Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Kirotar, Priit" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Hygrothermal analysis of masonry wall with wool glass interior insulation
    (2019) Leiten, Kadri; Kirotar, Priit; Kiviste, Mihkel; Estonian University of Life and Science. Institute of Forestry and Rural Engineering
    When the external appearance of the building is fixed due to heritage requirements the interior thermal insulation is the only possible solution for thermal upgrade of the building envelope. Applying internal insulation to existing buildings is known to pose a challenge in relation to hygrothermal risks, as this can lead to high relative humidity levels, condensation and ultimately, mould growth and decay. The case study building is under historical preservation and therefore this is not allowed to be insulated from outside. The paper describes the hygrothermal assessment of applying internal glass wool insulation and vapour barrier in masonry wall with air gap. In addition to the calculations the condition investigation was also performed. Data loggers measuring temperature and RH were applied during the period of 31.01.2013–16.02.2013. The conclusions were based to theoretical calculations (case study and DIN 4108-3) and practical measurement results based on the data logger values obtained. The calculations showed that glass wool and vapour barrier insulated system were in risk on condensation but the condensed water dries out during summer time. Due to the fact that logger measurements were recorded during the time when inside plastering was still in progress the relative humidity in the room was very high. As a result of calculations it is possible to build this type of wall effectively, but in this case it was not the most reliable way because of ongoing interior fitting.
  • Pisipilt
    Kirje
    Klaasvillaga seestpoolt soojustatud telliskiviseina niiskusrežiimi uurimine
    (2013) Kirotar, Priit; Keskküla, Kadri (juhendaja)
    Hoone seestpoolt soojustamise vajadus kasvab pidevalt, eriti kivikonstruktsioonide puhul. Lisades soojustuse hoone siseküljele, külmub sein suuremal määral läbi ja ruumist konstruktsiooni pääsev niiskus, tekitab seal kondenseerumise ohu. Magistritöö eesmärgiks on klaasvillaga soojustatud seinakonstruktsiooni temperatuuri- ja niiskusrežiimi uurimine praktiliste mõõtmiste ja teoreetiliste arvutuste põhjal. Lisaks on tehtud kahe soojustusmaterjali kohta teoreetilised arvutused, kontrollimaks nende sobivust seestpoolt soojustamiseks. Soojustusmaterjalidest on uurimustöös kasutatud klaasvilla Isover KL-37, PUR polüuretaan isolatsioonivahtu ja SPU Anselmi. Aluseks on võetud sarnane U-arv.Telliskivisein mida on soojustatud klaasvillaga, asub Tartus, Veski tänaval. Seinakonstruktsiooni paigaldatud andurite abil mõõdeti õhutemperatuuri ja suhtelist õhuniiskust erinevate konstruktioonikihtide vahel. Mõõtmistulemustest saadud andmete põhjal teostati teoreetilised arvutused seinakonstruktsiooni temperatuuri- ja niiskusrežiimi kohta. Arvutustest selgus, et Isover KL-37 klaasvilla ja SPU Anselmiga soojustatud konstruktsioonis tekkis kondenseerumise oht. Konstruktsiooni kondenseerunud vesi kuivab arvutuste järgi suvel sealt välja. Antud olukorda on võimalik vältida, kui paigaldada konstruktsiooni piisav lisaaurutõke, et kondenseerumist kandekonstruktsioonis ei tekiks. PUR isolatsioonivahuga soojustatud konstruktsioonis niiskusrežiimi arvutused kondenseerumise ohtu ei näidanud. PUR isolatsioonivaht võib aga ebakvaliteetsel paigaldamisel eritada kuivamisel erinevaid tervisele ohtlike gaase, mis siseruumides võivad õhukvaliteeti halvendada. Antud telliskiviseina niiskusrežiimi ja klaasvilla seisundit tuleks ka edaspidi uurida, sest töös on katseperiood lühike. Lisaks peaks suvel kuivamisperioodi uurima. Kokkuvõtteks võib öelda, et kiviseina seestpoolt soojustamine on ohtlik ja keeruline protsess, mis vajab hästi läbimõtlemist, et mitte mõne aastaga kandekonstruktsiooni kasutuskõlbmatuks muuta.