Sirvi Autor "Karp, Kadri (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 49

Aasta mõju viinamarja küpsusparameetritele
(Eesti Maaülikool, 2025) Rosin, Liis; Karp, Kadri (juhendaja); Rätsep, Reelika (juhendaja); Aianduse õppetool
Magistritöö eesmärk oli uurida Eesti enim kasvatatavate viinamarjasortide küpsusparameetrite varieeruvust ning selgitada välja aastast ja sordist tulenev mõju suhkrute ja hapete sisaldusele. Uurimistöö keskmes olid üheksa erinevat veinisorti, mida kasvatati kas kiletunnelis või avamaal aastatel 2023 ja 2024. Katse tulemustest selgus, et aasta ja sort avaldasid olulist mõju nii glükoosi, fruktoosi, viinhappe kui ka õunhappe sisaldusele. Suurima suhkrusisaldusega oli ‘Marquette’ (glükoos 98 g/L, fruktoos 98 g/L, üldsuhkrud kuni 206 g/L), väikseimaga ‘Zilga’ (glükoos 64 g/L, fruktoos 72 g/L). ‘Hasansky Sladky’ ja ‘Cabernet Cortis’ eristusid kõrge üldhapete sisalduse poolest (kuni 11,1 g/L), samas kui ‘Regent’ ja ‘Solaris’ olid madalama happesisalduse ja parema hapete tasakaaluga. Viinhappesisaldus oli suurim sordi ‘Zilga’, madalaim ‘Leon Millot’ marjades. Õunhappe osas eristus ‘Hasansky Sladky’ kõrge väärtusega (5,5 g/L), madalaimad olid sortidel ‘Regent’ ja ‘Solaris’. Töö hüpotees, et aasta ja sort mõjutavad oluliselt viinamarjade küpsusparameetreid, leidis kinnitust. Suhkrusisalduse varieeruvus aastate lõikes oli väiksem sortidel ’Regent’ ja ’Solaris’, samas kui hapete sisaldus ei muutunud oluliselt sortidel ’Rondo’ ja ’Marquette’. Kõige suurema aastase muutuse hapete sisalduse osas näitas ’Cabernet Cortis’, eriti õunhappe osas esines märkimisväärseid erinevusi ka mitmetel teistel sortidel. Töö tulemused kinnitavad, et sobivate sortide valiku ja kasvukoha optimeerimise abil on võimalik saavutada kvaliteetse veini valmistamiseks sobivad küpsusparameetrid ka jaheda kliimaga piirkondades. Tulemusi saab rakendada nii sordivalikus kui ka sobivate agrotehnoloogiate kavandamisel Eesti tingimustes.
Aedmaasika kasvatustehnoloogilised võtted
(2012) Hrenova, Kätlin; Karp, Kadri (juhendaja)
Töö eesmärk on selgitada välja agrotehnilised võtted, mis lisaks saagikuse suurendamisele on ka keskkonnasäästlikud ja mõjutavad positiivselt maasika saagi biokeemilist koostist. Töös on välja toodud 2010. aasta maasika soovitussortimendis olevate sortide katsete tulemused ning multšimise, väetamise ja taimekaitse mõjud maasikale. Kirjanduse põhjal jõuti järeldusele, et keskkonnasäästlikuks kasvatamiseks on sobivaim sort 'Induka', mis omas parimaid sordiomadusi (talvekindlus, vastupidavus haigustele ning saagikus). Erinevatest katsetest selgus, et kilemultši kasutamisel vähendab umbrohtumus ning paraneb mulla niiskusrežiimi. Saak valmib varem, on kvaliteetsem, viljades on suurem C-vitamiini ja antotsüaanide sisaldus ning kile pärsib maasika-hahkhallituse levikut. Keskkonnasäästlises võtetes kasutatakse väetisi, mis on peamiselt taimse või loomse päritoluga ning väetisi, mis lagunevad mullas aeglaselt ja ei leostu välja. Katsed on näidanud, et võrreldes mineraalväetistega suurendavad orgaanilised väetised viljade kuivaine ja mahla kuivaine sisaldust. Viljad on magusamad, kuna mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhtarv on maheviljeluses kõrgem. Lisaks sellele on viljad tervislikumad, sest C-vitamiini, antotsüaanide ning antioksüdantide sisaldus on orgaaniliste väetiste kasutamisel suurem. Taimekaitse võtetest alustatakse asukoha valikuga ja viljavaheldusega. Oluline on ka haigustele vastupidavate sortide ning terve taimmaterjali kasutamine. Multšimine vähendab umbrohtumust ja maasika-hahkhallituse levikut, defoliatsioon lehtede niitmise teel tõrjub erinevaid haigusi ja kahjureid ning noorendab taime. Uuringutest selgus, et maasikaga tehakse maailmas palju erinevaid katseid ning keskkonnasäästlik kasvatus on muutunud üha populaarsemaks. Samuti selgus, et kuigi soovitussortimenti uuendatakse umbes iga kolme aasta tagant, tuleks seda uuendada isegi tihedamini, sest osad soovitatud sordid on siiski meie kliimas talveõrnad ja haigustele vastuvõtlikud ning tulevikus tuleks soovitatud sortide sobivust meie kliimasse rohkem uurida.
Aedmustika (Vaccinium) kasv ja saagikus kõrges plastiktunnelis
(Eesti Maaülikool, 2021) Laane, Marina; Karp, Kadri (juhendaja)
Maailmas on mustikate sordiaretus keskendunud kännasmustikale ja silmmustikale, poolkõrge mustikas on aga külmakindlam ning sobib kasvatamiseks põhjapoolsemates piirkondades. Uute sobilike sortide välja selgitamise juures on üheks eesmärgiks leida varasema ja hilisema valmimisega sorte, et tootjatel oleks võimalus müüa saaki võimalikult pika perioodi jooksul. Uurimuse hüpotees sõnastati järgnevalt: mükoriisa preparaat soodustab taimede toiteelementide omastamist ja seega ka istutusjärgset kasvu tunnelkasvuhoone tingimustes. Uurimustöö eesmärk oli välja selgitada sordiomaduste ja mükoriisa preparaadi mõju mustikataimede kasvule ja saagile plastiktunnelis. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti Aran OÜ kiletunnelis katses oleva kahe sordi produktiivsuse ja saagi biokeemilisi näitajaid. Mükoriisapreparaati Rhodovit kasutati taimede istutamisel (töödeldi taimede juuri) 2019. aasta kevadel. Istikud olid 3 aastased. Katses oli kaks sorti: poolkõrge mustikas ‘Northblue‘ ja kännasmustikas ‘Duke‘. Mõlema sordiga oli kaks varianti: kontroll ja mulda lisatud mükoriisa. Hüpotees leidis kinnitust osaliselt. Kahe kasvuaasta tulemustele põhinedes saab järeldada, et katses avaldas mükoriisa olulist mõju antotsüaanide sisaldusele. Mükoriisa kasutamine avaldas olulist mõju mahla kuivaine ja hapete suhtarvule. Sordi ‘Duke‘ suhtarvu suurendas oluliselt mükoriisa kasutamine. Põõsa kõrgusele, lehtede SPAD näidule, saagikusele mükariisa mõju ei avaldanud.
Defoliatsiooni mõju aedmaasika (Fragaria ananassa) saagile
(2015) Raamets, Riinu; Karp, Kadri (juhendaja)
Maasikate kasvatamisel soovitakse vähendada kemikaalide kasutamist. Umbrohtusid on võimalik tõrjuda multšimisega ning haiguseid ja kahjureid defoliatsiooni teel. Töö eesmärgiks oli välja selgitada kahe- ja kolmeaastaste sordi ’Darselect’ maasikataimede lehtede leegitamise ja biostimulaatori Humistar mõju leegitatud taimedele. Katsed viidi läbi 2011- 2013. aastal Eesti Maaülikooli katseaias maasikasordiga ’Darselect’. Esimese leegitamise järel vähenes lehtede arv ja kahekordse leegitamise järel vähenes lehtede (33 %) ja õisikute (27%) arv. Kahekordne leegitamine vähendas juurekaela ja juurte massi. Humistari lahusega kastmisel oli positiivne mõju leegitatud taimedele. Leegitamisel oli negatiivne mõju maasika saagikusele. 2013. aastal vähenes oluliselt primaasete ja sekundaarsete viljade viljamass. Edasiselt võiks katsetada ka ühekordset leegitamist 3. aastal ja uurida selle mõju taimede elujõule ja saagikusele, eesmärgiga saada kvaliteetset saaki ka neljandal aastal.
Defoliatsiooni mõju veiniviinamarjade küpsusparameetritele
(2015) Liivanurm, Kairit; Karp, Kadri (juhendaja)
Magistritöö eesmärgiks oli selgitada lehtede eemaldamise mõju veiniviinamarja sortide `Hasanski Sladki` ja `Zilga` küpsusparameetritele. Magistritöös püstitatud hüpoteesiks oli, et lehtede eemaldamisega saavutatakse parem valgustatus ja õhustatus vilikondade tsoonis, mis mõjutab marjade küpsemist ja biokeemilist koostist. Samas aga sõltub defoliatsiooni mõju lehtede eemaldamise hulgast ja ajast ning sordiomadustest. Viinamarjade mahla kuivaine sisaldust ei mõjutanud katse keskmisena lehtede eemaldamine, vaid hoopis sordiomadused. Sordil `Zilga` olid kõik katsevariandid soovitatud kuivaine sisaldusega, mida aga ei saavutanud sort `Hasanski Sladki`. Lehtede eemaldamine marjade värvumise alguses vähendas orgaaniliste hapete sisaldust ja mõjus positiivselt küpsusindeksile (°Brix × pH2 ). Lisaks mõjutasid küpsusindeksit ka sordi-omadused: vaid `Zilga` saavutas soovitatud taseme. Mahla pH oli mõjutatud lehtede eemaldamisest ja jäi kogu katse piires soovitatud vahemikku. Lehtede eemaldamine avaldas positiivset mõju sordi `Hasanski Sladki` kuivaine ja hapete suhtarvule, kuid `Zilga` puhul suurenes suhtarv ainult mõlemalt poolt lehtede eemaldamisel. Fenoolide sisaldust mõjutas lehtede eemaldamine sordi piires, kuid katse keskmisena oluline mõju puudus. Antotsüaanide sisaldus suurenes lehtede eemaldamisel marjade värvumise alguses ja oli mõjutatud ka sordiomadustest. Sort `Zilga` oli kõrgema antotsüaanide sisaldusega.
Ebaküdoona-, aroonia-, viinamarjaveinide, nende tooraine ja pressjäägi biokeemiline koostis
(Eesti Maaülikool, 2022) Seeme, Kersti; Karp, Kadri (juhendaja); Rätsep, Reelika (juhendaja)
Puuvilja- ja marjaveinide ning kääritatud jookide tootmine Eestis on populaarsust koguv tegevus mille tulemusena tekib ka järjest rohkem tootmisjääke. Antud uurimustöö eesmärgid olid selgitada välja veini tooraine, pressjäägi ja veini polüfenoolide sisaldus ning antioksüdatiivne aktiivsus sõltuvalt liigist ja sordist. Välja selgitada veinitehnoloogia mõju pressjäägi ja veini biokeemilisele koostisele. Töös uuriti jaapani ebaküdoonia, tumeda aroonia ja viinapuu sortide `Zilga`, `Hasanski Sladki` tooraine, pressjäägi ja veinide polüfenoolide sisaldust ja antioksüdatiivset aktiivsust. Katsetulemuste põhjal saab välja tuua, et veinide tooraine, pressjäägi ja veini biokeemiline koostis sõltus tooraine genotüübist. Pressjäägi ja veini biokeemiline koostis sõltus veinitehnoloogiast. Tooraine kõrged näitajad ei kajastunud veinis ning pressjääk oli bioühendite rikas veinitootmise kõrvalsaadus, mis omab potentsiaali tootearenduseks ja vajab edasist uurimist.
Eestis levinud viinapuu (vitis) haigused ja kahjurid
(Eesti Maaülikool, 2018) Kümnik, Marianne; Karp, Kadri (juhendaja); Aiandus
Viinapuud on koduaedades tuntud ja levinud aiakultuur, kuid tootmises uus aiandusvaldkond. 2016. aastal asutati Viinamatjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liit, mille eesmärgiks on ühistegevuse abil liita Eesti tootjaid. Seoses istandike pinna suurenemisega on probleeme tekkinud erinevate taimede kahjustajatega. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada Eestis enam levinud viinapuu haiguseid ja kahjureid avamaal ning nende tõrje võimalusi. Hüpoteesiks oli, et viinapuu sordid on erineva haiguskindlusega ja välja on töötatud tõrjemeetodid. Eestis on aga viinamarjakasvatus tootmisistandikes uus kultuur ja seetõttu ei ole veel piisavalt kogemusi hübriidsortide haigus- ja kahjurikindlusest ning tõrjevõimalustest. Töö on koostatudseniste uuringute põhjal. Eesti tootjate istandikes on täheldatud järgnevaid haigused: viinapuu-ebajahukaste, viinapuu-jahukaste, viinapuu baktervähk, viinapuu lehe pahklest. Kahjustajateks on ka herilased, linnud, hiired, rebased. Ohtlikumateks haigusteks viinapuule osutusid jahukaste ja ebajahukaste, need nõrgestavad taimi ja võivad kahjustada oluliselt saaki. Viinapuu- ebajahukaste ja -jahukaste tõrjeks on võimalik kasutada fungitsiide, aga enne preparaatidega töötlemist on soovituslik kasutada haigust ennetavaid võtteid. Töös on koostatud viljeluskava, kus on toodud haigusi ennetavad võtted ja tõrje kemikaalidega. Uurimistööga on võimalik edasi minna ja uurida täpsemalt haiguste levikut Eesti erinevates tootmisistandikes.
Eestis levivad viinapuu(Vitis) kahjustajad
(2013) Jürimäe, Taisi; Karp, Kadri (juhendaja)
Bakalaureusetöö eesmärk oli kirjeldada Eestis levivaid kahjureid ja haiguseid. Tuues välja nende kirjeldesed ja tõrjemeetodid. Kuna Eestis ei ole teadusilikult uuritud erinevaid kahjuried ja haigusi, nede levikut ja tõrjet. Siis antud lõputöös on lähtutud välismaa kirjandusest. Olulisemad haigused ja kahjurid Eestis. Jahukaste, mida põhjustab lehtede ja marjade pinnal jahuka kirmena arenev seen Oidium Tuckeri, ebajahukaste, kutsutakse ka viinapuu-lehemädanikuks. Seda põhjustab taime rohelistes osades parasiteeriv seen Plasmopara viticola, hahkhallitus (Botrytis cinerea) ja baktervähk (Agrobacterium vitis). Viimapuu kahjuritest on: soon-kõrvkärsakas (Otiorhynchus sulcatus ) ja kilptäilased (Coccoidea). Eestis avamaal kasvatamiseks ei sobi hariliku viinapuu (Vitis vinifera) sordid, sest need ei ole nii talvekindlad ja vajavad pikemat suve. Külmakindlate sortide aretamisel on kasutatud erinevaid viinapuu liike: amuuri (V. amurensis), kallas- (V. riparia) ja põhjaviinapuud (V. labrusca). Antud lõputöös selgus, et kasvatustehnoloogilistest võtetest sõltub väga palju viinapuude kasvatamiseks: vihmutamine kevadiste ja sügiseste öökülmade vastu, NPK väetamine, multšimine, ridade vahel murukamara kasutamine, õige võrakujundus, lehtede eemaldamine ja saagi vähendamine viljavõrsetelt. Kõik need kasvatustehnoloogilised võtted avaldavad mõju ka viinapuude saagi kvaliteedile ja haigustetekkele.
Fenoolide sisaldus ja antioksüdatiivne aktiivsus aroonia (Aronia Melanocarpa) ja viinamarja (Vitis) veinis
(Eesti Maaülikool, 2018) Kütt, Jorma; Karp, Kadri (juhendaja); Aiandus
Arooniates ja viinamarjades on rohkesti fenoolseid ühendeid, millel on potentsiaalne positiivne mõju inimese tervisele. Fenoolsete ühendite sisalduse poolest ületab must aroonia mitmeid rohkem tuntud kultuure. Eestis kasvanud viinamarjadest valmistatud veinid sisaldavad kõiki tähtsamaid punastes veinides leiduvad polüfenoolseid ühendeid ning nende sisaldus on võrreldav maailmas levinud punaste veinide omaga. Töö eesmärgiks oli välja selgitada sordiomaduste mõju arooniate ja viinamarjade tehnoloogilisele ja fenoolsele küpsemisele ning veinide biokeemilisele koostisele. Uurimistöö viidi läbi 2017. aastal Ulge talus Jõgevamaal ning Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas Tartumaal. Katses kasutatud sordid olid viinamarjasort ´Hasanski Sladki´, arooniasordid ´Nero´ ja ´Galicjanka´ ja aroonia seemiktaim.
Hahkhallitus (Botrytis cinerea) katmikala viinapuudel (Vitis ssp.), selle ennetamise ja tõrjumise võimalused
(2014) Leit, Iris; Karp, Kadri (juhendaja)
Selle bakalaureusetöö eesmärgiks oli katmikalal kasvatatavate viinapuude seenhaiguse Botrytis cinerea kasvu ja levikuga seotud iseärasuste esiletoomine ja erinevate agronoomiliste meetodite leidmine nakatumise vähendamiseks. Töös toodi välja hahkhallituse jaoks optimaalsed nakatumistingimused, milleks on vaba vee olemasolu, kõrge suhteline õhuniiskus, temperatuur 20–25 °C. Lisaks selgus, et mida kauem kestab märgperiood, ja mida väiksem on õhu liikumiskiirus seda kõrgem on nakatumisprotsent. B. cinerea koniidi kinnitumisele ja idanemisele omab tähtsust veel pinna hüdrofoobsus – mida hüdrofoobsem on pind, millele kinnituda, seda kõrgem on idanevusprotsent. Mikroseene elutegevusele on oluline ka sahhariidide olemasolu. Katsetes valguse ja pimedusega ning erineva lainepikkusega valgusega on uurimustulemused vastuolulised – pimeduses sõltus koniidide idanemine isolaadist, erinevate valguse lainepikkuste korral omas aga rolli taime vastupanuvõime kasv lainepikkusel 380–530 nm. Viinamarjad omavad erinevaid võimalusi patogeenidele vastu astumiseks. Esmaseks barjääriks seene rünnakule on vahakiht ja viljakest, mis on paksemad põhja-viinapuu (V. labrusca) liigist aretatud sortidel. Arvestades nimetatud asjaolu ja muid nakkuskindlust mõjutavaid tegureid on arutelus toodud valik Eesti kliimasse sobivaid sorte, mille üheks lähteliigiks on põhja-viinapuu. Viinapuu ja viinamarjad on võimelised tootma erinevaid biokeemilisi ühendeid, mis tõstavad taime vastupanu hahkhallitusele, kõigi nende täpsem toime ei ole veel lõpuni selge. Töös on välja toodud erinevad katmikala kliimatingimuste muutmise võimalused, nagu kasvuhoone paigutus põhja-lõunasuunaliselt, kattematerjalide valik, millega on võimalik pärssida hahkhallituse idanemist ja levikut. Peamine eesmärk on vaba vee olemasolu ja niiskuse vähendamine, õhuliikuvuse tagamine ning taimedele parema kasvukeskkonna loomine. Agronoomilistest võtetest on olulisel kohal võrakujundus. Välja on toodud hahkhallituse tõrjel rõht-nöörpuu tüüpi võrakujunduse eelis võrreldes püst-nöörpuuga. Lisaks on haiguse tõrjel agronoomilistest võtetest olulised lehtede eemaldamine ja taimejäänuste koristamine. Töö hüpoteesiks oli, et sordivalikuga ja agronoomiliste võtetega on võimalik katmikala viinapuu haigestumist hahkhallitusesse vähendada. See väide leidis tõestamist. Edasiste uurimistööde teemadena on välja pakutud erinevate võrakujunduste, lõikusviiside ja väetamiste võrdlus, mis tagavad parema resistentsuse patogeenidele ning viinamarjade resistentsusega seotud biokeemilised omadused.
Kasvatustehnoloogiate mõju aedmustika (Vaccinium) kasvule ja saagile
(2022) Viilop, Heidi; Karp, Kadri (juhendaja); Koort, Angela (juhendaja)
Antud uurimustöös püstitati hüpotees, mille kohaselt niisutusviis ja multšitüüp mõjutavad aedmustikate (Vaccinium) vegetatiivset kasvu ja saaki. Uurimustöö eesmärk oli välja selgitada avamaa tingimustes mineraalmullal imbkastmise ja mikrovihmutamise ning erinevate multšide [polüetüleen peenravaip ja männi (Pinus sylvestris) kooremultš] mõju mustikataimede vegetatiivsetele ja biokeemilistele parameetritele ning saagikusele. Uurimustöö viidi läbi Tartumaal, EMÜ Rõhu katsejaamas avamaa istandikus 2020. aasta suvel. Istandik rajati 2017. aasta juunis, 1-aastaste pistokstest paljundatud aedmustika istikutega. Katse viidi läbi kahe sordiga: `Northblue` (Vaccinium corymbosum x Vaccinium angustifolium- ahtalehise ja kännasmustika hübriidsort) ja `Draper` (kännasmustikas, Vaccinium corymbosum). Niisutamiseks kasutati mikrovihmuteid ja imbkastmissüsteemi. Väetamiseks kasutati Mustika kastmisväetise 8-7-21 0,2 %-list lahust. Kolmel korral (mai lõpp ja juuni algus), anti mustikatele Ducaniti kastmisväetise 0,1%-list lahust. Antud uurimustöös hüpotees leidis kinnitust. Multšitüüp ja niisutusviis mõjutasid taimede kasvu ja saaki. Imbkastmine suurendas võrsete arvu. Mikrovihmutus suurendas orgaaniliste hapete sisaldust marjas. Korrelatsioon analüüs näitas, et kõrgemate põõsaste marjades oli rohkem happeid, antotsüaane ja fenoole oli rohkem väiksema saagiga põõsaste marjades. Kuna selget ühesuunalist mõju niisutusviis ei andnud, siis võib tootjatele soovitada mikrovihmutust, millega saab kaitsta taimede õisi kevadkülmade eest. Kuigi kooremultš mõjutas positiivselt mitut mõõdetud parameetrit, tuleb selle multši puhul arvestada täiendavate kuludega umbrohu tõrjumisele. Antud uurimustöö põhjal võib Eesti tingimustesse soovitada sorti `Draper`, eelkõige vitaalse kasvu ja saagikuse tõttu.
Kasvatustehnoloogiliste võtete mõju viinapuude saagi kvaliteedile
(2012) Kotkas, Kaisa; Karp, Kadri (juhendaja)
Eesti on kõige põhjapoolsem riik, kus on võimalik viinapuid avamaal kasvatada. Kasvatustehnoloogilised võtted mõjutavad viinapuude saagi kvaliteeti, kuid ei ole selge missugused nendest sobivad Eestisse. Töö eesmärgiks oli selgitada välja võtted, mis mõjutavad lauaviinamarjade küpsuse parameetreid ja veiniviinamarjades suhkrute, hapete, mahla pH ning tumedatel viinamarjadel antotsüaanide sisaldust. Töös kasutatud andmed pärinevad teadusartiklitest ja erialasest kirjandusest. Kirjandusallikate põhjal analüüsiti erinevate kasvatustehnoloogiliste võtete sobivust Eestisse ja nende mõju saagile. Töö tulemusel selgus, et suhkrute sisaldust marjades suurendavad multšimine, kevadine pikk lõikus, lehtede eemaldamine ning saagi vähendamine viljavõrsetelt. Antotsüaanide sisaldust suurendavad Guyot võrakujundus, multšimine ja lehtede eemaldamine. Saagi küpsemisaega on võimalik pikendada sügisese vihmutamisega. Viinamarjade optimaalse küpsuse määramiseks kasutatakse suhkrute ja hapete sisalduse ning mahla pH mõõtmist. Marjade fenoolset küpsust hinnatakse antotsüaanide sisalduse järgi. Viinamarja maitset mõjutab eelkõige suhkrute ja hapete suhe. Jaheda kliimaga piirkondades on viljade areng mõjutatud ööpäevastest temperatuuri kõikumistest ning need mõjutavad ühtlasi ka hapete ja suhkrute kogunemist viinamarjas. Pikk viinamarjade valmimisperiood jaheda kliima tingimustes annab tulemuseks kõrge mahla pH ja orgaaniliste hapete sisalduse, kuid enamasti madala suhkrusisalduse. Seega on jaheda kliima tingimustes viinapuude avamaal kasvatamisel tähtis osa õigel sordivalikul. Eestis läbiviidud katsete ja viinapuukasvatajate kogemuste põhjal on leitud, et sobivamateks avamaa sortideks on ’Hasanski Sladki’ ja ’Rondo’. Mõlemad sordid on sobilikud veinivalmistamiseks. Tööd on võimalik edasi arendada tehes täiendavaid katseid erinevate kasvatustehnoloogiliste võtetega ning uurides nende mõju saagi kvaliteedile Eesti tingimustes.
Kasvukeskonna mõju viinapuude (Vitis sp.) saagi kvaliteedile
(Eesti Maaülikool, 2020) Homenja, Christopher; Karp, Kadri (juhendaja); Rätsep, Reelika (juhendaja)
Viinmarjade Eestis kasvatamise populaarsuse kasvuga on üha enam nõudlust põhjamaises kliimas kasvavate viinapuu sortide vastu. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutab kasvukoht (avalmaa vs. katmikala) viinamarja valmimise kvaliteeti ja sobivust veinitööstuse tarbeks. Katsesse on valitud kolm sorti ’Zilga’, ’Hansanski Sladki’ ja ’ Supaga’, mis kasvavad kahes erinevas kasvukohas. Tartumaal Rõhu katseaias ja EMÜ Mahekeskuse aias avamaa tingimustes, katmikala katsed toimusid Pärnumaal Saare-Tõrvaaugu aiandis. Katsetulemused näitasid, et 2014. aastal olid katmikala tingimustes viinapuude saagikvaliteedi näitajad oluliselt erinevad võrreldes avamaal valminud viljadel. Tulemusi mõjutas oluliselt avamaal katsevariantide kaks nädalat hilisem küpsemisemise algus. Sellest tulenevalt valmis saak katmikalal varem kui avamaal. Punase veini jaoks optimaalse kuivaine sisalduse saavutasid ainult katmikala variandid. Kõik katses olnud variandid olid aga liiga happerikkad. Saab väita, et uurimistöö hüpotees: kasvukoht mõjutab viinamarjade kvaliteeti, leidis kinnitust. Tootjatele soovituste andmiseks on siiski vajalik katseid jätkata, sest kahe järjestikusse aasta tulemused erinesid teatud määral.
Kevad- ja sügiskatete mõju viinapuude (Vitis) saagi tehnoloogilisele küpsusele
(Eesti Maaülikool, 2019) Sipelgas, Lisette-Huaniita; Karp, Kadri (juhendaja); Aiandus
Viinamarjade küpsus saagikoristusel määrab veini stiili ning kvaliteedi. Tehnoloogilist küpsust hinnatakse marjamahla kuivaine, orgaaniliste hapete ja pH sisalduse põhjal. Varasem katsetöö Eestis on näidanud, et jaheda suve tingimustes on marjadel probleeme liiga kõrge happesuse ning madala suhkrusisaldusega. Kasvatustehnoloogiliste võtetega on võimalik mõjutada marjade biokeemilist koostist. 2017. aasta suvel uuriti Eesti Maaülikoolis viljatsooni katmist küpsemise faasis, kuid mitmed võtmetähtsusega protsessid leiavad marjas aset arengu algfaasis. Sellest tingituna püstitati hüpotees, et kevad- ja sügiskatetega saab mõjutada viinamarjade küpsemist ja tehnoloogilise küpsuse parameetreid. Uurimistöö eesmärk oli hinnata katete mõju hübriidsortide ‘Zilga’ ja ‘Hasanski Sladki’ marjade tehnoloogilise küpsuse parameetritele: mahla kuivaine, orgaaniliste hapete ja pH sisaldusele. Katse viidi läbi 2018. aastal avamaa tingimustes Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas Tartu maakonnas. Katsesortideks olid hübriidsordid ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Zilga’. Kattematerjalidena kasutati polüetüleenkilet, varjutuskangast ja katteloori. Kevadkatted paigaldati mõlemale sordile perioodiks 16.05–11.06. Sordil ‘Hasanski Sladki’ olid kontrollvariandiks katmata viinapuud, sordil ‘Zilga’ kontrollvariant puudus. Sügiskatteid kasutati ainult sordil ‘Hasasnski Sladki’ ja katteid kasutati viinapuudel, mis olid kevadel katmata. Sügiskatted olid kasutusel perioodil 16.08–19.09. Mahla kuivainesisaldus kevadkatte kasutamisel oli hübriidsordil ‘Hasanski Sladki’ 21 °Brix, katete kasutamine kuivainesisaldust ei mõjutanud. Kevadine katmine mõjutas hübriidsordi ‘Zilga’ mahla kuivainesisaldust, mis jäi vahemikku 14–16 °Brix. Kõige kõrgem tulemus saadi katteloori kasutades. Sügiskatete kasutamisel varieerus sordi ‘Hasanski Sladki’ kuivainesisaldus vahemikus 20–21 °Brix, olles kõrgeim kilekatte kasutamisel. Orgaaniliste hapete sisaldus katsemarjade mahlas varieerus sordil ‘Hasanski Sladki’ vahemikus 0,51–0,63 mg/100g. Madalaim oli happesisaldus kilekatte kasutamisel ning kõrgeim kattelooriga. ‘Zilga’ orgaaniliste hapete sisaldus varieerus vahemikus 0,38–0,54 mg/100g. Kõige kõrgem tulemus saadi varjutuskanga kasutamisel ning madalaim kilekattega. Sügiskatete kasutamisel varieerus sordi ‘Hasanski Sladki’ orgaaniliste hapete sisaldus vahemikus 0,62–0,85 mg/100g, olles kõrgeim linnuvõrguga variandis ning madalaim varjutuskangaga. Mahla pH jäi kevadkatteid kasutades sordil ‘Hasanski Sladki’ vahemikku 3,7–3,9, kõrgeim oli tulemus kilekatte kasutamisel ning madalaim kontrollvariandis. Sort ‘Zilga’ mahla pH varieerus vahemikus 3,1–3,5, kõige kõrgem oli pH kilekatet kasutades ning madalaim varjutuskangaga. Sügiskatteid kasutades jäi ‘Hasanski Sladki’ pH vahemikku 3,6–3,8. Kõige kõrgem oli pH kilekatte kasutamisel, teiste katsevariantide pH oli 3,6. Tööst järeldus, et katete kasutamisega kevadel ja sügisel on võimalik mõjutada marjade tehnoloogilist küpsust. Senised katsed viinapuude katmisega on toimunud erakordselt jaheda (2017) või kuuma (2018) suve tingimustes, mis on oluliselt mõjutanud ka tulemusi. Katete mõju hindamine vajaks täiendavaid uuringuid.
Kodumaine viinamarjakasvatus ja veinivalmistamine – kas täiendav maaturismi tõukejõud Eestis?
(Eesti Maaülikool, 2018) Prozes, Leena; Karp, Kadri (juhendaja); Loodusturism
Viimasel kümnendil on Eestis viinamarjakasvatus ja veinivalmistamine jõudsalt arenenud ja sellega tegelevate inimeste arv järjest kasvanud, kuid valdkonna arenguperspektiive käsitlevaid uurimistöid on veel suhteliselt vähe. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kas Eesti viinamarjakasvatajatel, veini- ja siidrivalmistajatel on olemas võimalused ja valmisolek maaturismi teenuste pakkumiseks, kas Eestis avamaal kasvatatud viinamarjadest saab toota piisava kvaliteediga veini suhkruid lisamata ning millised on veiniturismi arendamise edasised väljavaated Eestis. Viinamarja-, veini- ja siidritaludelt andmete kogumisel ja ülevaate koostamisel on kasutatud kvalitatiivset uurimisviisi ja poolstruktureeritud intervjuusid, mis viidi läbi seitsme erineva talu esindajatega. Viinamarjade sobivust veinivalmistamiseks hinnati kvantitatiivse meetodiga marja keemiliste analüüside kaudu. Selleks vaadeldi marjamahla kuivaine näitaja °Brix dünaamikat aastatel 2009-2017. Saadud uurimistulemuste põhjal võib väita, et Eesti viinamarja-, veini- ja siidritaludel on huvi ja valmidus veiniturismiks olemas ning Eestis avamaal kasvatatud viinamarjadest on võimalik valmistada kuiva veini suhkruid lisamata. Samas selgus töö käigus mitmeid valdkonna arengu seisukohalt olulisi asjaolusid ja kitsaskohti, millele tuleks edaspidi tähelepanu pöörata. Töös tuuakse välja soovitused, mis võiksid selle majandusharu edasisele edenemisele kaasa aidata.
Kurdlehise kibuvitsa (Rosa rugosa Thunb.) viljade keemiline koostis sõltuvalt kasvukohast
(Eesti Maaülikool, 2019) Üksik, Elve; Karp, Kadri (juhendaja); Tõnutare, Tõnu (juhendaja)
Kibuvitsade viljad on hästi tuntud oma tervistavate omaduste poolest ning neid kasutatakse laialdaselt toiduainete- ja farmaatsiatööstuses. Kurdlehist kibuvitsa (Rosa rugosa Thunb.) kasutatakse lisaks eelpoolmainitule sageli haljastuses tema hästi lõhnavate õite ja vähese pretensioonikuse tõttu keskkonnatingimustele. Kibuvitsade viljad sisaldavad inimtervisele vajalikkke anorgaanilisi ja kasulikke orgaanilisi ühendeid, millest mitmeid, nagu näiteks askorbiinhapet (C-vitamiini) ja polüfenoole loetakse tugevateks antioksüdantideks. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada kasvukoha mõju kurdlehise kibuvitsa viljade askorbiinhappe, polüfenoolide, makro- ja mikroelementide sisaldusele ning antioksüdatiivsele aktiivsusele erinevates asupaikades Eestis. Askorbiinhappe sisalduse määramiseks kasutati DPI-meetodit, polüfenoolide sisaldus määrati Folin-Ciocalteu meetodiga, antioksüdatiivne aktiivsus amperomeetrilisel ning mineraalelementide sisaldus aatomemissioonspektromeetriliselt HNO3-ga mineraliseerutud proovidest. Sõltuvalt kasvukohast sisaldasid kurdlehise kibuvitsa viljad askorbiinhapet 4,1…7,7 mg/g, polüfenoole 2,0…4,0 mg GA/g ja nende antioksüdatiivne aktiivsus jäi vahemikku 2,6…7,6 mg kvertsetiini/100g. Mineraalelementide K, Ca, Mg, P, Zn, Fe, Mn sisaldus viljades erinevates kasvukohtades varieerus laias ulatuses Antud töö tulemustest saab järeldada, et kasvukoht omab mõju kurdlehise kibuvitsa bioaktiivsete ühendite ja mineraalelementide sisaldusele. Looduslikest kasvukohtadest on kõrgem askorbiinhappe ja polüfenoolide sisaldus ning antioksüdatiivne aktiivsus veepiirile lähemal kasvavate põõsaste viljadel võrreldes metsas kasvavate põõsaste viljadega. Kõrge kasulike ühendite sisaldus on ka koduaias heades tingimustes kasvavate kurdlehise kibuvitsa põõsaste viljadel.
Kurdlehise kibuvitsa (rosa rugosa) viljade kvaliteet sõltuvalt kasvukohast
(Eesti Maaülikool, 2020) Pähklepa, Sandra; Karp, Kadri (juhendaja); Starast, Marge (juhendaja)
Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) on Eestis laialt levinud võõrliik kattes suurt osa Eesti rannikualadest, saartest, kasvades vanades taluaedades ning olles kasutuses haljastuses. Eriti kasvatatakse kurdlehist kibuvitsa teede äärtes, kuna see on üks väheseid kultuure, mis talub libedustõrjesoolasid. Kibuvitsa viljad sisaldavad rikkalikult karotenoide, C-vitamiini ja antioksüdante ning seetõttu kasutatakse neid farmaatsias ja toiduainetööstuses. Eestis kasvavate kibuvitsade marjade biokeemilise koostise kohta on vähe andmeid. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada kasvukoha mõju kurdlehise kibuvitsa viljadele. Selle jaoks analüüsiti kurdlehise kibuvitsa vilju kuues erinevas kohas: Kloogaranna rannas, Laulasmaa mere ääres, Kloogaranna haljasalal, Klooga metsas, Pärispea mäel ja Pärispea mere ääres. Kurdlehise kibuvitsa antotsüaanide sisaldus oli oluliselt suurem Laulasmaa mere ääres, kus kurdlehise kibuvitsa viljad kasvasid üheaastastel võrsetel, kuna talvine merejää lõhub taimi . Kurdlehise kibuvitsa antioksüdatiivne aktiivsus, DPPH% oli kõrgeim Kloogaranna rannas, Laulasmaal mere ääres ning Pärispea poolsaarel mere ääres. Askordiinhappe sisaldus oli kõrge ja oli suurem Pärispeal.
Lauaviinamarjade kasvatamine Eestis ja sortimendi laiendamise võimalused
(Eesti Maaülikool, 2023) Oras, Jaano; Karp, Kadri (juhendaja)
Viimasel aastakümnendil on Eestis viinamarjakasvatus populaarsust kogunud nii hobiaednike kui ka tootjate hulgas. Toodetakse nii lauaviinamarju kui ka veinimarju ja tehakse veine. Eestis on küll mitmeid lauaviinamarjade kasvatajaid, kuid kaubanduskettides või turgudel on valik väike. Eesmärgiks on analüüsida Eestis kasvatatavate sortide omadusi ja välja selgitada Eestis kasvatamiseks perspektiivsed lauamarjana atraktiivsemad Ukrainas levinud sorte. Ukraina kliima analüüsist selgus, et viinapuud alustavad Ukrainas varem kasvu ja lõpetavad hiljem. Eestis on lühike vegetatsiooniperiood ja kuulub jahedasse viinamarjakasvatuse vööndisse, mille tõttu sobivad külmakindlamad varase saagi valmivusega sordid. Lauamarju on seetõttu soovitatav kasvatada kiletunnelis, et kindlustada viinamarjade jaoks vajalik kvaliteet. Seniste kogemuste ja katsetulemuste põhjal võib soovitada Eestis kasvatamiseks sorte: Aljošenkin’, ‘Somerset Seedless’, ‘Mars’ Arkadia’, ’Swenson Red’, ‘Osella’, ’Canadice’. Katsetamiseks saab soovitada sorte: Veles’, ‘Asia’ ja ‘Avatar’.
Leegitamise mõju aedmaasika (Fragaria x ananassa) saagile
(2014) Hrenova, Kätlin; Karp, Kadri (juhendaja)
Köögiviljanduses kasutatav leegitusmasin on sobiv kasutada ka maasikakasvatuses lehtede põletamiseks. Samas aga lehtede hävitamine võib pärssida taimede kasvu. Humiinained soodustavad toiteelementide omastamist mullast ja seetõttu võib arvata, et lisaväetamine suurendab leegitatud taimede elujõudu. Sellest lähtuvalt oli töö eesmärgiks välja selgitada leegitamise ja Humistariga väetamise mõju hakkepuidumultšiga istandikus taimede kasvutegevusele, saagikusele ja saagi kvaliteedile. Katse toimus 2013. aastal Eesti Maaülikooli Mahekeskuse katseaias Eerikal, Tartumaal, maheviljelusse sobiva sordiga ’Darselect’. Katsevariantideks olid: kontroll, leegitamine ja leegitamine koos Humistariga. Taimi leegitati Soome firma Elomestari köögiviljandusse soovitatud umbrohutõrje masinaga 3. saagiaastal kohe pärast korjeperioodi lõppu juuli kuus. Katsetulemuste põhjal selgus, et defoliatsioon vähendas oluliselt lehtede ja õisikute arvu ning risoomiharude ja juurte massi. Leegitamisel ja Humistari lahusega kastmisel oli negatiivne mõju maasika saagikusele. Samas aga muutis leegitamine viljad tervislikumaks – suurenes fenoolide ja antotsüaanide sisaldus. Leegitamine koos väetamisega suurendasid mahla kuivaine ja hapete, fenoolide ja antotsüaanide sisaldust, seega muutusid viljad magusamaks ja tervislikumaks.
Leegitamise mõju aedmaasika (Fragaria x ananassa) taimede kasvule ja saagi kvaliteedile
(2013) Kraun, Liina; Karp, Kadri (juhendaja)
Maheviljeluses on probleemiks haiguste ja kahjurite levik, kuna kasutada saab ainult mahepõllumajanduslikke võtteid. Seetõttu katsetataksegi taimelehtede leegitamist, uuritakse leegitamise mõju taime kasvule, viljade maitse- ja tervislikkuse näitajatele. Eelnevatel aastatel on katsetatud põletamist, mis aga mõjub negatiivselt istandiku kasurputukatele, kuna põletatakse kogu maa-ala, leegitamisel vaid maasikalehed. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas leegitamine kui hea taimekaitsevõte maheviljeluses ning humiinpreparaat Humistar mõjutavad taime kasvu, saaki ja vilja biokeemilist koostist. Katse toimus 2012. aasta suvel Maaülikooli katseaias Eerikal, variantideks olid: kontroll, leegitamine ja leegitamine koos Humistariga. Katsesordiks oli ´Darselect´. Katsetulemused olid järgmised: Leegitamine intensiivistab kasvu, suurendab hapete sisaldust ning saaki, vähendab antioksüdatiivsust. Humistaril on positiivne mõju antotsüaanide, fenoolide ja 2. järgu viljade askorbiinhappe sisaldusele ning mahla kuivaine ja hapete suhtarvule – tehes seega viljad magusamaks. Seega Humistariga väetamine muudab viljad tervislikumaks ning osaliselt ka magusamaks, kuna taimede toiteelementide kättesaaadavus mullast paraneb. Võib järeldada, et leegitamine ja Humistari kasutamine avaldab positiivset mõju taime kasvule, saagile ja biokeemilisele koostisele, samas on rakendatud eeldatavalt tulemuslikult.leegitamist kui taimekaitse võtet. Eelnevalt pole leegitamist uuritud, kuid sama istandiku 1. katseaastal leiti samuti, et Humistar avaldab mõju taimede kasvule ja viljade biokeemilise koostisele. Edasiselt võiks katsetada Humistari erinevaid koguseid ning leegitamise mõju taimekahjuritele ja haigustele.

Sirvi Autor "Karp, Kadri (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud