Sirvi Autor "Kass, Marko (koostaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje ELVI 75! : Instituudi juubelile pühendatud konverentsikogumik(Eesti Maaülikool, 2022) Kass, Marko (koostaja)Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut (ELVI) lõi oma tööde ja tegemistega platvormi ning tagas loomakasvatuse ja veterinaarmeditsiini arengu vabariigis ja mitte ainult. Teaduslik-tehnilise informatsiooni materjalide kogumikust (aastast 1970) võib leida tõdemuse, et „suurte komplekssete tootmisküsimuste lahendamine on tänapäeval mõeldav ainult paljude teadusharude koostöö tulemusena. Loomakasvatuse alal on vaja süvendada veterinaaria, zootehnika, agronoomia ja inseneriteaduste ulatuslikku koostööd. Kui sellele lisanduvad veel õige juhtimine ja läbimõeldud organisatsioonilised abinõud, peab selline koostöö osutuma edukaks ning tulemusrikkaks ükskõik millises loomakasvatuse harus“, mis on täiesti pädev ja aktuaalne ka tänapäeval. Juhan Liiv on öelnud, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Tunnustame ELVI suurt panust Eesti põllumajandussektorisse. ELVI-s tehtud töö elab edasi Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi tegemistes. Õnnitlen 75. juubeli puhul! Toomas Tiirats, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor.Kirje Ohutu sööda tootmise hea tava juhend(2021) Kass, Marko (koostaja); Olt, Andres (koostaja); Ots, Meelis (koostaja)Loomasööda tootmine on muutunud globaalseks ja toorained liiguvad üle maailma, püstitades nii tarnijate, tootjate, riiklike institutsioonide kui tarbijate jaoks mitmeid väljakutseid. Samas on kõigi osapoolte jaoks oluline toormaterjalide kvaliteet, valmistoodangu jälgitavus ning lõpptarbija rahulolu. Ei tohi unustada, et söödaga seotud kulutused moodustavad 50–70% kogu loomakasvatussektori rahalistest kuludest. Pealegi on märkimisväärne osa põllumajandusloomadel esinevatest haigustest seotud sööda kvaliteediga ja ebaõigete söötmisvõtetega või üldiste põhimõtete eiramisega. Sama moodi kui toiduohutus on ohutu ja kvaliteetse loomasööda tootmine tähtis mitte ainult põllumajandusloomade ja -lindude tervise ja produktiivsuse seisukohast, vaid ka inimese tervise ja heaolu aspektist. Sestap peab söödatööstus, sealhulgas toormaterjalide tarnijad, tajuma oma vastutust kogu tootmisahela lõikes ja tegema maksimaalselt võimaliku, et tagada oma toodete ohutus. See on võimalik olukorras, kus normiks on tarneahela jälgitavus ja läbipaistev kvaliteedi tagamise süsteem (nagu seda on HACCP). Sööda ohutusega seostub peamiselt märksõna sööda kvaliteet. Sööda kvaliteet võib tarneahela osapooltele omada aga erinevaid aspekte. Näiteks söödatööstusele on kindlasti oluline toormaterjalide tarnekindlus ja sööda tehniline kvaliteet. Viimane aga viitab pigem sööda omadustele nagu söödagraanuli suurus ja tugevus, söödaosakeste peenus ja maitse. Loomapidaja jaoks on kindlasti oluline sööda toiteväärtus ehk sööda energia- ja proteiinisisaldus (metaboliseeruva proteiini sisaldus). Kindlasti on olulised ka selliste toitefaktorite nagu mineraalelementide ja vitamiinide sisaldus või (asendamatute) aminohapete profiil. Sööda toitefaktorite sisaldus ja tasakaalustatud söödaratsioon loob eelduse looma geneetilise potentsiaali avaldumiseks toodangu näol, mis on ülimalt oluline loomakasvatuse kasumlikkuse seisukohalt. Riiklike järelevalveteenistuste prioriteet on tagada sööda ohutus kõige laiemas mõttes. Teisisõnu, sööda ohutus loomale, keskkonnale ja loomse toorme tarbijale. Viimase puhul on kindlasti eesmärgiks vältida soovimatute ainete ja haigustekitajate (mikroobide) lubatust suuremat sisaldust loomsetes produktides, mis võivad jõuda meie kõigi toidulauale, põhjustades terviseprobleeme. Kõik söödatootmisega seotud osapooled peavad esikohale seadma samu aspekte sööda tootmisel ja kvaliteedi kriteeriumite tagamisel. Ent kõigi ühine siht on kaitsta nii looma kui inimese tervist. Käesoleva "Ohutu sööda tootmise hea tava juhendi" peamine eesmärk on anda söödatootmisele keskendunud väikeettevõtetele ja loomakasvatusettevõtetele üldised suunised sööda ohutusega seotud riskide ennetamiseks, arvestades kohalikke tingimusi ja eripära. Juhendis kirjeldatakse peamisi etappe, mis on seotud söödamaterjali käitlemise, sööda tootmise, transpordi ja ladustamisega loomakasvatusüksustes. Juhendi koostamisel on võetud aluseks riiklikud õigusaktid ja Euroopa Liidu vastavad direktiivid, mis antud valdkonda reguleerivad. Kuigi juhendi kasutamine nii tootmises kui loomakasvatusüksuses saab olla vabatahtlik, leiavad nii koostajad kui täitevvõimu esindajad, et selle kasutamist tuleb igati soodustada.