Sirvi Autor "Kangur, Toomas (koostaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 19 19

Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendamistulemuste analüüs : V taotlusvooru alusel
(2012) Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ meetme (edaspidi meede 1.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2012. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. MAK 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellukutsutud vajadusest suurendada alla 40-aastaste põllumajandustootjate osatähtsust Eesti põllumajandustootjate hulgas. Üldeesmärgiks on hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning põlvkondade vahetusele kaasa aitamist. Meetme 1.2 taotlusvoorud on olnud avatud viis korda: 1) 18. veebruar kuni 10. märts 2008; 2) 15. september kuni 06. oktoober 2008; 3) 21. september kuni 12. oktoober 2009; 4) 17. august kuni 30. august 2010; 5) 9. august kuni 29. august 2011. Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II, III, IV ja V taotlusvoor. V taotlusvooru rakendusanalüüs on seitsmes meetme 1.2 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse V taotlusvooru taotlemise iseloomule ning toetuse määramise tulemuste hindamisele. Aastal 2009 koostati püsihindaja poolt esimene rakendusanalüüs „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendustulemuste ja ettevõtjate majandusliku struktuuri analüüs““. Analüüsis käsitleti meetme 1.2 tulemuste hindamist läbi I ja II taotlusvooru taotlejate ja toetuse saajate erialase ettevalmistustaseme, tegutsemisaja, olemasolevate ressursside ning tegevusalade. Esimesel poolaastal 2010 valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Dokument sisaldas muuhulgas kokkuvõtet 2009. aastal meetme 1.2 tulemuste kohta. 2010. aasta teisel poolel koostati „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendustulemuste analüüs III taotlusvooru alusel. Analüüsi käigus uuriti III taotlusvoorus kordustaotluste arvu ja iseloomu, toetuse taotlejate põllumajanduslikku ettevalmistust, hinnati olemasolevat hindamissüsteemi ja meetme eesmärkide täitumise tõenäosust. Esimesel poolaastal 2011 valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2010. aasta aruanne“. Dokumendis oli esitatud meetme 1.2 kokkuvõte 2010. aasta lõpu seisuga. 2011. aasta teisel poolel valmis „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendustulemuste analüüs IV taotlusvooru alusel. Dokumendi valmimise käigus uuriti meetme sihttasemete eeldatavat täitumist, IV taotlusvooru kordustaotluste arvu ja iseloomu ning analüüsiti olemasolevat hindamissüsteemi. 2011. aasta viimases kvartalis teostati meetme 1.2 uuring – „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse majandus-sotsioloogiline uuring“. Uuringus keskenduti noorte ettevõtjate konkurentsivõime hindamisele, tekkinud või tekkivatele probleemidele ning nende lahendamise võimalustele. Käesoleva V taotlusvooru rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1) analüüsida meetme sihttasemete eeldatavat täitumist; 2) hinnata esma- ja korduvtaotlejate hulka; 3) anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatest tegevusaladest, olemasolevatest kogemustest ja ressurssidest; 4) uurida olemasoleva hindamissüsteemi toimimist. Meetme V taotlusvooru rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Sirje Simmo ja Toomas Kangur (andmebaasi haldamine).
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendamistulemuste analüüs III taotlusvooru alusel
(2010) Mõtte, Mati (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ meetme (edaspidi meede 1.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2010. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.2 kuulub Eesti maaelu arengukava (edaspidi MAK) 2007–2013 1. telge. Telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellukutsutud vajadusest suurendada alla 40-aastaste põllumajandustootjate osatähtsust Eesti põllumajandustootjate koguarvus. Üldeesmärgiks on hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning põlvkondade vahetusele kaasa aitamist. Meetme 1.2 taotlusvoorud on olnud avatud kolm korda: 1) 18. veebruar kuni 10. märts 2008; 2) 15. september kuni 06. oktoober 2008; 3) 21. september kuni 12. oktoober 2009. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor, II taotlusvoor ja III taotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüs on kolmas meetme 1.2 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse peamiselt III taotlusvooru toetuse määramise tulemuste hindamisele. Aastal 2009 koostati püsihindaja poolt rakendusuuring „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendustulemuste ja ettevõtjate majandusliku struktuuri analüüs““. Uuring käsitleb meetme 1.2 tulemuste hindamist läbi I ja II taotlusvooru taotlejate ja toetuse saajate erialase ettevalmistustaseme, tegutsemisaja, olemasolevate ressursside ning tegevusalade analüüsi. 2010. aasta esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab muuhulgas kokkuvõtet 2009. aastal koostatud meetme 1.2 rakendusuuringust. Käesoleva rakendusuuringu eesmärgid on järgmised: 1) hinnata korduvtaotlejate hulka ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust; 2) anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatest tegevustest, olemasolevatest kogemustest ja ressurssidest; 3) uurida toetuse taotlejate erialast ettevalmistuse taset, kuna meede 1.2 kuulub teadmiste suurendamisele ja inimpotentsiaali parandamisele suunatud meetmete hulka; 4) hinnata olemasoleva hindamissüsteemi toimimist; 5) analüüsida meetme eesmärkide täituvuse tõenäosust. Analüüsi käigus võrreldakse vastavalt analüüsi spetsiifikast lähtuvalt III taotlusvooru ettevõtjatele lisaks ka I ja II taotlusvooru ettevõtjaid. Meetme 2010. aasta rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Mati Mõtte, Sirje Simmo ja Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendamistulemuste analüüs IV taotlusvooru alusel
(2011) Mõtte, Mati (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ meetme (edaspidi meede 1.2) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2011. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.2 kuulub Eesti maaelu arengukava (edaspidi MAK) 2007–2013 1. telge. Telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellukutsutud vajadusest suurendada alla 40-aastaste põllumajandustootjate osatähtsust Eesti põllumajandustootjate hulgas. Üldeesmärgiks on hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning põlvkondade vahetusele kaasa aitamist. Meetme 1.2 taotlusvoorud on olnud avatud neli korda: 1)18.veebruar kuni 10. märts 2008; 2)15. september kuni 06. oktoober 2008; 3)21. september kuni 12. oktoober 2009; 4) 17.august kuni 30.august 2010. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor, II taotlusvoor, III taotlusvoor ja IV taotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüs on neljas meetme 1.2 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse IV taotlusvooru taotlemise iseloomule ning toetuse määramise tulemuste hindamisele. Aastal 2009 koostati püsihindaja poolt rakendusanalüüs„„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendustulemuste ja ettevõtjate majandusliku struktuuri analüüs““. Analüüs käsitleb meetme 1.2 tulemuste hindamist läbi I ja II taotlusvooru taotlejate ja toetuse saajate erialase ettevalmistus taseme, tegutsemisaja, olemasolevate ressursside ning tegevusalade analüüsi. 2010. aasta esimesel poolel valmis „Eestimaaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab muuhulgas kokkuvõtet 2009. aastal koostatud meetme 1.2 rakendusanalüüsist. 2010. aasta teisel poolel valmis „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ rakendustulemuste analüüs III taotlusvooru alusel. Analüüsikäigus uuriti III taotlusvoorus kordustaotluste arvu ja iseloomu, toetuse taotlejate põllumajanduslikku ettevalmistust, hinnati olemasolevat hindamissüsteemi ja meetme eesmärkide täitumise tõenäosust. Käesoleva rakendusuuringu eesmärgid on järgmised:1)analüüsida meetme sihttasemete eeldatavat täitumist;2)hinnata korduvtaotlejate hulka ja iseloomu;3)anda ülevaade ettevõtjate planeeritavatest tegevusaladest, olemasolevatest kogemustest ja ressurssidest;4)uurida olemasoleva hindamissüsteemi toimimist. Meetme 2010. aasta rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Mati Mõtte, Sirje Simmo ja Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ rakendamistulemuste analüüs : IV taotlusvoor
(2011) Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.4 „Põllumajandusettevõtete ajakohastamise“ alameetme 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2011. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. MAK 2007–2013 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede 1.4.2 on ette nähtud loomakasvatusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks. Meetmest saavad toetust taotleda ettevõtjad, kes tegelevad põllumajandusloomade kasvatamisega ning soovivad investeerida loomakasvatushoonete ehitamisse. Meetme 1.4.2 taotlusvoorud on olnud avatud nelikorda: 1)17.12.2007–20.02.2008; 2)24.10.2008–15.12.2008; 3)12.10.2009 –26.10.2009; 4)27.10.2010 –15.11.2010. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor, II taotlusvoor, III taotlusvoor ja IV taotlusvoor. Eelnevalt on antud meetme raames koostatud kaks rakendusanalüüsi: a)„Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ rakendustulemuste ja ettevõtjate finantsolukorra analüüs“ (I ja II taotlusvoor); b)„Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ rakendamistulemuste analüüs III taotlusvoor. Käesolevas rakendusanalüüsis keskendutakse IV taotlusvoorule, mille eesmärgid on järgmised: 1)hinnata meetme sihttasemete täituvust; 2)anda ülevaade taotletud loomakohtade arvust ja jaotusest loomaliigiti; 3)võrrelda toetuse saajaid ja mittesaajaid; 4) analüüsida hindamiskriteeriumite mõjusust. Käesoleva rakendusanalüüsi 2011. aasta III kvartalis koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad Sirje Simmo, Toomas Kangur (andmetöötlus ja päringud) ja Mati Mõtte.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.6.1 rakendamistulemuste analüüs I ja II taotlusvooru alusel
(2010) Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (edaspidi meede 1.6.1) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007-2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2010. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsandussaaduste tooteid ja nimetatud toodete töötlemisest saadud tooteid. Meetme eesmärgiks on parandada töötleva tööstuse konkurentsivõimet ja üldist tulemuslikkust ning tagada ettevõtete jätkusuutlikkus. Üldise tulemuslikkuse all peetakse silmas majandusnäitajate paranemist, keskkonnakoormuse vähendamist ja ekspordi suurenemist. Meetme 1.6.1 taotlusvoorud on olnud avatud kaks korda: 1)5. mai kuni 11. juuli 2008.a; 2)3. august kuni 14.august 2009.a. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor ja II taotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüs on kolmas meetme 1.6.1 rakendamist hindav dokument, milles keskendutakse peamiselt II taotlusvooru tulemuste võrdlemisele I taotlusvooruga. Aastal 2009 (august-september) koostati püsihindaja poolne lõpparuanne uuringule „„Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid““. Uuring käsitleb I taotlusvooru toetuse saajate konkurentsivõimet, konkurentsivõimet mõjutavaid tegureid, avalikult sektorilt abivajadust ning meetmega seatud eesmärkide täitmist ettevõtjatelt intervjuude käigus kogutud andmete alusel. 2010 aasta esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, kus käsitletakse muuhulgas meetme 1.6.1 rakendamist. Dokumendi peamine eesmärk oli siiski välja tuua meetme kaudu saavutatud tulemused 2009. aasta lõpuks ning ettevõtjate baasnäitajad taotlemise hetkel. Aruandes on analüüsitud nii I kui ka II taotlusvooru toetuse saajaid. Vaatluse alla on võetud investeeringud, erinevad majandusnäitajad ning ettevõtete jätkusuutlikkus. Käesolevas rakendusanalüüsis hinnatakse teemavaldkondi, mida pole eelpool nimetatud dokumentides käsitletud. Rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1)välja selgitada toetuse saajate eelnev investeeringutoetuste saamise kogemus; 2)toetuse saajate omanikud, omanike muutus ja trendid; 3)toetuse saajate ettevõtluse tulemuslikkus ettevõtjate suuruse järgi; 4)töötlemist puudutavate investeeringute tegemiseks teiste MAK 2007–2013 meetmete võimaluste kasutajate arv ja iseloom; 5)meetme sihttasemete saavutamise tõenäosus; 6)toetuse saanud taotluste vastavus meetme spetsiifilistele eesmärkidele. Rakendusanalüüsi eesmärkide täitmiseks võetakse aluseks mõlema taotlusvooru toetuse saajad. Tegemist on 54 ettevõtjaga, kes esitasid kokku 62 heakskiidetud taotlust. Meetme 2010. aasta rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna täiendav ekspert Sirje Simmo ning töötajad Mati Mõtte ja Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.7.1 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö“ rakendamistulemuste ülevaade : I ja II taotlusvoor
(2011) Kangur, Toomas (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eestimaaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme „Põllumajandus-ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö“ (edaspidi meede 1.7.1) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida Põllumajandusministeeriumi volitusealuselteostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev uurimistöö on teostatud 2011.aasta hindamisplaani alusel. Meetme1.7.1 eesmärk on põllumajandus-ja metsandussektori ning põllumajandus-ja metsasaadusi töötlevatööstuse konkurentsivõime parandamine läbi toormetootjate, töötlejate ja/või kolmandate isikute vahelise koostöö soodustamise ja seeläbi nimetatud sektorissuurema innovatiivsuse saavutamine. Meetme alusel saavad toetust taotleda Eestis registreeritud ja tegutsevad põllumajandus-ja metsandussektori toormetootjad, põllumajandus-ja metsasaadusi töötlevad tööstused ning põllumajandustootjaid ühendavad tulundusühistud. Meetme 1.7.1 taotlusvoorud on olnud avatud kakskorda:1)19. juuli–02. august2010;2)14. märts–31. märts 2011. Edaspidi nimetatakse vastavalt esimene ja teine taotlusvoor. Käesolev ülevaadeon esimene meetme 1.7.1 tulemusi kajastav dokument. Tööeesmärgid on järgmised:1)anda koondülevaade meetme rakendumisest;2)anda ülevaade taotluste menetlemisel tuvastatud taotluste rahuldamist mittevõimaldavatest puudustest;3)anda ülevaade toetatud tegevustest ja projektide eesmärkidest;4)analüüsida projektide kulude struktuuri. Meetme rakendamistulemuste ülevaatekoostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad Toomas Kangurja Sirje Simmo.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.8 Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur toetuse saamise kriteeriumites majanduslike näitajate lisamise vajalikkuse väljaselgitamine ja kriteeriumite väljatöötamine
(2011) Simmo, Sirje (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje „Põllu-ja metsamajanduse infrastruktuuri“ meetme (edaspidi meede 1.8) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamisekord“. Käesolev uurimistööon teostatud 2010.aasta hindamisplaani alusel eesmärgiga parandada meetme rakendamist (eelkõige taotluste hindamist). Meede 1.8 kuulub MAK 2007–2013 1. telge. Meetme eesmärk on põllumajandus-ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine, põllumajandus-ja erametsamaale juurdepääsu parandamine ja metsatulekahju ennetamine. Meetme alusel saavad toetust taotleda põllumajandusega tegelevad ettevõtjad, erametsaomanikud ja metsaühistud ning maaparandusühistud. Meetme 1.8 taotlusvoorud on olnud avatud neli korda:1)03. detsember 2007 –17. jaanuar 2008;2)01. oktoober–22. oktoober 2008;3)14. september –02. oktoober 2009;4) 06. oktoober –18.oktoober 2010. Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor, II taotlusvoor, III taotlusvoor ja IV taotlusvoor. Käesolev uurimistöö on teinemeetme 1.8 tulemusi kajastav dokument, milles keskendutakse meetme eesmärkide täituvuse analüüsile ja hindamissüsteemi muutmise vajaduse määratlemisele. Uuritakse, kas meetme 1.8 toetuse saamise kriteeriumites peaks olema nõuded taotlejate majandusnäitajatele. Esimeseks analüüsikson 2010. aasta esimesel poolel valminud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Dokument sisaldab muuhulgas meetme 1.8 taotlusvoorude ülevaadet, toetuse saajate investeeringute, tegevusaja, müügitulu ja töötajate arvu analüüsi. Käesoleva uuringu eesmärgid on järgmised:1)hinnata sihttasemete täituvust;2)analüüsidasihtgruppe jakasusaajaid;3)anda hinnang majandusnäitajatele ning nende hindamiskriteeriumina kasutamise võimalustele ja vajadustele. Käesoleva uurimistöö koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Sirje Simmo, Mati Mõtte ja Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.8 „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur“ rakendamistulemuste analüüs : IV taotlusvoor
(2011) Kangur, Toomas (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme „Põllu-ja metsamajanduse infrastruktuur“ (edaspidi meede 1.8) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev uurimistöö on teostatud 2010. aasta hindamisplaani alusel eesmärgiga parandada meetme rakendamist (eelkõige taotluste hindamist). Meede 1.8 kuulub MAK 2007–2013 1. teljemeetmete hulka. Meetme eesmärk on põllumajandus- ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine, põllumajandus- ja erametsamaale juurdepääsu parandamine ja metsatulekahju ennetamine. Meetme alusel saavad toetust taotleda põllumajandusega tegelevad ettevõtjad, erametsaomanikud ja metsaühistud ning maaparandusühistud. Meetme 1.8 taotlusvoorud on olnud avatud neli korda:1)03. detsember 2007 –17. jaanuar 2008;2)01. oktoober –22. oktoober 2008;3)14. september –02. oktoober 2009;4) 06. oktoober –18.oktoober 2010. Edaspidi nimetatakse vastavalt esimene, teine, kolmasja neljastaotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüson kolmasmeetme 1.8 tulemusi kajastav dokument 2011 aastal. Aasta esimesel poolel valmis „Eestimaaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2010. aasta aruanne“, mis sisaldab meetme 1.8 taotlusvoorude ülevaadet, toetuse saajate investeeringute, tegevusaja, müügitulu ja töötajate arvu analüüsi. Lisaks on 2011 aasta esimesel poolel vormistatud uurimistöö dokument, milles keskendutakse meetme eesmärkide täituvuse analüüsile ja hindamissüsteemi muutmise vajaduse määratlemisele. Seetõttu on käesoleva rakendusanalüüsi põhifookus neljanda taotlusvooru tulemustel. Rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised:1)võrrelda nelja taotlusvooru tulemusi;2)hinnata korduvtaotlejate osakaaluja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust;3)anda ülevaade toetatud tegevustest;4)hinnata investeeringute teostamise aktiivsust;5)analüüsida meetme eesmärkide täituvuse tõenäosust. Rakendusanalüüsi koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad Toomas Kangur ja Sirje Simmo.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.8 „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur“ rakendamistulemuste analüüs : V taotlusvoor
(2012) Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme „Põllu-ja metsamajanduse infrastruktuur“ (edaspidi meede 1.8) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev uurimistöö on teostatud 2010. aasta hindamisplaani alusel eesmärgiga parandada meetme rakendamist (eelkõige taotluste hindamist). Meede 1.8 kuulub MAK 2007–2013 1. teljemeetmete hulka. Meetme eesmärk on põllumajandus-ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine, põllumajandus-ja erametsamaale juurdepääsu parandamine ja metsatulekahju ennetamine. Meetme alusel saavad toetust taotleda põllumajandusega tegelevad ettevõtjad, erametsaomanikud ja metsaühistud ning maaparandusühistud. Meetme 1.8 taotlusvoorud on olnud avatud neli korda: 1)03. detsember 2007 –17. jaanuar 2008; 2)01. oktoober –22. oktoober 2008; 3)14. september –02. oktoober 2009; 4) 06. oktoober –18.oktoober 2010; 5)03. oktoober –11. oktoober 2011. Edaspidi nimetatakse vastavalt esimene, teine, kolmas, neljasja viies taotlusvoor. Käesolev rakendusanalüüson teinemeetme 1.8 tulemusi kajastav dokument 2012.aastal. Aasta esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2011. aasta aruanne“, mis sisaldab meetme 1.8 taotlusvoorude ülevaadet, toetuse saajate investeeringute, tegevusaja, müügitulu ja töötajate arvu analüüsi. Eelmiselaastal vormistati uurimistöö dokument, milles keskendutakse meetme eesmärkide täituvuse analüüsile ja hindamissüsteemi muutmise vajaduse määratlemisele. Käesoleva rakendusanalüüsi põhifookus on viienda taotlusvooru tulemustel. Rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1)võrrelda viietaotlusvooru tulemusieelnevatega; 2)hinnata korduvtaotlejate osakaalu ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust; 3)anda ülevaade toetatud tegevustest; 4)analüüsida viienda taotlusvooru kasusaajate maakasutust; 5)hinnata investeeringute teostamise aktiivsust; 6)võrrelda sektori ja toetust saanud ettevõtjate majandusnäitajaid. Rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.9 „Tootjarühmade loomine ja arendamine“ rakendamistulemuste ülevaade : I ja II taotlusvoor
(2012) Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti Maaelu Arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje meetme „Tootjarühmade loomine ja arendamine“ (edaspidi meede 1.9) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida Põllumajandusministeeriumi volituse alusel teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev uurimistöö on teostatud 2012. aasta hindamisplaani alusel. Meetme 1.9 üldeesmärk on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine läbi nende ühise majandustegevuse edendamise. Spetsiifilisteks eesmärkideks on: jätkusuutlike tootjarühmade loomine ja arendamine, nende müügitulu ja liikmete arvu kasv; põllumajandustoodete ühisturustuse osatähtsuse kasv põllumajandussektori müügitulus; ühiselt müügiks ettevalmistatud ja töödeldud põllumajandustoodete osatähtsuse suurenemine tootjarühmade müügitulus; tootjarühmadesse kuuluvate tootjate tootmise ja toodangu turunõuetele vastavaks viimine. Toetust saavad taotleda tulundusühistud, kelle eesmärgiks on ühiselt turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid. Õigus toetuse kasutamiseks on tootjarühmana tunnustatud tulundusühistutel. Meetme 1.9 taotlusvoorud on olnud avatud kaks korda: 1)30.08.2010–13.09.2010; 2)12.10.2011–24.10.2011. Edaspidi nimetatakse vastavalt esimene ja teine taotlusvoor.2011. aasta esimesel poolel valmis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2010. aasta aruanne“, mis sisaldas muuhulgas meetme 1.9 esimese taotlusvooru koondülevaadet. 2011 aastal teostati ka uuring „Tootjarühmade toetamine maaelu arengukava raames ja selle mõju põllumajandussektori konkurentsivõime kasvule“. Uuringu eesmärk oli analüüsida majandusliku ühistegevuse võimalusi põllumajandussektoris. Käesolev ülevaade on kolmas meetme 1.9 tulemusi kajastav dokument. Töö eesmärgid onjärgmised: 1)meetme rakendamise koondülevaate andmine; 2)meetme sihttasemete täituvuse hindamine; 3)toetatud tegevustest ja projektide valdkondadest ülevaate andmine. Meetme rakendamistulemuste ülevaate koostas EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Toomas Kangur.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ rakendamistulemuste ja ettevõtjate finantsolukorra analüüs
(2009) Aro, Kersti (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eestimaaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 rakendamistulemuste ja ettevõtjate finantsolukorra analüüsi eesmärk on: hinnata 2008. aastal toetust taotlenud ettevõtjate põhitegevusalade ja tootmise mitmekesistamise eesmärgil planeeritud kõrvaltegevusalade jaotust; selgitada, kas lubatud investeeringuobjekti tegevusvaldkonnad, mille kohta saab toetust taotleda, on piisavad;analüüsida taotlejate tegevusalade ja meetme 3.1 abil toetatud ehk heakskiidetud investeeringutegevuste seoseid; analüüsida ettevõtjate finantsolukorda toetuse taotlemisel aluseks olnud andmete põhjal ning võrrelda seda statistiliste keskmiste näitajatega. Eesti maaelu arengukavameetme 3.1 eesmärgiks on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbimaapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine. Suurprojektide eesmärk on põllumajandustootmise mitmekesistamine ja maaettevõtluse arendamine läbi bioenergiaalaste ja muude innovaatiliste investeeringute, mille kaudu soodustatakse muuhulgas ka keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut ja meetme üldeesmärgist tulenevalt paremate töökohtade loomist. Vaata ka http://www.agri.ee/mak.Käesoleva analüüsi objektiks on nii väike-kui ka suurprojektide toetuse taotlejad. Juhtumid, mil analüüsi on hõlmatud vaid toetuse saajad, on kirjas majandusnäitajate analüüsi metoodika peatükis. Väike-ja suurprojekti määratlemise ning eristamise kriteeriumiteks on toetussumma suurus ja erinevad finantsmajanduslikud kriteeriumid, milledest üks on ettevõtja müügitulu. Müügitulu miinimumsuurus on kehtestatud meetme 3.1 määrusegaja on väga asjakohane projektide eristamiseks analüüsi seisukohalt. Väikeprojekti toetuse taotleja müügitulu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal peab olema suurem kui 37552 krooni. Suurprojekti toetuse taotlemise korral peab taotleja müügitulu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal olema suurem kui 500000 krooni. Majandustegevuse mitmekesistajate investeeringutoetuse väikeprojektide taotlusi said maapiirkonnas tegutsevad mikroettevõtjad esitada 14. aprillist kuni 30. aprillini 2008. Suurprojektide taotlusi võeti vastu 01. detsembrist kuni 18. detsembrini 2008. Meetme3.1 kogu eelarve programmiperioodiks 2007–2013 on 1,116 miljardit krooni, mille abil on planeeritud aidata 2013. aasta lõpuks1000 ettevõtjat (500 põllumajandustootjat, 500 muud mikroettevõtjat). Meetme 2008. aasta kahe taotlusvooru eelarve kokku oli 509,4 miljonit krooni, millest väikeprojektide eelarveks oli ette nähtud 388 miljonit krooni ning suurprojektide taotlusvooruks 121,4 miljonit krooni. Sama aasta kahe taotlusvooru aluselmääratud ehk heakskiidetud toetussumma oli 433,3 miljonit krooni. Esimeses ehkväikeprojektide taotlusvoorus võeti vastu 359 taotlust, milledest heakskiidu otsuse said 306 taotlust.Suurprojektide taotlusvoorus võeti vastu 114 taotlust, milledest rahuldati 38 taotlust. Toetuse saajate arv kajastub tabelis 2. Oluline on märkida, et 12 ettevõtjat sai toetust nii väike-kui ka suurprojekti jaoksehk 1/3 suurprojektide ettevõtjatest klassifitseerus mõlemas grupis toetuse saajaks. Analüüsi viis läbi Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond (püsihindaja). Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi. Vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007-2013 püsihindamist Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009.a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Aruande koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad. Kersti Aro ja Mati Mõtte teostasidtegevusvaldkondade analüüsining Toomas Kangur majandusnäitajate analüüsi.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ rakendusanalüüs : IV taotlusvoor (suurprojektid)
(2011) Mõtte, Mati (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) kolmanda telje meetme „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ (edaspidi meede 3.1) eesmärgiks on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise ning seeläbi uute ja paremate töökohtade loomisele kaasa aitamine. Käesolev rakendusanalüüs on 2011. aasta hindamisplaani alusel teostatav meetme 3.1 uurimistöö. Vastavalt Euroopa Ühenduse Nõukogu määruse nr 1698/2005 artiklile 86 lõike 1 alusel kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007-2013 raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Meetme 3.1 taotlusvoorud on olnud avatud neli korda: 1)14.04.2008 –30.04.2008.a ; 2)01.12.2008–18.12.2008.a; 3)31.08.2009 –21.09.2009.a; 4)31.08.2010 –13.09.2010.a. Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II, III ja IV taotlusvoor. I ja III taotlusvoor olid väikeprojektide voorud, kus maksimaalne toetuse summa ühe ettevõtja kohta ei tohtinud ületada 1546660 krooni ehk 100000 eurot programmiperioodi jooksul. II ja IV taotlusvoor olid suurprojektide voorud, kus maksimaalne toetussumma ettevõtja kohta võis olla kuni 4693980 krooni ehk 300000 eurot programmiperioodil kokku. Käesolev uuring keskendub IV taotlusvoorule ehk nn suurprojektide teisele taotlusvoorule. Käesoleva uuringu eesmärgiks on analüüsida järgmisi teemasid: 1.taotlejate ja toetuse saajate paiknemine projekti elluviimise asukoha alusel; 2.taotlejate ja toetuse saajate põhi-ja kõrvaltegevusalade seosed; 3.taotlejate ja toetuse saajate eelnev investeeringutoetuse saamise kogemus; 4.toetuse saajate ja mittesaajate erisused, sh tegutsemisvormide ning majanduslike näitajate alusel. Käesoleva uuringu koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Mati Mõtte, Toomas Kangur ja Sirje Simmo.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ rakendusanalüüs : V taotlusvoor (väikeprojektid)
(2012) Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) kolmanda telje meetme „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ (edaspidi meede 3.1) eesmärgiks on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise ning seeläbi uute ja paremate töökohtade loomisele kaasa aitamine. Käesolev rakendusanalüüs on 2012. aasta hindamisplaani alusel teostatav meetme 3.1 uurimistöö. Vastavalt Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusenr 1698/2005 artiklile 86 lõike 1alusel kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK2007-2013 raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Meetme 3.1 taotlusvoorud on olnud avatud viiskorda: 1)14.04.2008 –30.04.2008.a ; 2)01.12.2008 –18.12.2008.a; 3)31.08.2009 –21.09.2009.a; 4)31.08.2010 –13.09.2010.a; 5)29.08.2011 –12.09.2011.a. Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II, III, IVja V taotlusvoor. I, III ja V taotlusvoor olid väikeprojektide voorud, kus maksimaalne toetuse summa ühe ettevõtja kohta oli kuni 100000 eurot programmiperioodi jooksul. II ja IV taotlusvoor olid suurprojektide voorud, kus maksimaalne toetussumma ettevõtja kohta võis olla kuni 300000 eurot programmiperioodil kokku. Käesolev uuring keskendub V taotlusvoorule ehk nn väikeprojektide kolmandale taotlusvoorule. Käesoleva uuringu eesmärgiks on analüüsida järgmisi teemasid: 1.toetuse taotlemine, määramine ja väljamaksmine; 2.kordustaotluste esitamine; 3.taotlejate jatoetuse saajate paiknemine projekti elluviimise asukoha alusel; 4.taotlejate ja toetuse saajate põhi-ja kõrvaltegevusalade seosed; 5.meetme sihttasemete täitumine. Käesoleva uuringu koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Sirje Simmo ja Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ toetuse saajate investeeringute ja investeeringukäitumise analüüs : väikeprojektid
(2011) Simmo, Sirje (koostaja); Mõtte, Mati (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) 3. telje meetme „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ (edaspidi meede 3.1) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007-2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev analüüs on 2010. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Eesti maaelu arengukava meetme 3.1 eesmärgiks on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise ning seeläbi uute ja paremate töökohtade loomisele kaasa aitamine. Meetme 3.1 taotlusvoorud on olnud avatud nelikorda: 1)14.04.2008 –30.04.2008.a; 2)01.12.2008 –18.12.2008.a; 3)31.08.2009 –21.09.2009.a; 4)31.08.2010 –13.09.2010.a. Edaspidi nimetatakse vastavalt I, II, III ja IV taotlusvoor. I ja III taotlusvoor olid väikeprojektidele, kus maksimaalne toetuse summa ühe ettevõtja kohta ei tohtinud ületada 1546660 krooni ehk 100000 eurot programmperioodi jooksul. II ja IV taotlusvoor olidsuurprojektidele, kus maksimaalne toetussumma ettevõtja kohta võis olla kuni 4693980 krooni ehk 300000 eurot programmperioodil kokku. Käesolev analüüs keskendub I ja III taotlusvoorule ehk nn väikeprojektidele(VP). Analüüsi eesmärgiks on uurida: 1.ettevõtjate tegevusalade jaotustja seoseid; 2.investeeringutega seotud käitumist; 3.sihttasemete täituvuseja toetuste ülevaadet, sh investeeringute teostamist; 4.ettevõtjate majandustulemusiperioodil 2006–2009, sh ettevõtjate ja otustalates SAPARD programmi perioodist; 5.projektide oodatavat mõjusust. Käesoleva uuringu koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad: Sirje Simmo, Mati Mõtte ja Toomas Kangur.
Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2 “Külade uuendamine ja arendamine” rakendusanalüüs : nelja taotlusvooru tulemused
(2011) Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 3.telje meetme 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“ püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2011. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) meetme 3.2 üldeesmärk on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise, lairiba internetiühenduse kättesaadavuse tõstmise ja mittetulundussektori arendamise. Meede aitab kaasa maapiirkonna sotsiaalse ja majandusliku mahajäämuse ning rahvaarvu vähenemise negatiivsete arengute pidurdamisele. Meede on suunatud mittetulundusühingute, sihtasutuste, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Meetme 3.2 taotlusvoorud on olnud avatud nelikorda: 1)26.11.2007–19.12.2007; 2)22.12.2008–28.01.2009; 3)28.12.2009–25.01.2010; 4)14.02.2011–28.02.2011. Edaspidi vastavalt I, II, III ja IV taotlusvoor. Rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised:1) anda koondülevaade meetme rakendumisest; 2) hinnata meetmesihttasemete eeldatavat täitumist;3) analüüsida taotlemise aktiivsustinvesteeringu asukohajärgsetemaakondade lõikes(edaspidi maakondade lõikes);4) uurida määratud toetuse jaotumistinvesteeringu asukohajärgsete kohalike omavalitsuste lõikes(edaspidi KOV-ide lõikes);5) analüüsida kordustaotluste osakaalu. Kordustaotluseks loetakse organisatsioonide ja ettevõtjate poolt mitme taotluse esitamist kui ka mitme taotlusega toetuse saamist;6) vaadelda investeeringute summa jaotumist tegevuste lõikes. Analüüsikoostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Sirje Simmo. Andmepäringud koostas Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 neljanda telje „Leader“ projektitaotluste rakendamistulemuste analüüs seisuga 30.06.2010.a.
(2010) Simmo, Sirje (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Leader on Euroopa Liidu algatatud programm maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks. Eesti alustas Leader programmi põhimõtete rakendamist RAK meetme 3.6 Kohalikul initsiatiivil põhinevate arendusprojektide elluviimine –Leader kaudu. Taotlusvoor oli avatud 2006. aasta sügise alguses, mil Leader meetme raames taotles toetust 24 kohalikku tegevusgruppi, hõlmates 181 omavalitsusüksust ning ligi 93% kogu maapiirkonnast. RAK meetme 3.6 tegevustes osalemine andis kohalikele tegevusgruppidele võimaluse koostada oma piirkondlik maaelu arengustrateegia, et taotleda rahalisi vahendeid MAK programmist selle rakendamiseks. Sama programmi raames kolm tegevusgruppi teostasid lisaks oma arengustrateegia täiendamisele ka väikeses mahus projekte. MAK programmiperioodi alguses loodi jubaeksisteerivale 24 tegevusgrupile lisaks kaks uut tegevusgruppi. Leader meetme üldeesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamine läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise. Leader meetme rakendamine koosneb kahest osast –Leader tegevusgruppide arendamine ja Leader tegevusgruppide strateegiate rakendamine. Käesolev rakendusuuring puudutab vaid strateegiate rakendamise uuringut ehk projektitaotluste põhjalikku analüüsi. MAK perioodil projektitaotlusi võtavad vastu Leader tegevusgrupid alates 2009. aasta algusest. Skeem on järgmine:1)Leader tegevusgrupp kuulutab välja strateegia rakendamise meetmete või meetme taotlusvooru;2)Leader tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvad kohalikud omavalitused, tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja mittetulunduslikud ühendused esitavad taotlused kohalikule tegevusgrupile;3)Leader tegevusgrupp kontrollib ja hindab taotlusi ning strateegia rakendamist kõige enam mõjutavad projektid kiidetakse heaks (eelarve piires), mis annab ühtlasi õiguse taotluse esitamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA);4)PRIA kontrollib heakskiidetud taotlused ja annab omapoolse otsuse, millele tuginedes on projekti teostajal kindlus projektinõuetekohaseks elluviimiseks. Käesolevas rakendusanalüüsis on fookusesse võetud taotlused, mis on esitatud PRIA-sse. Antud rakendusanalüüs on teine püsihindaja poolt koostatud ja Leader rakendamist hindav dokument. Esimene dokument oli 2010. aasta esimesel poolel valminud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2009. aasta aruanne“. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab muuhulgas Leader rakendustulemuste kokkuvõtet. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised:1)hinnata projektitaotluste mõju meetme sihttasemete täitumisele;2)uurida toetuse saajate kogemusi teistest MAK programmi telgedest toetuse saamisel;3)analüüsida erinevate juriidiliste ja tegevusvormide aktiivsust Leader programmis maakondade ja tegevusgruppide lõikes;4) hinnata planeeritavate investeeringute jaotust. Käesoleva rakendusanalüüsi koostasid 2010. aasta III kvartalis EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna täiendav ekspert Sirje Simmo ning töötaja Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007–2013 meetme 1.5.1 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetus“ rakendamistulemuste analüüs : IV taotlusvoor
(2012) Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.5.1 „Metsamajandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi meede 1.5.1) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2012. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.5.1 kuulub MAK 1. teljemeetmete hulka. Telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede on ellukutsutud vajadusest edendada metsaomanike konkurentsivõimelist arengut, tõsta metsa tootmispotentsiaali ning majandamise tulusust. Samuti on meetme eesmärgiks metsaressursi mitmekülgne ja jätkusuutlik majandamine ning ulukikahjustuste ja taimehaiguste ennetamine. Meetme 1.5.1 taotlusvoorud on olnud avatud neli korda: 1)29.09. –24.10.2008; 2)31.08. –25.09.2009; 3)15.11.–05.12.2010; 4)03.10.–17.10.2011. Edaspidi nimetatakse vastavalt esimene, teine, kolmas ja neljas taotlusvoor. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1)võrrelda neljataotlusvooru tulemusi; 2)hinnata korduvtaotlejate osakaalu ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust; 3)analüüsida meetme 1.5.1 toetuse saajate kattuvust teiste MAK meetmete toetuse saajatega; 4)anda ülevaade toetatud tegevustest; 5)hinnata investeeringute elluviimiseaktiivsust; 6)analüüsida toetuse saajate finantsmajanduslike näitajate võimalikke seoseid; 7)analüüsida meetme sihttasemete täituvuse tõenäosust. Käesoleva rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna analüütik Toomas Kangur.
Eesti Maaelu Arengukava 2007–2013 meetme 1.5.3 „Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetus“ rakendamistulemuste analüüs : IV taotlusvoor
(2012) Kangur, Toomas (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) esimese telje meetme 1.5.3 „Metsamajandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi meede 1.5.3) püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK raames Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolev rakendusanalüüs on 2012. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. Meede 1.5.3 kuulub MAK 1. teljemeetmete hulka. Telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meetme 1.5.3 spetsiifilised eesmärgid on: loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamine; metsatulekahjude ennetamine. Meetme 1.5.3 taotlusvoorud on olnud avatud nelikorda: 1)29.09. –24.10.2008; 2)31.08. –25.09.2009; 3)15.11.–05.12.2010; 4)03.10.–17.10.2011. Edaspidi nimetatakse vastavalt esimene, teine, kolmas ja neljas taotlusvoor. Käesoleva rakendusanalüüsi eesmärgid on järgmised: 1)võrrelda neljataotlusvooru tulemusi; 2)hinnata korduvtaotlejate osakaalu ja korduvtaotluste rahastamise tõenäosust; 3)analüüsida meetme 1.5.3 toetuse saajate kattuvust teiste MAK meetmete toetuse saajatega; 4)anda ülevaade toetatud tegevustest; 5)hinnata investeeringute elluviimiseaktiivsust; 6)analüüsida meetme sihttasemetetäituvuse tõenäosust. Käesoleva rakendusanalüüsi koostas EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna analüütik Toomas Kangur.
Tootjarühmade toetamine maaelu arengukava raames ja selle mõju põllumajandussektori konkurentsivõime kasvule
(2011) Mõtte, Mati (koostaja); Kangur, Toomas (koostaja); Aro, Kersti (koostaja); Simmo, Sirje (koostaja); Eesti Maaülikool. Majandus- ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje meetme 1.9 „Tootjarühmade loomine ja arendamine“ püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituut. Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmeriigid püsihindamise süsteemi, mida vastavalt Põllumajandusministeeriumi volitusele teostab MAK 2007–2013 raames Eesti Maaülikooli Majandus-ja sotsiaalinstituut. Püsihindaja tegevus on määratletud põllumajandusministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“. Käesolevuuring, mis hõlmab ka meetme rakendusanalüüsi, on 2011. aasta hindamisplaani alusel teostatav uurimistöö. MAK 2007–2013 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele. Meede 1.9 üldeesmärk on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine läbi ühise majandustegevuse edendamise. Spetsiifilisteks eesmärkideks on: jätkusuutlike tootjarühmade loomine ja arendamine, nende müügitulu ja liikmete arvu kasv; põllumajandustoodete ühisturustuse osatähtsuse kasv põllumajandussektori müügitulus; ühiselt müügiks ettevalmistatud ja töödeldud põllumajandustoodete osatähtsuse suurenemine tootjarühmade müügitulus; tootjarühmadesse kuuluvate tootjate tootmise ja toodangu turunõuetele vastavaks viimine. Toetust saavad taotleda tulundusühistud, kelle eesmärgiks on ühiselt turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid. Õigus MAK meetme 1.9 toetuse kasutamiseks on tootjarühmana tunnustatud tulundusühistutel. PRIA alustas meetme 1.9 rakendamist esimest korda 2010.aastal, mille tulemusena kuulutati esmalt välja tootjarühma tunnustamise taotlusvoor (15.06.2010–27.10.2010). Tunnustuse saanud tootjarühmad said õiguse taotleda toetust meetmest 1.9, mille vastuvõtuperioodoli 30.08.2010–13.09.2010.a. Käesoleva uuringu eesmärk on analüüsida majandusliku ühistegevuse (edaspidi ühistegevus) võimalusi põllumajandussektoris ning MAK meetmete mõju põllumajandustootjate tootjarühmadesse koondumisele, tootjarühmade tegevusaktiivsusele, müügitulu kasvule ning põllumajandussektori konkurentsivõimele tervikuna. Uuringu osaks oleva rakendusanalüüsi eesmärk on anda koondülevaade meetme rakendumisest sh sihttasemete võimalikust täitumisestja abikõlblikkuse reeglite selgusest. Käesoleva uuringu (perioodil 2011 III kvartal kuni 2012 aasta I kvartal) koostasid EMÜ majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad Mati Mõtte, Toomas Kangur (andmekogumite haldamine), Kersti Aro (küsimustku koostamine) ja Sirje Simmo. Uuringu aruande koostas Sirje Simmo.

Sirvi Autor "Kangur, Toomas (koostaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud