Sirvi Autor "Kisand, Anu (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Järvesette mõju viirpelargooni (Pelargonium zonale) kasvule(Eesti Maaülikool, 2022) Enok, Janne; Shanskiy, Merrit (juhendaja); Kisand, Anu (juhendaja)Käesolev magistritöö uurib järvesette mõju viirpelargooni kasvule. Viirpelargoon (Pelargonium zonale) on olnud aastasadu väga populaarne konteinertaim. Populaarsuse on ta saavutanud oma vastupidavuse, värvikirevate õite, rikkaliku sortimendi ning lopsaka kasvulaadi tõttu. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada järvesette kasutamise mõju viirpelargooni kasvule ning seeläbi hinnata valitud järvesetete potentsiaali põllumajanduses mullaparandaja ja väetisena. Suurenenud huvi tõttu looduslike ja keskkonnasõbralike väetiste vastu oleks Eestis järvemuda kasutusele suur potentsiaal. Magistritöö raames viidi läbi nõukatse Saku vallas Harjumaal 2021. aasta suvel. Katsekultuuriks oli valitud viirpelargoon (Pelargonium zonale) `Abelina`. Katse läbiviimisel kasutati 2020. aasta sügisel Neitsijärvest ja Väikesest Kodijärvest kogutud järvesetet. Katse käigus lisati setet otse substraadi sisse või alternatiivselt kasutati sette ja vee segult dekanteeritud kastmisvett. Võrdluseks kasutati väetamata kontrollvarianti ning kastmist mineraalväetisega. (suvelillede kastmisväetis). Katse lõpus määrati kogu taimne biomass ning teostati substraadi keemiline analüüs. Katse statistiline andmetöötlus viidi läbi Blue Sky Statistics ja MS Excel tarkvara kasutades. Magistritöö selgitas välja, et järvesette lisamine substraadile parandas taimede kasvu ja õitsemist võrreldes väetamata kontrollvariandiga. Katsest selgus ka, et settega antav toiteelementide varu ammendus katse jooksul. Katse lõpus esinesid settega väetatud taimedel toiteelementide puudusnähtused erinevalt mineraalväetisega kastetavast variandist. Neitsijärve rauarikka sette kastmisvees puudus taimedele omastatav fosfor kuna raud fikseeris fosfaatse fosfori settesse. Kokkuvõttes võib öelda, et settega väetamine suurendas taimede maapealset biomassi ja kinnitas sette kasulikku mõju. Katseperioodi teises pooles ammendus settelisandiga substraadis toiteelementide varu ja järvesette mõju taimede kasvule jäi tagasihoidlikuks. Katse tulemus näitas, et sette kasutamine toetas taimekasvu, kuid lisatav settekogus peab olema piisav varustamaks taime toiteelementidega katseperioodi lõpuni.Kirje Järvesette omadused ja potentsiaal fosforväetisena kasutuseks(Eesti Maaülikool, 2019) Sepp, Evelin; Shanskiy, Merrit (juhendaja); Kisand, Anu (juhendaja)Käesolev magistritöö uurib järvesette omadusi ja selle potentsiaali fosforväetisena kasutamiseks. Uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja järvesette sobivus väetamiseks ja mulla omaduste parandamiseks. Samuti selgitada järvesette mõju mulla pH-le ja liikuva kaltsiumi sisaldusele ning sette mõju mulla orgaanilise aine sisaldusele. Lisaks vaadelda sapropeeliga väetamise mõju taimede kasvule. Magistritöö jaoks vajalike võrdlusandmete saamiseks on Harjumaal Valingul 2018. aasta suvel rajatud põldkatse põldoaga ja Tallinnas Nõmmel 2018. aasta suvel nõukatse peterselliga. Katse läbiviimisel kasutati Võrtsjärvest kogutud järvesetet. Katsetest saadud andmete statistiline andmetöötlus viidi läbi IBM SPSS Statistics 24 ja MS Excel tarkvara kasutades. Nõukatse osas läbi viidud regressioonanalüüsi tulemusena selgus, et taimele omastatava, lahustuva, mulla liikuva fosfori liigvähene sisaldus katses on taimekasvu limiteerivaks teguriks. Sette lisamisega vähenes taimedel kättesaadava fosfori osakaal kasvusubstraadis ja seoti ära ka osa mineraalväetisega antud fosforist. Katsest selgus ka, et sette lisamisega saab neutraliseerida mulla happelisust. Suuremate settekoguste korral nõukatses suureneb oluliselt liikuva kaltsiumi sisaldus mullas. Mineraalväetise lisamine mõjutab negatiivselt liikuva kaltsiumi sisaldust mullas. Suuremad settekogused tõstavad orgaanilise süsiniku sisaldust. Suurendatud settekogused katsemullas mõjuvad juurte kasvule pärssivalt, mida põhjustab mulla struktuursuse ja poorsuse lõhkumine segude valmistamisel. Põldkatsest selgub, et kasutades märja sette norme 31,1 t/ha ja 103,7 t/ha ei oma need statistiliselt olulist mõju taime ja juurte kasvule ega mulla toitainete ja orgaanilise süsiniku sisaldusele. Statistiliselt olulise mõju mitteilmumise põhjustas katseala mulla suur toitainete sisaldus, taimekasvuks sobilik mulla reaktsioon ja kõrge orgaanilise aine tase. Enne Võrtsjärve sette kasutamist väetisena tuleks uurida settefosfori erinevaid vorme ja nende osakaalu setetes.Kirje Otepää Pikajärve fosforifraktsioonide jaotus põhjasettes(Eesti Maaülikool, 2019) Grosberg, Merlin; Kisand, Anu (juhendaja); Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogiaAntud uurimuse käigus analüüsiti sette üldkoostise ja fosforifraktsioonide vertikaalset jaotust Otepää Pikajärve 43 cm paksuses pindmises põhjasettekihis. Esmakordselt uuritakse antud järvesetete fosforifraktsioone, mis määratakse sette järjestikuse ekstraheerimise abil. Analüüsitud põhjasettes oli orgaanilist ainet keskmiselt 29%. Setteläbilõike enamikes settekihtides oli domineerivaks fosforifraktsiooniks orgaanilise ainega seotud fosfor, kuid kõrgenenud kuivainesisaldusega 9-21 cm sügavusvahemikus oli ülekaalukaim rauaga seotud fosfor. Ülemises 0-5 cm settekihis on fosforifraktsioonide summa 1208 µgP/g kuivaine kohta, pinnasetete kõrgem fosforikontsentratsioon on iseloomulik hiljuti settinud veel lagunemata materjalile. Orgaanilise aine ja karbonaatide sisalduse järgi setteprofiilis tuvastati ligikaudne settekihtide vanus toetudes Otepää Pikajärve varasematele paleolimnoloogilistele uurimustele. See võimaldas kõrvutada fosforifraktsioonide ja sette üldkoostise sügavusjaotust järve teadaoleva eutrofeerumisajalooga. Leiti, et labiilse fosfori, orgaanikaga seotud fosfori ja rauaga seotud fosfori fraktsioonid peegeldavad järves viimasel viiel aastakümnel toimunud toitelisuse muutusi.Kirje Putukasõnniku mõju tatra saagikusele(Eesti Maaülikool, 2022) Sillavere, Katrin; Shanskiy, Merrit (juhendaja); Kisand, Anu (juhendaja)Tänapäeval on suur roll keskkonnasõbralikul ja jätkusuutlikul põllumajandusel. Orgaaniliste väetiste kasutamine põllumajanduses on olulisel kohal mullaviljakuse hoidjana. Orgaaniliste maheväetiste hulka võiks kuuluda ka putukasõnnik ja järvesete. Putukasõnnik on Eestis vähelevinud orgaaniline väetis, milles sisalduvad looduslikud toiteelemendid on loomulikult omastatavad taimele. Putukasõnnikut saadakse putukate kasvatamise kõrvalsaadusena, samas kui putukakasvatuse põhieesmärgiks võib olla hoopis toidujäätmete väärindamine valgu- ja lipiidirikkaks loomseks biomassiks. Putukate tootmine on kogu Euroopas arenev sektor, mis on muutunud uuendtoidu määruse alusel üheks olulisemaks väärtuslikuks täiendavaks valkude allikaks inimestele kui ka loomakasvatus- ja vesiviljelustootjatele. Töö eesmärk oli selgitada välja putukasõnniku mõju tatra saagikuse kujunemisele, seda nii puistena manustades kui ka graanulitena antuna. Kaasneva eesmärgina sooviti välja töötada sobiv järvesettelisand putukasõnnikust graanulite valmistamiseks. Uurimiseesmärkide testimiseks valmistati sette-putukasõnniku graanulid, mida anti 35 ja 65 kg N ha kohta. Randomiseeritud põldkatse, variantide neljas korduses, viidi läbi Kuusiku katsekeskuses ja katsekultuuriks oli tatar (Fagopyrum esculentum). Kahe erineva järvesette kombinatsioonis töötati välja paraja savikusega settesegu, mille kasutamine sideainena võimaldas edukalt valmistada putukasõnnikugraanuleid. Põldkatse tulemused näitasid, et putukasõnnikuga väetamise mõju avaldus taimekasvu indikaatoritele erinevalt, kuid mõju saagi kujunemisele polnud statistiliselt usutav. Putukasõnnikuga väetamise mõju võis jääda tagasihoidlikuks tulenevalt katseaasta ilmastikuoludest, kuna sademete vähesuse tõttu kasvuperioodi esimeses pooles oli tõenäoliselt pärsitud sõnnikus sisalduva orgaanilise aine lagunemine. Väetusvariantide mõju täielikuks hindamiseks otsustati viia 2022. a suvel samal katsealal läbi põldkatse järelkultuuriga (talinisu).Kirje Suure madala järve sette fosforisorptsioonivõime hindamine(2012) Saar, Katrin; Kisand, Anu (juhendaja); Ingmar, Ott (juhendaja)Fosfori vabanemine järvevette või talletumine settesse oleneb sorptsiooni- ehk sidumisprotsessidest sette-vee piirpinnal (Boström et al., 1982; Dong et al., 2011). Seega on tegemist protsessidega, mis mõjutavad fosforiringet veekogus ning ka bioloogilist kättesaadavust (Dong et al., 2011). Eestis puuduvad teadaolevalt varasemad uuringud, mis käsitleksid järvesetete sorptsioonivõimet. Käesoleva magistritöö raamas antakse ülevaade järvesetete fosfori sorptsioonivõimest ning seda mõjutavatest teguritest. Laboratoorsete tööde käigus Võrtsjärve ja Youyi paisjärve (Hiina) settega teostati sorptsioonikatsed ning viidi läbi fraktsioneerimine enne ja pärast antud katseid. Töö käigus selgus, et mõlema uuritud järve settel on suur fosforisorptsioonivõime. Viies läbi fraktsioneerimise settega pärast sorptsioonikatset, selgus tulemusest, et enim suurenesid NH4Cl-SRP (labiilne ja nõrgalt seotud fosfor) ja BD-SRP (rauaühenditega seotud fosfor) fraktsioonid. Ülejäänud analüüsitud fraktsioonide sisaldus muutus märkimisväärselt vähem või ei muutunud üldse. Katsete käigus leiti Võrtsjärve pindmise settekihi tasakaalukontsentratsioon (EPC0), mille kaudu oli võimalik hinnata, kas uuritud sete seob või vabastab fosforit. Tulemustest selgus, et Võrtsjärve vees fosfaatide sisalduse juures alla 0,08 mg P/l, on uuritud sete fosforiallikaks. Seega selgus uuringute käigus, et isegi suure sorptsioonivõimega Võrtsjärve settest võib fosforit vabaneda olenevalt tasakaalust sette ja vee fosforikontsentratsioonide vahel. Püstitatud hüpoteesidest leidis kinnitust, et Võrtsjärve settel on suur fosforisorptsioonivõime. Samuti leidis kinnitust hüpotees, et Võrtsjärve suure Fe-sisalduse tõttu seondub fosfor peamiselt Fe-P fraktsiooni. Samas kinnitust ei leidnud hüpotees, et katses kasutatud kõrge kontsentratsiooniga (500 mg P/l) fosforilahust lisades saavutab sete küllastuse.