Sirvi Autor "Kokin, Eugen (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 26
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aardla katlamaja suitsugaaside kondensaatori efektiivsusnäitajad(2014) Feditšenkov, Vitali; Kokin, Eugen (juhendaja); Frorip, Juri (juhendaja)Võrreldes kolme erinevat metoodikat, mis on kirjeldatud antud magistritöös, saab teha järeldusi milline metoodika on sobilikum ja täpsem soojusenergia arvelduste tegemiseks. Ettevõtetes, kus ise olen töötanud, kasutatakse primaarenergia metoodikat nii katlakompleksite kui ka kogu katlamaja koos kondensaatoriga võimsuse määramiseks, arvestades kütuse ainult alumist kütteväärtust. Antud lahendus on lihtsam sellisel juhul, kui on olemas täpsed soojusmõõtjad. Suitsugaaside metoodika on mõeldud projekteerimiseks kui on olemas järgmised etteantud andmed: suitsugaaside temperatuurid peale katla ja kondensaatori, puidukütuse niiskus ning katlakompleksi võimsus. Saadud tulemuste alusel saab määrata projekteeritava suitsugaaside kondensaatori võimsust ja soojusvaheti optimaalse temperatuuri. Vee erisoojuse metoodika on käepärasem suitsugaaside kondensaatori hetkvõimsuse arvutamiseks. Tänapäeval on laialt levinud arvamus, et katla kasutegur ei saa olla suurem 100%-st, samas kui suitsugaaside kondensaatoriga varustatud katlamaja kasutegur võib ületada 100%. Antud nähtus ei ole füüsikaliste seaduste rikkumine või Perpeetuum Mobile ehk igiliikur, vaid arvutusmetoodikalt tulenev eripära. Veeauru kondenseerumisel eralduv soojus moodustab 10...15 % soojusest, mis on eraldatud eelkoldes. Lisaks sellele ei tohi katelde kasutegureid ja kondensaatori soojuslikku kasuteguri kokku liita. Lähtudes finantsarvutustest on näha, et suitsugaaside kondensaator on majanduslikult äärmiselt kasulik ja tulukas seade, mille orienteeruv tasuvusaeg on sõltuvalt alginvesteeringust 1,5...2 aastat. Majanduslikust poolest on erinevate puidukütuste tarnimine või rangete nõuete esitamine mitte soovituslik, sest oluliselt suureneb toodetud soojusenergia hind. Kaasaegsed katlakompleksid ei ole puidukütuse suhtes nõudlikud ja juhitakse automaatikaga vastavalt puidukütuse kvaliteedile ja fraktsioonidele. Suitsugaaside kondensaator vähendab oluliselt puidukütuse erikulu ja puhastab suitsugaase. Lähtudes autori töökogemusest saab Aardla katlamaja suitsugaaside kondensaatori võimsuse kohta teha järelduse, et nii võimsat kondensaatorit antud katlamajas hetkel ei ole vaja, sest et maksimaalsed võimsused on olnud vahemikus 2,6...2,8 MW (kondensaatori maksimaalne võimsus on 3,85 MW). Võib arvata, et antud seadet projekteeriti varuga, kuid tänase AS Fortum Tartu arengukava järgi Aardla katlamaja läheb üle osalisele töökoormusele ja uut ümberehitamist lähiajal ei planeeritaKirje Eeriku alajaama piirkonna elektrivarustuse rekonstruktsioon(Eesti Maaülikool, 2017) Prüüs, Evelin; Kokin, Eugen (juhendaja); EnergeetikaKäesolev bakalaureusetöö on koostatud teemal „Eeriku alajaama piirkonna elektrivarustuse rekonstruktsioon“. Antud töö eesmärk oli koostada rikete vähendamise projektlahendus, millega analüüsitakse ja antakse ülevaade projekteerimise põhilistest etappidest ja protsesside kulgemisest, samas lahendatakse ka põhiprojekt. Töö on ülesehitatud kolmeosalisena. Esimeses peatükis on kirjeldatud antud olukorda ja teostatud lähteülesande analüüs. Teises peatükis on kirjeldatud Eeriku alajaama kolmanda fiidri projekteerimise etappe ja projekti struktuuri. Selgitatud on projekteerimise üldiseid põhimõtteid ja probleemkohti. Töös on välja toodud olulisemad punktid elektrivõrgu projekteerimist reguleerivatest seadustest ja standarditest. Näidislahendusena on töö kolmandas osas koostatud Eeriku alajaama kolmanda fiidri põhiprojekt. Põhiprojektis on lahendatud Eeriku alajaamapiirkonna kolmanda fiidri rikete vähendamine, kaitsmete rakendumine ja pingeprobleemid.Kirje Elektrilevi OÜ 0,4 kV voolutrafodega mõõtesüsteemid, kontroll ja selle vajalikkus(Eesti Maaülikool, 2018) Hunt, Madis; Jõgi, Kalev (juhendaja); Kokin, Eugen (juhendaja); EnergiakasutusElektrilevi OÜ on oma süsteemis kasutanud juba pikka aega bilansi mõõtesüsteeme. Dokumente selle tööliigi teostamiseks on paigaldise omanikul väga palju. Nende erinevate dokumentide vahel on väga keeruline algajal navigeerida. Eesmärgiks on võrrelda erinevate Elektrilevi OÜ 0,4 kV paigaldistes kasutatavaid bilansi mõõtesüsteemide paigaldust mast alajaamadesse. Samuti püüab autor selgitada mõõtesüsteemidele tehtavat kontrolli ja selle vajalikkust. Lisaks oli ka eesmärgiks uurida erinevaid mõõtesüsteemide kontrolli viise ja tuua välja põhilised puudused süsteemide ehitamisel ning kontrollimisel. Töös on kasutatud Empower AS-ile kuuluvaid mõõteseadmeid. Mõõtesüsteemide ehitusel ei saa läheneda alati hinnast. Oluline on leida terviklahenduse käsitletavale probleemile. Isegi kui hinna vahe on väike, aga suudetakse luua parem süsteem AJ teenindamiseks, siis autori arvates võiks seda teha.Kirje Eluhoone energeetika analüüs(2012) Veskioja, Hando; Kokin, Eugen (juhendaja)Töö käigus on lahendatud elektrisüsteemijuhtmestiku väljavahetmiseks projektide koostamine ning kontrollarvutuste teostamine. Arvutustulemuste põhjal vastavad kõik parameetrid nõuetele. Arvutuste käigus jõuti alljärgnevatele järeldustele: 1. Eramu peakaitse on 3x25 A (C); 2. arvutuslik koormus on 15199 W; 3. sisestuskaabel AXPK 4G16; 4. pistikupesade juhtmestik PPJ 3G2,5 ja valgustuse juhtmestik PPJ 3G1,5. Töö soojuskadude arvutustest on näha, et soojuskaod antud hoonel on märkimisväärsed ning väga tõsiselt peab mõtlema hoonele lisasoojustuse paigaldamisele. Soojuskaamera piltide põhjal on eriti teravalt näha aknad. Siiski tuleb akende väljavahetamist tõsiselt kaaluda, kuna akende väljavahetamisele kulub võrdlemisi suur summa ning praeguste akende eluiga ei ole enam väga pikk. Seega on otstarbekam võibolla akende väljavahetamisega oodata ning panna rõhku hoopis lae soojustamisele, kuna arvutused näitavad, et lao soojuskadusid on võimalik vähendada isegi kuni 6,94 MW⋅h võrra. Katse tulemuste põhjal saab öelda, et arvutuslikud soojuskaod on suuremad, kui katse käigus mõõdetud soojuskaod. Selline vahe arvutusliku ning katseliselt määratud soojuskadude vahel on mõnevõrra seletatav asjaoluga, et soojuspumba soojusteguri määramine on siiski ligikaudne ning arvestatud on maksimaalkoormuse soojustegurit, mis on madalam, kui nominaalkoormuse soojustegur. Sõltuvalt elektri ja maagaasi hindadest võib aga mõelda teise soojuspumba paigaldamisele, kuna AOYR12LECN soojusteguri graafikult on näha, et kuni –5ºC on soojuspumba soojustegur üle 3,4. See omakorda tähendab, et soojuspumba toodetud soojusenergia on tänase päeva hindadega sellisel juhul soodsam, kui maagaasist toodetud soojusenergia.Kirje Enefit Energiatootmine AS õlitehase elektrienergia tarbimise optimeerimise võimalused(Eesti Maaülikool, 2020) Tihhomirov, Mihhail; Kokin, Eugen (juhendaja)Vigade kordumise vältimiseks tulevikus ning ENEFIT 280 elektrivõrgu optimeerimiseks viidi läbi võrgu analüüs. ENEFIT 280 elektribilansi ja koormuskõverate analüüsi tulemusel selgus, et sektsioonidel ja trafodel on väga madal koormustegur. Pärast seda püstitati ENEFIT 280 elektrivõrgu sügavama analüüsi eesmärk, mille käigus selgus, et võrgus on harmoonilised moonutused, kuid võrk ise on tasakaalus. Kõrgemate harmooniliste tingimustes kehtivad trafode valimisel eritingimused. Töö eesmärk on optimeerida ettevõtte võrku reaktiivvõimsuse vähendamise ja kõrgemate harmooniliste taseme vähendamise kaudu. Andmed aktiiv- ja reaktiivvõimsuse, harmooniliste kohta on saadud automatiseerimissüsteemist UNIFORMANCE. Täpsem analüüs viidi läbi võrguanalüsaatoritega FLUKE 434, FLUKE 435. Töös uuriti harmooniliste toime efekti trafodele, analüüsiti kas neid saab täiendavalt koormata. Uuriti kadude ja reaktiivvõimsuse vähendamiseks trafode töötamist ühe trafo režiimis. Uuriti LC-filtrite kasutamist reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks ja harmooniliste komponentide vähendamiseks.Kirje Gaasi rõhualandusjaama elektrisüsteemi ja automaatika lahendus(Eesti Maaülikool, 2023) Loks, Kaspar; Kokin, Eugen (juhendaja); Bergmann, Rivo (juhendaja)Magistritöö eesmärgiks on luua gaasi rõhualandusjaamale terviklik elektri ja automaatika lahendus. Töö käigus on selgitatud jaama kasutuskohta ning tööpõhimõtet. On valitud sobivad elektri ja automaatika komponendid, mille abil luuakse jaamale automaatne juhtimissüsteem. Kuna osad valitud komponentidest peavad asuma plahvatusohtliku gaasikeskkonnas, siis on tähelepanu pööratud komponentide valikule vastavalt plahvatusohtu käsitlevatele standarditele ja tänapäevastele õigusaktidele. Komponentide põhjal on loodud jaama erinevate osade kohta juhtahelate skeemid, leitud lühisvoolud ning kaitseseadmete rakendumisastmed. Loodud automaatne juhtimissüsteem põhineb programmeeritaval kontrolleril ehk jaama tööd juhib kontrolleris asuv juhtprogramm, mille põhimõtted on osaliselt töös välja toodud.Kirje Jõumuundurite maatriksmati kalibreerimisseade(2014) Brutus, Allan; Kokin, Eugen (juhendaja)2011. aastal soetas Tehnikainstituut endale 2 jõumuundur maatriksmatti Tekscan WalkWay 5400D. Firma poolt, kes antud toodet müüb ei pakkunud esmalt piisavalt palju informatsiooni, et mattide korraliku ja täpse töö jaoks on vaja läbi viia ekvilibreerimisprotsesse ja et selleks on vaja kindlat seadet, mis suudab tagada kindla surve üle mati pinna. Antud ekvilibreerimis/kalibreerimisseadme hind jääb 11000 euro juurde. Seega jäid matid seisma. Antud töö eesmärgiks oli antud mattidele projekteerida kalibreerimisseade. Kalibreerimisseadme projekteerimiseks sai läbi katsetatud erinevaid konstruktsiooni tüüpe erinevate materjalidega. Koormuse analüüsid said läbi viidud SolidWorks ning SolidEdge simulatsiooni ning raalprojekteerimise tarkvarapakettidega. Antud simulatsiooni andmete põhjal sai läbi viidud erinevaid muutusi prototüüpides, et tagada võimalikult ühtlast surve ülekannet mati pinnale. Samuti uuriti materjalide stressi uurimaks, kuidas üks või teine prototüüp antud survele üldse vastu peab. Lõplikuks kalibreerimisseadme prototüübiks sai projekteeritud konstruktsioon, mis on alumiiniumist ning, mis töötab suruõhu tehnoloogial. Antud konstruktsioon koosneb ribidega tugevdatud põhjast ning kaanest ning nende vahel asuvast kraest ning membraanist. Kaane sisse on freesitud avaus, mille sisse saab viia kompressori mõjul suruõhku, antud suruõhk survestab neopreenkummist membraani, mis omakorda survestab ühtlase survega kalibreeritavat maatriksmati pinda. Antud suruõhu tehnoloogia plussiks on ka veel see, et on võimalik kergelt muuta ekvilibreerimise või kalibreerimise survet, millega katset läbi viiakse ning on võimalik läbi viia mitme punkti kalibreerimist ning mitme punkti ekvilibreerimist, mis annab täpsemaid tulemusi. Antud seadme miinuseks on suur kaal, kuid antud kaalu saab vähendada kui viia läbi täpsem projekteerimine ja selle tõttu vähendada teatud kohtades materjali paksust. Konstruktsiooni hinnaks tuleks koos kompressoriga ligikaudu 7000 eurot, mis tuleb ligi 4000 eurot odavam kui osta seade tootja poolt Välja sai pakutud ka alternatiivne lahendus, millega vähendada kaalu. Nimelt saaks kasutada komposiitmaterjali kaane valmistamiseks. Komposiitmaterjalina võiks kasutada näiteks süsinikkiust riiet, mis on piisavalt kõrgete mehaanilise tugevuse näitajatega. Antud kaane kaaluks tuleks esialgsete hinnangute juures 40 kg, mis on ligikaudu 127 kg kergem kui alumiiniumist kaas ning tuleks umbkaudu 1500 eurot sellest odavam.Kirje Kiirguskadude mõju analüüs hoone soojusbilansile(Eesti Maaülikool, 2021) Paurson, Kaarel; Kokin, Eugen (juhendaja)Vastavalt standarditele ja eeskirjadele võetakse soojuskadude määramisel läbi hoone välispiirete üldjuhul arvesse ainult juhtivuslikku ja konvektiivset soojuslevi, kuid kiirguslikku soojusülekannet ei arvestata. Sellest lähtuvalt oli töö eesmärgiks hinnata kiirguskadude mõju hoone arvutuslikele soojuskadudele. Selle eesmärgi nimel selgitati käesolevas töös taeva temperatuuri määramist nii pilvise kui ka selge taeva korral, kirjeldati seosed mille abil saab leida kiirgusliku soojusvoo suuruse erinevates olukordades, selgitati tasakaaluolukorra tingimusi mil vaadeldavasse süsteemi sisenevad ja lahkuvad soojusvood on võrdsed, tutvustati tasakaaluolukorra korral hoone välispinna temperatuuri leidmist neljanda astme võrrandi lahendamise teel ning esitleti kirjeldatud meetodite abil saadud näidistulemusi. Jõuti järeldusele, et kiirguskadudega arvestamine suurendab hoone soojuskadusid piisavalt hea soojusisolatsiooni ja standardis ettenähtud välispinna soojustakistuse korral vaid paari protsendi võrra, sest kiirguskao mõjul piirde pinnatemperatuuri langemisel alla välisõhu temperatuuri hakkab piirde ja välisõhu vaheline konvektiivne soojusvoog väga efektiivselt kompenseerima kiirguse mõjul tekkivat soojuskadu.Kirje LED valgustitel põhinev valgustussüsteem väikeelamule(Eesti Maaülikool, 2017) Aap, Erik; Kokin, Eugen (juhendaja); EnergeetikaLED valgustuse kasutamine on leidnud tee igapäevaellu, asendades klassikalist hõõglampi. Dioodvalgustuse kasutamine pakub mitmekülgseid võimalusi nii siseruumide, kui ka väliskeskkonna valgustamiseks ja hubase meeleolu loomiseks. Töö eesmärgiks on tutvuda leedvalgustuses kasutatavate tehnoloogiatega ning lahendada renoveeritava hoone valgustus kasutades vaid dioodvalgusteid. Töös esitletakse erinevate soklipõhiste lampide ehitust ja uuritakse lähemalt lihtsamaid ribavalgustite juhtimissüsteeme. Kogutud informatsiooni põhjal koostatakse valgustusprojekt renoveeritavale elamule ja abihoonele kasutades DIALux Evo 6.1 tarkvara.Kirje Lehma keha pinnatemperatuuri jaotus(2014) Altement, Margus; Kokin, Eugen (juhendaja)Absoluutse tõena võib väita, et lehmade heaolu ning õige pidamine on toodangu seisukohalt kõigile oluline. Lehmade hea tervis on see, mis tagab meile kõigile oluliste ning erinevate produktide kvaliteedi. Käesoleva töö raames ei ole kajastatud ega uuritud, kuidas lehmade tervis ning temperatuuridega seonduvad muutused on omavahel sõltuvuses, kuna see väljuks eriala piiridest ning samuti ka töö eesmärgi piiridest. Niisamuti hõlmaks taoline uurimustöö ka märksa suuremat aja- ning töömahtu. Ent siiski võib täie tõsidusega väita, kuivõrd oluline on lehmade tervise monitooring ning kui olulise kaaluga on seejuures ka lehma keha temperatuuride monitooring. Olgu tegemist kas kehatuuma temperatuuriga, või nagu käesoleva töö raames kajastatud, keha pinnatemperatuuride monitooringuga. Temperatuuride teadmine ning selle olulisus omavad suurt tähtsust. Kuna, nagu mainitud sai, pole käesolevas töös kajastatud pinnatemperatuuride seost tervislike näitajatega, võib siiski antud magistritööd pidada aluseks veterinaarmeditsiinilistele uuringutele. Teostatud andmeanalüüs, andmetöötlus ning koostatud temperatuurikaardid on kahtlemata baasaluseks erinevatele veterinaarmeditsiinilistele uurimustele. Käesolevalt koostatud magistritöö näol on tegu uurimuslikku laadi projektiga. Kajastatud on temperatuuride mõõtmisi ning andmetöötlust. Nentida tuleb, et tehtud magistritöö ei kujuta endast lõplikku produkti, vaid omab potentsiaalset perspektiivi edasiarenduseks. Kuna kasutatud katseloomade hulk osutus arvutuslikult leitust kaks korda väiksemaks, saamaks 0,5 °C – st täpsust, on üks edasiarendamise viise juba suurendada valimi mahtu. Edasiarendust on võimalik teostada nii andmetöötluslikust kui ka mõõtmisi puudutavast aspektist. Võimalik on antud temaatikat siduda edaspidi ka tervislike külgedega. Seega kokkuvõtvalt võib nentida, et teostatud uuringud ja tulemused ning kasutatav metoodika omab edaspidiseks perspektiivi ning samuti on tegemist vägagi olulise temaatikaga veterinaarmeditsiinis.Kirje Lehtmaterjalide termilise töötlemise protsessi juhtseade(Eesti Maaülikool, 2018) Linde, Heimar; Kokin, Eugen (juhendaja); EnergiakasutusLehtmaterjalide termilise töötluse korral on tähtis kuumutuseadme täpne reguleerimine protsessi kiireks ja efektiivseks läbiviimiseks. Seni kasutusel olnud lahendused mõõdavad temperatuuri kuumutusahjus, aga mitte töödeldava detaili pinnatemperatuuri. Protsessi juhtseadme ülesanne on mõõta temperatuuri kontaktivaba mõõtmise teel ning vastavalt saadud mõõtetulemustele juhtida küttekehade lülitusi selliselt, et saavutada võimalikult ühtlane temperatuur mitmes eri tsoonis. Uurimustöö põhieesmärk on projekteerida ja valmistada lehtmaterjalide töötlemise protsessi juhtseadme prototüüp vastava protsessi läbiviimiseks.Kirje Maakütte süsteemi efektiivsuse suurendamise võimalused päikeseenergia abil(2015) Holtsmann, Siim; Kokin, Eugen (juhendaja)Magistritöö eesmärk on välja pakkuda lahendused maakütte süsteemi efektiivsuse tõstmiseks päikesepaneelide abil. Lõputöö ülesande täitmiseks tutvustatakse soojuspumpasid, päikesepaneele ja soojusenergia salvesteid. Soojuspumpade ja päikesepaneelide puhul on tutvutud nende kasutamisega Euroopas ning Eestis ja tutvustatakse erinevaid tüüpe. Soojusenergia salvestite korral käsitletakse nende kontsep-tsiooni üldiselt ning tutvutatakse lähemalt tajutava soojuse salvesteid. Lisaks pakutakse välja kaks maakütte süsteemi lahendust, mis on kombineeritud päikesekollektoritega ja analüüsitakse kui suurt efektiivsust on nendega võimalik saavutada, kui üldse on võimalik. Mõlema süsteemi eesmärk on tõsta maasoojuspumba efektiivsust ehk COP’d. Selleks on analüüsitud neid süsteeme, tehti erinevaid arvutusi ja leiti hinnangulised tulemused. Teada oli, et küttevajadus oli 25 563 kW·h ja selle vajaduse rahuldamiseks kulutas 10 kW maasoojuspump 6 753 kW·h elektrienergiat aastas ja keskmiseks COP’ks oli 4,161. Pärast arvutusi leiti, et süsteem 1 maasoojuspump kulutaks 6 030 kW·h elektrienergiat, mis on 723 kW·h väiksem esialgsest ja aasta keskmine COP oleks 4,452. Süsteem 2 elektrikuluks leiti 6 529 kW·h ja COP’ks kujunes 4,475. Süsteem 1 võimaldab vähendada maasoojus-pumba elektrikulu hinnanguliselt 10,7 % ja süsteem 2 hinnanguliselt 3,3 %. Põhinedes leitud tulemustele eelistaks süsteem 1, sest see võimaldab suuremat energia säästu, tõstab maasoojuspumba efektiivsust ja samas suurendab päikeseenergia kasutamist. Mida suurem on päikesekollektorite plokk ja soojusenergia salvesti, seda suurem on kokkuhoid maasoojuspumba elektrikulult. Selliste süsteemide puhul tuleks arvestada suurte investeerimiskuludega.Kirje Maasikataime osade pinnatemperatuuri muutuste uurimine termokaamera abil(Eesti Maaülikool, 2017) Tamm, Henri; Kokin, Eugen (juhendaja)Käesoleva töö eesmärgiks oli mõõta maasikataime lehe pinnatemperatuuri öökülma tingimustes ning välja selgitada kui palju öine õhutemperatuuri langus seda mõjutab. Magistritöös kasutati FLIR P660 termokaamerat, et jäädvustada maasikataime lehest digining infrapunafoto kolmel järjestikusel päeval sügisel ning ühel päeval kevadel. Õhutemperatuuri, kastepunkti temperatuuri, suhtelise niiskuse, tuule kiiruse ning suuna ja päikesekiirguse mõõtmiseks kasutati ilmajaama Davis Vintage Pro2 Plus. Tehtud fotode analüüsimiseks kasutati programmi FLIR ResearchIR Max. Tulemuseks saadi, et taime osade (lehe) temperatuurid olid õhutemperatuurist oluliselt madalamad. Seega tuleks külmumisvastaste hoiatussignaalide programmeerimisel arvestada lisaks seni kasutatud õhutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri mõõtetulemustele ka maasikataime pinnatemperatuuri. Kasutades külmumisvastase meetmena näiteks vee piserdussüsteemi, võimaldab selle õige ajastamine vee kokkuhoidu ja põldude üleujutamiste vältimist.Kirje Materjalide lõiketugevuse analüsaatori juhtkontroller(Eesti Maaülikool, 2019) Tooming, Allan; Kokin, Eugen (juhendaja)Eesti Maaülikooli teadlased on välja töötanud laialt levinud lihatoodete lõiketugevuse määramise Warner-Bratzler meetodile alternatiivse gravitatsioonilise impulssmeetodi (GIM). GIM meetod on uudne ja lõppkasutajatele mõeldud lahendused on välja arendamata. Antud magistritöö eesmärgiks oli luua liha lõiketugevuse analüsaatori juhtkontroller, mis võimaldaks mõõta testitava teimi läbimiseks kulunud jõuimpulssi. Loodud kontrolleri lahendus baseerub jõuanduri analoogsignaali digitaalseks muutmisel sisend-väljund moodulile ja saadud andemete analüüsimise ja kasutajale kuvamise tarkvarale. Sisend-väljundmooduliks kasutati tootja National Instruments (NI) USB-6008 moodulit ja tarkvara loodi LabVIEW visuaalses programmeerimise keskkonnas. Töö tulemusena valmis toimiv lahendus, mis mõõdab testitava teimi läbimiseks kulunud jõuimpulssi. Koostatud lõiketugevuse analüsaatori juhtkontrolleri abiga on võimalik lihatööstustel hinnata töödeldava materjali lõiketugevust ja tagada toodete kvaliteeti.Kirje Õuna RLE alajaamapiirkonna elektrivarustuse rekonstruktsioon(2013) Kajander, Vitali; Kokin, Eugen (juhendaja)Pinge probleeme esineb üle Eesti. Põhjuseid võib olla mitu, näiteks asub tarbija alajaamast väga kaugel, kaabelliin on amortiseerunud, tarbijaid on lisandunud või on tatrbimine liinil ebaühtlase koormusega. Sellest tulenevalt peab igapäevaselt tegelema pinge kvaliteedi parandamisega. Eesti Energia investeerib aina rohkem raha võrkude töökindluse tagamiseks ja pinge probleemide lahendamiseks. Antud töös oli tehtud ülevaade Õuna RLE alajaamapiirkonna rekonstrueerimisest, mis oli teostatud AS Empoweri poolt. Tööde käigus paigaldati 1,5 km keskpinge kaablit kasutatades erinevaid viise, 1 km maakaabelliini, rekontrueeriti 0,6 km madalpinge õhuliini ja demonteeriti 1 km vanu õhuliine. Paigaldati uus alajaam ja kolm liitumiskilpi. Lõputöö koostamisel suhtles töö autor Elektrilevi projektijuhtiga, et saada paremat ülevaadet, miks oli valitud just selline rekontrueerimise variant. Tööde käigus külastasin objekti piltide tegemiseks, detailide täpsustamiseks ja arvutasin erinevate rekonstrueerimisviiside ligikaudsed maksumused. Tööjuhatajaga teostati kontrollmõõtmised objektil. Tutvusin kogu dokumentatsiooniga mida küsib Elektrilevi objektide üleandmisel. Magistritöö koostamisel omandasin suurt kogemust projekttööde teostamisel nii praktilise kui ka teoreetilise poole peal, mida on võimalik edaspidi rakendada töö juures rekonstrueerides sarnaseid objekte.Kirje Päikese fotoelektriliste paneelide automaatse positsioneerimise juhtseade(2015) Rehtla, Renno; Kokin, Eugen (juhendaja)Edaspidi nimetuse „fotoelektrilised paneelid“ asemel kasutatakse rahvusvaheliselt tuntud lühendit PV-paneelid. Projekteeritud päikese PV-paneelide positsioneerimise juhtseadmega on võimalik juhtida PVpaneelid vastavalt kiirguse tugevusele just sellise asimuudi- kui ka elevatsiooni nurga alla, kus PV-paneelide võimsus oleks maksimaalne päikese tõusust päikese loojanguni. Positsioneerimisseadme projekteerimisel on leitud lahendus, mis võimaldab üks kuni n sellist seadet süsteemi lisada nii, et ei tekiks probleeme nende koos töötamise käigus. Projektile on lisatud nõuded programm varustusele, mis võimaldaksid positsioneerimise seadmel toimida, nii nagu on projektis ettenähtud. Projekti tulemusena arendatakse välja süsteem, mis võimaldab PV-paneelide plokke süsteemi juurde lisada nii palju, kui on tarvis nt väikeelamu autonoomsemaks muutmiseks.Kirje Päikeseelektrijaama dimensioneerimise tehnoloogilised võimalused ja majanduslik efekt(Eesti Maaülikool, 2020) Kolberg, Lauri; Kokin, Eugen (juhendaja)Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida päikeseelektrijaama dimensioneerimise tehnoloogilisi võimalusi ja majanduslikku efekti, analüüsides esmalt selleks olemasolevate süsteemide reaalseid majanduslikke ja tehnoloogilisis tulemusnäitajaid, Eestis töötava kahe päikeseelektrijaama andmete alusel, eesmärgiga tuvastada päikeseenergia muundamise perspektiiv ning päikeseelektrijaama optimaalse võimsussuhte kujunemist. Empiirilises osas kasutatakse PVGIS ja Keskkonnaagentuurist saadud ilmamõõtmis andmeid ning päikeseelektrijaamade 1 ja 2 omanikelt saadu toodangu- ja finantsandmeid. Tuginedes vaadeldavate päikeseparkide aastasel toodanguhulgal ja arvutatud aastase saagikuse, päevase lõpliku saagikuse ja süsteemi koguefektiivsuse väärtustele ning nende võrdlemisel teistes riikides saadud tulemustega, tehti järeldus, et Eestis on perspektiivi päikeseenergia muundamiseks. Seda kinnitas ka päikeseparkide poolt toodetava elektri omahind, milleks kujunes 6,35 c/kW·h. Optimaalseks võimsussuhteks 50 kW päikeseelektrijaama puhul reaalandmete alusel, kujunes 1,6 millega kaasneks täiendav sissetulek summas 2 689 eurot. Tuginedes inverteritootja piirangutel ja elektri omahinnal tõi autor lõppjäreldusena välja, et optimaalne võimsussuhe on vahemikus ILR = 1,1–1,5. Lisaks tehti töös soovitus uurida tuule võimalikku jahutavat mõju päikeseparkide toodangule ja analüüsida pikema aja jooksul ning kohapeal mõõdetud kiirgusandmete alusel süsteemide tulemusnäitajaid.Kirje Programmeeritav aktiivkoormus(2016) Sulamägi, Siim; Kokin, Eugen (juhendaja)Antud teema sai alguse õppeainest „Mõõtmised ja andmetöötlus.“ Antud aine raames oli labortöö, mille uuritavaks objektiks oli lampide patarei, mille koormust pidi muutma lampide sisse- ja väljalülitamise abil. Töö eesmärgiks on leida võimalusi, kuidas hõõglampidel põhinev lahendus asendada uue toimiva lahendusega. Töös käsitletakse kolme erinevat lahendust. Esimeses osas uuritakse, kuidas on võimalik MOS-tüüpi väljajõutransistorit juhtida impulsside abil. Teises osas kirjeldatakse, mis on elektrooniline koormus ja kuidas seda saaks rakendada antud eesmärgi täitmiseks. Kolmandas ja ühtlasi ka viimases lahenduses tutvustatakse lugejale lähemalt programmeeritavat toiteplokki, mida rakendatakse soovitud eesmärgi täitmiseks. Kirjeldatud lahendustest sobiks labortöös kasutamiseks toiteplokk Manson HCS-3402 ja Autori poolt loodud programm, mille abil on võimalik tekitada nii lineaarset kui ka juhuslikku seaduspärasust. Põhjuseks, miks just viimane lahendus valiti, on see, et antud olukorras on ta kõige töökindlam.Kirje Rakendustarkvara sünteetilise generaatori juhtimiseks(Eesti Maaülikool, 2019) Tšaussov, Aleksei; Jõgi, Erkki (juhendaja); Kokin, Eugen (juhendaja); EnergiakasutusMagistritöös käsitletakse sünteetilise generaatori seadmete juhtimisvõimalusi LabView tarkvarakeskkonna abil. Kirjeldatakse Eesti Maaülikooli digitaalelektroonika seadmevaheline andmeside võimalused ja kasutatavate seadmete juhtimispõhimõte. Tutvustatakse seadmete andmevahetuse võrgu ehitusega, antakse ülevaade seadmetest, andmete formaadist ja andmehõive süsteemi töö algoritmist. Sünteetilise generaatori sideühenduse loomiseks valiti Modbus protokoll ja selle alusel luuakse seadmete juhtimisprogrammi. Kirjeldatakse LabVIEW keskkonnas juhtimisprogrammi koostamiseks kasutatud skeemi elemente ja nende mõju programmi algoritmile. LabVIEW tarkvarakeskkonnas loodud programmi peab läbima testimise ja peale seda tehakse järeldused sünteetilise generaatori juhtimisprogrammi võimekusest.Kirje Tarkmaja energiavarustus(2013) Sahku, Raivo; Kokin, Eugen (juhendaja)Tark maja ei pea ilmtingimata olema väga energiatõhus maja, kuid väga energiatõhusa maja sertifikaati ei ole võimalik saada ilma hoonesse tarkust lisamata. Targaks majaks nimetatakse maja, milles kasutatakse automatiseeritud süsteeme, mis aitavad hoone kasutajatel säästa igapäevastelt kulutustelt energiavarustusele ning muudavad lihtsamaks hoone kasutamise ja parandavad sisekliimat. Automatiseerida saab peaaegu kõiki tehnosüsteeme, mida eramus kasutada on võimalik. Enamlevinud on kütte, ventilatsiooni, jahutuse, valgustuse ja erinevate toiteliini gruppide automatiseeritud juhtimine. Käesolevas projekteeritavas eramus on läbi hooneautomaatika automatiseeritud kõik eelmainitud osad. Hoone automatiseerimisel on ette nähtud kasutada KNX standardit, millele sobivaid seadmeid toodab üle maailma mitusada erinevat tootjat ning kõik seadmed on kontrollitud ja testitud. Lisaks võimaldab hooneautomaatika jälgida ning graafiliselt kujutada energia ja tarbevee kasutamist reaalajas. Säästmaks igapäevastelt kulutustelt energiavarustusele on ette nähtud ühendada ühisesse automaatikavõrku küte, ventilatsioon ning valgustus ja ka mõned peajaotuskilbist väljuvad grupiliinid. Hoonest lahkudes saab ühe nupuvajutusega välja lülitada kõik valgustid, vähendada ventilatsiooni ja kütte tootlikust ning otse kilbist toitevõrgust lahutada grupiliinid, mis ei vaja toidet ootel olles. Igas ruumis on võimalik kütte tootlikust reguleerida vastavalt ruumis soovitud temperatuurile, mõjutamata seejuures oluliselt teiste, kõrval paiknevate, ruumide temperatuure. Kõiki hooneautomaatika juhtimisega ning jälgimisega seotud parameetreid on võimalik jälgida, seadistada ning kontrollida üle Interneti. Läbi Interneti on võimalik peajaotuskilbist väljuvaid grupiliine pingestada ja võrgust lahti ühendada. Lisaks on hooneautomaatikaga ühendatud autonoomne valve- ning tulekahjusignalisatsioon. Sissetungi- või tulekahjuhäire korral lülitatakse hoones sisse kõik valgustid, tagamaks sujuvama evakuatsiooni ning sissetungija kiirema leidmise. Lisaks võib välja lülitada läbi hooneautomaatika juhitavad grupiliinid. Veelgi suuremaks kontrolliks ja juhtimiseks võiks kõik peajaotuskilbist väljuvad grupid juhtida läbi hooneautomaatika ning ka pesuruumi põrandakütte võib ühendada hooneautomaatikaga. Samuti võib autonoomse valve- ja tulekahjusignalisatsiooni asemel kasutada hooneautomaatikaga integreeritud süsteemi, mille korral hooneautomaatika programmis tekkiv viga võib mõjutada ka valve- ning tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tööd.