Sirvi Autor "Korge, Mailiis (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Arabinoksülaani sisaldus nisu ja odra terades sõltuvalt väetamisest, ilmastikust ning sordist(Eesti Maaülikool, 2023) Nigol, Andrea; Korge, Mailiis (juhendaja); Loit, Evelin (juhendaja)Maakera külvipinnast rohkem kui 50%-l kasvatatakse teravilja. Lisaks toitainetele sisaldavad need ka nii tervisele kui toidu omadustele kasulikke kiudaineid, arabinoksülaane. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida arabinoksülaani sisaldust nisu ja odra terades, sõltuvalt lämmastikuga väetamise tasemest, viljelusviisist, katseaastast ja teravilja sordist. Töös analüüsiti arabinoksülaani sisaldust seitsmel eri väetusvariandil, sealhulgas mahe-ja tavaviljelusest aastatel 2019-2021 kasvatatud talinisu `Fredis` ja suvioder `Anni` jahvatatud teradest. Sordivõrdluskatse suviodra, tali- ja suvinisu proovid, mille arabinoksülaani sisaldust võrreldi, saadi Jõgevamaalt METKist. Talinisu ja suviodra terade arabinoksülaani sisaldus oli mõjutatud väetamisest. Vastupidiselt suvioder `Anni` teradele oli talinisu `Fredis` terade arabinoksülaani sisaldus kõrgem just väetist mitte saanud variantides, samas kui odra terade kõrgemad arabinoksülaani väärtused olid mineraalse lämmastikväetisega väetatud variantides. Tulemustest ei ilmnenud, et suurenev lämmastiku norm otseselt terade arabinoksülaani sisaldust tõstaks. Viljeusviisi mõju avaldus vaid suviodral, kus see oli madalam maheviljeluse tingimustes. Arabinoksülaani sisaldust mõjutas kõige rohkem õhutemperatuur, olles suurem kõrgema taimekasvuperioodi aegse õhutemperatuuri korral. Teravilja sordil oli usutav mõju nende arabinoksülaani sisaldusele. Nisud olid kõrgema arabinoksülaani sisaldusega võrreldes otradega. Suure erinevusega olid sõkal- ja paljasteralised nisud. Suviodra sortide arabinoksülaani sisalduse variatsioon oli usutav, kuid väiksem võrreldes nisudega.Kirje Beetaglükaani sisaldus suviodra terades sõltuvalt lämmastikuga väetamisest ja ilmastikust(Eesti Maaülikool, 2024) Kurg, Max; Korge, Mailiis (juhendaja); Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Khaleghdoust, Banafsheh (juhendaja)Eesti põllumajanduse ja toidusektori eesmärgiks on tarneahelas loodava lisandväärtuse suurendamine aastaks 2030 50% võrra. Enamuse vilja ekspordib Eesti terana, kuid lisandväärtuse tõstmiseks on vaja leida lahendusi ja tehnoloogiaid, sestap ootabki see valdkond arengut. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida Eesti Maaülikooli põldkatse andmete põhjal suvioder `Anni` seemnete β-glükaani sisaldust sõltuvalt väetusvariandist (0-120 kg ha-1) ja ilmastikust aastate 2020-2023 põhjal ning analüüsida seoseid odra β-glükaani, tuhande tera massi ja saagikuse vahel. Tulemused näitasid, et erinevad väetusvariandid ei mõjutanud β-glükaani kontsentratsiooni odra terades ning see oli sarnane nii väetamata kui erineva lämmastikväetise normiga väetatud odra terades, varieerudes vahemikus 4,65-4,91 g 100g-1. Aasta ehk ilmastik mõjutas β-glükaani sisaldust odras oluliselt. Kõrgemad õhutemperatuurid odra võrsumisel vähendasid β-glükaani sisaldust terades, kuid kõrsumisel, õitsemisel ning tera täitumisperioodil suurendasid β-glükaani sisaldust terades. Samas sademeterohkus mõjus β-glükaani sisaldusele pärssivalt odra kõrsumisel ning õitsemisel, kuid võrsumis- ja terade hilises täitumisfaasis oli sademete mõju positiivne. Beetaglükaani sisaldus odra terades oli seotud selle 1000 tera massiga ning β-glükaani sisaldus oli seda suurem, mida raskem oli tera.Kirje Beetaglükaani sisaldus talinisu terades sõltuvalt lämmastiku normist, ilmastikust ning sordist(Eesti Maaülikool, 2022) Kurg, Max; Loit, Evelin (juhendaja); Korge, Mailiis (juhendaja); Khaleghdoust, Banafsheh (juhendaja)Eesti põllumajanduse oluline eesmärk on suurendada tarneahelas loodavat lisandväärtust. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida talinisu seemnete β-glükaani sisaldust sõltuvalt kasutatud lämmastiku normist, aasta ilmastikust ja kasvatatava nisu sordist ning analüüsida seoseid β-glükaani, tuhande tera massi ja saagikuse vahel. Töös analüüsiti talinisu terasid, mis olid koristatud aastatel 2020 ja 2021 seitsme väetusvariandiga (lämmastiku norm 0–150 kg ha-1 ) põldkatselt Tartus ning nelja sordiga (Fredis, Skagen, Toras, Creator) tootmispõllult Järvamaal. Lämmastiku norm ei mõjutanud β-glükaani kontsentratsiooni ning oli kahe aasta vältel stabiilne. Suurem kasvuaegne sademete hulk juunis ja juulis vähendas β-glükaani sisaldust tootmiskatses. Varajase sordi β-glükaani sisaldusele mõjus kuum ja kuiv ilm positiivselt, kuid hilisematel sortidel oli mõju vastupidine. Beetaglükaani sisaldus sõltus nisu sordist. Tootmispõllu katses leiti dispersioonanalüüsi põhjal, et β-glükaani sisalduse mõjust moodustab sort lausa 56%. Seosed β-glükaani, tuhande tera massi ja terasaagikuse vahel olid usutavad tootmispõllu katses, kus testiti nelja erinevat talinisu sorti. Tulemused on olulised teraviljade väärindamise kontekstis. Edaspidised uurimised näitavad, kas saadud tulemused kehtivad ka rohkemate aastate andmete põhjal.Kirje Väetamise ja viljelusviisi mõju fütaadi sisaldusele nisus ja odras(Eesti Maaülikool, 2023) Kits, Kert; Loit, Evelin (juhendaja); Korge, Mailiis (juhendaja)Eesti teraviljatootjatele on oluline suurendada teraviljade lisandväärtust. Üheks innovaatiliseks lahenduseks võiks olla fütaadi ehk ühe teras sisalduva komponendi, parem väärindamine. Fütaati on peetud antitoitaineks, kuid viimastel aastatel on sellel leitud ka tervist toetavat mõju. Fütaadi sisaldust mõjutavad nii kasvatatav kultuur, väetamine kui ka aasta ilmastik. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida talinisu ja suviodra seemnete fütaadi sisaldust sõltuvalt kasutatud lämmastiku normist ja viljelusviisist. Töö raames analüüsiti talinisu ja suviodra terasid, mis olid koristatud 2022. aastal Tartumaalt Eerikalt seitsme väetusvariandiga põldkatselt. Töö käigus selgus, et nisus leiduva fütaadi kogus on suurem kui odras. Antud töö käigus saadud fütiinhappe sisaldused jäid nisu terades 2,17-2,55 g/100g ja odra terades 0,9-1,4 g/100g vahele. Nisu ja odra terades olevat fütaadi hulka mõjutavad viljelusviis ja kasutatud lämmastikväetise kogus. Nisus olid kõrgemad fütaadi sisaldused maheviljeluse variantides. Mineraalväetise norm fütaadi sisaldust ei mõjutanud. Odra puhul oli kõrgeim fütaadi sisaldus mineraalväetise variandis N3, mida väetati normiga 120 kg/ha kohta. Antud töö tulemustele tuginedes on võimalik mõista, kuidas terades oleva fütiinhappe sisaldust suurendada. Edaspidised uurimised näitavad, kas ja kui suures koguses muutub terades asuva fütaadi hulk erinevate sortide ja kasvuaja tingimuste osas, jättes väetisenormid samaks.Kirje Vahelmine nisuheina biomassi- ja terasaak(Eesti Maaülikool, 2025) Tõruvere, Katrin; Loit-Harro, Evelin (juhendaja); Korge, Mailiis (juhendaja); Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetoolTera- ja söödakultuuride tootmine üheaastaste kultuuridega on ressursimahukas ning seotud mitmete negatiivsete keskkonna mõjudega, lisaks sõltub üheaastaste kultuuride saagikus tugevalt kliimamuutustest. Vahelmine nisuhein (Thinopyrum intermedium) on mitmeaastane põuakindel kõrreline kultuur, mis võimaldab toota nii biomassi kui ka terasaaki, mis teeb temast atraktiivse kultuuri põllumehele. Antud töö eesmärk oli uurida nisuheina biomassi ja terasaagi potentsiaali Eesti tingimustes põldkatsel, mis rajati 2023. aastal Eesti Maaülikooli katsepõllule Eerikal ning millelt koguti esimese saagiaasta andmed 2024. aastal. Söödakatse eesmärgiga uurida esimese niite aja ja külviviisi mõju saagile viidi läbi sortidega `MN Clearwater` ja `Canada` puhaskülvis ning segukülvis lutserniga võrreldes nelja erinevat niite aega. Terakatses sordiga `MN Clearwater` puhaskülvis erinevatel lämmastiku väetusnormidel (N0, N70, N140) ja segukülvis punase ristikuga väetusnormidel N0, N70 uuriti külviviisi ja lämmastiku normi mõju terasaagile. Põldkatsest selgus, et esimesel saagiaastal avaldas saagikusele eeskätt mõju I niite aeg ning suurima nisuheina kogu biomassi saagi (6300 kg ha-1) saab toota, kui I niite aeg jääb juuli algusesse, mil taimede arengufaas on piimküpsuses. Esimesel saagiaastal segukülv lutserniga ei suurendanud biomassi saagikust, kuna kasvuaasta alguse tingimused olid taimiku kujunemiseks keerulised ning lutserni osakaal oli taimikus väga madal. Osaliselt leidis toetus hüpotees, et nisuheina tera saagikus suureneb segukülvil punase ristikuga. Kuigi nisuheina tera saagikus puhaskülvil oli suurem (keskmiselt 154 kg ha-1) kui segukülvil (keskmiselt 104 kg ha-1) tootis nisuhein segus ristikuga N normi 70 kg ha-1 juures sarnase biomassi saagikuse, kui puhaskülvis samal väetustasemel, vastavalt segukülvil 135 kg ha-1 ja puhaskülvil 139 kg ha-1. Järgmistel saagiaastatel, mil punase ristiku panus taimiku arengusse suureneb võib oodata ka nisuheina terasaagi suurenemist. Kuna tegemist on esimese aasta saagi tulemustega, mis näitavad, et nisuheina on võimalik biomassi ja terasaagi eesmärgil Eesti tingimustes kasvatada siis on oluline analüüsida ka järgmiste aastate tulemusi selgitamaks nisuheina saagikuse stabiilsust mis annaks selgema ülevaate uue kultuuri nisuheina kasutamisest põllukultuurina.