Sirvi Autor "Kass, Marko (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 8 8
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Järva PM OÜ farmitöötaja teadmised, hoiakud ja koolitusvajadus veise heaolu valdkonnas(Eesti Maaülikool, 2026) Põldra, Helen; Kass, Marko (juhendaja); Jairus, Tõnis (juhendaja); Söötmisteaduse õppetoolKäesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada välja Järva PM OÜ farmitöötajate teadmised ja hoiakud veise heaolu valdkonnas ning hinnata töötajate vastuste põhjal koolitus- ja juhendamisvajadust. Töö teoreetilises osas käsitleti veise heaolu põhimõtteid, heaolunäitajaid, veiste käitumist ja hirmureaktsioone ning farmitöötajate rolli loomade heaolu kujunemisel. Uuring viidi läbi Järva PM OÜ farmitöötajate seas. Andmed koguti paberkandjal küsimustikuga, mille vastused sisestati hiljem Excelisse. Küsimustikule vastas 22 töötajat. Valikvastustega ja hinnanguskaalal põhinevaid küsimusi analüüsiti kirjeldava statistika abil, avatud vastuseid kasutati tulemuste täiendavaks selgitamiseks. Tulemused näitasid, et töötajad hindasid oma teadmisi ja loomade käsitlemisega seotud oskusi üldiselt heaks. Kõrged hinnangud ilmnesid rahuliku ja järjepideva käsitlemise, inimese käitumise mõju ning veiste heaolu üldiste põhimõtete mõistmise puhul. Tulemuste põhjal ilmnes juhendamisvajadus veiste liikumise ja käitumisega seotud praktiliste mõistete, näiteks põgenemistsooni ja tasakaalupunkti selgitamisel. Samuti leiti, et töötajate vastuste põhjal vajavad tähelepanu stressi ja hirmu märkide märkamine, loomade liigutamise töövõtete ühtlustamine, uute töötajate juhendamine ja töötajate tähelepanekute väärtustamine farmi töökorralduses. Töö tulemused loovad aluse Järva PM OÜ farmile praktilise juhendi või koolitusmaterjali koostamiseks, mis keskendub veiste rahulikule käsitlemisele, loomade käitumise ja stressimärkide märkamisele, põgenemistsooni ja tasakaalupunkti kasutamisele ning tööalase suhtluse ja tagasiside parandamisele. Tulemused viitavad, et juhendamisvajadus ei seisne üksnes uute teadmiste andmises, vaid ka olemasolevate arusaamade ühtlustamises ja igapäevaste töövõtete teadlikumas rakendamises.Kirje Kalajahu asendamise võimalused jahumardika (Tenebrio molitor) vastsete jahuga vikerforellil(Eesti Maaülikool, 2017) Ahlberg, Erik; Kass, Marko (juhendaja); Jaanuska, Heiki (juhendaja); VesiviljelusMaailma kalavarude vähenemise tagajärjel on kalapüügimaht alates 1980. aastast olnud stabiilne. Jätkuva toidukala kasvava nõudluse rahuldamiseks on hakatud üha enam kalu kasvatama ning vesiviljeluse jõulise arengu tagajärjel on nõudlus kalajahu- ja õli järele suur. Uurimustöö eesmärgiks oli hinnata jahumardika (Tenebrio molitor) vastsete baasil valmistatud sööda sobivust alternatiivse proteiiniallikana vikerforelli maimude söötmisel. Töö esimeses etapis koguti Eesti vikerforelli kasvatajatelt erinevate vikerforelli söötade söödaproovid ning võrreldi nende söötade keemilist koostist tootjapoolt väljastatud andmetega. Jahumardika vastsetest valmistatud pastadest määrati aminohappeline koostis. Magistritöö peamises etapis viidi Eesti Maaülikooli vesiviljeluse osakonna retsirkulatsioonisüsteemis läbi söötmiskatse selgitamaks jahumardikate baasil valmistatud sööda sobivust vikerforelli maimude söötmisel. Kalakasvandustest kogutud söödaproovide analüüsi tulemus näitas, et toitainete sisaldused on, valdavalt pisut suuremad kui tooteetiketil märgitud. Jahumardika vastsete pasta aminohapete sisaldus on sarnane kirjanduses toodud andmetele ning märg pasta sarnaneb balti kilu aminohappelise koostisega, kuigi lüsiini ja metioniini sisaldused olid väiksemad. Katses kahe söödaga - kontrollsööt (B1 grupp) ning jahumardika vastsetest valmistatud sööt (B2 grupp) leiti, et B1 rühma kalade keskmine kehamass oli katse lõpus statistiliselt oluliselt (p=0,007) suurem, kui B2 rühma kalade kehamass - massid vastavalt 19,39 g ja 16,21 g. Jahumardika vastsete söötmisvõimaluste selgitamiseks tuleks edasistes uuringutes keskenduda kalajahu osalisele asendamisele jahumardika vastsetega lõheliste söötades. Lisaks vajab selgitamist selle söötmise mõju kalade kasvukiirusele, ellujäävusele, filee kvaliteedile ning koostisele.Kirje Kaugloetava vatsasensori kasutamise võimalused veiste söötmisgrupi vatsa keskkonna monitoorimisel(Eesti Maaülikool, 2017) Siiman, Siim; Kass, Marko (juhendaja); Ariko, Tiia (juhendaja); SöötmineToodangunäitajate kasv lüpsilehmadel on sageli seotud ainevahetushaiguste esinemise suurenenud riskiga. Vatsa atsidoos on üks olulisemaid ainevahetushaigusi veistel, mis põhjustab igal aastal piimakarjakasvatajatele olulist majanduslikku kahju. Uuenduslik tehnoloogia, sealhulgas vatsasensor, võimaldab veisekasvatajatel senisest enam avastada ning ennetada haiguste esinemist. Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, kas muutused vatsasensoritega varustatud loomade vatsas ja piima koostis kirjeldavad kogu söötmisgrupi vastavaid näitajaid. Katses osales 12 looma, kellest kahele oli paigaldatud vatsasensor. Loomad valiti katsesse arvestades loomade söötmisgruppi ning laktatsioonijärku. Katseperioodil koguti kahelt kontroll-lüpsilt piimaproovid. Kogutud piimaproovidest määrati piima koostis ning rasvhappeline profiil. Samuti koguti täisratsioonilise segasööda (TRSS) proovid, millest. määrati keemiline koostis ja toiteväärtus. Kogutud TRSS-i ja katseloomade roojaproovid sõeluti vastavalt PennState sõeladega. Vatsasensoriga varustatud ja katseloomade näitajate võrdlemiseks leiti katsegrupi lehmade aritmeetilised keskmised ning standardhälbed. Vatsasensoriga loomade piimakoostis varieerus kontroll-lüpside lõikes ning ei kirjeldanud katsegrupi lehmade vastavaid näitajad. Vatsa lenduvate rasvhapete ja piimanäitajate võrdlemisel oli lehmade individuaalne varieeruvus liialt suur kirjeldamaks katsegrupi tulemusi. Mõlema looma puhul ei täheldatud vatsa pH püsivat langust alla 5,5, mis viitaks SARA esinemisele. Vatsa pH ja temperatuur dünaamika oli vatsasensoriga lehmade erinev. Antud uurimistöös leidis kinnitust, et loomade individuaalne varieeruvus ei luba kahe lehma andmete põhjal kirjeldada kogu söötmisgrupi vatsa keskkonda ja piima koostist kirjeldavaid näitajad.Kirje Lihatõugu pullide temperamendi hindamine jõudluskatses ja temperamendi skoori seosed kehatemperatuuri-, munandite ümbermõõdu-, keskmise ööpäevase juurdekasvuga ja päitsetreeningu hindega(Eesti Maaülikool, 2024) Vest, Sanna; Kass, Marko (juhendaja)Lihaveisekasvatuse sektor Eestis on teinud viimasel kümnendil kiire arengu ja loomapidajad kasutavad aretustöös otsuseid tehes üha rohkem andmeid Ühiskond vajab pidevalt infot, et lihaveisekasvatus toimib tänapäevases mõistes loomade heaolu huvidest lähtuvalt ja aretus liigub võimalikult väikese keskkonna jalajäljega veise kasvatuse suunas. Veise temperament määrab oluliselt loomakasvatusettevõttes mitmete käitlemisprotseduuride efektiivsuse ja kirjandusallikatest lähtuvalt ka lõpptoodangu ehk liha kvaliteedi. Efektiivne ja sujuv looma käitlemine on lihaveisekasvatusettevõttes oluline kokkuhoiu koht, eriti seda ajal, mil kvalifitseeritud tööjõudu on keeruline leida. Looma t emperamendi hindamine aediku ja kuulekuse testi abil aitab loomakasvatajal teha esmase selektsiooni loomadest, keda jätta põhikarja jaoks kasvama. Töö eesmärkideks oli: 1) hinnata noorte pullide temperamenti Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu lihaveise tõugu pullide jõudluskatses; 2) tuvastada temperamendi skoori võimalikud seosed veise jõudluse, kehatemperatuuri ja munandite ümbermõõduga ning mõju eda sisel päitsetreeningul. Analüüsi tulemusel said kinnitust fakt, et temperamendi skoori väärtuse tõustes veise keskmine ööpäevane juurdekasv väheneb. Tõuti mõnevõrra erinevad tulemused aga ei näidanud teiste tegurite mõju statistilise olulisuse tähtsust.Kirje Metaaniheidet vähendavad söödalisandid, nende toime ja mõju veisele(Eesti Maaülikool, 2024) Vester, Laura; Selge, Are (juhendaja); Kass, Marko (juhendaja)Kasvuhoonegaaside jätkuvast suurenemisest tingitud kliimamuutused on tänapäeval üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. Märkimisväärse osa põllumajanduse kasvuhoonegaaside emissioonist moodustab mäletsejate seedeprotsessist eralduv metaan. Eesti loomakasvatuses tekkivast metaanist ligi 95% eritatakse veiste poolt. Antud bakalaureusetöö eesmärk on uurida potentsiaalseid ja jubal turul olevaid veise metaaniheidet vähendavaid söödalisandeid ja nende mõju looma tervisele. Käesolev töö põhineb teaduskirjanduse analüüsil, sisaldab viie teadusartikli põhjal tehtud metaanalüüsi ja arutelu. Analüüsiti nii looduslikke kui ka sünteetilisi metaaniinhibiitoreid. Hinnanguliselt võivad looduslikud söödalisandid veiste metaaniheidet vähendada 4,5 kuni 20%. Sünteetilistest söödalisanditest on enim uuritud 3-NOP toimeainel baseeruv DSM Firmenlich söödalisandit Bovaer. Metaanalüüsi tulemusel selgus, et 50 mg 3-NOP toimeainet 1 kg sööda kuivaine kohta vähendab veise seedimisel tekkivat metaani kogust ligi 36%. 3-NOP toimeaine söödaratsioonis piimaveise piimatoodangut ei mõjuta ja sellest lähtuvalt lühiajaliselt looma tervisele kahjulikku mõju ei oma. Tulevikus on oluline metaani vähendavate söödalisanditega teha tootmistingimustes pikemaajalisi katseid, mis annaksid olulist informatsiooni selle pikaajalise mõju kohta looma tervisele. Hummuli Agro OÜ 2022. aasta majandustulemuste näitel on arvutatud 1070 piimaveise potentsiaalne aastane metaaniheite koguse vähenemine Bovaer söödalisandi kasutamisel -1753,9 tonni CO2 ekvivalenti.Kirje Proteiini ja tärklise kaitsmise võimalused mäletsejaliste söötmisel(2014) Luhter, Kadri; Kass, Marko (juhendaja); Kärt, Olav (juhendaja)Suuretoodangulised piimalehmad ei ole võimelised katma oma proteiini vajadust vatsas tekkiva mikroobse proteiiniga ning nende energiatarbe katmine mittestruktuursete süsivesikutega suurendab vatsa atsidoosi haigestumise riski. Selleks, et katta suure piimaanniga veiste proteiini- ja energiatarve tuleb ratsiooni lisada vatsast mööduvat, seedesüsteemi alaosades seeduvat proteiini ja tärklist. Magistritöö käigus uuriti kirjandusele tuginedes erinevaid võimalusi vähendamaks söödaproteiini ja -tärklise vatsas lõhustuvust. Oma uuringutes selgitati lignosulfonaadil põhineva preparaadi Agroprotect mõju kahe külmpressitud rapsikoogi (A ja B) ja ühe kuumtöötlemisel saadud rapsikoogi (K) kuivaine ja proteiini lõhustuvusele ning konserveeritud odra kuivaine ja tärklise lõhustuvusele vatsas in sacco meetodil. Lisaks uuriti ka preparaadi mõju rapsikookide kuivaine ja proteiini lahustuvusele ning vatsas lõhustuva ja vatsas lõhustumatu fraktsiooni osakaalu muutustele võrreldes töötlemata söötadega. Rapsikooke A ja K ning konserveeritud otra töödeldi 0 (kontroll) ja 10 ml preparaadiga ning rapsikooki B täiendavalt ka 30 ml preparaadiga. Oma katsetele tuginedes saab teha järgmised järeldused. • Külmpressrapsikoogi B töötlemine 10 ml lignosulfonaadi preparaadiga vähendas kuivaine efektiivset lõhustuvust. Enim avaldas külmpressrapsikoogi kuivaine lõhustuvusele vatsas mõju 30 ml preparaadiga töötlemine. • Külmpressitud rapsikoogi töötlemise tulemusel vähenes kuivaine lahustuva fraktsiooni osakaal ning suurenes vatsas lõhustuva ja lõhustumatu fraktsiooni osakaal. Muutus oli seda suurem, mida suuremat protekteerimisvahendi kogust kasutati. • Kuumtöötlemise teel saadud rapsikoogi kuivaine ja proteiini lõhustuvusele kasutatud preparaat mõju ei avaldanud. • Töötlemine 10 ml preparaadiga vähendas külmpressitud rapsikoogi proteiini lõhustuvust vatsas. Preparaadikoguse suurendamine proteiini lõhustuvusele täiendavat mõju ei avaldanud. • Külmpressitud rapsikookides vähenes ka proteiini lahustuva fraktsiooni osakaal ja suurenes vatsas lõhustuva ja lõhustumatu fraktsiooni osakaal. 30 ml protekteerimisvahendi kasutamisel proteiini fraktsioonide muutustele, võrreldes 10 ml preparaadiga töötlemisel, täiendavat mõju ei olnud. • Kuumtöötlemisel toodetud rapsikoogi töötlemisel preparaadiga vähenes lahustuva proteiini osakaal ja selle arvel suurenes vatsas lõhustuva proteiini osakaal kogu söödaproteiinis. Vatsas lõhustumatu fraktsiooni osakaal töötle-misega oluliselt ei muutnud. • Konserveeritud odra kuivaine ja tärklise lõhustuvust vatsas lignosulfonaadiga töötlemine ei mõjutanud. Rapsikoogi A töödeldud sööda kuivaine lõhustuvust võis mõjutada selle sööda suur rasvasisaldus. Kuivaine lõhustuvus töödeldud söödas ei vähenenud, kuid proteiini lõhustuvus vähenes. Vastupidiselt magistritöös saadud tulemustele, on varem tehtud uurimuses leitud, et söödas sisalduv rasv kuivaine ja proteiini lõhustuvust keemilisel töötlemisel ei mõjuta. Rapsikoogiga B saadud tulemused langevad kokku varasemalt tehtud uurimustega, kus keemiline töötlemine on vähendanud sööda kuivaine ja proteiini vatsas lõhustuvust. Kuumtöödeldud rapsikoogi (K) kuivaine ja proteiini lõhustuvusele preparaadil mõju ei olnud tõenäoliselt kuumtöötlemise käigus proteiiniga tekkinud ristsidemete tõttu. Varasemalt tehtud katsed on näidanud, et söödamaterjali keemiline töötlemine ja seejärel kuumutamine on vähendanud kuivaine ja proteiini lõhustuvust.Kirje Ratsiooni jõusööda osakaalu mõju lihaveise nuumajõudlusele ja tasuvusele(Eesti Maaülikool, 2019) Kruusimägi, Marko; Kass, Marko (juhendaja); Selge, Are (juhendaja)Antud magistri töö on eesmärgiks selgitada täisratsioonilise segasööda jõusööda osakaalu mõju šarolee tõugu lihaveise pullide jõudlusnäitajatele ja majanduslikule tasuvusele. 178- päevases nuumamiskatses osales 40 šarolee tõugu pulli, kes olid katse alguses 154 päeva vanad. Uurimistöös mõõdeti katses osalenud pullide kuivaine söömust, juurdekasvu ning arvutati šarolee veiste nuumamise majanduslikku tasuvus. Loomad jaotati kehamassi (alla ja üle 268 kg) ja söödaratsiooni jõusööda sisalduse (35 ja 55%) alusel nelja katsegruppi. Loomi söödeti täisratsioonilise segasöödaga, mis sisaldab rohusilo, odrajahu ja rapsikooki. Pullide keskmine kuivaine söömus suurenes kuni katse kolmanda kuuni, seejärel kuivaine söömus looma kohta vähenes. Antud katses mõjutas kuivaine söömust ja juurdekasvu katseperioodi keskel ratsiooni lisatud rohusilo kvaliteet (silo I vs silo II). Suurem jõusööda osakaaluga (55%) ratsiooni saanud veistel oli kogu perioodi päevane juurdekasv 166 grammi võrra suurem kui väiksema osakaaluga (35%) ratsiooni korral. Samas, kuigi 55%-lise jõusööda sisaldusega söödaratsiooniga kaasnes suurem juurdekasv, polnud see majanduslikult kasumlikum võrreldes teise katsegrupiga. Tasuvusanalüüsi põhjal võib järeldada, et majanduslikult on ettevõttel kasumlikum müüa pigem noorloomi kui nuumatud veised. Käesoleva magistritöö tulemuste juures tuleks siiski arvestada asjaoluga, et katse ajal olid sööda hinnad tavapärasest kõrgemad, mis oluliselt mõjutasid šarolee tõugu lihaveiste nuumamise rentaablust. Kokkuvõtvalt võime öelda, et kvaliteetse rohusiloga ja minimaalselt 35% jõusööta sisaldav söödaratsioon on majanduslikult perspektiivne.Kirje Viinapuu lehtede ja lehesilo biokeemiline koostis(Eesti Maaülikool, 2022) Laupa, Ereli; Karp, Kadri (juhendaja); Rätsep, Reelika (juhendaja); Kass, Marko (juhendaja)Viinamarjakasvatuses on vajalikud talvised- ja suvised hoolduslõikused, mille tulemusel tekib suurtes kogustes biojääke (viinapuu lehed, võrsed, oksad), mis tavaliselt põletatakse, põhjustades negatiivset mõju keskkonnale. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Eestis avamaal kasvatatavate viinapuu sortide lehtede ja silo biokeemiline koostis. Katse viidi läbi 2021. aastal Tartumaal, EMÜ Rõhu Katsejaama katseaias avamaa tingimustes tootmisistandikus ja katses olid sordid ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Zilga’. Katse tulemused näitasid, et lehtede biokeemilist koostist mõjutasid sordiomadused ja lehtede eemaldamise aeg. Sügisel korjatud lehtedes oli bioaktiivsete ühendite sisaldus suurem mõlemal sordil, suvel korjatud lehtedel aga sordil `Zilga`. Sileerimine avaldas positiivset mõju viinapuu lehtede polüfenoolide sisaldusele välja arvatud kvertsetiin O-glükosiidile, mille sisaldus oli oluliselt suurem sileerimata viinapuulehtedes.