Sirvi Autor "Karis, Priit (juhendaja)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 8 8
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Autolüüsitud pärmi mõju piimalehmade energiabilansile ja ainevahetusele üleminekuperioodil(Eesti Maaülikool, 2024) Matto, Anette; Karis, Priit (juhendaja); Ling, Katri (juhendaja); Jaakson, Hanno (juhendaja)Magistritöö on osa Eesti Maaülikooli söötmisteaduse õppetooli täidetavast projektist „Uudse, tervist toetava täiendsööda välja töötamine uuslüpsiperioodiks maksimaalselt ära kasutades lehmade aretusega saavutatud toodangu võimekust“. Üleminekuperiood, kolm nädalat enne kuni kolm nädalat peale poegimist, on piimalehmade jaoks kriitiline aeg, sest nende ainevahetuses toimub palju muutusi kiire toitefaktorite tarbe kasvu tõttu. Autolüüsitud pärmi Levabon® Rumen E söötmise mõju pole teadaolevalt varem üleminekuperioodil uuritud ning Eestis pole autolüüsitud pärmi söötmise mõju lehmadele varem uuritud. Töö peamiseks eesmärgiks oli uurida autolüüsitud pärmi (Levabon® Rumen E) söötmise mõju lehmade energiabilansile ja ainevahetusele üleminekuperioodil. Valim koosnes 20-st korduvpoeginud, teisel kuni neljandal laktatsioonil olevast eesti holsteini tõugu lehmast, kes poegisid ajavahemikul 2022. aasta märtsist kuni 2023. aasta märtsini. Vastavalt eeldatavale poegimisajale jaotati lehmad kas kontrollrühma, kus nad ei saanud autolüüsitud pärmi (n=10) või katserühma (n=10), kus söödeti lisaks 10,25 g autolüüsitud pärmi päevas. Katseperiood algas nädal enne eeldatavat poegimist ja lõppes kolm nädalat peale poegimist. Autolüüsitud pärmi söötmine ei avaldanud positiivset mõju üleminekuperioodi lehmade kuivaine söömusele, energiabilansile, piimatoodangule, toitumushindele ja vere metaboliitidele. Seega ei toetanud autolüüsitud pärmi söötmine antud tingimustes lehma ainevahetuse poegimisjärgset kohanemist kõrge piimatoodanguga. Samas kinnitasid saadud tulemused kuivaine söömuse, energiabilansi, esterdumata rasvhapete, β-hüdroksübutüraadi ja toitumushinde vahelisi seoseid, mida madalam oli kuivaine söömus, seda negatiivsem oli lehmade energiabilanss, kõrgem esterdumata rasvhapete ja β-hüdroksübutüraadi sisaldus veres ning madalam toitumushinne. Lisandite söötmine ei pruugi alati põhjendatud olla, sest nende mõju võib avalduda ainult teatud tingimustes ning avaldumine võib sõltuda paljudest erinevatest teguritest.Kirje Eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmade üleminekuperioodi võrdlus(Eesti Maaülikool, 2022) Sillaste, Margit; Karis, Priit (juhendaja); Jaakson, Hanno (juhendaja); Ling, Katri (juhendaja); Ots, Meelis (juhendaja)Üleminekuperiood on lehmade laktatsioonitsükli kõige olulisem osa. See paneb aluse uue laktatsiooni edukusele ja looma üldisele tervisele ning heaolule. Eestis enamkasvatatud eesti punast ja eesti holsteini tõugude lehmade üleminekuperioodi ainevahetust pole võrreldud pea 20 aastat. Sellest johtuvalt oli käesoleva töö eesmärgiks uurida eesti punast ja eesti holsteini tõugu veiste ainevahetuse erinevust üleminekuperioodil. Eesmärgi täitmiseks viidi läbi uuring ettevõttes, kus mõlema tõu esindajad kasvavad samades tingimustes. Laktatsiooni arvu põhjal moodustati paarid EPK ja EHF tõugu korduvpoegivatest lehmadest, kellest omakorda moodustati EPK ja EHF uurimisgrupp. Ainevahetuse võrdlemiseks uuriti NEFA ja BHB kontsentratsiooni läbi vereproovide kogumise, hinnati loomade toitumushinded ja võrreldi piimatoodangut. Uuringu tulemusel suuri erinevusi tõugude ainevahetuses ei täheldatud. NEFA kontsentratsioon oli madalam EPK lehmadel. BHB kontsentratsioon tõugude lõikes ei erinenud. Toitumushinne oli läbivalt kõrgem EPK lehmadel, kuid mõlema tõu toitumushinde langus oli sarnane. NEB perioodi läbisid kõik lehmad, peale ühe EHF lehma, kelle toitumushinne püsis samal tasemel kogu uurimisperioodi jooksul. Subkliinilisele ketoosile viitav BHB väärtust ületasid neli EHF lehma ja üks EPK lehm. EHF lehmade piimatoodang oli esimestel nädalatel kõrgem, kuid uurimisperioodi viimasteks nädalateks EPK ja EHF piimatoodangu tasemed ühtlustusid. Nii kõrgem NEFA ja BHB kontsentratsioon kui ka samaaegselt suurem piimatoodang ja madalam toitumushinne viitavad sellele, et EHF lehmadel on raskem üleminekuperioodiga toime tulla. Selleks, et erinevused paremini välja tuleks, peaksid uurimisgrupid olema suuremad. Sellegipoolest saab väita, et EPK tõugu lehmade aretuses on tehtud head tööd – nad tulevad paremini toime üleminekuperioodiga ja nende piimatoodang on võrreldav EHF tõugu lehmade piimatoodanguga.Kirje The effect of monensin on the metabolism of transition dairy cow(Eesti Maaülikool, 2023) Lauronen, Päivi Hannele; Karis, Priit (juhendaja)The aim of this final thesis was to find out if monensin influences metabolites non-esterified fatty acids (NEFA), β-hydroxybutyrate (BHB), aspartate aminotransferase (AST) and glucose dynamics during transition period. Research was done on a commercial Estonian dairy farm. There were 206 cows in the experiment. Randomly selected cows belonged either Controlgroup (no monensin) or cows were administered continuous release monensin capsule about three weeks before expected parturition (Kex-group). Blood samples were taken from both groups from the day of enrolment till 6 weeks after parturition. Due to the limitations of the testing software, there was 81 randomly selected cows in both groups. Blood samples were analyzed for BHB, NEFA, AST and glucose values. Cow was considered to be hyperketonemic if theBHB concentrationwas ≥1.2 mmol/L at least once during 6weeks after parturition. Cows with NEFA concentration ≥0.7 mmol/L at least once during 6 weeks after parturition, were considered having elevated concentrations of NEFA. Results show that monensin did lower the BHB and NEFA values but did not have significant effect on AST and glucose. In addition, monensin lowered the incidence of ketosis as well as the incidence of elevated NEFA.Kirje Effects of energy intake during far-off period, BCS at dry-off and metabolic status during transition period on reproduction in dairy cows(Eesti Maaülikool, 2020) Urtti, Hanna; Kask, Kalle (juhendaja); Karis, Priit (juhendaja)Modern high-yielding dairy cows are under high metabolic stress at the beginning of lactation that negatively impact on the physiology regulating reproductive organs. We hypothesized that under- or overfed and under- or overconditioned cows have poorer fertility than optimally fed or cows with optimal BCS. Estonian Holstein cows (n=202) were enrolled to a block designed study at dry-off, their BCS was evaluated and they were fed with daily intake of either 85 MJ, 100 MJ or 115 MJ of metabolizable energy during far-off period. Blood samples were drawn at weeks 3 and 1 prepartum and weeks 1 and 2 postpartum. Cows´ (n=127) uterus and ovaries were examined by transrectal ultrasonography at approximately days 16 and 36 postpartum for evaluation of the uterine health and resumption of ovarian cyclicity. High energy far-off diet (115 MJ) seemed to have a positive effect on the occurrence of corpus luteum (CL), but further research is required. Cows with an optimal faroff BCS (3,25-3,5) had improved pregnancy success compared to cows with low (<3,25) or high (>3,5) far-off BCS. The blood concentration of non-esterified fatty acids (NEFA) measured one week prepartum and calcium (Ca) measured two weeks postpartum predicted the occurrence of clinical endometritis and CL. This study supported previous findings that there is an interaction between prepartum nutrition and postpartum reproductive processes. However, further research is required to find good management strategies to improve recovery of the reproductive system.Kirje Kahe alternatiivmeetodi täpsus ketoosis piimalehmade tuvastamisel(Eesti Maaülikool, 2025) Milani, Erika Alexandra; Karis, Priit (juhendaja); Matto, Anette (juhendaja); Söötmisteaduste õppetoolPiimalehmadele iseloomulik ainevahetushaigus ketoos mõjutab loomakasvatusettevõtete majanduslikku edukust. Subkliinilise ketoosi suur levimus karjas, eriti esimesel laktatsiooninädalal, põhjustab loomade produktiivsuse langust ja suurendab loomade raviga seotud kulusid. Subkliinilise ketoosi diagnoosimiseks määratakse ketokehade sisaldust erinevatest kehavedelikest (piim, veri, uriin). Subkliinilisse ketoosi haigestunud lehmade uurimiseks saab määrata erinevaid metaboliite (atsetoon, atsetoatsetaat, β-hüdroksübutüraat – BHB). Kõige stabiilsem ja tundlikum ketokeha on BHB. Seega subkliinilise ketoosi hindamiseks annab selle kontsentratsiooni määramine kõige täpsema tulemuse. Töö peamine eesmärk oli võrrelda kesk-infrapuna-spektromeetriga (MIR) määratud piima BHB ja vereplasmast kiirtestiga „Optium Beta-Ketone Test“ määratud BHB kokkulangevust laboratoorse meetodiga ning seejärel anda ülevaade nende kasutamise võimalusest piimakarja subkliinilise ketoosi levimuse jälgimisel. Valimisse võeti kolme katse raames kolmest Eesti farmist kogutud eesti holsteini tõugu lehmade piima- ja vereproovid. Katsed viidi läbi erinevatel perioodidel ajavahemikus 2016–2023. Piimast määratud ja vereplasma BHB võrdluseks saadi andmetabel, mis sisaldas 1514 proovi, mis koguti 345 lehmalt. Kiirtesti meetodi võrdluseks võeti 140 loomalt kogutud 140 vereproovi, millest määrati BHB nii referentsmeetodil kui kiirtestiga. Piimast määrati BHB Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS piimalaboris kasutades infrapuna-spektromeetrit. Leiti, et piima BHB määramisel on optimaalne piirväärtus subkliinilise ketoosi tuvastamiseks 0,13 mmol/l. Antud töö tulemusena selgus, et isegi optimaalse piirväärtuse juures ei ole ainult piima BHB ennustamisel saadud tulemused haigete loomade tuvastamiseks piisavad. See ühtib varasemalt läbiviidud uuringute leidudega, mille kohaselt leiti, et MIR määratud piima BHB sobib kasutamiseks koos mõne teise analüüsimeetodiga. Kiirtesti tulemused ühtisid üldjuhul referentsmeetodiga ehk see on sobiv subkliinilise ketoosi tuvastamiseks poegimisjärgselt. Võrreldes laboratoorse meetodiga on see analüüsimeetod odavam ja kiirem, kuna see ei nõua vereproovide saatmist laborisse. Sarnaselt humaanmeditsiinis kasutatavatele glükomeetritele, on kiirtesti testribade jaoks vajalik vere kogus minimaalne, mis jällegi vähendab selle analüüsi jaoks vajalike vereproovide kogumise invasiivsust.Kirje Kaitstud glükoosi mõju piimalehmade energiabilansile ja ainevahetusele üleminekuperioodil(Eesti Maaülikool, 2024) Alliku, Anne; Karis, Priit (juhendaja); Jaakson, Hanno (juhendaja); Ling, Katri (juhendaja)Magistritöös kasutatud materjal koguti projekti „ Uudse, tervist toetava täiendsööda välja töötamine uuslüpsiperioodiks maksimaalselt ära kasutades lehmade aretusega saavutatud toodangu võimekust.” raames. Töö eesmärgiks oli uurida kaitstud glükoosi lisasöötmise mõju piimalehmade söömusele, piimatoodangule, ainevahetusele ja energiabilansile üleminekuperioodil. Selleks moodustati juhusliku valiku alusel korduvpoeginud eesti holsteini tõugu lehmadest kaks rühma: kontroll (n=10) ja katserühm (n=10). Katserühmale söödeti lisaks 200g kaitstud glükoosi päevas. Lehmad toodi katselauta nädal enne ja viidi tagasi kolm nädalat pärast poegimist. Kinnisperioodil koguti kindlaks määratud proovipäevadel sööda- ja vereproovid, laktatsiooniperioodil lisandusid piimaproovid (alates 4. laktatsioonipäevast). Katseloomade söödad analüüsiti ja nende söömus registreeriti igapäevaselt. Piimaproovidest määrati valgu, rasva ja laktoosi sisaldus, vereproovidest esterdumata rasvhapete, β-hüdroksübutüraadi ja glükoosi kontsentratsioon. Tulemused näitasid, et kaitstud glükoosi täiendav söötmine suurendas katseperioodil lehmade piimatoodangut. Kuigi katserühma loomade kehavarude kasutamine oli intensiivsem (energiabilanss negatiivsem ja esterdumata rasvahapete kontsentratsioon veres suurem), siis ei toonud see kaasa suuremat ketoosi haigestumise ohtu.Kirje Monensiini ja toitumuse mõju piimalehmade ainevahetusele ja toodangule(Eesti Maaülikool, 2018) Post, Lauri; Jaakson, Hanno (juhendaja); Ling, Katri (juhendaja); Karis, Priit (juhendaja); SöötmisteadusPiimatoodangu kasvuga on lehmadel suurenenud terviseprobleemid ning karjast väljalangevus. Loomakasvataja jaoks on ülioluliseks saanud lehma üleminekuperiood, sest lehma tervislikust seisust sel perioodil sõltub kogu laktatsiooni toodang ning tema karjas püsimine. Piimalehmade ainevahetuse parandamiseks manustatakse farmides nendele vatsa propioonhappe sünteesi suurendavat monensiini. Magistritöös püstitati hüpotees, mille kohaselt vähendab monensiini manustamine keharasvade kasutamist ja ketoosi haigestumise riski ning suurendab piimatoodangut. Ühtlasi uuriti poegimisaegse toitumuse mõju kehavarude kasutamise intensiivsusele. Katsesse võeti 30 korduvpoeginud looma, neist 15-le manustati 2017. aasta suvel 3 nädalat enne poegimist monensiini. Kuue nädalase katseperioodi jooksul võeti lehmadelt vereproove ning hinnati nende toitumust. Vereproovidest määrati esterifitseerimata rasvhapete (NEFA) ja β- hüdroksübutüraadi (BHB) sisaldus ning aspartaadi aminotransferaasi (AST) aktiivsus. Lisaks monensiini mõjule vaadati, kuidas mõjutab toitumus üleminekuperioodil vere metaboliitide dünaamikat ja piimatoodangut. Monensiinil oli kogu katseperioodi vältel mõju NEFA sisaldusele (P<0,05), kuid mõju BHB sisaldusele ja AST aktiivsusele puudus. Toitumuse mõju oli sarnane nagu monensiinil, BHB-le ja AST-le mõju puudus, kuid NEFA sisaldus oli optimaalses toitumuses lehmadel madalam (P<0,05), kui ülemäärases toitumuses lehmadel. Piimatoodangut monensiini manustamine ja toitumus ei mõjutanud. Magistritöö tulemusena selgus, et monensiin vähendas kehavarude kasutamise intensiivsust, kuid ei vähendanud ketoosi haigestumise riski. Monensiini manustamise majandusliku efektiivsuse selgitamine vajab täiendavaid uurimusi.Kirje Toitumuse visuaalse ja automaatse hindamise võrdlus(Eesti Maaülikool, 2022) Matto, Anette; Karis, Priit (juhendaja); Jaakson, Hanno (juhendaja); Ling, Katri (juhendaja)Bakalaureusetöö on osa söötmisteaduste õppetooli täidetavast projektist „Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel“. Teadusuuringuid, kus võrreldakse visuaalset ja automaatset toitumuse hindamise süsteemi, on maailmas vähe tehtud ning Eestis pole teadaolevalt varem sarnast uurimust läbi viidud. Töö peamisteks eesmärkideks oli võrrelda kahe hindaja poolt pandud toitumushinde kokkulangevust ja võrrelda toitumuse automaatse hindamise süsteemi ning visuaalse toitumushinde kokkulangevust. Valimisse võeti 468 Kehtna Mõisa OÜ eesti holsteini tõugu lehma toitumushinnet. Toitumust hinnati viiel korral ajavahemikus 2021. a detsember kuni 2022. a jaanuar 5-pallisel skaalal 0,25-pallise sammuga. Visuaalseid hindeid võrreldi DeLavali toitumuse automaatse hindamise süsteemi poolt registreeritud toitumushinnetega. Leiti, et kaks hindajat hindavad lehmade toitumust sarnaselt, sest 98,1% juhtudest langesid toitumushinded kokku või ei erinenud rohkem kui 0,25 palli ja toitumushinnete keskmine erinevus oli 0. Seega üks hindaja ei hinnanud toitumust süsteemselt teisest hindajast erinevalt. See on kooskõlas varasemate uurimistulemustega. Leiti, et toitumuse automaatse hindamise süsteem hindab toitumuse üldist dünaamikat laktatsiooni jooksul visuaalse hindamisega sarnaselt. Samas automaatse hindamise süsteem hindas võrreldes inimestega loomade toitumuse keskmiselt suuremaks ehk loomi rasvunumaks, mida kõhnem oli lehm, seda suurem oli erinevus. Saadud tulemused on uudsed, kuna üheski teises toitumuse automaatse hindamise süsteemi ja visuaalse hindamissüsteemi võrdluses pole süsteemseid visuaalse ja automaatse hindamise erinevusi välja toodud.