Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Kivistik, Carmen" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4
  • Pisipilt
    Kirje
    Atmosfäärireostuse roll Eesti väikejärvede toiteainebilansis
    (2016) Kivistik, Carmen; Kõiv, Toomas (juhendaja)
    Väikejärvede seisundi dünaamika jälgib ilma ning laiemas plaanis ka kliimamuutusi, ometi on atmosfääri kaudu transporditavatele biogeenidele toiteainebilanssides kahetsusväärselt vähe tähelepanu pööratud. Vaid meie suurjärvede Peipsi ja Võrtsjärve ainebilansis on atmosfääri kaudu saabuvad lämmastiku ja fosfori vood oma koha leidnud. Antud bakalaureusetöö peamine eesmärk on välja selgitada, kas atmosfäärireostusena saabuvate toiteainete roll võib suletud valgalaga järvede puhul olla toiteainetebilansis tähtsamal kohal kui valgala kaudu saabuvatel. Töös on kasutatud Eesti riikliku keskkonnaseire andmeid, täpsemalt Saarejärve kompleksseire ning Eesti väikejärvede seire andmeid aastatel 2010-2013. Valgala toiteainetekoormuse hindamisel on kasutusel Keskkonnaseire maakattetüüpide andmed ning arvutusel kasutatud Arvo Iitali toiteainetekoormuse koefitsente. Töö tulemustest ilmneb selgesti, et suure veepeegli pindalaga järved või suletud ning väikese valgalaga järvede puhul võivad atmosfääri kaudu transporditavad ainekogused ületada sissevoolude kaudu saabuvaid mitmekordselt. Vaadelses uuritud aastate keskmist atmosfäärse päritoluga lämmastiku sissekande tulemusti on suurim sissekanne Suurlahel 27295,6 kg/a, ülejäänute, väiksema peegelpinnaga järvede seast suurima sissekandega on aga Tõhela järv 1791,2 kg/a ja Pühajärv 1639,4 kg/a. Vaadeldes Fosfori atmosfäärse sissekande uuritud aastate keskmist tulemust on samuti Suurlaht suurima koormusega 1565,4 kg/a. Väiksemate veepeegli pindaladega järvesest aga on suurte sissekannetega Kooru järv 247 kg/a, ning Tõhela järv 117,8 kg/a. Väikseima atmosfäärse fosfori sissekandega järv on aga Nohipalo Valgõjärv, vaid 2,3 kg/a. Nagu ka eelpool mainitud, ei panda suurt rõhku väikejärvede puhul atmosfäärse päritoluga toiteainete leviku uurimisele, ometi on see mitme järve puhul oluline.
  • Pisipilt
    Kirje
    The impact of environmental disturbances on the gastrointestinal bacterial community and the viability of aquatic gastropods
    (Estonian University of Life Sciences, 2022) Kivistik, Carmen; Herlemann, Daniel Philipp Ralf (advisor); Käiro, Kairi (advisor); Tammert, Helen (advisor); Institute of Agricultural and Environmental Sciences; Beier, Sara (opponent)
    The freshwater salinization caused by global climate change and anthropogenic activities has received increasing attention in recent decades. Coastal freshwater areas and inland water bodies are affected by agriculture, road salt usage, urbanization and resource extraction, which increase the concentration of dissolved ions in freshwaters. Water salinity is an important factor distributing species along the salinity gradient according to their evolutionary adaptation. As a result of freshwater salinization, the habitats and the species composition are changing. The organisms' resistance to environmental changes can be facilitated by symbiosis with microorganisms. The gut bacterial community supports the digestion, plays a role in the immune control, reproduction and development, and increases the hosts' resistance to environmental disturbances. In this thesis, the impact of increased water salinity and antibiotic concentration solely and in combination with food source change on the gut bacterial community of freshwater organisms was examined. In parallel, the energy reserves of the host were measured, for estimating how organism copes with the stressful occurrences. It was found that the rise in water salinity can affect the gut microbiome, if the salinity increase exceeds the tolerable threshold (salinity ~3). Therefore, the disturbance intensity has the strongest impact on the gut microbiome. Salinity increase to 3 combined with an easily digestible, carbohydrate-rich food source resulted in the highest host's energy level. However, this combination had the strongest effect on gut bacterial diversity, by increasing the abundance of generalists and reducing overall bacterial richness. In order to find out from which source the gut colonizing bacteria come from, the water bacterioplankton and the biofilm (food source) bacterial community were examined. It turned out that the influence of water bacterioplankton was minimal, and the gut microbiome was more similar to food source, which is likely the main source of bacteria colonizing the digestive tract. The results of this work suggest that aquatic invertebrates and their gut microbiome can successfully tolerate mild salinization, even with changes in the food source.
  • Pisipilt
    Kirje
    Impact of salinity on the gastrointestinal bacterial community of Theodoxus fluviatilis
    (Frontiers, 2020) Kivistik, Carmen; Knobloch, Jan; Käiro, Kairi; Tammert, Helen; Kisand, Veljo; Hildebrandt, Jan-Peter; Herlemann, Daniel P.; Centre for Limnology. Estonian University of Life Sciences
    Differences in salinity are boundaries that act as barriers for the dispersal of most aquatic organisms. This creates distinctive biota in freshwater and brackish water (mesohaline) environments. To test how saline boundaries influence the diversity and composition of host-associated microbiota, we analyzed the microbiome within the digestive tract of Theodoxus fluviatilis, an organism able to cross the freshwater and mesohaline boundary. Alpha-diversity measures of the microbiome in freshwater and brackish water were not significantly different. However, the composition of the bacterial community within freshwater T. fluviatilis differed significantly compared with mesohaline T. fluviatilis and typical bacteria could be determined for the freshwater and the mesohaline digestive tract microbiome. An artificial increase in salinity surrounding these freshwater snails resulted in a strong change in the bacterial community and typical marine bacteria became more pronounced in the digestive tract microbiome of freshwater T. fluviatilis. However, the composition of the digestive tract microbiome in freshwater snails did not converge to that found within mesohaline snails. Within mesohaline snails, no cardinal change was found after either an increase or decrease in salinity. In all samples, Pseudomonas, Pirellula, Flavobacterium, Limnohabitans, and Acinetobacter were among the most abundant bacteria. These bacterial genera were largely unaffected by changes in environmental conditions. As permanent residents in T. fluviatilis, they may support the digestion of the algal food in the digestive tract. Our results show that freshwater and mesohaline water host-associated microbiomes respond differently to changes in salinity. Therefore, the salinization of coastal freshwater environments due to a rise in sea level can influence the gut microbiome and its functions with currently unknown consequences for, e.g., nutritional physiology of the host.
  • Pisipilt
    Kirje
    Toksilised sinivetikad Eesti suurjärvedes
    (Eesti Maaülikool, 2018) Kivistik, Carmen; Panksep, Kristel (juhendaja); Hüdrobioloogia ja kalandus
    Kliima soojenemise ja jätkuva eutrofeerumise tagajärjel on tsüanobakterite ehk sinivetikate poolt põhjustatud veeõitsengud sagenenud. Õitsengut põhjustavate liikide seas võivad esineda toksilised tüved. Tsüanotoksiine sisaldava vee allaneelamine võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, seetõttu on oluline anda hinnanguid suplus- ja joogivee ohutusele. Traditsiooniliselt hinnatakse veeõitsengute toksilisust vetikate biomassi ja liigilise koosseisu alusel. Kuna toksilised ja mittetoksilised tüved on morfoloogiliselt identsed, ei ole mikroskoobi abil neid võimalik teineteisest eristada. Töö eesmärgiks on peamiste mikrotsüstiine ja anatoksiine tootvate sinivetikate tuvastamine ja arvukuse hindamine molekulaarsete meetoditega Peipsi järve ja Võrtsjärve 2011–2016 aastate vegetatsiooniperioodil (mai-oktoober) kogutud proovidest. Toksiliste genotüüpide ja arvukuse hindamiseks kasutati polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit (PCR) ja reaalaja kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit (qPCR). Töös uuritud toksiine tootvatest perekondadest Microcystis, Dolichospermum ning Planktothrix on olulisim toksiliste genotüüpide koguarvu moodustumisel perekond Microcystis, moodustades > 90% toksiinigeenide koguarvukusest. Töös uuritud aastate vältel täheldati märkimisväärseid väärtusi mikrotsüstiini kodeeriva Mcy geenikoopiate arvukuses, mis küündis kohati lausa üle 1000 000 koopiani proovi kohta. Sellest tulenevalt võib eeldada, et tsüanotoksiinid on ohuks ka Peipsi järves, eriti õitsengumassi akumuleerumisel ranna-aladele. Suurt rolli toksiliste genotüüpide esinemisel mängivad ilmastikutingimused, toksiliste genotüüpide arvukuse maksimumid esinesid Peipsi järve puhul augustikuus ning Võrtsjärves juulis, kus veetemperatuurid ületasid 20° C.