuid institutsionaalse järjepidevuse puudujääkide ja korraldamatuse tõttu on suurem osa sellest väärtuslikust informatsioonist praeguseks kadunud. KIK nõukogu otsusega toetati 2007.a. Eesti pikaajaliste katsealade inventeerimise ja kordusmõõtmise projekti, mille tulemusena õnnestus taastada ligikaudu 200 vana metsakatseala üle Eesti. Katsealadel tehtud mõõtmisandmete haldamiseks loodi 2013.a. KIK projekti tulemusel metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi FORMIS moodul, kus on salvestatud ja kasutatavad nii säilinud metsakatsealade andmed kui ka KIK poolt toetava puistu kasvukäigu püsiproovitükkide andmed. Lisaks metsateadlaste rajatud katsealadele on ka Eesti Metsakorralduskeskuse poolt aastail 1960...2000 rajatud suur hulk puistu proovialasid. Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialad rajati igal aastal enne välitööde algust metsakorraldamisele määratud piirkonnale iseloomulikesse puistutüüpidesse, eesmärgiga treenida metsataksaatorite silmamõõdulist puistu takseernäitajate hindamisoskust. Treeningproovialad olid reeglina ristkülikukujulised (nurkades puupostid) ja suhteliselt suured, sõltuvana puistu tihedusest suurusega 0,2...0,5 ha, millel klupiti puistuelementide kaupa kõigi puude diameetrid ning mõõdeti vähemalt paarikümne mudelpuu kõrgused. Alates 1990-ndate aastate algusest hakati Eesti Metsakorralduskeskuses Priit Kohava initsiatiivil igal hooajal uute treeningproovialade rajamise asemel eelistama varem rajatud proovialade kordusmõõtmist. Selle tulemusena on Eesti Metsakorralduskeskusel kogutud väärtuslikud proovialade kordusmõõtmiste andmeseeriad, millest arvestatav osa on hooldusraiete katsealadel. Eesti Metsakorralduskeskuse lõpuperioodil koostas Priit Kohava põhjaliku andmebaasi asutuse treeningproovialade mõõtmisandmetest. Eesti Metsakorralduskeskuse treeningproovialade andmebaas leidis kasutust hiljem Metsakaitse-ja Metsauuenduskeskuse ja Keskkonnaagentuuri halduses, kuid 2015.a. alates puuduvad Keskkonnaagentuuril vajadus ja vahendid selle väärtusliku andmestiku hooldamiseks ja arendamiseks. Projekti eesmärgiks oli inventeerida endise Eesti Metsakorralduskeskuse poolt rajatud treeningtakseerimise proovialad, kordusmõõta neist väärtuslikumad ning sisestada mõõtmisandmed metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi FORMIS, samuti uuendada Eesti metsakatsealade metaandmed Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi ühises andmebaasis NOLTFOX. Projekti vastutav täitja ning andmeanalüüsi ja kokkuvõtete tegija oli Andres Kiviste. Kõik Eesti Metsakorralduskeskuse proovialad inventeeris Priit Kohava. Andmesisestuse ning 4 andmebaaside ühildamise tegi Sandra Metslaid. FORMIS arendusega tegeles Allan Sims. Projekti välitöid tegid Eneli Allikmäe, Vivika Kängsepp, Timo Ehrpais, Mihkel Kaha, Innar Raag.Kirje Looduslikkuse taastamise katseala uuringu jätkamine Karula rahvuspargis : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli vahel 1. juulil 2014. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/184-3/2014 lõpparuanne(2015) Laarmann, Diana; Korjus, Henn; Vaarend, Teele; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondUurimuses kasutatud taastamise proovialade puistuid mõjutas enam teostatud taastamisvõte või selle puudumine. Suurem häil vähendab puistu rinnaspindala, tagavara ja täiust. Reservaadi puistut iseloomustasid suuremad puud, hõredam esimene ja tihedam teine rinne, mis on iseloomulik loodusmetsadele. Loodusliku uuenduse tekkel on oluline osa valgustingimustel. Tulemustest selgus, et rohkem looduslikku uuendust on tekkinud ülepõletatud häiluga proovialal, mis on uuenenud valgusnõudlike liikidega nagu harilik mänd ja kask. Teised alad on uuenenud peamiselt kuusega. Enim kuuse looduslikku uuendust on reservaadi proovialal, mis on edukalt uuenenud ka teiste puuliikidega nagu harilik tamm, harilik haab, harilik vaher ja harilik pärn. Lamapuitu esines kõige rohkem reservaadi proovialal, mis on tingitud looduslikust arengust. Taastamise proovialadest eristus lamapuiduga prooviala, kus oli lamapuitu teiste aladega võrreldes rohkem. Suurima soontaimede liigirikkuse ja mitmekesisusega oli reservaadi prooviala, mille indikaatorliikideks olid soontaimed, mis eelistavad varjulisi kasvukohti nagu harilik jänesekapsas ja harilik jänesesalat, aga ka III kaitsekategooria alla kuuluv roomav öövilge. Reservaadi proovialaga sarnaneb soontaimede liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest ülepõletatud häiluga prooviala, mille indikaatorliikideks on valguslembesed soontaimeliigid nagu harilik vaarikas ja sookask. Kõige vähem soontaimi esines kontrollalal. Sammalde osas oli liigirikkaim ülepõletatud häiluga prooviala ning see erines oluliselt kontrollalast ja lamapuiduga proovialast, kus samblaliike esines kõige vähem. Indikaatorliikide analüüsi käigus tulid olulised kolm sammaltaimede indikaatorliiki: ülepõletatud häiluga proovialal erilehine kammtupik, põletatud okstega proovialal soovildik ja lamapuiduga proovialal kaunis narmik. Suurim samblike liigirikkus ja mitmekesisus esines põletatud okstega proovialal, ülepõletatud häiluga proovialal ja reservaadi proovialal. Neist erines oluliselt häiluga prooviala, kus esines kõige vähem samblikuliike. Proovialadel registreeriti järgnevad haruldased samblikuliigid: Absconditella lignicola, Gray porosamblik, lehvik-porosamblik, Hertelidea botryosa, Friesi soomussamblik, Micarea elachista, Micarea melanobola, Micarea misella ja Xylographa parallela. Registreeriti ka üks Eesti II kategooria looduskaitse alla kuuluv männi- soomussamblik, kaks vääriselupaiga indikaatorliiki kahvatu varjusamblik ja soomus- varjusamblik ning Eesti punasesse nimestikku kuuluv lihakarva porosamblik. Vanadele metsadele iseloomulikke samblikuliike esines kuus: habesamblik, hallterasamblik, jalgsamblik, narmassamblik, soomussamblik ja varjusamblik. Indikaatorliikide analüüsiga eristus 8 samblaliikide indikaatorit nagu kähar- porosamblik, kilpsamblik ja sagrispõdrasamblik, neist kõik on iseloomulikud reservaadi proovialal. Reservaadi prooviala ja ülepõletatud häiluga prooviala erinevad enam teistest proovialadest uuritud andmete põhjal. Taastamisvõtetest omab olulisemat mõju suurema läbimõõduga ülepõletatud häilu rajamine, seda eelkõige loodusliku uuenduse seisukohalt ning alustaimestu mitmekesisuse osas. Kuna metsas toimuvad protsessid leiavad aset ajapikku on vajalik ka alade pikemaajaline jälgimine, et saada infot, kas ja kuidas taastamistegevused mõjutavad proovialasid looduslikkuse poole.Kirje Looduslikkuse taastamise katseala uuringu jätkamine Karula rahvuspargis : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli vahel 1. juulil 2019. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/9491-4/2019 lõpparuanne(2020) Laarmann, Diana; Moppel, Laura; Kängsepp, Vivika; Korjus, Henn; Põldveer, Eneli; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetoolUurimuses kasutatud taastamise proovialade puistuid mõjutas enam teostatud taastamisvõte või selle puudumine. Suurem häil vähendab puistu rinnaspindala, tagavara ja täiust. Reservaadi puistut iseloomustasid suuremad puud, hõredam esimene ja tihedam teine rinne, mis on iseloomulik loodusmetsadele. Loodusliku uuenduse tekkel on oluline osa valgustingimustel. Tulemustest selgus, et rohkem looduslikku uuendust on tekkinud ülepõletatud häiluga proovialal, mis on uuenenud valgusnõudlike liikidega nagu harilik mänd ja kask. Teised alad on uuenenud peamiselt kuusega. Enim kuuse looduslikku uuendust on reservaadi proovialal, mis on edukalt uuenenud ka teiste puuliikidega nagu harilik tamm, harilik haab, harilik vaher ja harilik pärn. Samuti mõjutas positiivselt loodusliku uuenduse teket harvendusraie tegemine võrreldes alaga, kus seda ei tehtud. Lamapuitu esines kõige rohkem reservaadi proovialal, mis on tingitud looduslikust arengust. Keskmine lamapuidu maht reservaadis jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis oli 59 m3/ha ja pohla kasvukohatüübis 34 m3/ha. Lamapuidu hulk harvendusega aladel vähenes. Kontrollalal, mis jäi harvendusest puutumata suurenes keskmine lamapuidu maht prooviala kohta 1,9 m3/ha 2014.a. 11,8 m3/ha 2019.a. Püstiste surnud puude ning lamapuidu maht kokku (CWD-coarse woody debris) arvestatuna oli reservaadis keskmiselt 122 m3/ha, seda nii JM kui ka PH kasvukohatüübis. Kontrollalal JM kasvukohatüübis oli 22 m3/ha ja harvendatud PH kasvukohatüübis 15 m3/ha. Häiluga alal JM kasvukohatüübis oli 27 m3/ha ja harvendatud häiluga alal PH kasvukohatüübis 7 m3/ha. Suurima soontaimede liigirikkuse ja mitmekesisusega oli reservaadi prooviala (24 liiki maksimaalselt ühel proovialal), mille indikaatorliikideks olid soontaimed, mis eelistavad varjulisi kasvukohti nagu harilik jänesekapsas ja harilik jänesesalat, aga ka III kaitsekategooria alla kuuluv roomav öövilge. Ülepõletatud häiluga prooviala liikide arv oli JM kasvukohatüübis keskmiselt 8 ja harvenduse korral 11, mille indikaatorliikideks on valguslembesed soontaimeliigid. Sammalde keskmine liikide arv oli suurim ülepõletatud häiluga proovialal (8 liiki), kuid kõige rohkem 12 liiki ühel proovialal leidus reservaadis. Sammalde mitmekesisuse indeksi järgi ükski prooviala ei eristunud, indeksi väärtus oli 1,0 ning maksimaalne 1,6. Suurim samblike liigirikkus ja mitmekesisus esines ülepõletatud häiluga proovialal ja reservaadi proovialal. Registreeritud samblikuliikidest esinesid järgmised haruldased liigid: Chaenothecopsis 57 epithallina, lehvik-porosamblik, Friesi soomussamblik, Micarea elachista, Micarea melanobola, Micarea misella. Torikulisi leiti kokku 31 erinevat liiki, enim reservaadis. Kontrollalad ei erinenud taastamisvõttega aladest. Reservaadialadel leiti vääriselupaikade ja põlismetsa indikaatorliike: pisarnahkis, roosa pess, tumepruun taelik, männitaelik, volt-tardnahkis, roostetorik. Lisaks leiti häiluga aladelt männi-ebatarrik, lillatümak, männi-vahakorgik, kollane püsipoorik.. Reservaadi prooviala ja ülepõletatud häiluga prooviala erinevad enam teistest proovialadest uuritud andmete põhjal. Taastamisvõtetest omab olulisemat mõju suurema läbimõõduga ülepõletatud häilu rajamine, seda eelkõige loodusliku uuenduse seisukohalt ning alustaimestu mitmekesisuse osas. Harvendusraie tegemine eraldisel 5 pohla kasvukohatüübis tõstis loodusliku uuenduse arvukust ja alustaimestu liigirikkust ning mitmekesisust, kuid tegemist võib olla lühiajalise reageeringuga looduse poolt. Kuna metsas toimuvad protsessid leiavad aset ajapikku on vajalik ka alade pikemaajaline jälgimine, et saada infot kas ja kuidas taastamistegevused mõjutavad proovialasid looduslikkuse poole ning milline on harvendusraie edasine mõju liigirikkusele ja surnud puidu voo taastekkimisele.Kirje Metsade looduslikkuse taastamise tulemuslikkuse hindamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli vahel 8. aprillil 2013. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/208-5/2013 lõpparuanne(2014) Korjus, Henn; Laarmann, Diana; Siir, Leena; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondEesti Maaülikooli (EMÜ) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel 08. aprillil 2013. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/208-5/2013 kohaselt viis läbi EMÜ metsakorralduse osakond 2013-2014. a. 50-l metsade looduslikkuse taastamise püsiproovitükil kordusseire. Projekti vastutavaks täitjaks oli EMÜ metsakorralduse osakonna dotsent Henn Korjus, projekti põhitäitjaks oli EMÜ metsakorralduse osakonna teadur Diana Laarmann. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena viidi läbi puistu-, alustaimestiku, samblike ja putukate inventuurid. Puistuinventuuril kordusmõõdeti 50 püsiproovitükil asuvad puud, mille eelmisest mõõtmisest (2008.a.) oli möödunud 5 aastat, teostati loodusliku uuenduse inventuur. Välitööde tegemisel osalesid metsakorralduse osakonna töötajad, doktorandid, magistrandid (Henn Korjus, Diana Laarmann, Ando Lilleleht, Rait Rotšan, Priit Pärn, Grete Laarmann, Leena Siir). Alustaimestiku inventuuril teostati soontaimede ja sammalde seire proovitükile rajatud püsiruudus. Seiret ja määramist viisid läbi Liis Kasari, Grete Laarmann, Leena Siir, Ruth Mändma. Samblike inventuur viidi läbi TÜ teaduri Ede Leppik’u poolt, selleks otsiti üles varem seiratud objektid. Putukate inventuuri teostas Ilmar Süda. Andmesisestuse arvutisse tegid Diana Laarmann, Ruth Mändma, Grete Laarmann, Ede Leppik ja Ilmar Süda. Kõik inventeerimisandmed on ühtlustatud ForMIS andmebaasiga. Esmase andmetöötluse viis läbi Diana Laarmann, taastamisedukust hindasid Henn Korjus, Diana Laarmann, Teele Paluots, Leena Siir. Välitööd viidi läbi metsade looduslikkuse taastamise püsiseirealadel Leigri LKA, Saarjõe MKA, Laulaste LKA, Mõisamõtsa LKA, Kääpa MKA, Padakõrve LKA ja Laiksaare LKA (Tabel 1).Kirje Metsade pindala muutumise ja raiete jälgimine kaugseire meetoditega : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli vahel 24. aprillil 2008.a. sõlmitud lepingu nr. 08-08-8/392 lõpparuanne(2009) Korjus, Henn; Peterson, Urmas; Kardakov, Anton; Lang, Mait; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutLõppenud Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud uurimisprojekti eesmärgiks oli metsade kaugseire meetodi arendamine metsaga alade pindala muutuste jälgimiseks.Kirje Rahvusvahelise teadusliku koostöö arendamine metsakorralduse ja -poliitika valdkonnas : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 29. juulil 2011. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2 8/18-4/2011 lõpparuanne(2012) Korjus, Henn; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondSihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) ja Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) vahel 29. juulil 2011.a. sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu nr. 3-2 8/18-4/2011 kohaselt täitis EMÜ metsakorralduse osakond 2011-2012 a. projekti nr. 784 „Rahvusvahelise teadusliku koostöö arendamine metsakorralduse ja -poliitika valdkonnas”. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena osaleti aktiivselt Euroopa Metsainstituudi Ida- ja Kesk-Euroopa regionaalse keskuse (EFICEEC) töös ning Euroopa Teadusfondi rahvusvahelise teadusliku koostöövõrgustiku COST neljas projektis (FP0703, FP0804, FP1001 ja FP1106) ja Põhjamaade Metsateaduse Koostöökogu (SNS) kolmes koostöövõrgustikus (Northern European Database of Long-Term Forest Experiments (NOLTFOX); Natural Disturbance Dynamics Analysis for Forest Ecosystem Management; Forest Growth and Yield Researchers Network) ning valmistati ette ja viidi läbi SNS koostöövõrgustiku „Growth and Yield Researchers Network” seminar 22-23.09.2011.a. Tartus. Seminaril esitatud teemadel koostati ajakirja Metsanduslikud Uurimused erinumber: Metsanduslikud Uurimused nr. 55, 2011. Samuti osaleti edukalt nelja uue COST koostöövõrgustiku (FP1106, FP1201, FP1203 ja FP1207) taotluse koostamisel. Projekti vastutavaks täitjaks oli EMÜ metsakorralduse osakonna dotsent Henn Korjus, projekti põhitäitjateks olid EMÜ metsakorralduse osakonna professor Andres Kiviste, vanemteadur Allan Sims, lektor Meelis Teder ja vanemlaborant Priit Põllumäe. Töödes osalesid ka teised metsakorralduse osakonna töötajad ja doktorandid (D. Laarmann, M. Hordo, M. Lang, A. Kangur, R. Sirgmets, A. Lilleleht, K. Nigul).