Sirvi Autor "Karus, Mairis" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Puud avatud maastikus, nende omadused ja väärtus elustikule(2015) Karus, Mairis; Rosenvald, Raul (juhendaja)Avatud maastikes kasvavad puudel on omadusi, mida metsapuudel pole ja mistõttupakuvad nad elustikule spetsiifilisi elupaiku. Lisaks kasvukohast tulenevale suurele valguse hulgale on avamaastike puudele iseloomulik jässakus, suur tüve läbimõõt, kaugele eemale küündivad jämedad oksad, paksem puukoor ja arvukamalt õõnsusi. Üle maailma on täheldatud avamaastike puude vananemist ja vähenemist ilma uue põlvkonna arenguta. Samuti on märgatud avamaastiku puudega seotud liigirikkuse vähenemist. Käesoleva töö eesmärgiks on koostada ülevaade uurimustöödest Euroopa avatud maastikus kasvavate puude kohta ja nende seotusest elurikkusega ning iseloomustada metsaserva-ja põllupuude kasvu, nende välimust, elujõulisust ja muid omadusi. Töös kasutatud artiklid on peamiselt kogutud internetiandmebaasidest Scopus ja ScienceDirect. Kõige enam uurimustöid avamaastikest on läbi viidud Hispaanias, Saksamaal ja Briti saartel. Elurikkust avamaastikes on seevastu rohkem uuritud Rootsis, Itaalias ja Tšehhis. Enim on Euroopas uurimusi koostatud agrometsanduslike maade, puisniitude ja –karjamaade ning metsaservade ja viljapuuaedade kohta. Puude kasvule avamaadel avaldavad mõju puude asetustihedus, täiendav väetamine ning puuliigi spetsiifilised eripärad. Avamaastike puud on olulised võtmeelupaigad, pakkudes mitmekülgseid elupaiku nii lindudele, putukatele, samblikele kui imetajatele. Elurikkuse mõttes väärtuslikumad on eeskätt vanad, jässakad, paljude õõnsustega ning muude mikro-elupaikadega avamaastikupuud. Servaalade puude kasv on väiksema naaberpuudekonkurentsi tõttu samuti parem kui metsas kasvavatel puudel, ning nende elustikuväärtust suurendavad omadused on sarnased avamaastikel kasvanud puudega. Koostatud uurimustöö kinnitab varasemaid tulemusi avamaastike puude väärtuste kohta biotoobile ning positiivset avatuse mõju puude kasvule. Edaspidised võiks keskenduda nii Euroopa avamaastike puude jätkusuutlikusele, kui ka koguda infot vähe uuritud liigiliste koosluste kohta aktiivses kasutuses olevates põllumajandusmaastikes ning metsaservades.Kirje Rail Balticu trassi loodus- ja kultuuriväärtused(Eesti Maaülikool, 2017) Karus, Mairis; Nõmmela, Mari (juhendaja); Maastikukorraldus ja loodushoidRail Baltic on kavandatav moodne ja keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Baltimaad Euroopaga. Tegemis on Euroopa standardile vastava kiirraudteega, mis kulgeb Eesti territooriumil läbi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna. 2016. aasta lõpuks valmis Rail Balticu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) koos Natura hindamisega. KSH eeltööde ja sisenditena viidi läbi loodusväärtuste uuring, kultuuripärandi uuring ja arheoloogiline eeluuring. Eestis on projektile varem ette heidetud keskkonna vaenulikust ja puudusi mõjuhinnangutes. Käesoleva magistritöö eesmärk on leida vastus küsimusele, kas Rail Balticu raudteekoridor kujutab endast katkestust maastikuväärtustele? Maastikuväärtustena käsitatakse kaitsealasid, Natura 2000 alasid, kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte. Magistritöö põhineb juhtumiuuringul, kirjeldades Rail Baltic trassil teostatud Natura mõju hindamist, jt mõjuuuringute sündmustikku. Planeeritava kiirraudtee trassikoridoris paiknevate maastikuväärtuste väljaselgitamiseks kasutati ESRI ArcGIS tarkvaraga koostatud teemakaarte. Teemakaartide ja nende põhjal koostatud tabelite analüüsil saadud tulemusi võrreldi ametlike Rail Balticu mõjuhinnangutega, uurimisküsimuse konteksti analüüsimisel viidi läbi intervjuud. Töö tulemusena selgus, et raudteetrass kujutab katkestust loodusväärtustele, kuid üldjuhul mitte kultuuripärandile. Rail Balticu otseses mõjualas on 2 Natura ala, 3 kaitseala ja 8 Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ I lisa elupaigatüüpi. Kultuurimälestisi otseses mõjualas ei paikne, kuid pärandkultuuriobjektidest hävib raudtee ehitusel 3 objekti ning kümne objekti lõigud Rail Balticu trassiga ristumiskohas.