Sirvi Autor "Kass, Marko" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 12 12
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta: projekti lõpparuanne(Eesti Maaülikool, 2019) Piirsalu, Peep; Arney, David; Kass, Marko; Leming, Ragnar; Ots, Meelis; Tölp, SilviLammaste ja lihaveiste heaolu hindamiseks töötati välja rahvusvaheliselt tunnustatud ja standardiseeritud lihaveiste kui lammaste heaolu hindamise protokollid (arvestades kohalikke tingimusi). Välja töötatud lihaveiste ja lammaste heaolu protokolle testiti erineva suurusega lihaveisekarjades (30 160 ammlehma) ja lambafarmides (igas 40 põhikarja utte) eesmärgiga selgitada praktilise kasutamisega kaasnevad kitsaskohad, et parandada selle rakendatavust tootmise erinevates tingimustes. Viidi läbi lihaveiste testfarmides käitumisuuring selgitamaks rajakaamerate salvestiste abil ilmastikutingimuste mõju loomade varjumiskäitumisele. Lihaveised eelistavad kehvade ilmastikuolude korral (vihm, märg lumi, mõõdukas tuul) olenevalt farmi võimalustest kas tehisliku või looduslikku varjualust (põõsad). Korraldati kaks lammaste käitumise vaatluskatset kliimatingimuste mõju selgitamiseks talvisel külmal aastaajal ja suvisel kuumaperioodil. Rajakaamerate abil läbi viidud uuringud talvisel perioodil näitasid, et enamus uttesid viibisid õues jalutusalal väljaspool külmlauta/polütunnelit igasuguste kliimatingimuste korral. Ebasobivad ilmaolud, mis panid uttesid eelistama viibimist varjualuses, olid madalad tuulekülma väärtused (< 10 °C) ja kõrge õhuniiskus (>90%). Tuule puhumisel avatud suundadest eelistas keskmiselt 5 8% uttesid enam viibida varjualuses. Selgus, et kõrgete suviste temperatuuride korral on oluline pakkuda lammastele karjamaadel varjumisvõimalused puude põõsaste all, mis kaitsevad lambaid päikesekiirguse eest. Varjumisvõimaluse korral väheneb loomade hingamissagedus, kuumastressi skoor ja teised kuumastressi tundemärgid (hingeldus, avatud suu, ripnev keel), kusjuures varjumisvõimaluse olulisus suureneb õhutemperatuuri tõustes. Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid, selgitati välja loopealse-, puis- ja suprasaliinse ning saliinse vööndi karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis ja toiteväärtus. Viimast võrreldi rohu kuivaine söömust arvesse võttes lihaveiste ja lammaste toitefaktorite vajadustega. Koostati söötmissoovitused.Kirje Additional concentrates do not affect feeding times of cows, but social positions of cows do(2018) Soonberg, Maria; Kass, Marko; Kaart, Tanel; Leming, Ragnar; Arney, David R.; Estonian University of Life Sciences. Department of Animal Nutrition; Estonian University of Life Sciences. Department of Animal Breeding and BiotechnologyIn robotic milking dairy systems lack of control over intakes can be problematic for balancing the forage and concentrate portions of diets. This can lead to proble ms associated with high concentrate intakes and concomitant low forage intakes. To check this as a problem, the feeding behaviour of cows was observed: the number of daily visits to the feed barrier, the duration of these visits and actual feeding, of high and low yielding cows. The cows were robot - milked and fed a ration comprising, separately, concentrate feed from a robot and a feeder, and a grass/clover silage mix forage at the feed barrier. Individual variation in visiting times and times spent at the feed barrier were greater than the effect of level of production. There was no evidence that cows with higher milk yields are differentially motivated to feed from forage. But more dominant cows spent more time feeding than submissive cows.Kirje Effect of crude glycerol feeding on feed intake, lactational performance and metabolic status of dairy cows(Eesti Maaülikool, 2014) Kass, Marko; Kärt, Olav (advisor); Arney, David (advisor)Nowadays, the majority of glycerol, used as an essential primary good for the pharmaceutical, cosmetic, food and other industries, is becoming available as a byproduct from biodiesel manufacture. The rapid growth of the biodiesel industry has increased the availability of crude glycerol, and therefore its price has declined, making it more attractive amongst dairy farmers as a feed additive. Earlier studies have noted that feeding pure glycerol increases the propionate concentration in the rumen, and therefore its consideration as an efficient glucogenic substance for dairy cows after parturition. This thesis deals with some aspects of the use of unrefined glycerol originating from the biodiesel industry in dairy feeds, and discusses changes caused by its metabolism in the lactating dairy cow on several parameters, with special reference to Estonian feeding practices. In a study with post partum Holstein dairy cows the effects of oral drenching of crude glycerol on lactational performance and indices of negative energy balance were examined. Another aspect was to study the effects of replacement of barley meal with crude glycerol in mid-lactation Holstein dairy diets on the ruminal environment and nutrient degradability of grass silage in relation to feed intake and milk parameters, including milk renneting properties. The administration of 500 ml of crude glycerol for up to 21 days from the beginning of lactation improved feed intakes and milk yields. Adding high amounts of crude glycerol to a total mixed ration based on grass silage for mid-lactation dairy cows improved feed intakes with no negative effect on rumen pH, indicating its suitability as a component of a diet, at least when based on grass silage. In addition, replacing barley meal partially with unrefined glycerol increased milk protein content and improved curd firmness. Based on the experiments carried out it was concluded that, even at relatively high amounts, crude glycerol available from the biodiesel industry, is an appropriate feed supplement for dairy cows after calving, as well as in later lactation, under local feeding practices.Kirje Kasvatatavate kalade haigused : õpik kõrgkoolidele(Eesti Maaülikool : Eesti Loodusfoto, 2016) Päkk, Priit; Must, Külli; Kass, Marko; Tuvike, Arvo; Päkk, Priit (koostaja)Eesti keeles on kalade haigusi, peamiselt küll parasitaarhaigusi, käsitlevaid väljaandeid ilmunud võrdlemisi palju. Näiteks Viktor Pihti brošüür „Kalade haigused“ (ilmunud 1964), O. Baueri jt koostatud „Ihtüopatoloogia“ (vene keeles 1977, tõlgitud eesti keelde 1981) või peatükk kalade helmintoosidest Jüri Parre ja Oskar Plaani raamatus „Loomade parasitaarhaigused“ (1964). Kalade, sealhulgas kasvatatavate tiigikalade parasitaarhaigusi on põhjalikumalt kirjeldanud veel Jüri Kasesalu Eesti maaülikooli (EMÜ) üliõpilastele koostatud õppevahendis (1998). Sel sajandil ilmunud kalade haigusi hõlmavatest väljaannetest tasub tähelepanu pöörata Vello Kadaka ja Aleksei Turovski põhjalikule, nii mageveekui ka merekalade parasiite käsitlevale trükisele „Kalade parasiidid ja silmaga nähtavad haiguslikud muutused“ (2004). Samuti saab üksikasjaliku ülevaate Jüri Kasesalu koostatud kalade haiguste peatükist õpikus „Kalakasvatus ja kalade tervishoid“ (Paaver jt, 2006), dekoratiivkalade haigusi käsitlevast raamatust „Akvaariumiteaduse käsiraamat“ (Päkk, 2005) ja 2013. aastal ilmunud „Kalade tervishoiu käsiraamatust“ (autor Priit Päkk). Seni ei ole ilmunud aga ühtki põhjalikumat, vaid kasvatatavate kalade haigusi, nende ennetust, tõrjet ja üldpatoloogiat hõlmavat õpikut. Siinkohal tuleb nentida, et kogu teavet kaasaaegse ihtüopatoloogia kohta ei ole võimalik ühe eestikeelse õpiku kaante vahele koondada. Põhjus on asjaolus, et vesiviljelustehnoloogiad edenevad väga jõudsalt ja kasvatatavate veeorganismide liike on palju. Pealegi tuleb arvestada Eesti geograafilist asendit, meie vesiviljelussektori eripära ning väiksust: kogu maailmas leiduvat teavet meie oludes aluseks võtta ei ole võimalik. Kindlasti ei ole käesolev väljaanne vaid teoreetiline õpik: siit leiab ka juhiseid ja teemakohaseid soovitusi. Näiteks on põhiosa silmaga nähtavaid parasiite võimalik määrata ja nende tekitatud haiguslikke muutusi kirjeldada üsna lihtsate võtetega. Õpikus tugineb see teemakäsitlus peamiselt meie tuntuima ihtüopatoloogi Jüri Kasesalu andmetele. Raamatust leiab ka nõuandeid kalade ravi ja vaktsineerimise, rajatiste ning seadmete desinfitseerimisvõtete kohta. Vesiviljeluses ette tulevaid peamisi bakteriaalhaigusi on märksa keerukam diagnoosida kui parasitaarhaigusi. Sageli ei ole patogeensete bakterite põhjustatud haigustel ka eriomaseid tunnuseid. Seetõttu on vaja siin põhjalikke teoreetilisi teadmisi kalade füsioloogia ja anatoomia kohta (peatüki autor ihtüoloog Arvo Tuvikene). Nendel omakorda põhinevad oskused leida ja kirjeldada patoanatoomilisi ja -füsioloogilisi muutusi kaladel (autor veterinaar Priit Päkk). Kalahaiguste käsitlusel on kindlasti vaja teada, kuidas kasutatakse histopatoloogilisi, bakterioloogilisi, viroloogilisi, seroloogilisi, toksikoloogilisi jms diagnoosimeetodeid (peatüki autor veterinaar Külli Must). Samuti on õpiku autorid pidanud oluliseks suunata lugejate tähelepanu haiguste ennetusele ja kalakasvatusega seotud bioturvalisuse küsimustele. Abiks on teave ka kalade söötmise ja söötmisvigadest tulenevate terviseprobleemide kohta. Neid küsimusi pole varem kuigi põhjalikult eestikeelsetes raamatutes selgitatud (teemakohase peatüki autor söötmisteadlane Marko Kass). Õpiku koostamisel ongi lähtutud põhimõttest, et käsitlust leiaksid need tänapäeval olulised teemad, mida varem ei ole eestikeelsetes raamatutes kuigi palju või üldse mitte lahatud. Samuti on õpikus peatutud Eesti veeloomataudide epidemioloogiaga seonduvatel küsimustel. 11 Õpik on mõeldud EMÜ veterinaarmeditsiini, kalanduse ja vesiviljeluse ning hüdrobioloogia üliõpilastele, aga ka Tallinna tehnikaülikooli Eesti mereakadeemia ja Järvamaa kutsehariduskeskuse õppuritele. Loodetavasti leiavad siit asjakohast teavet veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja veterinaar- ja toidulaboratooriumi spetsialistid ning praktiseerivad loomaarstid ning kalakasvatajad. Autorid tänavad kõiki neid, kes on õpiku valmimisele kaasa aidanud: professorid Arvo Viltrop ja Riho Gross, EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, vesiviljeluse osakond ning limnoloogiakeskuse õppejõud ja töötajad. Autorite nimel Priit Päkk Tartus, 2016. aasta jaanikuulKirje Loomade heaolu : õpik kõrgkoolidele(Eesti Maaülikool, 2018) Arney, David; Kass, Marko; Leming, Ragnar; Ariko, Tiia; Tummeleht, Lea; Õkva, Kai; Kiiroja, Laura; Maran, Tiit; Randveer, Tiit; Päkk, Priit; Zõbin, Tiina; Jalakas, SirjeKui ma 1993. aasta jaanuaris esimest korda Eestisse tulin ja rääkisin toona peamiselt piimalehmade heaolust, siis leiti, et see teema ei vääri tähelepanu. Inimesed ütlesid mulle, et see on küll kena mõte, kuid mitte eriti konkreetne ja pärsiks kõigele lisaks põllumajandustegevuse kasumlikkust. Mäletan, et aretusühistu juht kutsus mind kõrvale ja ütles: „David, see kõik on väga kena, kuid meie maal püsib põllumajandussektor vaevu elus, meil ei ole rahalisi vahendeid loomade heaolu pärast muretsemiseks.“ Minu vastulause, et põllumajandusloomade heaoluga arvestamine ei pea ilmtingimata kasumlikkust vähendama, kõlas selles kontekstis üsna haledalt. Tollest ajast saadik on palju muutunud ja ajal, kui ma seda kõike siin kirjutan (jaanuarikuus 2018), ilmus Kanada teadlase Marianne Villettaz Robichaud’ ja tema kolleegide aruanne, milles näidati, et parimate heaolunäitajatega piimafarmid pole vähem tootlikud ega vähem kasumlikud. Paljud meie farmerid on nüüdsel ajal huvitatud nii oma loomade heaolu hindamisest kui ka parandamisest. Osalt on see muidugi õiguslike meetmete ja kontrolli teene, kuid samas on kasvanud veendumus, et meie hoole all olevate loomade heaolu parandamine on tähtis. Veterinaaria ja loomakasvatuse õppekavad peavad nüüd kaasama loomade heaolu õppe ning igaüks, kes soovib töötada loomadega ükskõik millises Euroopa nurgas, peab näitama, et tal on baasteadmised loomade heaolu kohta. See nõue hõlmab nii loomakasvatajaid, lihunikke ja loomaaia töötajaid kui ka laboris katseloomadega eksperimenteerijaid. Töötades Eesti Maaülikooli tudengitega ja külastades Eesti koole, selgub, et noored inimesed peavad loomade heaolu tähtsaks. Praegused noored on meie tulevik. Sageli öeldakse, et kuivõrd tavainimestel ei ole loomapidamise kohta eriti palju teadmisi, on ootused loomade heaolu saavutamiseks ebarealistlikud. See raamat käsitleb mainitud teemasid – arutletakse spetsiifiliste probleemide ja loomade hooldamise praktika hetkeseisu üle. 1990. aastate algusest saadik on ka minu enda huvidering laienenud. See hõlmab nüüd eetikat ning peale põllumajandusloomade ka laboriloomade, lemmikloomade, metsloomade ning spordis ja meelelahutuses kasutatavate loomade heaolu. Ka käesolev raamat käsitleb loomade heaolu väga erinevas kontekstis, sealhulgas kalade heaolu, mille üle olen eriti rõõmus, sest viimatinimetatu on tihtipeale heaolu käsitlevates raamatutes kõrvale jäetud. Samuti lisasime peatüki Eestis 6 I Loomade heaolu kehtivast loomade heaolu valdkonna seadusandlusest. Seadusandlus on jällegi ala, mida kiputakse välja jätma. Raamat on esimene omataoline eesti keeles, see tutvustab meile loomade kasutamise maailma eestlase vaatenurgast. Koostasime ja kirjutasime raamatu, mis on sama hästi huvitav nii tavalisele lugejale kui ka kasutatav õpikuna koolides ja ülikoolides. Eessõna alguses kirjutasin, et ajad on 1993. aastast saadik muutunud. Kõigele vaatamata kohtame siiski nii Eestis kui ka mujal neid, kes põllumajanduses ja muudes loomadega seotud valdkondades töötades leiavad, et loomade heaolu arvestamine pärsib kasumlikkust. Raamatu kaasautorid, toimetajad, toetajad ja ma ise loodame, et see raamat aitab meil ühiskonnana paremini arvesse võtta meie hoole all olevate loomade vajadusi ning näidata nende suhtes üles suuremat lugupidamist. David Arney, PhD Eesti Maaülikooli loomade heaolu professorKirje Sustainable Management and Valorization of Agri-Food IndustrialWastes and By-Products as Animal Feed: For Ruminants, Non-Ruminants and as Poultry Feed(MDPI, 2023) Malenica, Dunja; Kass, Marko; Bhat, RajeevSubstantial increase in the production of agri-food commodities over the past years has resulted in the generation of enormous volumes of wastes and by-products, thus contributing to increased environmental pollution. Being an under-exploited raw material which are rich in bioactive compounds (e.g., polyphenols, dietary fibre, oils, essential vitamins, minerals, etc), novel strategies and initiatives have been proposed and implemented for the effective management and valorization of these wastes and by-products. The proposed initiatives and strategies support the concepts of EU circular economy and green biorefinery, thus promoting sustainability. One of the strategies of management of waste and by-products includes the effectual development of nutritious low-cost sustainable animal feed. Currently, in the world market, there are a range of fruit and vegetable wastes and by-products that have been effectively introduced in animal diets. Within this context, this systematic review focuses on a diversified group of agri-food wastes (and the industrial by-products), their bioactive components, the opportunities for the development of animal feed or feed supplements (for Ruminants, Non-Ruminants and as Poultry feed) and conclusively the health benefits imparted. In addition, the safety issues and regulations aspects are also covered.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2013" postrid(Eesti Maaülikool, 2013) Viiard, Ene; Mihhalevski, Anna; Sannik, Urmas; Poikalainen, Väino; Lepasalu, Lembit; Mootse, Hannes; Muiste, Peeter; Kurvits, Vahur; Kask, Regino; Pisponen, Anna; Sats, Andres; Kalle, Raivo; Aasmäe, Birgit; Anton, Dea; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kuusik, Sirje; Raudsepp, Piret; Laikoja, Katrin; Elias, Priit; Püssa, Tõnu; Järvis, Toivo; Mägi, Erika; Lassen, Brian; Pajumägi, Sirje; Tatar, Vilma ; Praks, Jaan; Veermäe, Imbi; Karus, Avo; Põldvere, Aarne; Soidla, Riina; Veri, Kristiina; Puolanne, Eero; Kass, Marko; Ariko, Tiia; Ots, Meelis; Kärt, Olav; Arney, David; Nõmm, Monika; Pärn, Pille; Jaakma, Ülle; Kõks, Sulev; Nahkur, Esta; Jalakas, Mihkel; Ernits, Enn; Andrianov, Vladimir; Järv, Eha; Polikarpus, Annemari; Grasso, Fernando; Pacelli, Corrado; Napolitano, Fabio; De Rosa, GiuseppeEne Viiard, Anna Mihhalevski, Urmas Sannik, Väino Poikalainen, Lembit Lepasalu. Juuretise koostis ja selle mõju happesuse ja suhkrusisaldusele traditsioonilise rukkileiva tehnoloogias.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2014" postrid(Eesti Maaülikool, 2014) Anton, Dea; Soidla, Riina; Püssa, Tõnu; Ilves-Luht, Aire; Harzai, Hedi; LIng, Katri; Kaart, Tanel; Soomets, Ursel; Kilk, Kalle; Ots, Meelis; Jeremejeva, Julia; Orro, Toomas; Kask, Kalle; Kaldre, Katrin; Haugjärv, Kerli; Liiva, Mari; Gross, Riho; Kass, Marko; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Muutra, Kaisa; Raaperi, Kerli; Viltrop, Arvo; Saar, Tiiu; Põdersoo, Diivi; Golovljova, Irina; Tefanova, Valentina; Soonberg, Maria; Arney, David; Tänavots, Alo; Kaart, Tanel; Kiiman, HeliDea Anton, Riina Soidla, Tõnu Püssa. Analüüsid tomatiga rikastatud lihatoodetes.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2019" stendiettekanded(Eesti Maaülikool, 2019) Jõudu, Ivi; Pääso, Piia; Kuldjärv, Rain; Bljahhina, Anastassia; Raudsepp, Piret; Anton, Dea; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Püssa, Tõnu; Sats, Andres; Laikoja, Katrin; Rünk, Katrin; Soidla, Riina; Kerner, Kristi; Tepper, Marek; Kaart, Tanel; Tänavots, Alo; Põldvere, Aarne; Karis, Priit; Henno, Merike; Ariko, Tiia; Jaakson, Hanno; Ling, Katri; Ots, Meelis; Leming, Ragnar; Kass, Marko; Nahkur, Esta; Namm, Aimar; Torga, Taavi; Arend, Andres; Aunapuu, Marina; Olt, Andres; Songisepp, Epp; Soonberg, Maria; Barraclough, Rosie; Haskell, Marie; Arney, DavidIvi Jõudu, Piia Pääso. Eesti Maaülikooli Toidu- ja kõrvalsaaduste väärindamise tehnoloogiate ERA õppetool (VALORTECH).Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2021" stendiettekanded(Eesti Maaülikool, 2021) Nahkur, Esta; Andrianov, Vladimir; Namm, Aimar; Torga, Taavi; Arend, Andres; Aunapuu, Marina; Olt, Andres; Loit, Kaire; Puidet, Britt; Püssa, Tõnu; Riisberg, Märt; Ots, Meelis; Sild, Erkki; Marcone, Giovanni; Kaart, Tanel; Piirsalu, Peep; Arney, David Richard; Carnovale, Francesca; Jin, Xiao; Descovich, Kris; Guo, Wenliang; Shi, Binlin; Phillips, Clive J.C.; Kass, Marko; Haskell, Marie; Kuus, Kaisa; Mäesaar, Mihkel; Roasto, Mati; Koskar, Julia; Anton, Dea; Raudsepp, Piret; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas; Rusalepp, Linda; Rätsep, Reelika; Kaldmäe, Hedi; Bleive, Uko; Tedersoo, TriinEsta Nahkur, Vladimir Andrianov, Aimar Namm, Taavi Torga, Andres Arend, Marina Aunapuu. Luude vaagnapõhja mineraalne tihedus lehmadel.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2022" posterettekanded(Eesti Maaülikool, 2022) Tänavots, Alo; Põldvere, Aarne; Liping, Tea; Laanemaa, Raivo; Sild, Kaarel; Põlluäär, Tõnu; Kiiman, Heli; Kerner, Kristi; Meltsov, Alar; Kass, Marko; Vaga, Merko; Haskell, Marie J.; Sootak, Berit; Pisponen, Anna; Anton, Dea; Rusalepp, Linda; Meremäe, Kadrin; Bleive, Uko; Rätsep, Reelika; Kaldmäe, Hedi; Roasto, Mati; Püssa, Tõnu; Peetsmann, Elen; Laikoja, Katrin; Luik, Anne; Jõudu, Ivi; Loit, Evelin; Pääso, Piia; Koskar, JuliaAlo Tänavots, Aarne Põldvere, Tea Liping, Raivo Laanemaa. Emiste praakimise põhjused ning nende seos poegimiskorra ja praakimisaastaga.Kirje Terve loom ja tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2023" posterettekanded(Eesti Maaülikool, 2023) Tänavots, Alo; Aland, Andres; Kokin, Eugen; Vilem, Annika; Nurmoja, Imbi; Tummeleht, Lea; Viltrop, Arvo; Malenica, Dunja; Kass, Marko; Bhat, Rajeev; Somelar, Eveli; Arney, David; Moreira Da Silva, Joaquim Fernando; Prasadani, Madhusha; Jaakson, Hanno; Volke, Vallo; Andronowska, Aneta; Kodithuwakku, Suranga; Fazeli, Alireza; Henno, Merike; Ots, Meelis; Ilves, Kaivo; Pentjärv, Aire; Meremäe, Kadrin; Roasto, Mati; Anton, Dea; Tepper, Marek; Elias, Terje; Kerner, Kristi; Rätsep, Reelika; Püssa, Tõnu; Roasto, Mati; Koskar, Julia; Sünter, Alar; Raudsepp, Piret; Kuznetsov, ArturAlo Tänavots, Andres Aland, Eugen Kokin. Livestocksense – Täppispidamise kasutamine Eesti seakasvatussektoris: suhtumine ja rakendamist takistavad tegurid.