Sirvi Autor "Kiviste, Mihkel (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Betooni tugevusomaduste uurimine Tartu Annelinna Prisma objekti näitel(2012) Konga, Taavi; Kiviste, Mihkel (juhendaja)Magistritöös käsitletakse betooni tugevusomaduste uurimist Tartu Annelinna Prisma ehitusobjektil. Katsekehad valmistati betoonist klassiga C25/30, mida kasutati vundamentide rajamisel. Katsekehadeks olid kuubid 150mm. Katsekehad jäeti konstruktsiooni juurde kivinema, et tingimused oleks võimalikult samasugused valatud konstruktsioonidega. Betooni tugevust hinnati purustaval ja mittepurustavatel meetoditel. Mittepurustavatest meetoditest kasutati põrkevasarat ja põrkevasara-ultraheli meetodit. Lisaks sellele viidi katsetused läbi ehitusplatsil põrkevasaraga. Katsetulemusi statistiliselt analüüsides tehti järeldusi betooni tugevusomaduste kohta. Objektil põrkevasaraga konstruktsioonide peal tehtud katsetel oli purustava katsega väike seos (R2=0,19). Laboris sooritatud katsetel leiti suuremad seosed, põrkevasara ja purustava survetugevuse vahel oli seos (R2=0,81). Põrkevasara-ultraheli ja purustava survetugevuse vahel leiti seoseks (R2=0,70). Graafikul on esitatud betooni survetugevuse kõverad, mis on leitud purustavatel ja mittepurustavatel meetoditel. Graafik on eelkõige betooni tugevusomaduste hindamiseks ja ehitusinseneridele võrdlusaspektiks ning kinnituseks.Kirje Eluhoone renoveerimine liginullenergiahooneks(Eesti Maaülikool, 2020) Nöps, Kalle; Kiviste, Mihkel (juhendaja)Suur energia tarbimine on saamas üheks suurimaks probleemiks maailmas. Ehitussektoris saab vähendada energia tarbimist kui ehitada ja renoveerida hooneid, mis tarbivad vähem energiat. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida, kas 1988. aastal ehitatud eluhoonet on võimalik renoveerida liginullenergiahooneks. Eestis peab oluliselt rekonstrueeritav hoone vastama energiamärgise C-klassile, kuid renoveeritud liginullenergiahoone peab olema sama energiatõhus kui uus hoone. Hoone kohta viidi läbi energiasimulatsioonid kasutades simulatsioonitarkavara EnergyPlus ja OpenStudio. Renoveerimislahendused leiti kolmes erinevas järgus. Esmalt leiti lahendus, mis vastas oluliselt rekonstrueeritavale hoonele, seejärel lahendus, et hoone vastaks madalenergiahoonele ja lõpuks liginullenergiahoonele. Energiasimulatsioonidest saadud tulemuste põhjal on liginullenergiahoone renoveerimislahenduse energiatõhusarvuks 144 kWh/(m²·a) ja hoone vastab liginullenergiahoone energiatõhususele.Kirje Looduskivist ja põletatud savitellistest kombineeritud müüritiste desalineerimine(Eesti Maaülikool, 2020) Sirelpuu, Helari; Kiviste, Mihkel (juhendaja); Leiten, Kadri (juhendaja)Antud uurimistöö käsitleb eelkõige probleeme, mis tekivad niiskuse ja soolade pääsemisega poorsesse materjali ning nende vähendamist desalineerivate meetodite abil. Eesmärgiks oli teemaga tutvuda ja katsetada, kuidas toimivad Eestis toodetud savi- ja lubjapõhised ohverkrohvid soolatustamise protsessis ja kas mõjutavad segu omadusi erinevad lisandid: aktiivsüsi ja kanepiluu. Katsed viidi läbi Mooste tall-tõllakuuri ligi 200 aastat vanal kiviseinal, krohvides seal katselappe viie erineva ohverkrohvi seguga. Kiirendatud katsed tehti kasutades põletatud telliseid. Erinevate segudega krohviti 24 tellist, mida oli eelnevalt leotatud kolmest erinevast soolast (NaCl, Na2SO4, NH4NO3) valmistatud lahuses. Ideed katsete teostuseks saadi peamiselt kirjandusest ja metoodika põhineb aluspinna soolasisalduse määramisel enne ja pärast ohverkrohvide paigaldust. Katsete tulemused näitasid peamiselt savibaasil sideainetega segude tõhusust desalineerimisel. Parimad tulemused soolaioonide eemaldamisel ning ka ohverkrohvide eemaldamisel aluspinnast andis savikrohv kanepiluuga. Erinevused reaalse seina ja kiirkatsete vahel näitab objektipõhiste reaalsete situatsioonide dünaamilisust, mis tõttu on soovituslik desalineerimise protsessi alustades selgeks teha probleemi tekkepõhjused, müürimaterjalide omadused, ennekõike poorisuurus, jaotumine, ja kogus. Ning sellest lähtuvalt, kui valikuks saab ohverkrohvi või mähise kasutamine, koostada objektipõhine segu, kus on desalineerimise toimemehanismid arvestatud ning seeläbi tõhusus suurema tõenäosusega.Kirje Ringlussevõetud betooni taaskasutus(Eesti Maaülikool, 2020) Laisk, Laura; Kiviste, Mihkel (juhendaja)Käesolevas magistritöös uuriti tagastatud vedela betooni taaskasutamist uue betoonisegu koostamisel. Töö annab ülevaate taaskasutamisest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Üha rohkem on üle maailma hakatud pooldama ja tegelema taaskasutamisega, kuna toorainetena kasutatavaid loodusvarasid ei jätku lõpmatuseni. Betoon on maailmas ka enim kasutatav ehitusmaterjal ja enimkasutatud ressurss vee järel. Tagastatud betoon on segu, mis tuuakse betooniveokitega tehasesse tagasi ja nimetatakse üleliigseks materjaliks. Töö eesmärk on uurida betoonisegusid, mis sisaldavad tagastatud betooni. Magistritöös uuriti erinevaid betoonisegusid, mis sisaldasid 0%, 20%, 40% ja 60% taaskasutatavat seisvat betooni. Uuriti betoonisegude omadusi, nagu survetugevus, töödeldavus, lisatud vee mõju, õhusisaldust ning tsemendi tardumisaega. Kivistunud betooni puhul võrreldi survetugevust valmis segatud ja aeglaselt tarduvas betoonis, mis on segatud uuesti ringlusse võetud betooniga. Katseteks kasutati kahte erineva tugevusklassiga betooni ning selgus, et teatud kogus betoonisegust on võimalik asendada taaskasutatava betooniga. Paremad tulemused saadi betooni tugevusklassiga C35/45, kus vajaliku tugevuse saavutasid kõik katsekehad. Tund aega seisnud taaskasutatav betoon (segus 60%) oli segatud värske betooniga (segus 40%) ning peale 28 päeva saadi keskmiseks survetugevuseks 48,71 MPa. Kaks tundi seisnud taaskasutatav betoon (segus 40%) segati värske betooniga (segus 60%) ning keskmiseks survetugevuseks saadi 49,08 MPa. Kolm tundi seisnud taaskasutatav betoon (segus 20%) segati värske betooniga (segus 80%) ning keskmiseks survetugevuseks saadi 50,79 MPa. Tugevama tugevusega (C50/60) betoonil tuleb kasutada väiksem kogus taaskasutatavat betoonisegu. Tund aega seisnud taaskasutatav betoon (segus 60%) oli segatud värske betooniga (segus 40%) ning peale 28 päeva saadi keskmiseks survetugevuseks 57,76 MPa. Kaks tundi seisnud taaskasutatav betoon (segus 40%) segati värske betooniga (segus 60%) ning keskmiseks survetugevuseks saadi 55,14 MPa. Kolm tundi seisnud taaskasutatav betoon (segus 20%) segati värske betooniga (segus 80%) ning keskmiseks survetugevuseks saadi 61,47 MPa. Katsete põhjal saab järeldada, et kolm tundi seisnud betooni on võimalik kasutada kogu tema olekus uuesti värske betooni koostamisel. Asendades 20% värsket betooni taaskasutatava betooniga saab vajaliku survetugevuse kätte. Edaspidi tuleks täiendavalt uurida, milline on taaskasutatava betoonisegu külmakindlus.Kirje Tartu renoveeritud korterelamute siseõhu temperatuuri, suhtelise niiskuse ja süsihappegaasi sisalduse hindamine(Eesti Maaülikool, 2019) Raud, Kristjan; Kiviste, Mihkel (juhendaja)Kaasaegses kiiresti arenevas ühiskonnas, kus inimesed veedavad väga palju oma vabast ajast kodus, on eriti oluline pöörata suuremat tähelepanu elukeskkonna sisekliimale. Inimesed ise hindavad järjest enam eluaseme mugavust ja siseõhu kvaliteeti, mis tagab neile hea enesetunde ja on tervislik. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida ja analüüsida Tartu linnas paiknevate korterelamute sisekliima parameetreid peale renoveerimist. Lõputöö käigus salvestati korterite sisetemperatuur, suhteline õhuniiskus ja süsihappegaasi sisaldus andmesalvestajatega. Siseõhu temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse ja süsihappegaasi andmed on nelja kuu pikkusest perioodist. Mõõteperioodi korterite keskmine õhutemperatuur oli 23,9 ˚C, keskmine suhteline õhuniiskus 34,5% ja keskmine süsihappegaasi sisaldus 769 ppm. Tulemusi analüüsides selgus, et kortermaja siseõhu temperatuur ja süsihappegaasi sisaldus vastavad etteantud väärtustele. Probleemseks kohaks on korterite suhteline õhuniiskus. Olukorra lahendamiseks tuleks edaspidi läbi viia täiendavaid uuringuid ja probleemile sobiv lahendus.