Sirvi Autor "Kauer, Karin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 30

AS Laatre Piim teravilja ja rapsikasvatuse agromajanduslik analüüs aastatel 2011-2013
(2015) Gross, Koit; Kauer, Karin; Nemvalts, Anu
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli: 1. Koostada ettevõtte AS Laatre Piim teravilja ja rapsikasvatuse agromajanduslik analüüs aastate 2011-2013 kohta; 2. Kaardistada ettevõte tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT analüüs); 3. Anda soovitusi ettevõtte edasiseks tegevuseks. Bakalaureusetöös uuritakse AS Laatre Piim teravilja- ja õlikultuuride kasvatamise tehnoloogiat, kasvatavate kultuuride bioloogilisi iseärasusi ja nende tasuvust. Antud töö andmed on ettevõtte AS Laatre Piim põlluraamatust ning ettevõtte esindajatelt. Meteoroloogilised andmed on Tartu - Tõravere andmebaasist, mille kohta tehti ilmastiku ja sademete analüüs, mis on olulised põllumajandussaaduste saagikuse näitajateks. Sordikirjeldused tuginevad sordiesindajate poolt avaldatud infol. Lisaks kasutati Statistikaameti ja Maa-ameti andmebaase ja rakendusi. Majandusanalüüsiks kasutati Eesti Taimekasvatuse Instituudi algoritme masintööde maksumuse arvutamiseks. Võrreldud aastatel saadi kõige suuremat saaki saadi 2012. aastal, mis oli talinisu puhul 5,8 t/ha, Eesti keskmine samal aastal 4,6 t/h. Suvirapsi saagikus oli 2,7 t/ha, Eesti keskmine samal aastal 1,8 t/ha. See oli tingitud ettevõtte õigetest agrotehnilistest võtetest ja viimase kolme aasta soodsamatest ilmastikutingimustest. Ettevõttes AS Laatre Piim on teravilja kasvatamine tasuv. 2012.aasta oli kõige tulusam ja see oli tingitud omahinna ja müügihinna suurimast erinevusest ning soodsatest ilmastikutingimustest. Muutuvkuludest moodustas kõige suurema osa väetistele minev summa. Masintöödest oli kulukaim vilja kuivatamine. Selle põhjuseks võib pidada kuivatuse kõrget omahinda ning suurt saagikust. AS Laatre Piim põldudest 32 % pH on alla 5,5. See on hetkel kasvatatavate kultuuride kasvuks liiga madal. Lupjamiseks võib kasutada klinkritolm ja klinkritolmu segu dolomiidijahuga (1:1). Lupjamisnorm võiks olla vähemalt 5 t/ha. Ettevõtte külvatavast maafondist (20%) moodustab rapsikasvatuses lubatud normi ja sobiliku viljavahelduse. Rapsi on külvatud ettevõttes iga 4 aasta järel.
Coastal meadows : maintenance, restoration and recovery
(Eesti Maaülikool, 2021) Kose, Marika; Kauer, Karin; Tali, Kadri; Joyce, Chris (opponent)
This thesis is a synthesis of 20 years of research into the restoration and recovery of Estonian coastal meadows. The restoration of semi-natural grasslands in Estonia is a new nature conservation activity with only 20 years of history. While the restoration activities and methods used for coastal meadows in Estonia have been elaborated upon and tested many times, the methodology for evaluating success and the biodiversity assessment criteria are not sufficient. One reason may be that coastal meadow habitats and plant communities vary in different parts of Estonia and are very complex, making it difficult to identify good indicators for vegetation assessment. Our observations and conclusions are as follows: Recovery of coastal meadow vegetation from reed and bush encroachment resulting from land abandonment may take decades. In the best cases, vegetation may recover and become similar to well-maintained meadows in 15 years. This is not enough for meadows that are wetter and have been abandoned for longer periods. Edaphic changes have led to paludification and massive reedbeds, and restoration may result in, for example, sedge communities instead of desired coastal meadow plant communities. It is essential to develop a long-term monitoring plan that begins with restoration activities and follows the recovery process, as the effects of short- and long-term restoration as well as different restoration activities may vary or be misleading. Mowing is the best measure for supporting the populations of tall perennial herbs, while grazing is the most recognised measure for restoration and maintenance of seminatural grassland. When implementing grazing as a conservation tool, the suitable grazing pressure should be adjusted to sustain protected plant species. To restore and maintain coastal meadows in Estonia, policies should target the whole range of ecosystem services and biodiversity issues, rather than focusing on single species.
Eesti aasta muld 2025 on Klibumuld
(Eesti Maaülikool, 2025) Kõlli, Raimo; Kauer, Karin
For the Year 2025 Soil of Estonia by the Estonian Soil Science Society (ESSS) was elected Skeletic Regosol (as named by World Reference Base for Soil Resources (WRB)), which is one of subspecies of Coarse Rich Ryhky Soils (by Estonian Soil Classification (ESC)). Although these soils form less than 0,2% from the whole soil cover of Estonia, they merit an attention from the aspect of peculiarities of their forming, which have been taken place on narrow coastal area on the border between sea and mainland. Skeletic Regosols have been formed only on these littoral areas, which is rich mainly in coarse calcareous earth materials as limestone or dolomite containing also small stones (ryhk, pebble, shingle) and large stones. Besides that, these soils are as well rich in different kind of eruptive rocks of the size of small and large stones. The most part of Skeletal Regosols’ coarse fraction was formed under the influence of breaking waves, which were induced by strong sea winds. The main criteria of Ryhky Soils’ identification after ESC are the content and shape of small stones (Ø 1‒10 cm), water regime of soil cover, and fabric of soil profiles. Ryhky soils are divided into subspecies by the by the shape of small stones. In ryhky soils among others the ryhk fraction is dominated, but in Pebble soils the pebble and in Shingly soils the shingle fractions are dominating. In the development of Skeletic Regosols or of Shingle soils two development stages is separated. During the first Skeletic Regosols’ abnormal development stage only the primitive shingle rich parent material for these soils have been formed on the border area between mainland and sea. But during this period the soil forming processes are practically absent. During the second development stage of Skeletic Regosols development ie. after with draw of sea water the normal soil forming processes are taken place. As a result of this are formed humus horizons and activated biological cycling on chemical elements and others. In the article the soil forming conditions, coarse earth’s fractions shape and size, development stages of soil profiles, as well soils productivity, humus status, distribution, and agrochemical properties are treated.
Eesti erosioonist häiritud muldade orgaanilise süsiniku- ja lämmastikusisaldus
(Estonian Academic Agricultural Society, 2020) Kõlli, Raimo; Kauer, Karin; Tõnutare, Tõnu; Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Mullateaduse õppetool
The work is dedicated to the characterization of erosion-affected soils' (EAS) humus status (HS) in pedo-ecological conditions of South-Eastern Estonia. For understanding HS of EAS their organic carbon (OC) and total nitrogen (NT) sequestration capacities and the ratio C:N was studied by separate soil layers. The average data about soil OC and NT contents (g kg–1) and superficial densities (Mg ha–1) are given by arable soil species. The analysis of reflecting EAS HS on four research areas (Valgjärve, Otepää, Haanja and Mooste) was carried out on the basis of four different origin databases. The analysis of OC content is done by Tjurin and NT by Kjeldahl. In soil associations of erosion-affected areas' the following groups of soils were distinguished: eroded (E), deluvial (D), neutral (N) and non-eroded (En) soils. The HC thicknesses of research area Valgjärve E soils are in limits 18–23 cm, D soils 30–65 cm and of En soils 22–27 cm. The medians of same soils OC concentrations are accordingly 9.4, 11.2 and 10.9 g kg–1 and ratios C:N accordingly 9.8, 9.4 and 10.2. The OC stocks given in the limits of quartiles are in E soils 24–36, D soils 51–143 and En soils 32–49 Mg ha–1. Therefore on eroded areas the perpetual continuums of soil properties' (among these HS) changes may be followed and it is very complicated to separate soil contours on 1:10 000 soil maps. In this work the transitional areas between E and D soils are characterized via N soils. On erosion-affected areas the E and D soils form different soil associations with auto- and hydromorphic normally developed non-eroded soils, where very commonly as well the fluvial (abnormal) soils are presented. The relatively high pedodiversity caused by the areas high geodiversity, is the requisite to the high biodiversity. In erosion-affected regions is extremely important to maintain agricultural activity, as with this is ensured the persistence of naturally beautiful landscapes. The soil cover with EAS acts as accumulator of formed on the same area soil OC.
Eesti põllumuldade süsinikuvaru olukord, dünaamika ja modelleerimine
(2016) Tammik, Kerttu; Kauer, Karin
Mullaviljakuse peamiseks kandjaks on orgaaniline aine, mis koosneb valdavalt süsinikust. Mulla orgaanilise süsiniku sisaldust mõjutavad agrotehnoloogia, mulla mineraalne koostis ning ilmastik. Seoses globaalse soojenemisega, on mulla orgaanilise süsiniku sisaldus mullas kõrgenenud huvi all. Lisaks põllumajandussaaduste tootmisele, on mullal võime siduda atmosfäärist CO2 ning pidurada kliimamuutuste mõju. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks on analüüsida ja hinnata Eesti põllumuldade süsinikuvaru ja selle muutuste dünaamikat. Töö teiseks eesmärgiks on modelleerida valemi Hénin-Dupuis ja simulatsioonimudel ICBM abil Eesti põllumuldade dünaamikat aastani 2050. Uurimustöö aluseks on Eesti põllumuldade agrokeemiliste omaduse andmebaas (1983-2015), täpsemaks uurimiseks valiti 9 seireala. Uurimustööst selgus, et Eesti põllumuldade süsinikuvaru on võrreldes seireperioodi algusega tõusnud. Eesti klimaatilistes tingimustes avaldasid kliimamuutused mulla süsinikuvarule vähe mõju. Oluliselt suuremat mõju avaldasid kasvatatud kultuurid ning rakendatud majandamisvõtted. Hénin-Dupuis valemiga arvutatud ja tegeliku süsinikuvaru vaheliseks seose tugevuseks saadi R 2 =0,64, ruutkeskmiseks hälbeks RMSE 14,88 (N=43). Mudeliga ICBM simuleeritud ja tegeliku süsinikuvaru vaheliseks seose tugevuseks saadi R2 =0,73, ruutkeskmiseks hälbeks RMSE 14,64 (N=29).
Eestis kasvatatud heinaseemne kvaliteedi analüüs
(2016) Kulla, Gelly; Nemvalts, Anu; Kauer, Karin
Eestis kasvatatud heinaseemne partiisid sertifitseerides avastatakse pidevalt nõuetele mittevastavust. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on leida, mis on Eestis kasvatatud heinaseemne kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjused. Selle selgitamiseks analüüsiti aastate 2012, 2013 ja 2014 põldtunnustamisakte põldtimuti, hariliku aruheina, päideroo, karjamaa-raiheina ja punase aruheina kohta ning hiljem ka samade kultuuride antud aastate analüüsiprotokolle. Tulemused näitasid, et peamine põhjus heinaseemnete nõuetele mittevastavuseks on partiide ebapiisav puhtus. Nimelt sertifitseerides leiti seemnepartiidest liigselt teiste liikide seemneid. Samuti sai tulemustest näha, et muud liigid, mis esinesid heinaseemne põldudelt, sisaldusid ka hiljem seemnepartiides. Peamised teised liigid, mis leiti põldudelt kui ka seemnepartiist olid enamasti pikaajalised umbrohud. Töös analüüsitud protokollidest ning kirjandusest saadud informatsiooni põhjal saab järeldada, et algpõhjus heinaseemne ebapuhtusele tuleb mullas olevast seemnevarust. Pikaajalised umbrohud on mullas tugevasti esindatud, kuna paljunevad nii seemnetega kui ka vegetatiivselt ning ilma korraliku tõrjeta nad ise ei taandu. Uurimistöö järeldusena saab välja tuua, et Eestis kasvatatud heinaseemne kvaliteedi peamiseks probleemiks on mullas olev rikkalik seemnepank, puudulik teiste liikide tõrje ning seemnepartiide puhastamine. Antud teemal on võimalik teha edasist uurimistööd. Uurides Eesti muldade seemnevarusid, saaks määrata sobilikumad kasvualad ning umbrohutõrje meetodid. Antud uurimistöö põhjal saab teha tootjatele ettepanekud: enne heinaseemne kasvatamist puhastada põld umbrohuseemnetest, kasvuajal tõrjuda teisi liike ning enne seemne sertifitseerimist puhastada seemnepartii maksimaalselt. Põllumajandusametile saab teha ettepaneku, et juba põldtunnustamise ajal praagitaks põllud, kus on liigselt teisi liike, mille tulemusel jõuaks vähem seemnepartiisid sertifitseerimisele, kus on teiste liikide sisaldus liiga suur.
Effect of crop residue decomposition on soil aggregate stability
(MDPI, 2020) Stegarescu, Gheorghe; Escuer-Gatius, Jordi; Soosaar, Kaido; Kauer, Karin; Tõnutare, Tõnu; Astover, Alar; Reintam, Endla; Institute of Agricultural and Environmental Sciences. Estonian University of Life Sciences
The decomposition of fresh crop residues added to soil for agricultural purposes is complex. This is due to di erent factors that influence the decomposition process. In field conditions, the incorporation of crop residues into soil does not always have a positive e ect on aggregate stability. The aim of this study was to investigate the decomposition e ects of residues from two di erent cover crops (Brassica napus var. oleifera and Secale cereale) and one main crop (wheat straw) on soil aggregate stability. A 105-day incubation experiment was conducted in which crop residues were mixed with sandy loam soil at a rate of 6 g C kg􀀀1 of soil. During the incubation, there were five water additions. The decomposition e ects of organic matter on soil conditions during incubation were evaluated by determining the soil functional groups; carbon dioxide (CO2), nitrous oxide (N2O), and methane (CH4) emissions; soil microbial biomass carbon (MBC); and water-stable aggregates (WSA). The functional groups of the plant residues and the soil were analyzed using Fourier transform infrared spectroscopy (FTIR) and a double exponential model was used to estimate the decomposition rates. The results show that the decomposition rate of fresh organic materials was correlated with the soil functional groups and the C/N ratio. Oilseed rape and rye, with lower C/N ratios than wheat straw residues, had faster decomposition rates and higher CO2 and N2O emissions than wheat straw. The CO2 and N2O flush at the start of the experiment corresponded to a decrease of soil aggregate stability (from Day 3 to Day 10 for CO2 and from Day 19 to Day 28 for N2O emissions), which was linked to higher decomposition rates of the labile fraction. The lower decomposition rates contributed to higher remaining C (carbon) and higher soil aggregate stability. The results also show that changes in the soil functional groups due to crop residue incorporation did not significantly influence aggregate stability. Soil moisture (SM) negatively influenced the aggregate stability and greenhouse gas emissions (GHG) in all treatments (oilseed rape, rye, wheat straw, and control). Irrespective of the water addition procedure, rye and wheat straw residues had a positive e ect on water-stable aggregates more frequently than oilseed rape during the incubation period. The results presented here may contribute to a better understanding of decomposition processes after the incorporation of fresh crop residues from cover crops. A future field study investigating the influence of incorporation rates of di erent crop residues on soil aggregate stability would be of great interest.
The Effect of Plant Residues Management and Fertilization on Plant Growth and Organic Carbon Content in Soil
(Eesti Maaülikool, 2012) Kauer, Karin; Raave, Henn; Viiralt, Rein
The main hypothesis of present thesis is that the effect of plant residues left on the surface of the sward to decompose on the growth of plants and content of soil organic carbon (SOC) is influenced by the management (fertilization, mowing frequency) and composition of plant species (grasses or white clover). Different effect of residues is based on the variations in their quality that affects the decomposition rate of residues and the amount of recycled C and N. The aims of the study were: (i) to investigate the decomposition of various plant residues left on the sward surface and N mineralization during decomposition. To explain how the decomposition dynamics of plant residues is influenced by their initial chemical composition (N content and C/N ratio); (ii) to investigate the effect of plant residues left on the sward surface to decompose on the growth of herbage; (iii) to investigate the effect of plant residues left on the sward surface to decompose on the content of SOC; also to explain the integrated effects of plant residues and fertilization on the content of SOC. The decomposition rate of plant residues depended on the composition of species in the sward and their developmental stage during the cutting. The different N content of residues due to fertilization did not affect their decomposition rate. Residues with similar N content may decay at different rates because their carbon compounds content is different. The N content of residues is suitable indicator for predicting the amount of mineralisable N because more N was mineralized from residues that had higher N content. The effect of residues on the herbage growth of sward depended on the composition of species and management of swards. The effect was higher in grass-clover sward that was cut less frequently and its yields were higher compared to the turfgrass sward. Returning of turfgrass residues is effective only during the first part of the vegetation period when the sward is sparse showing that the effect of returning the residues may be significantly affected by characteristics such as density and height of plants. Returning of residues in turfgrass sward is effective only when the contact between residues and soil surface is easily attainable. In case of dense sward the residues remain on the top of herbage where they dry and nutrients can’t reach the plants. The herbage growth of sward was increased due to residues only if the N released by residues was sufficient for decomposers as well as for sward growth. The amount of N released by residues depended on the fertilization rate, the amount of residues left to decompose and the composition of species in the sward. The highest effect was seen in returning the residues of grass-clover sward in non-fertilized variant. The effect of plant residues on the sward SOC content and stock depended on the composition of species and management of sward (fertilization and cutting frequency). The turfgrass residues increased the content of SOC significantly more than the residues of grass-clover sward. Fertilization and cutting frequency had an impact on the chemical composition of plants which in turn affected the chemical composition and decomposition of organic material released into the soil.
Kartuli saagikus ja kasvatamise tasuvus sõltuvalt viljelusviisist
(Eesti Maaülikool, 2017) Ojasoo, Triin; Kauer, Karin; Eremeev, Vyacheslav; Taimekasvatus ja rohumaaviljelus
Antud uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas mahe- või tavaviljelus mõjutavad mugulate saaki 2016. aastal ning kui suurt mõju avaldavad nimetatud viljelusviisid saagi kvaliteedile ja kartuli kasvatamise tasuvusele. Külvikorra katse viidi läbi Eerika põllul Eesti Maaülikoolis. Katses oli 4 tavaviljelussüsteemi ning 3 maheviljelussüsteemi. Neli tavaviljeluse süsteemi erinesid üksteisest lämmastiku normide poolest: N0 (N0P0K0); N1 (N50P25K95); N2 (N100P25K95); N3 (N150P25K95). Maheviljeluse süsteemid olid järgnevad: M0 – maheviljeluse kontrollsüsteem; M1 – maheviljelusesüsteem, kus kasvatati talviseid vahekultuure; M2 – maheviljelusesüsteem, milles kasutati talviseid vahekultuure ning lisaks anti kartulile kevadel ka täielikult komposteerunud allapanuga veisesõnnikut normiga 20 t/ha. Suurima kartulisaagi andis tavaviljeluse variant N3 (58,6 t/ha), kus kasutati võrreldus variantidest kõige suuremat N kogust (150 kg N/ha). Seega, mida rohkem anda kartulile lämmastikväetist, seda suurem on saak. Kõige väiksem nitraatide sisaldus oli kartuli mugulates, mis olid kasvatatud maheviljelus variantides, tavaviljeluse variantides lisades lämmastikväetist nitraatide sisaldus suurenes. Kõige suurem tärklise sisaldus kartuli mugulates oli maheviljeluse variandis M2 (18%). Lämmastikväetise kasutamine vähendas kartuli mugulas tärklise sisaldust. Enim positiivset mõju avaldas kartuli tärklise sisaldusele sõnniku kasutamine ja vahekultuuride kasvatamine. Kartuli kasvatamiseks kõige rohkem kulutusi tehti variandis M2 (4 072,4 €/ha) ning suurimat kasumit teeniti samuti maheviljeluse variandis M2 (17 130,6 €/ha). Suur kasum maheviljeluses oli tingitud 2016. aasta kõrgest mahekartuli müügihinnast.
Lämmastiku lendumine rohumaalt orgaaniliste väetiste kasutamisel
(2012) Kalm, Maris; Kauer, Karin
Rohumaade väetamisel kasutatakse alternatiivsete väetistena erinevaid orgaanilisi väetisi, milleks on ka sõnnik ja läga. Kuna sõnnik sisaldab palju lämmastikku ka mineraalsel kujul (ammooniumlämmastikuna), siis sõnniku laotamise käigus esineb suuri lämmastikukadusid. Töö eesmärgiks oli uurida, mis tegurid mõjutavad lendumist ja kuidas oleks võimalik sõnniku laotamisel lämmastiku lendumist ammoniaagina vältida. Töö on kirjanduspõhine. Kirjanduse andmetel lendub NH3 seda rohkem, mida aluselisem on muld. Mulla puhverdusvõime mõjutab NH3 lendumist, sest takistab mulla pH muutusi sõnniku laotamise käigus. Samuti sõltub NH3 lendumine sõnniku kuivaine sisaldusest. Mida rohkem on sõnnikus kuivainet, seda rohkem NH3 lendub. NH3 lendumine sõltub ka ilmastikutingimustest. Palava ilmaga lämmastikukadu on suurem, võrreldes jaheda ilmaga. Samuti suurendab NH3 lendumist kõva tuul laotamise ajal. Sademed vahetult pärast sõnniku laotamist, võivad vähendada NH3 lendumist, sest kergendab sõnniku imbumist mulda. Laotamistehnoloogia on samuti üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab NH3 lendumist. Paisklaotusega ja lohisvooliklaotusega lendub NH3 rohkem kui süstemeetodil ja segamislaotusega. Antud kirjandusel põhineva ülevaate kokkuvõttena ei ole võimalik välja tuua ühte kõige olulisemat tegurit, mis mõjutab NH3 lendumist sõnniku laotamisel rohumaadele, kuna NH3 lendumist mõjutavad väga paljud tegurid ning nende tegurite koosmõju tulemusena on NH3 lendumist raske ette ennustada.
Lämmastiku lendumine sõltuvalt mulla ja mulda lisatud taimejäätmete keemilistest omadustest
(2012) Aalja, Merli; Kauer, Karin
N2O on üks neist gaasidest, millel on märkimisväärne roll kliima soojenemises ja osoonikihi hõrenemises. Põllumajanduses kasutusel olevad mullad on aga atmosfääri lenduva N2O märkimisväärseks allikaks. Alternatiivväetistena kasutatavad taimejäätmed (haljasväetised) suurendavad N2O emissiooni veelgi. Töö eesmärk on metaanalüüsi kasutades teha järeldusi selle kohta, mis on N2O lendumisel kadude peamiseks põhjusteks, mis tingimustel lämmastiku emissioon intensiivistub ning kas lämmastiku emissiooni on võimalik ennetada. Lõputöö koostamisel on kasutatud metaanalüüsi meetodit. Metaanalüüs põhines uuringutel, mis on publitseeritud andmebaasis ISI WEB OF KNOWLEDGE aastatel 1990 kuni november 2011. Otsingusse kaasati nii teadus- ja ülevaateartiklid kui ka konverentsiteesid. Metaanalüüsist võis järeldada, et rohkem N2O lendub liivakamatest muldadest, kui suurema savisisaldusega muldadest. N2O lendumisel olid kadude peamiseks põhjuseks kõrge liivaosakeste osakaal ning madalad mulla orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku sisaldused. N2O emissioon sõltus temperatuurist, see oli suurem katses, kus temperatuur oli madalam võrreldes katsega, kus oli kõrgem temperatuur. Taimejäätmetega mulda lisatud mineraalne N-väetis suurendas lämmastiku lendumist. Kirjandusest selgub, et madalama lämmastiku sisaldusega taimejäätmed ei mõjuta N2O emissiooni, aga antud metaanalüüsist järeldub, et rohkem lendub just madalama lämmastiku sisaldusega taimejäätmetest.
Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050
(Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool, 2021) Valgepea, Mati; Raudsaar, Madis; Karu, Helen; Suursild, Eve; Pärt, Enn; Sims, Allan; Kauer, Karin; Astover, Alar; Maasik, Martti; Vaasa, Airiin; Kaimre, Paavo
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks on oluline kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine ja sidumisvõimekuse suurendamine kõigis sektorites. Et eesmärki täita, tuleb seada selged sihid, hinnates erinevates sektorites KHG heite vähendamise ja sidumise suurendamise potentsiaali ning käsitleda sektori mõju laiemalt ka majanduse konkurentsivõimele. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sidumisvõimekuse uuring on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimusel analüüsimaks kompleksselt LULUCFi sektori KHG sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). Uuringu käigus kaardistatakse LULUCFi sektori maakasutuskategooriates süsiniku sidumisega seotud aspektid ja tegevused ning hinnatakse nende potentsiaali suurema süsiniku sidumise suunas. Analüüs kirjeldab ning hindab järgmisi LULUCFi sektorit mõjutavaid tegevusi:  raportis „Mets ja kliimamuutused“ esitatud raiestsenaariumid (koos puittoodetega);  metsakasvatuslikud võtted netojuurdekasvu soodustamiseks: metsade uuenemise tagamine (looduslik uuendus, uuendamine, puuliigi valik), harvendusraie, raieplaanide optimeerimine (täiuse, juurdekasvu ja boniteedi järgi), kuivendamine;  metsamaa pind (metsamaa pindala säilimine vähemalt praegusel tasemel) kui süsinikusidumist suurendav tegur: metsastamine, raadamise piiramine/ kompenseerimine;  puittoodetesse süsiniku sidumine: puittoodete tootmise suurendamine, puittoodete tootmise struktuuri muutmine pikemaealiste toodete suunas, kohaliku tööstusliku ümarpuidu väärindamine Eestis (sh paberipuu väärtustamine), ümarpuidu import, Eestis varutud puit, puiduenergia kasutus;  kasvuhoonegaaside heite vähendamine märgaladelt: jääksoode ehk mahajäetud turbatootmisalade korrastamine, aiandusturbast tulenevate heitkoguste vähendamine;  põllumajanduslikud tegevused mulla süsinikuvaru suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks: orgaaniliste väetiste kasutamine (sh taimejäänuste mulda jätmine), mitmekesisemad ja pikemad külvikorrad, turvasmuldadel põllu- ja kuivendatud rohumaade metsastamine (sh lühikese raieringiga istandused), loodusliku taimestikuga alade loomine (puittaimestiku ribad ja hekid ning agrometsandus), heitkoguste vähendamine turvasmuldadel paiknevatest haritavatest maadest, happeliste muldade neutraliseerimine (lupjamine);  asendusefekti hindamine: ülevaade Eesti konteksti sobiva asendusefekti arvutamise võimalikkusest (sh ülevaade teadustekstidest) ja puuduvate või täiendavaid uuringuid vajavate teemade väljatoomine, võimalusel esmaste arvutuste tegemine. Lisaks hinnatakse:  kaardistatud meetmete sotsiaalmajanduslikku mõju tegevuste elluviimisel, sh tööhõivet, netotulu ja lisandväärtust. Võrreldakse metsa majandamisega seotud netotulu ja süsinikukaubandusega kaasnevaid potentsiaalseid võimalusi.
Mulla huumusvaru muutuvates kliimatingimustes
(2016) Ploom, Iivika; Kauer, Karin
Käesolevad kliimaprognoosid eeldavad Eestis 21.sajandi jooksul suuri muutusi nii keskmise temperatuuri kui sademete hulga osas. Kliimamuutused võivad kaasa tuua suuri muutusi nii mulla huumusvarus kui põllumajanduslikus tootmises üldiselt. Töö eesmärk oli uurida kirjanduse põhjal, millised kliimamuutused toimuvad Eestis tulevikus ja kuidas kliimamuutused võivad mõjutada Eesti põllumuldi. Uurimustöös on kasutatud teema kohaseid teadusartikleid ning Põllumajanduseuuringute keskuse andmeid. Töö on kirjutatud erinevate uuringute ning teadlaste arvamuse põhjal. Töö tulemusena selgus, et kliimamuutused võivad Eesti põllumuldadele mõjuda positiivselt eriti PõhjaEesti maakondades. Leiti, et sademete ja temperatuuri kasvu tagajärjel suureneb taimede biomass ning mulda satub selle võrra rohkem orgaanilist ainet, mille tagajärjel huumusbilanss peaks tulevikus olema positiivne. Kliimamuutustest kõige ohustatumad mullad asuvad peamiselt Lõuna-Eestis. Antud töö tulemusena on edaspidi võimalik ja vajalik uurida täpsemalt kliimamuutuste mõju Eesti põllumuldadele.
Mulla orgaanilise aine koostis sõltuvalt mullaliigist ja väetamisest
(Eesti Maaülikool, 2019) Pärnpuu, Sandra; Kauer, Karin
Mulla orgaaniline aine on heterogeenne materjal, mis koosneb erinevates lagunemisastmetes olevast orgaanilisest ainest ning jaguneb stabiilseks ja labiilseks fraktsiooniks. Labiilse fraktsiooni püsivus mullas on lühike (kuni viis aastat) ja on tundlik erinevatele muldade majandamisvõtetele, kuid samas on mulla viljakuse seisukohast tähtis, olles taimedele peamine toitainete allikas. Stabiilne fraktsioon on majandamisvõtete suhtes vastupidav ja võib püsida mullas kuni tuhandeid aastaid. Töö eesmärgiks oli uurida mulla orgaanilise aine koostist FTIR spektroskoopia abil mullaliikide kaupa ning hinnata kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid sõltuvalt mulla niiskusrežiimist, lõimisest ning orgaanilise ja mineraalse väetise kasutamisest. Töös kasutati Eesti Maaülikooli pikaajalise IOSDV katse ja riikliku mullaseire programmis olevatelt põldudelt kogutud andmeid ja mullaproove. Mulla orgaanilise aine koostis sõltus mullaliigist, täpsemalt mulla lõimisest, niiskusrežiimist ja lähtekivimi karbonaatsusest. Raskema lõimisega ning gleimullad sisaldasid kõige rohkem mulla orgaanilist süsinikku (Corg) ja labiilset süsinikku (C). Mulla orgaanilise aine labiilsus vähenes raskema lõimisega muldades, mis näitab, et stabiilsema mulla orgaanilise aine sidumine mulda on seotud saviosakestega. Saviosakeste sisalduse suurenemisega mullas, suurenesid ka erinevate funktsionaalsete rühmade neeldumiste intensiivsused sõltumata sellest, kas funktsionaalne rühm kirjeldas mulla orgaanilise aine stabiilset või labiilset fraktsiooni. Mulla orgaanilise aine alifaatsus (mis kirjeldab labiilsust), oli suurem liivmuldades ning mittekarbonaatsel lähtekivimil välja kujunenud muldades. Mineraalse lämmastikväetisega väetades erinevad lännastiku (N) normid mulla Corg sisaldusele ei avaldanud mõju. Mineraalse lämmastikväetise normi mõju Corg sisaldusele avaldus ainult koos sõnnikuga väetamisel, mille tulemusena mulla Corg sisaldus suurenes N normi suurenemisel. Labiilse C sisaldus erinevates väetusvariantides oli sarnane, samuti sõnnikuga väetamise mõju puudus. Sõnniku lisamine mulda suurendas mulla Corg sisaldust, vähendades samal ajal labiilse C osakaalu mulla orgaanilises aines. Sõnnikuga väetamise tulemusena mulla orgaanilise aine stabiilsus suurenes, mida kinnitas ka aromaatsete ühendite kui stabiilsu
Mulla orgaanilise süsiniku sisaldus sõltuvalt maakasutusest
(2013) Soovik, Kersti; Kauer, Karin
Töö eesmärk oli uurida mulla orgaanilise aine sisalduse muutumist mullas seoses maakasutuse muutmisega ning selgitada, kas maakasutuse muutused mõjutavad orgaanilise süsiniku sisaldust ja mis määral ning millest need muutused sõltuvad. Lõputöö koostamisel on kasutatud metaanalüüsi meetodit. Metaanalüüs põhines andmebaasis ISI WEB OF KNOWLEDGE publitseeritud teadusartiklitel. Metaanalüüsist selgus, et orgaanilise süsiniku sisaldus mullas sõltub mulla liigist ja lõimisest, kohalikust kliimast ja rakendatud agrotehnoloogiast (maakasutusest). Klimaatilised tingimused (õhutemperatuur ja sademed) mõjutavad orgaanilise aine lagundajate aktiivusust mullas ja lagunemisprotsesse tervikuna. Soojemas mullas toimub mineralisatsioon kiiremini, seevastu orgaanilise aine lagundamine on madala õhutemperatuuri ja niiskuse juures pärsitud. Rohumaa muutmine põllumaaks vähendab mullas sisalduva Corg hulka, ning põllumaa muutmine rohumaaks suurendab Corg sisaldust. Põllu säilitamine põlluna Corg sisaldust suures mahus uurimiseks väljavalitud artiklite põhjal ei muuda, mis näitab, et kui rakendada mulda säästvat ja teadlikku majandamist (väetamine, õige külvikord), siis orgaanilise C sisaldus mullas ei pruugi muldade harimise käigus väheneda.
Mulla orgaanilise süsiniku sisalduse dünaamika sõltuvalt maakasutusest
(2015) Aalja, Merli; Kauer, Karin
Käesoleva töö eesmärk oli uurida Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu katsejaama pikaajalise katse (rajatud 1964.aastal) mulla orgaanilise süsiniku (Corg) sisalduse ja varu muutumist 50.aasta jooksul sõltuvalt maakasutusest (ühe- ja mitmeaastased taimed; erinevad taimeliigid ja väetised). Mulla Corg sisaldus on üks tähtsamaid mulla viljakuse ja kvaliteedi indikaatoreid, seetõttu on väga oluline jälgida, et muldade Corg varu ajas ei väheneks. Samuti on oluline teada, milliste harimisvõtetega on võimalik mulla Corg varu suurendada. Käesolevas töös võrreldi Corg varu katse rajamisel ja 2014.aastal. Töö eesmärk oli selgitada välja, milline maakasutus ja milliste taimede kasvatamine suurendab Corg varu katses võrreldud variantidest kõige rohkem. Katse tulemused näitasid, et maakasutus avaldas olulist mõju mulla Corg sisaldusele ja varule. Üheaastaste kultuuride nt. odra kasvatamine soodustab sagedase mulla läbikaevamise tõttu Corg sisalduse vähenemist, kuid paremate lagunemistingimuste mõju avaldumine Corg varule sõltub orgaanilise aine sisendi omadustest. Mitmeaastate heintaimede positiivne mõju Corg varule oli suurem, sest heintaimedel oli ka maapealse biomass ja järelikult ka orgaanilise aine sisend mulda suurem. Heintaimede mõju Corg varule sõltub taimiku liigilisest koosseisust- taimikus ristikut kasvatades suurenes Corg oluliselt rohkem, kui ainult kõrrelisi kasvatades. Mineraalsete ja orgaaniliste väetiste lisamine mulda suurendas Corg varu suurenenud maapealse biomassi kaudu. Ainult PK–väetistega väetamine avaldas Corg varule negatiivset mõju, soodustades mulla orgaanilise aine lagunemist, kuid mitte maapealset biomassi, millest tulenevalt oli süsinikubilanss mullas negatiivne.
Mulla orgaanilise süsiniku stabiilsus rannaniitude majandamise tingimustes
(Eesti Maaülikool, 2017) Vanamb, Annika; Püttsepp, Ülle; Kauer, Karin; Maastikukorraldus ja loodushoid
Üha suurenev kasvuhoonegaaside, sealhulgas süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris mõjutab oluliselt Maa kliimat – kaasnevad globaalse keskmise temperatuuri tõus, sademete koguste suurenemine põhjapoolkeral ja langus lähistroopilistes piirkondades. Maismaa mullas talletub väga suur süsinikuvaru, millel on globaalsel tasandil oluline kliimamuutusi mõjutav roll. Muldade võimet olla süsiniku sidujaks või CO2 allikaks mõjutavad keskkonnatingimused ja inimtegevus. Rannaniidud, kui üks tüüp märgalasid, on suured süsiniku salvestajad. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli selgitada majandamise kestuse (karjatamise ja niitmise) mõju orgaanilise aine hulgale ja omadustele ning selles sisalduva süsiniku stabiilsusele poollooduslike rannaniitude muldades. Lääne-Eesti kümnelt rannaniidult kogutud mullaproove analüüsiti keemiliste ja füüsikaliste meetoditega. Et hinnata orgaanilise aine ja süsiniku hulki kiirema ja aeglasema käibega vormides, erald ati vaba kerge (vähemlagunenud) orgaaniline aine mullast tiheduse alusel. Kerged fraktsioonid koguti kokku 1.6 g/cm3 tihedusega vedeliku pinnalt, raskem, mulla mineraalosaga seotud orgaanika sadenes. Seda meetodit nimetati töös tihedusfraktsioneerimiseks (density fractionation). Kerge, mullaagregaatidesse sulustunud orgaanilise aine fraktsioon eraldati samuti tiheduse alusel, lõhustades eelnevalt agregaadid ultraheli abil. Orgaanilist ainet oli oluliselt rohkem hiljuti taastatud rannaniitude muldades, kerges vabas ja agregaatidesse sulustunud fraktsioonides, võrreldes kestvalt majandatud rannaniitudega. Kauem majandatud aladel oli oluliselt suurem süsiniku sisaldus raskes (mineraalidega seotud) fraktsioonis. Tulemuste põhjal võib järeldada, et kestev majandamine on soodustanud mulla orgaanilise süsiniku stabiliseerumist. Rannaniitude traditsioonilist, kestvat ja mõõdukat majandamist võib seega mullasüsiniku hoidmise aspektist pidada kliimamuutuste kontekstis positiivseks.
Mulla süsinikuvaru muutused sõltuvalt külvikorrast
(Eesti Maaülikool, 2018) Mõttus, Aleks; Kauer, Karin; Mullateadus
Mulla orgaanilise süsiniku uurimise vastu on järjest suurenev huvi. Mulla orgaaniline aine tõstab mulla viljakust ja parandab selle omadusi. Töö eesmärgiks oli hinnata, kuidas mõjutavad erinevad külvikorrad mulla süsinikuvaru, kui suur on süsiniku sidumise efektiivsus ja millised tegurid seda mõjutavad. Töö on tehtud metaanalüüsi meetodil teadusartiklite põhjal. Andmetest koostati tabelid ja kasutati ka determinatsioonkordajat kasutades regressioonanalüüsi, et hinnata süsinikusisendi ja süsinikuvaru aastase muutuse seose tugevust. Kõige vähem muutus süsinikuvaru aastas püsirohumaal, kus muutus oli kõigest -0,02 t/ha. Kõige rohkem suurenes süsinikuvaru muutus aastas Eestis läbiviidud katses, kus kasutati komposteeritud sõnnikut ja kasvatati vahekultuure, süsinikuvaru aastane muutus oli 2,58 t/ha. Üht kindlat külvikorda, mille rakendamine suurendaks süsinikuvaru kõikides oludes on töös kasutatud artiklitele tuginedes raske välja tuua. Mitmed külvikorrad suurendasid süsinikuvaru, kuid olid erinevad külvikorraga pikkuse, kasvatavata kultuuride poolest.
Mulla süsinikuvaru muutused Tuulemäe Agro OÜ põldudel
(Eesti Maaülikool, 2023) Piiritalo, Karl Jürgen; Kauer, Karin
Seoses kliima ülemaailmse soojenemisega on kasvanud taimekasvatuse roll atmosfäärist liigse CO2 mulda sidumisel. CO2 rohkema mulda sidumisega kaasneb mulla Corg sisalduse ja Corg varu suurenemine, mis omakorda on mulla viljakuse olulisemaid näitajaid. Bakalaureuse töö eesmärgiks oli uurida Tuulemäe Agro OÜ põldudel aastatel 2017(8)– 2021(2) toimunud mulla Corg sisalduse ja Corg varu muutusi ning nende omavahelist seost lähtudes mulla liigist, kasvatatavatest kultuuridest ja nende viljelemise käigus rakendatud agrotehnoloogiast. Tootmissuuna eripärast lähtudes käsitletakse eraldi teravilja-, rapsi ja põldheina-, teravilja kasvatamise all olnud põllumuldade Corg sisalduse ja Corg varu muutusi. Kõige rohkem vähenes mulla Corg sisaldus ja Corg varu põldudel, kus uuritud aastatel oli peamiselt rapsi ja teravilja kasvatatud. Oluliseks faktoriks mulla Corg sisalduse ja Corg varu suurendamisel osutus liblikõieliste kultuuride kasvatamine külvikorras. Põldheina ja teravilja kasvatatavatel põldudel toimus pidev mulla Corg sisalduse ja Corg varu tõus, seega selline külvikord on jätkusuutlik. Põldude mulla Corg sisalduse ja varu määratlemine toimus arvutuslikult ja huumuskalkulaatori (HuKa) abil. Analüüsides mõõdetud ja HuKa abil saadud tulemusi ilmnes, et nende vaheline seos on nõrk. Uurimistulemuste põhjalik analüüs võimaldab teha vajalike muutusi külvikorras ja tagab Tuulemäe Agro OÜ põldudel pideva mullaviljakuse tõusu.
Mulla süsinikuvaru simulatsioonimudelite võrdlemine
(2014) Tammik, Kerttu; Kauer, Karin
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida ja võrrelda nelja erineva mulla C-varu simuleeriva mudeli abil saadud tulemusi ning võrrelda neid reaalsetes tingimustes mõõdetud tulemustega. Võrdlemiseks valitud mudeliteks olid RothC, CENTURY, ICBM ja DAISY. Mullas sisalduv orgaaniline C moodustab väga suure osa globaalsest süsinikuvarust. Süsiniku emissioon atmosfääri võib tuua kaasa endaga muutuseid atmosfääri koostises, mis omakorda võivad tuua kaasa muutuseid ülemaailmses kliimas. Muld võib olla nii lenduva süsiniku allikas, kui ka seda siduv hoidla. See muudab mulla C-varu ja selle dünaamika väga oluliseks uurimisalaks. Vastavalt determinatsioonikordajate väärtustele, on kõige suurima usaldusväärsusega mudel DAISY. Üldiselt toimivad mudelid paremini aladel, mille tingimused on lähedasemad mudeli väljatöötamiseks kasutatud aladel. Metaanalüüsi koostamiseks valitud artiklites uuriti mudelit DAISY just peamiselt põllumaadel, mille C-varu simuleerimiseks on mudel loodud ja mistõttu on saadud ka kõige paremini korreleeruvad tulemused. Mudeleid ICBM ja DAISY uuriti antud töö käigus peamiselt põllumaadel, mille tarbeks ongi kõnealused mudelid loodud. Vastavalt ootustele, saadi ka kõrged tulemused – ICBM R 2 =0,95, DAISY R2 =0,97. Nõrgemad korrelatsioonid saadi võrreldes mudeli RothC (R2 =0,84) ja CENTURY (R2 =0,92) simuleeritud ja mõõdetud tulemusi, kuigi neid kahte mudelit peetakse täpseimateks C-varu simulatsioonimudeliteks. Nõrgemate seoste põhjuseks võib olla, et antud töö kontekstis katsetati mõlemaid mudeleid aladel, mille iseloom ja parameetrid erinesid oluliselt aladest, mida kasutati mudelite väljatöötamiseks. Olemasolevate andmete põhjal, on raske eelistada ühte mudelit teisele – 100% korreleeruvat tulemust antud töös ei olnud. Samuti polnud mudelit, mis oleks olnud teistest olulisemalt nõrgem või tugevam. Heade tulemuste saamiseks kõikide käsitletud mudelite puhul, on väga oluline korrektsete lähteandmete sisestamine ja kalibreerimine. Valides mudelit C-varu dünaamika simuleerimiseks, tuleks lähtuda eelkõige uuritava ala iseloomust ja kasutusviisist, saamaks täpseimad tulemusi.

Sirvi Autor "Kauer, Karin" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud