Andmebaasi logo

Sirvi Autor "Kask, Kalle (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4
  • Pisipilt
    Kirje
    Effects of energy intake during far-off period, BCS at dry-off and metabolic status during transition period on reproduction in dairy cows
    (Eesti Maaülikool, 2020) Urtti, Hanna; Kask, Kalle (juhendaja); Karis, Priit (juhendaja)
    Modern high-yielding dairy cows are under high metabolic stress at the beginning of lactation that negatively impact on the physiology regulating reproductive organs. We hypothesized that under- or overfed and under- or overconditioned cows have poorer fertility than optimally fed or cows with optimal BCS. Estonian Holstein cows (n=202) were enrolled to a block designed study at dry-off, their BCS was evaluated and they were fed with daily intake of either 85 MJ, 100 MJ or 115 MJ of metabolizable energy during far-off period. Blood samples were drawn at weeks 3 and 1 prepartum and weeks 1 and 2 postpartum. Cows´ (n=127) uterus and ovaries were examined by transrectal ultrasonography at approximately days 16 and 36 postpartum for evaluation of the uterine health and resumption of ovarian cyclicity. High energy far-off diet (115 MJ) seemed to have a positive effect on the occurrence of corpus luteum (CL), but further research is required. Cows with an optimal faroff BCS (3,25-3,5) had improved pregnancy success compared to cows with low (<3,25) or high (>3,5) far-off BCS. The blood concentration of non-esterified fatty acids (NEFA) measured one week prepartum and calcium (Ca) measured two weeks postpartum predicted the occurrence of clinical endometritis and CL. This study supported previous findings that there is an interaction between prepartum nutrition and postpartum reproductive processes. However, further research is required to find good management strategies to improve recovery of the reproductive system.
  • Pisipilt
    Kirje
    Estrotect © as an indicator of fertile heat compared to visual detection in dairy heifers
    (Eesti Maaülikool, 2021) Lehtinen, Patrik Kalevi; Kask, Kalle (juhendaja); Kaart, Tanel (juhendaja)
    Heat detection and the precise timing of animals in true estrus has become one of the most important challenges in modern-day dairy farming. Additionally, replacement animals are more often artificially inseminated. A well-managed replacement herd breeding program is crucial for a farm to achieve the most economical profit. In this study, we compared Estrotect heat detection devices with ordinary visual heat detection (two times per day). The aim was to compare the results of using heat detection aids with the labor concerning practice of visual heat detection. A total of 142 Holstein and 30 Estonian Red breed heifers were selected as a group inseminated according to Estrotect devices; for the second group, heat was detected visually in 92 Holstein and 14 Estonian Red breed heifers. All animals selected to this study were inseminated for the first time. When inseminated according to Estrotect device, 66.9% of Holstein heifers and 36.7% of Estonian Red heifers became pregnant. When heat was detected visually, 71.7% of Holstein heifers and 71.4% of Estonian Red heifers became pregnant. According to this study, Estrotect can be a useful aid to improve the fertility results of replacement herds in farms with problems related to visual heat detection management.
  • Pisipilt
    Kirje
    Kaitstud glükoosi poegimisjärgse söötmise mõju emaka tervisele, munasarjafunktsiooni taastumisele ja tiinestumisele piimalehmadel
    (Eesti Maaülikool, 2026) Kannumäe, Säde; Kask, Kalle (juhendaja); Karis, Priit (juhendaja); Teder, Siim (juhendaja); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
    Piimalehmade poegimisjärgne periood on kriitiline nii ainevahetuse, emaka tervise kui ka munasarjafunktsiooni taastumise seisukohalt. On oluline uurida erinevaid söötmisstrateegiaid, mis toetaksid lehmade ainevahetust poegimisjärgselt, et seeläbi soodustada ka reproduktiivtrakti taastumist. Käesoleva töö eesmärk on hinnata kaitstud glükoosi (KG) mõju reproduktiivtrakti taastumisele ja tiinestumisele korduvpoeginud piimalehmadel. Selleks viidi läbi katse 2023. aastal OÜ Estonia Piibu farmis. Esialgsesse valimisse kuulus 145 eesti holsteini tõugu korduvpoeginud piimalehma. Lehmad jaotati kahte rühma: 1) katserühm (n = 74), kelle segasöödale lisati vahemikus 4.–24. lüpsipäev KG-d arvestusega 200 g päevas, ja 2) kontrollrühm (n = 71), kelle segasöödale lisati samas vahemikus isoenergeetilisuse tagamiseks 100 g maisijahu ja 100 g palmirasva. Lehmadele tehti kaks rektaalset ultraheliuuringut reproduktiivtrakti hindamiseks, 14. ja 45. lüpsipäeval. Tiinestumise ja piimatoodangu andmed koguti Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrollisüsteemist. Tulemused näitasid, et 200 g KG täiendav söötmine antud katserühmas ei kiirendanud emaka involutsiooni, vähendanud metriidi esinemissagedust, kiirendanud munasarjafunktsiooni taastumist ega parandanud tiinestuvust. Lisaks ei tõstnud see lehmade piimatoodangut. Seega antud kogus kaitstud glükoosi ei ole piisav, et kõrgetoodanguliste lehmade seas leevendada energiadefitsiiti sel määral, et avalduks kliiniline mõju reproduktiivtrakti taastumisele. Seetõttu on vajalik uurida suurema KG koguse või pikema söötmisperioodi mõju sigivusele.
  • Pisipilt
    Kirje
    Poegimisjärgse haiguse mõju emaka involutsioonile, munasarjafunktsiooni taastumisele ja tiinestumise määrale eesti holsteini lehmadel ühe tootmiskarja näitel
    (Eesti Maaülikool, 2026) Aus, Elerin; Kask, Kalle (juhendaja); Karis, Priit (juhendaja); Teder, Siim (juhendaja); Kliinilise veterinaarmeditsiini õppetool
    Poegimisjärgne periood on piimalehmade jaoks üks kriitilisemaid etappe, mil samaaegselt toimuvad ulatuslikud ainevahetuslikud, immunoloogilised ja hormonaalsed muutused, mis suurendavad looma vastuvõtlikkust haigustele. Käesoleva lõputöö eesmärk oli hinnata poegimisjärgsete haiguste seost emakapõletiku esinemise, emaka involutsiooni kestuse, munasarjafunktsiooni taastumise ning sigimis- ning tootmisnäitajatega ühe tootmiskarja näitel. Töös kasutati OÜ Estonia Piibu farmis 2023. aasta juulist oktoobrini korduvpoeginud lehmade andmeid. Loomad jaotati kahte rühma vastavalt poegimisjärgses rühmas viibimise kestusele kuni 6 päeva või üle 6 päeva. Emaka ja munasarjade seisundit hinnati ultraheliuuringu ja rektaalse palpatsiooni teel kahel korral, sigimis- ja toodanguandmed koguti Eesti Põllumajandus ja Jõudluskontrolli AS-i (EPJ) andmebaasist Vissuke. Andmete analüüsil kasutati Microsoft Exceli statistilise analüüsi tööriistu. Emaka taastumise ja sigimisnäitajate osas ilmnes arvuline paremus tervete lehmade rühmas, samas kui munasarjafunktsiooni taastumise näitajad olid arvuliselt paremad haigete lehmade rühmas. Nendes näitajates statistiliselt olulisi erinevusi ei tuvastatud. Tervete lehmade rühmas olid kõik toodangunäitajad haigete rühmaga võrreldes kõrgemad, kuid statistiliselt olulised erinevused ilmnesid rasva-, valgu- ja energia järgi korrigeeritud piima (EKM) toodangus. Tulemused viitavad, et poegimisjärgsed haigused võivad olla seotud madalama sigimisedukuse ja väiksema toodanguga, mistõttu on oluline nende varajane avastamine ja ennetamine karjas, kuid seoste täpsemaks hindamiseks on vajalikud täiendavad uuringud.