Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Kask, Maret (koostaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti NSV floora. 3
    (Eesti Riiklik Kirjastus, 1959) Eichwald, Karl (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Vaga, August (koostaja); Varep, Elsa (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut
    ,,Eesti NSV floora'' II köites käsitletud roosõieliste seltsile järgneb käesolevas III köites roosõielistest põlvnevatesse seltsidesse kuuluvate taimede käsitlus. A. Grossheimi süsteemi kohaselt tuletuvad roosõieliste seltsist üldse 30 seltsi, milledest enamik on esindatud ka Eesti NSV flooras. Neist vaadeldakse käesolevas köites 9 seltsi, alates liigirikka ja suurt majanduslikku tähtsust omava kaunviljaliste seltsiga ning lõpetades astelpõõsaliste seltsiga. Ülejäänud seltsid leiavad käsitlust järgnevas, IV köites. Võrreldes eelmiste köidetega, oleme teksti vormistamise osas teinud järgmised muudatused. 1) Liigid, mida ei leidu Eesti NSV metsikus flooras, vaid mis esinevad ainult kultuuris, tähistame nende järjekorranumbri paigutamisega sulgudesse ja juhuslikud tulnukad märgiga * nende nime ees. 2) Vastavalt rahvusvahelistes botaanilise nomenklatuuri reeglites antud soovitusele kirjutasime eelmistes köidetes binaarsete liiginimede epiteedid ja ka liigisiseste ühikute epiteedid suure algustähega, kui need on tuletatud taimede perekonnanimedest või on võetud rahvakeelsetest nimedest. Et viimase rahvusvahelise botaanikakongressi otsuse kohaselt see soovitus on tunnistatud mitterangeks ning igaühele on jäetud vabadus suure või väikese algustähe tarvitamise suhtes, oleme üle läinud neil juhtudel väikese algustähe kasutamisele. Autorite vahel oli töö jagatud järgmiselt: K. Eichwald - sugukond kassinaerilised. M. Kask - sugukonnad türnpuulised ja pukspuulised ning seltside kurerehalised, kolmepähklilised ja anakardilised iseloomustused ning sugukondade määramistabelid. Peale selle töötas M. Kask läbi E. Varepi käsikirjalise pärandi sugukondade pärnalised, linalised, piimalillelised, kukesabalised, ruudilised ja vahtralised osas, kusjuures ühtedel juhtudel oli tegemist ainult vähemate täiendustega, teistel juhtudel aga põhjalikuma ümbertöötamisega. S. Talts - sugukonnad liblikõielised, kurerehalised, mungalillelised, näsiniinelised, hõbepuulised, pajulillelised, vesikuuselised, hobukastanilised, lemmaltsalised, viinapuulised, astelpõõsalised ja kikkapuulised ning seltside liblikõielised, kurerehalised, mürdilised, vesikuuselised, türnpuulised ja astelpõõsalised iseloomustused ning sugukondade määramistabelid. A. Vaga - sugukonna jänesekapsalised ja seltsi kassinaerilised iseloomustus ning sugukondade määramistabel. E. Varep - sugukond vahulillelised. Joonised on valmistanud S. Lill ja E. Maaser. Osa käsikirjast vaatas läbi ja võimaldas kasutada oma isiklikku herbaariumi G. Vilbaste, mille eest talle siinkohal tänu avaldame. Köite toimetajaks oli A. Vaga.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti NSV floora. 4
    (Valgus, 1969) Eichwald, Karl (koostaja); Eilart, Jaan (koostaja); Kalda, Aino (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Paivel, Aleksei (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut
    „Eesti NSV floora“ IV köites jätkub roosilaadsetest põlvnevate seltside käsitlemine, alates rohkeliigilisest araalialaadsete seltsist ja lõpetades mailaselaadsete seltsi mailaseliste sugukonnaga. Õite ehituses on märgata mitmeid arenemissuundi. Araalialaadsed ja madaralaadsed on kohastunud putuktolmlemisele. Neil on võrdlemisi kompaktseteks õisikuteks koondunud, kahekordse liitlehise õiekattega väikesed, mõnikord nõrgalt sügomorfsed õied. Seltse pöögilaadsed, porsalaadsed ja pähklipuulaadsed iseloomustavad redutseerunud õiekate ja urbadeks koondunud tuultolmlevad õied. Seltsidele õlipuulaadsed, emajuurelaadsed ja mailaselaadsed on jälle iseloomulik putuktolmlemine ning suhteliselt suurte üksikute või hõredateks õisikuteks koondunud liitlehise kattega õite esinemine. Materjali esitus on analoogiline eelmiste köidetega. Liikide kahesõnaline nimetamine on rangelt sisse viidud ka eestikeelsetesse taimenimedesse (erandiks on monotüüpsete perekondade esindajad). Nomenklatuurse osa vormistamisel on järgitud 1954. a. ja 1959. a. rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti, kuid on arvestatud ka samas lubatud vabadust kasutada mõnede sugukondade ebareeglipärast nime ja jääda isikunimedest tuletatud liigiepiteetide puhul suure algustähe juurde. Käsitletud taksonite valikul on püütud järgida eelmistes köidetes väljakujunenud tavasid. Kultuurtaimed ja juhuslikud tulnukad on tähistatud vastavate märkidega. Liikide diagnoosid on koostatud valdavalt kohaliku materjali põhjal. Levik Eestis on kantud T. Lippmaa taimegeograafilise liigestusega kaardile (1. joon.). Levikukaardid on autorite koostatud. Kaartide koostamiseks on kasutatud nii kirjanduses ja herbaariumides leiduvaid andmeid kui ka muid materjale, eriti K. Eichwaldi ja G. Vilbaste vastavaid kartoteeke. Üldleviku iseloomustamisel on harilikult lähtutud „Nõukogude Liidu flooras“ kasutatud floristilistest valdkondadest (2. joon.). Andmed majandusliku tähtsuse kohta põhinevad enamasti kirjandusel. Põhiline töö on autorite vahel jaotatud järgmiselt: araalialised, sarikalised, kontpuulised, kuslapuulised, madaralised, uniohakalised, muskuslillelised, kaselised, emajuurelised ja ubalehelised - S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; palderjanilised - K. Eichwald, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; tobiväädilised, kassitapulised, siniladvalised, vesilehelised, karelehelised ja maavitsalised - L. Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; pöögilised – A. Kalda, bioloogiakandidaat, Tartu Riiklik Ülikool; koerakoolulised - S. Talts ja L. Viljasoo; porsalised ja mailaselised - M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; pähklipuulised ja õlipuulised - A. Paivel, bioloogiakandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja; angervarrelised – J. Eilart, Tartu Riikliku Ülikooli looduskaitse ja kodu-uurimise kabineti juhendaja. Joonised valmistasid kunstnikud Eevart Arrak, M. Arrak, E. Maaser, G. Muuga ja S. Tuulse. Köite toimetajaks oli M. Kask.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti NSV floora. 5
    (Valgus, 1973) Eilart, Jaan (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Kuusk, Vilma (koostaja); Laasimer, Liivia (koostaja); Lellep, Elli (koostaja); Puusepp, Visolde (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut
    „Eesti NSV floora“ V köites lõpetatakse mailaselaadsete seltsi käsitlemine (kuus viimast sugukonda) ning võetakse vaatlusele järgmised seltsid (A. Grossheimi süsteemi järgi): teelehelaadsed, kuuskheinaIaadsed, vesitähelaadsed, magunalaadsed, kuldkannilaadsed, kõrvitsalaadsed ja kellukalaadsed. Kellukalaadsete seltsist esitatakse käesolevas köites ainult kaks sugukonda - kellukalised ja lobeelialised, nimetatud seltsi kuuluva liigirikka korvõieliste sugukonna käsitlus aga moodustab iseseisva köite. Materjali esitus on analoogiline eelmiste köidetega. Nomenklatuurse osa vormistamisel on püütud järgida rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti ning käsitletud taksonite valikul eelmistes köidetes väljakujunenud tavasid. Põhiline töö oli autorite vahel jagatud järgmiselt: vesihernelised, kuuskheinalised, kellukalised, lobeelialised - V. Puusepp, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi töötaja; raudürdilised ja huulõielised - M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; teelehelised - E. Lellep, TRÜ botaanikaaia juhataja; võrmilised ja soomukalised - L. Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; vesitähelised - L. Laasimer, bioloogiadoktor, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi botaanikasektori juhataja; magunalised, reseedalised ja kõrvitsalised - J. Eilart, Tartu Riikliku Ülikooli looduskaitse kabineti juhataja; ristõielised - V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; keraslillelised, kuldkannilised, kannikeselised, begooniaIised ja vesipipralised - S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja. Joonised ja levikukaardid on valmistanud kunstnikud Eevart Arrak, Melanie Arrak, G. Muuga ja Salme Tuulse. Köite toimetajaks oli S. Talts.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti NSV floora. 6
    (Valgus, 1978) Eichwald, Karl (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Kuusk, Vilma (koostaja); Laasimer, Liivia (koostaja); Lellep, Elli (koostaja); Peikel, Erna (koostaja); Rebassoo, Haide-Ene (koostaja); Remmel, Aliide (koostaja); Süvalepp, Alli (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Võsamäe, Helmi (koostaja); Üksip, Albert (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut
    „Eesti NSV floora“ VI köide käsitleb kellukalaadsete seltsi (Campanulales) järge, alates korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Käesolevas köites esitatakse 72 perekonda, viimne, 73. perekond – hunditubakas – on varem ilmunud „Eesti NSV floora“ VII köites. Materjali esituses on püütud järgida eelmistes köidetes väljakujunenud tava, kuid sugukonna erakordsest mitmekesisusest tingituna on mõnede perekondade käsitelus erinevusi. Nõnda näiteks on liigirikkas võilille perekonnas detailsemalt käsitletud sektsioone Erythrosperma, Obliqua, Spectabilia ja Palustria, mille kohta on rohkem autoriteetselt läbitöötatud materjali ja levikuandmeid. Vastava spetsialisti puudumise tõttu on sektsioon Taraxacum Eesti NSV-s kriitiliselt läbi töötamata, seepärast on seni meie territooriumilt konstateeritud taksonite kohta (määratud enamasti taraksakoloogide G. Marklundi ja B. Saarsoo poolt) toodud ainult loend. Et enamasti on tegemist vaid üksikute leidudega, ei ole võimalik nende esinemissageduse kohta andmeid tuua ja kasvukohti detailsemalt iseloomustada. Mõningate köites esitatud perekondade käsitlused on valminud varem (näit. A. Üksipi poolt koostatud perekond Crepis) ning erinevad teistest oma detailsuselt ja käsitluslaadilt. Redigeerimisel on nende esialgne vorm enam-vähem säilitatud, sest autori poolt esitatud detailseid andmeid (näit. Crepis'e puhul karvasus, lehtede pikkuse ja laiuse suhe, katise lehekeste arv jms.) olnuks kahju välja jätta. Vähem detailselt on käsitletud mõningaid ilutaimi, mis ei kuulu Eesti NSV spontaansesse floorasse. Analoogiliselt eelmiste köidetega on siingi taimedele isikunimede järgi antud liigiepiteedid kirjutatud suure algustähega, kuigi rahvusvaheliselt fikseeritud reeglites need kirjutatakse nüüd väikese algustähega. Autorite osa köite koostamisel oli järgmine. Silvia Talts, bioloogiakandidaat, end. ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur – Compositae sugukonna kirjeldus, alamsugukonna Carduoideae kirjeldus ja triibuste määramise tabel, triibus Eupatorieae (perekonnad Ageratum, Eupatorium), triibus Astereae (Solidago, Bellis, Callistephus, Aster, Tripolium, Erigeron), triibus Heliantheae (perekonnad Zinnia, Bidens), triibus Senecioneae (perekonnad Tussilago, Senecio), alamsugukond Cichorioideae (perekonnad Cichorium, Hypochoeris, Achyrophorus, Leontodon, Lapsana). Maret Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur – triibuse Cardueae kirjeldus ja perekonnad Arctium, Carduus, Cirsium, Onopordum, Silybum, Serratula, Centaurea, Scorzonera, Tragopogon. Vilma Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur – triibuse Helenieae kirjeldus ja perekonnad Carlina, Saussurea, Sonchus, Lactuca, Mulgedium, Mycelis. Täiendanud: Echinacea, Helianthus, Cosmos. Haide-Ene Rebassoo, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur – triibuse Inuleae kirjeldus ja perekonnad Filago, Antennaria, Leontopodium, Gnaphalium, Helichrysum, Inula, Pulicaria, Telekia. Triibuse Echinopsideae kirjeldus ja perekonnad Echinops, Taraxacum. Liivia Laasimer, bioloogiadoktor, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi fütotaksonoomia ja ressurssoloogia sektori juhataja – triibuse Anthemideae kirjeldus ja perekonnad Arnica, Ligularia. Karl Eichwald, bioloogiadoktor, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri professor, koos L. Laasimeriga – perekond Galinsoga. Elli Lellep, end. TRÜ Botaanikaaia juhataja – perekonnad Tagetes, Anthemis, Achillea, Chrysanthemum, Leucanthemum, Pyrethrum, Matricaria, Tripleurospermum, Tanacetum, Artemisia, Calendula. Aliide Remmel, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri assistent – triibuse Ambrosieae kirjeldus ja perekonnad Cyclachaena, Ambrosia, Xanthium, Picnomon. Alli Süvalepp, põllumajandusteaduste kandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia vanemteadur – perekonnad Echinacea, Helianthus, Helenium; koos H. Võsamäega – perekonnad Gaillardia, Rudbeckia, Coreopsis, Dahlia. Helve Võsamäe, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia vanemaednik – perekond Cosmos. Erna Peikel, Riikliku Loodusmuuseumi Botaanikaosakonna juhataja – perekond Petasites; koos E. Lellepiga – perekond Doronicum. Albert Üksip – perekonnad Picris, Crepis. Joonised ja levikukaardid on valmistanud TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi kunstnik Guara Muuga. Köite toimetaja oli L. Laasimer.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti NSV floora. 8
    (Valgus, 1971) Eichwald, Karl (koostaja); Kalamees, Kuulo (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Krall, Heljo (koostaja); Kuusk, Vilma (koostaja); Masing, Viktor (koostaja); Paivel, Aleksei (koostaja); Puusepp, Visolde (koostaja); Remmel, Aliide (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Tamm, Ülo (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut
    „Eesti NSV floora“ VIII köites jätkatakse tulikalaadsetest põlvnevate seltside käsitlemist, alustades naistepunalaadsetest ja lõpetades pajulaadsetega. Et käsitletavaid seltse on kümme: naistepunalaadsed, kanarbikulaadsed, sarratseenialaadsed, linalehikulaadsed, nelgilaadsed, nõgeselaadsed, tatralaadsed, tinajuurelaadsed, nurmenukulaadsed ja pajulaadsed, siis on nende ehituses ka mitmeid erinevaid arengusuundi. Seltsis Ericales leiame peamiselt mükotroofse või saprofüütse toitumisega ja kseromorfsete tunnustega (lehtede taandareng) kääbuspõõsaid ja rohttaimi; esineb sekreedimahuteid (eriti sigimikualune meeketas). Mitmes seltsis (Urticales, Salicales jt.) on valdavad puud ja põõsad. Õied on kõigil käsitletud seltsidel tavaliselt enam või vähem aktinomorfsed, ühe- või mõlemasugulised; õiekate võib olla lihtne, kaheli või taandarenenud. Õied asetsevad üksikult või õisikutena, tipmiselt või lehekaenaldes. Tolmukad on vabad või osaliselt kokku kasvanud. Sigimik on ühe- või mitmepesaline. Vili on mari, kuivvili või vilikond, ühe või paljude seemnetega; taimed on ühe- või kahekojalised. Levinud on nii putuk- kui ka tuultolmlemine. Materjali esitus käesolevas köites on analoogiline eelmiste köidetega. Nomenklatuurse osa vormistamisel on järgitud viimaste rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti. Kaheksandas köites käsitletud taksonite valik on analoogiline valikuga varasemates köidetes. Liikide diagnoosid on enamasti koostatud kohaliku materjali alusel. Liigi levik Eestis on kantud T. Lippmaa taimegeograafilise liigestusega kaardile. Üldlevikut on kirjeldatud analoogiliselt eelmiste köidetega, lähtudes „Nõukogude Liidu floora“ floristilis-taimegeograafilistest valdkondadest. Töö autorite vahel oli jagatud järgmiselt: ööõielised, reiarohulised, nelgilised ja portulakilised — S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; naistepunalised, kanepilised ja nõgeselised — M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; uibulehelised (välja arvatud perekond talvik), mustikalised, kanarbikulised, seenlillelised, kukemarjalised ja huulheinalised — V. Masing, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; uibulehelised, perekond talvik — K. Kalamees, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; Iinalehikulised — K. Eichwald, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; maltsalised — V. Puusepp, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemlaborant; rebasheinalised – A. Remmel, endine Tartu Riikliku Ülikooli töötaja; mooruselised ja jalakalised — A. Paivel, bioloogiakandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja; tatralised, tinajuurelised ja nurmenukulised — V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; pajulised, perekond pappel — Ü. Tamm, bioloogiakandidaat, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut; pajulised, perekond paju — H. Krall, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja, ja L. Viljasoo — ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja. Joonised on valmistanud kunstnikud Eevart Arrak, V. Maavara, G. Muuga ja S. Tuulse. Köite toimetas bioloogiakandidaat H. Rebassoo.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti taimede määraja : abiraamat sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimede tundmaõppimiseks
    (Valgus, 1966) Eichwald, Karl (koostaja); Kask, Maret (koostaja); Laasimer, Liivia (koostaja); Parmasto, Erast (koostaja); Talts, Silvia (koostaja); Tuvikene, Heljo (koostaja); Vaga, August (koostaja); Varep, Elsa (koostaja); Viljasoo, Linda (koostaja); Üksip, Albert (koostaja); Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut
    Käesolev käsiraamat on teatavas mõttes järjeks sellele tööle, mida tegid meie vabariigi botaanikud 1948. a. ilmunud „Taimemääraja“ koostamisel. Õige pea asus sama kollektiiv, täiendatud TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorte töötajatega, uue täielikuma ja kriitilisema väljaande koostamisele. Vahepealse aja jooksul pääses maksvusele uusi seisukohti nii taimeliikide piiritlemises, nimetamises ja süstematiseerimises kui ka terminoloogias. Andmed Eesti NSV ala floora liigilisest koosseisust ja mõnede liikide levikust täienesid tunduvalt. Kõik need asjaolud muutsid eri autorite poolt koostatud kollektiivse töö redigeerimise, ühtlustamise ja täiendamise keerukaks ning aeganõudvaks. Määraja on mõeldud käsiraamatuks laiale tarvitajaskonnale, eeskätt aga õpetajatele, üliõpilastele ja mitmesuguste alade spetsialistidele – agronoomidele, metsateadlastele, farmatseutidele, bioloogidele jt. Käsiraamatus on toodud diagnoosid 1732 liigi kohta, lisaks lühemaid märkusi veel 200 liigi kohta. Pikemat käsitlemist on leidnud peaaegu kõik meie kodumaisesse floorasse kuuluvad liigid, valdav osa tulnuktaimi ja rohkesti levinumaid kultuurtaimi (põllu- ja aiakultuurid, ilutaimed). Lühemate märkustega on tavaliselt iseloomustatud vähem levinud kultuurtaimi, kodumaisele floorale kaheldavaid liike ja ühekordselt leitud (kas varematel aegadel või viimastel aastatel) tulnuktaimi. Raamat pakub teatmematerjali mitmete rahvamajanduslikult eriti oluliste taimerühmade kohta, nagu kõrrelised, liblikõielised, umbrohud, ravimtaimed jt. Mürgised taimeliigid on varustatud sellekohase märkusega. Kultuurtaimed, tulnukad ja looduskaitse all olevad taimeliigid on tähistatud vastavate märkidega. Taimemääraja on üles ehitatud põhiliselt A. Grossheimi süsteemi järgi. Kirjeldused süstemaatiliste ühikute (taksoonide) kohta on antud alates sugukondadest. Perekondade kirjeldused sel juhul puuduvad, kui selles perekonnas esineb (või määrajas on toodud) üksainus liik. Liigisisestest ühikutest on mainitud tähtsamaid. Määramistabelid on dihhotoomsed (kaheks hargnevad). Iga liigi diagnoos sisaldab põhiliselt järgmised osad: liigi järjekorranumber perekonnas (ilmsed hübriidid on nummerdamata), Iiigi eestikeelne nimi, venekeelne nimi (või nimed), kehtiv ladinakeelne nimi koos autorinimega, olulisemad ladinakeelsed sünonüümid, taime eluvorm (vastava märgiga), morfoloogiline kirjeldus, kõrgus sentimeetrites, õitsemise või eoste kandmise aeg kuudes (tähistatud rooma numbritega), päritolu (kultuurtaimedel), kasvukohad, esinemissagedus. Võimalikult paljude liikide kohta on toodud joonis. Suurematest osadest on määraja jaoks koostanud K. Eichwald paljasseemnetaimede hõimkonna ning roosõieliste, sarikaliste, ristõieliste ja tatraliste sugukonnad, L. Laasimer huulõieliste sugukonna, S. Talts liblikõieliste, kareleheliste ja nelgiliste sugukonnad, A. Vaga sõnajalgtaimede hõimkonna, katteseemnetaimede sugukondade määramise tabeli ja mailaseliste sugukonna, E. Varep tulikaliste sugukonna ja A. Üksip korvõieliste sugukonna. Käsikirja redigeerimist alustas A. Vaga ja pärast tema surma jätkas M. Kask. Autorite kollektiiv palub kõiki raamatu tarvitajaid märgatud vigadest ja esilekerkinud soovidest teatada ENSV TA Zooloogia ja Botaanika lnstituuti, aadressil Tartu, Vanemuise t. 21. M. Kask