Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Korge, Mailiis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Can intercropping alter cereal grains dietary fiber composition?
    (Estonian University of Life Sciences, 2024) Khaleghdoust, Banafsheh; Alaru, Maarika; Korge, Mailiis; Esmaeilzadeh Salestani, Keyvan; Loit-Harro, Evelin; Estonian University of Life Sciences. Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Chair of Crop Science and Plant Biology
    Barley and oats are essential cereal grains that contribute to satisfying the consumer's need for dietary fibers, namely arabinoxylans (AX) and beta-glucans (BG). Due to the increasing popularity of intercropping as an environmentally friendly and low-cost approach to sustainable intensification of agriculture and crop production, it is important to understand the relationship between mixed cropping on cereal grains' dietary fiber content. Therefore, the effect of intercropping barley and oat with vetch and field pea was studied compared to pure sown barley and oat on grain AX and BG content in two successive years (2022‒2023). Our result showed that oat had consistently higher AX content while barley demonstrated greater BG content. Intercropping had an influence only on barley grains' BG content, but contrary to our hypothesis, intercropping with vetch decreased the overall concentration of BG when compared to barley pure stand, as vetch was a too competitive partner. We found that grain quality parameters, such as thousand kernel weight and test weight, were positively associated with higher BG content in barley grains. Over a two-year period, weather conditions had an impact only on BG content in intercropped treatments. Increased precipitation decreased BG content in oat and barley in 2022 compared to 2023. Both grains AX content was not affected by intercropping or annual growing conditions.
  • Pisipilt
    Kirje
    Taimekasvatus : õpik kõrgkoolidele
    (Eesti Maaülikool, 2021) Alaru, Maarika; Annuk, Tiiu; Bender, Ingrid; Keres, Indrek; Korge, Mailiis; Lauringson, Enn; Lillak, Rein; Loit, Evelin; Mäeorg, Erkki; Narits, Lea; Talgre, Liina; Loit, Evelin (koostaja); Keres, Indrek (koostaja)
    Taimed moodustavad esmase toodangu põllumajanduses. Taimekasvatussaadusi kasutatakse nii inimtoiduks, söödana põllumajandusloomadele kui ka toorainena paljudele teistele tööstusharudele. Lisaks eelnevale rikastavad taimed elukeskkonda hapnikuga, moodustades asendamatu lüli bioloogilises ringes. Tänapäeva olukorras, kus inimkond suureneb iga päevaga ning väärtusliku põllumajandusmaa hulk väheneb, muutub surve taimekasvatusele, kui toidu tootjale. Lisaks toob pidevalt muutuv kliima kaasa vajaduse kohaneda järjest suuremaks. Lisaks muutub kliima iga aastaga, mis toob kaasa vajaduse kohaneda. Seetõttu moodustab taimekasvatus suure osa toiduga kindlustatusest ning õiged otsused kasvatavate kultuuride ja rakendatavate tehnoloogiate valikus, on erinevate riskide vähendamise juures olulised. Taimekasvatus on juba praegu ja veel enam tulevikus osa ringbiomajandusest, mis tähendab, et tootmine peab olema kestlik ning saagi väärindama maksimaalne. Me oleme pannud kokku kaasaegse taimekasvatuse õpiku, mida saab kasutada kõrgkoolis teraviljade, õlikultuuride ning liblikõieliste kultuuride õpetamisel. Viimane üldine taimekasvatusalane õpik Eestis anti välja 1986. aastal („Taimekasvatus“, autorid: J. Heinsoo, E. Jaama, J. Jõudu, E. Reimets, K. Viilberg). Viimase 20 aasta jooksul on põhitõed taimekasvatuses jäänud küll samaks, kuid on toimunud palju muutusi kasvatavates kultuurides ja kasvatustehnoloogiates. Kartulit on põhjalikult käsitletud Juhan Jõudu koostatud ’Kartulikasvatuse“ raamatus, mis ilmus aastal 2002. Rohumaa kultuuride kohta saab õppida Dr. Ants Benderi koostatud raamatust „Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine“, mis ilmus 2006. aastal. Käesolev õpik annab põhiteadmised emakeeles, sellele lisaks saab kasutada võõrkeelset kirjandust. Taimekasvatust õpetatakse Eesti Maaülikoolis mitmel õppekaval: põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, aiandus, loodusvarade kasutamine ja kaitse, loodusturism ja maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine. Seetõttu leiab uus õpik laialdast kasutust. Lisaks saavad õpikut kasutada Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskoolis õppijad. Ka kogenud põllumajandustootjad noored agronoomid ja teised taimekasvatushuvilised saavad värskendada enda teadmisi. Käesolev õpik on oluline lisandus Mullateaduse kõrgkooliõpikule. Autorite kollektiivi on koondatud õppejõud ja teadlased, kes on sellel alal parimad asjatundjad Eestis. Suur tänu kõigile autoritele ja nõuandjatele! Põllumees saab igal aasta uue võimaluse. Enamus Eesti põllumajanduskultuure on üheaastased, ehk igal aastal külvatakse uus seeme. Igal sügisel saab pärast saagikoristust teha õppetundidest ja kogemustest uued järeldused. Nii näeme ka meie seda õpikut elava süsteemina. Mitte just igal aastal, aga teatud perioodi tagant, näeme me õpikut uuenemas.