Sirvi Autor "Kangur, Ahto (juhendaja)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 27

E-metsateatise ja e-veoselehe rakendamine Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas
(2013) Rajamäe, Allan; Kangur, Ahto (juhendaja); Kask, Priit (juhendaja)
Käesolevaks ajaks on metsateatise ja veoslehe süsteem täienenud selle võrra, et on loodud nende elektroonilised rakendused paberivabaks asjaajamiseks. Need rakendused vähendavad ettevõtete administratiivset koormust ning parandavad andmete kvaliteeti ja kiirendavad andmeedastust ja dokumentide menetlust. Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas ei ole e-veoseleht ja e-metsateatis veel rakendust leidnud. Kuna metsniku töökoormus on suur ning metskonna töökorraldus võiks olla kaasaegsem, siis võtsin käesoleva teema uurimise alla, et saada teada muudatustest mida need kaasa tooks. Seni on antud teema kasutamine olnud lõputöödes väga tagasihoidlik. Minu lõputöös on kasutatud põhiliselt Metsaseadust ja teisi metsandusega seotud määruseid ning standardeid. Samuti on töö koostamisel kasutatud teabenõuet Keskkonnaametist, millele vastas Marko Sahtel ning teavet, mida sain Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna töötajate intervjueerimise käigus ning erinevaid õppemetskonna dokumente. Minu lõputöö sidaldab üldist juttu metsateatisest ja veoselehest, nende e-rakendustest, rakenduste ajalugu ja muud nendega seonduvat. Samuti olen lõputöös välja toonud hetkeseisu Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas teatiste ja veoselehe osas ning kirjeldanud tööprotsessi, kus metsateatised ja veoselehed rolli mängivad. Töö eesmärk on anda anda ülevaade e-rakendustest ning selgitada välja nende rakendamise võimalused ja muudatused tööprotsessides nende kasutuselevõtul Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas. Peale materjali läbitöötamist selgus, et elektrooniline metsateatis ei mängi suurt rolli töökoormuse osas, küll aga aitaks see kaasa Järvselja Metsamajandamise Infosüsteemi täiendamisele. Rakendades e-veoselehe süsteemi, väheneks suures osas metsniku töökoormus aga tehniline nõue võib piirata rakenduse kasutuselevõttu.
Eesti metsad ja metsamajandus loodusharidusõppes: programmide ülevaade ja võrdlev analüüs
(2016) Lillo, Janely; Kangur, Ahto (juhendaja)
Üha enam edendatakse loodusharidust, et viia lapsi ja teisi huvilisi loodusele lähemale. Paljud õppeprogrammid käsitlevad metsanduse valdkonda puudutavaid teemasid. Selleks, et saada ülevaade õppeprogrammidest ja nendes käsitlevatest teemadest on valminud lõputöö. Andmed on saadud kodulehtedelt ja loodusharidusspetsialistidele saadetud kontrollkirjade vastustest. Vaatluse all oli 2015-2016 periood. Otsingutulemustele vastas 273 õppeprogrammi. Eesmärk on selgitada välja õpilaste ja täiskasvanute võimalused saada täiendavaid teadmisi metsast, keskkonnaharidusprogrammide abil. Loodusharidusprogrammid avardavad silmaringi. Selgus, et riiklikus õppekavas välja toodud eesmärgid ühtivad loodusharidusprogrammides käsitlevate teemadega. Kõige suurem hulk on Harjumaal õppeprogramme. Suuresti määrab õppeprogrammide hulga piirkonda ja huviliste olemasolu.
Hariliku männi erinevate kasvuaastate aastasisese vara ja hilispuidu varieeruvuse analüüs
(2013) Kannimäe, Taavi; Kangur, Ahto (juhendaja); Hordo, Maris (juhendaja)
Metsanduslikes teadusuuringutes on Eestis analüüsipuid seni suhteliselt tagasihoidlikult kasutatud. Samas need võimaldavad meil tunduvalt täpsemalt ja detailsemalt uurida puude kasvu kogu puu ulatuses. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on võrrelda puude radiaalset juurdekasvu puutüve erinevatel kõrgustel ja analüüsida kliima mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) puu aastarõngale ning vara- ja hilispuidule. Kasutatud on kümne Järvselja hariliku männi analüüspuu kettaid (tähistatud 0 ketas kännult kuni J ketas ladva osast), millelt mõõdeti LINTAB süsteemiga 0,01 mm täpsusega aastarõngaste laiused, sealjuures vara ja hilispuidu osad eraldi. Analüüsipuude erinevatelt kõrgustelt võetud ketaste võrdlemisel ilmnes, et puude aastarõngaste laiuste indeksid kogu puu ulatuses olid võrreldud perioodil suhteliselt heas korrelatsioonis välja arvatud J ketas. Samuti varapuidu juurdekasvuseeriad korreleerusid suhteliselt hästi, välja arvatud A ja J ketas. Hilispuidu osas korreleerusid suhteliselt hästi B kuni H kettad. Tulemustest võib veel esile tõsta kasvuaastale eelneva aasta augustikuu keskmise temperatuuri ning septembrikuu sademete summa negatiivse mõju puude aastarõngaste radiaalsele juurdekasvule. Oluliseks positiivseks aastarõnga radiaalset juurdekasvu soodustavaks teguriks oli kasvuaasta vegetatsiooniperioodi keskmised temperatuurid. Kasvuaastale eelneva aasta augustikuu keskmise temperatuuri negatiivset mõju on täheldatud ka varasemalt teostatud uurimustes. Saadud kliimategurite mõjud puude radiaalsele juurdekasvule, samuti vara- ja hilispuidule, viitavad puus toimuvatele protsessidele (vegetatsiooniperioodi algus, lõpp ning puhkeperioodiks valmistumine).
Hariliku pärna harvendusraie katseala Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas
(Eesti Maaülikool, 2017) Õkva, Peeter; Kangur, Ahto (juhendaja); Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorralduse osakond; Metsakorraldus
Aastal 2014 rajati Järvselja Õppe- ja Katsemetskonda katseala kvartalis JS260 eraldisel 6. Katseala loodi Järvselja looduskaitsealale eesmärgiga pärna kasvu soodustamiseks harvendusraie kaudu. Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas tehti harvendusraie ning kirjeldada milline oli katsealal paiknev puistu enne ja pärast raie läbiviimist. Harvendusraie toimus katsealal 2016 aasta talveperioodil. Töö koostamisel kasutati nii varasemaid kui ka 2016 aastal mõõdetud kuue püsiproovitüki andmeid. Töö käigus kordusmõõdeti kaks kontrollala ja nelja katsevariandi püsiproovitükide raiejärgne olukord. Andmetöötlus teostati Microsoft Exceli keskkonnas. Andmete analüüsi tulemusena koostati raie-eelse ja raiejärgse peamiste takseertunnuste jaotused läbimõõduklasside lõikes. Arvutati proovitükkide raie-eelsete ja raiejärgsete rinnaspindalade, puude arvude, puude kõrguste ning mahtude muudatused. Andmete analüüsi käigus selgus, et raie tehti eesmärgiga tõsta pärna osakaalu antud eraldisel, mille tulemusel eemaldati eraldisel üle 30% kasvavast puidust. Katsealalt kogutud ja töödeldud andmeid saab kasutada edasiseks ja täpsemaks üksikpuu tasemel lehtpuistute tehtud harvendusraiete ruumiliseks analüüsimiseks ja edaspidi uute kordusmõõtmiste järgselt raiemomenti kirjeldava mudeli koostamiseks. Samuti saame teada kas ja kuidas praegu kasvama jäänud pärnad mõjutavad puistu edasise koosseisu kujunemist.
Harvendusraie raievaliku kirjeldamine ja analüüs marteloskoobi näitel
(Eesti Maaülikool, 2022) Ruusand, Rauno; Kangur, Ahto (juhendaja)
Läbi ajaloo on olnud uurimisobjektiks metsas toimuvad muutused peale metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsakasvatuslike võtete rakendamisega seotud uued teadustulemused ja tehnoloogilised lahendused on andnud suuna raievõtete arengule uuele tasemele. Samas järjest olulisemaks muutub metsakasvatuslike võtete laiem selgitamine ja nende majandusotsuste ning tegevuste võimalikult kergesti tehtav analüüs. Marteloskoop on töövahend, mille abil on võimalik hinnata metsamajandaja kavandatud otsuste mõju vahetult metsas ilma raievõtte ellu viimist looduses. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida marteloskoobi kasutatavust tagasiside saamiseks harvendusraiete läbiviimiseks virtuaalsel kujul. Selleks rajati 0,4 hektari suurune näidisala, milles nummerdati, kaardistati ja mõõdeti puud. Bakalaureusetöö käigus on tehtu d ettevalmistused marteloskoobi rakendamiseks ja magistritöös kasutamiseks.
Harvendusraiete normatiivi analüüs
(Eesti Maaülikool, 2017) Mets, Mihkel; Kangur, Ahto (juhendaja); Korjus, Henn (juhendaja); Metsakorraldus
Töö eesmärgiks on uurida, kas praegused raienormatiivid on liiga piiravad ja mis juhtub puistuga kui raiuda üle lubatud seaduse kehtestatud piirnormi. Töö tegemiseks kasutati erinevaid puistu kasvusimulaatori MOTTI simulatsioone ning taas mõõdeti kolme puistut, kus raiuti kümme ja rohkem aastaid tagasi harvendusraiete käigus üle lubatud normide. MOTTI simulatsioonide käigus uuriti, mis juhtub puistu arenguga kui raiuda 10% ja 20% üle piirnormi. Omavahel võrreldi simuleeritud ja päriselus kogutuid metsanduslike andmeid. Andmete töötlusel ja puistute visuaalsel inspektsioonil selgus, et üle piirnormide raiumine ei muuda puistu seisundit piisavalt, et praegused normatiive täielikult õigustada.
Järvselja looduskaitseala külastuskoormuse hindamine
(Eesti Maaülikool, 2017) Lipmeister, Juta; Kangur, Ahto (juhendaja); Metsakorraldus
Külastajate arvu suurenemine looduskaitsealadel on loonud vajaduse inimeste liikumise jälgimiseks ning mõju hindamiseks. Koormustaluvuse- ning külastajate seire kaitsealadel võimaldavad langetada alade majandajatel vajalike otsuseid loodusväärtuste säilitamiseks ning samas külastajatele atraktiivsete külastuskohtade loomiseks. Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saada, kas Järvselja looduskaitseala külastuskoormus ületab taluvuse piire või on looduslik seisund stabiilne. Selleks viidi Järvselja loodusõpperajal läbi külastuskoormuse ning koormustaluvuse seire aastatel 2013-2016. Töös kasutati kahte automaatset külastajate Eco-Counter loendurit ning teostati koormustaluvuse hindamine viies seirepunktis võttes aluseks 2009. aastal ilmunud koormustaluvuse hindamise metoodika. Seire tulemused näitavad, et Järvselja loodusõpperaja looduslik seisund on stabiilne ning suurema kuid ajutise koormuse puhul nagu seda olid raja ehitustööd, taastub seisund kiiresti. Aktiivsemalt kasutuses olevatele rajaosadele on rajatud vajalikud laudteed ja platvormid. Loodusraja aktiivsemad külastuskuud on mai kuni juuli. Siis on igal aastal Järvseljal õppepraktikal viibivad tudengid, kes moodustavad kogu seireperioodi lõikes ühe viiendiku registreeritud külastajatest. Külastajate jaotumine loodusraja lõikes on ebaühtlane. Väga väike osa külastajaid läbib kogu loodusraja. Kuid käesoleva seire tulemused on näidanud, et selline jaotumine ei mõju looduslikule seisundile koormavalt. Küll aga külastatavuse suurenemine võib koormustaluvust oluliselt mõjutada ning sellisel juhul, tuleks regulaarselt teostada koormustaluvuse kordushindamisi.
Järvselja metsade ajalooline maakasutuse muutus
(Eesti Maaülikool, 2018) Raup, Mirko; Kangur, Ahto (juhendaja); Laarmann, Diana (juhendaja); Metsakorraldus ja metsatööstus
Metsanduslike püsiproovitükkide uurimise käigus antakse ülevaade Järvselja metsandiku metsade ajaloolisest kasutusest ja kujunemisloost. Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas olevad vanad proovitükid on tuntud ka kui Järvselja metsa kasvukäigu ja hooldusraiete mõju uurimise katsealad. Proovitükkide maakasutuse liigi ajaloolisi muutusi koondav töö antud alade kohta siiani puudusid. Töö eesmärk on uurida püsiproovitükkide maakasutuse tüübi muutusi Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna puistutes. Samas uuritakse ka proovitükkidel teostatud metsamajanduslikke töid ning raiete tulemusena puistutes toimunud muutusi. Andmete kogumisel kasutati Maa-ameti geoportaali ajaloolisi kaarte, Järvselja proovitükkide infosüsteemi ning metsaülemalt saadud infomaterjali. Kokku kasutati maakasutuse liigi määramisel üheksat kaarti, vanim pärines 1839. aastast. Töö käigus selgus, et Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas on metsamaa osakaal pidevalt kasvanud ning teised maakasutuse liigid on vähenenud. Metsamajanduslikke töid on teostatatud viisil, et tagada katse eesmärgi ja püsiva metsa olemasolu proovitükkidel.
Järvselja metsakorralduslik mudelala
(2013) Pink, Tõnis; Kangur, Ahto (juhendaja); Korjus, Henn (juhendaja)
Viimasel kümnendil on suurenenud vajadus teoreetiliselt siduda süstematiseeritud metsakorraldus, teadus- ja tutvustamistegevus ning raiete analüüs, mis senini on käsitletud pigem eraldi valdkondadena. Mudelmetsa loomine annab selleks võimaluse. Mudelmetsana käsitletakse metsaga kaetud maastikku, mis seob endas erinevaid metsa kasutamise viise, tegevusi ja väärtusi ning mille eesmärgiks on tagada jätkusuutlik metsamajandamine ning ökosüsteemide ja loodusvarade säilimine. Üheks võimalikuks esimese mudelmetsa loomiseks sobivaks alaks Eestis on Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, mis on looduslikult mitmekesine ja hõlmab haruldasi taime-, seene- ja loomaliike. Lisaks on seal jõgede kaldaalasid, mis suurendavad bioloogilist mitmekesisust, ning SMEAR seirejaam. Käesoleva magistritöö peaeesmärk on välja selgitada kõige paremad ja sobivamad variandid kompleksse metsakorraldusliku mudelmetsa ala loomiseks Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas. Mudelalal peab olema võimalik läbi viia õppe- ja katsetööd, metsamajandamist ning tutvustada uusimaid metsamajandamise tehnoloogiaid. Mudelmetsa metsakorraldus peab olema säästlik, tasakaalukas ja kaasaegne, mudelala metsad peavad olema vanuseliselt ja liigiliselt mitmeksesised. Metsakorralduslik mudelmets peab olema samaaegselt kompleksne, piisavalt detailne ning piisavalt kompaktne ühe päevaga läbimiseks. Kriteeriumitele vastav ruumianalüüsi abil leitud mudelmets hõlmab 1 283,8 hektari suurust maa-ala, mille ümbermõõt on ligi 16 km. Mudelmets on ühe päevaga läbi käidav. Kaitse all olevat pinda on mudelmetsas kokku 299,6 ha. Kogu puidutagavara on 205 721 tm. Kogu juurdekasv aastas on 4 102 tm. Valitud mudelala pindalal on Järvselja metskonnas esinevast 22-st erinevast metsakasvukohatüübist esindatud 19. Mudelala sisse jääb ka looduskaitsealasid, mitmeid vääriselupaikasid, kaldaalasid ja SMEAR seirejaama neeluala.
Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna tegevusülevaade 2001 - 2011
(2013) Tõnson, Märt; Kangur, Ahto (juhendaja); Kask, Priit (juhendaja)
Töös on esitatud ülevaatlik kirjeldus ning koostatud esmane võrdlev analüüs, lähtudes metskonna arengudokumentidest, käsitledes peamisi Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna (JÕKMK) tegevusvaldkondi ning võimaluse korral tõin välja sisulised muutuste/kõrvalekallete põhjused. Uuritavaks perioodiks valisin kümnendi 2001 – 2011. Kuna koostamisel on uus arengukava, võib väita, et eelneva perioodi tegemisi kajastav ülevaade on sihtasutuse jaoks küllaltki aktuaalne teema. Esitatavate teemade valik kajastab peamisi tegevusvaldkondi ja näitajaid aastaruannetes, näiteks üldist maksevõimet iseloomustavate finantssuhtarvude muutumist (mõnedel aastatel ilmnes vajakajäämisi rahavoogude planeerimises), aastalangi täitmist (ilmnes kase alaraiumist ning männi üleraiumist), taimlamajanduses toimunud tegevusi (tuleb kaasajastada taimlat ja lahendada tööjõu probleem), aga ka tehtud muutuste põhjuseid, raiemahtude dünaamikat jpm. Vajalikud materjalid ja info sain ma sihtasutuse arhiivist. Infot töötlesin MS Exceli keskkonnas. Töö tegemisel ja alusmaterjalide kogumisel ilmnes asjaolu, et palju infot, mis puudutas vahetult 2000 aasta järgseid aastaid, oli lünklik või siis ei olnud teisaldatav ühtselt käsitletavaks. Tehtud tööd saab tulevikus kasutada magistritöö tegemisel, kuid siis juba teemasid ja valdkondi palju põhjalikumalt uurides ja analüüsides.
Järvselja „Metsaülema pargi“ puude ruumiline paiknemine ja takseertunnuste analüüs
(2016) Puust, Jaan; Kangur, Ahto (juhendaja)
Uurimistöö on Järvselja pargi põõsaste ja puude kaardistamisest, takseertunnuste mõõtmisest ja statistilisest analüüsist. Töö eesmärk oli anda ülevaade Järvseljal asuva „Metsaülema pargi“ kooslusest, puude paiknemisest ja kirjeldada parki läbi üksikpuude takseertunnuste ja uurida kuidas erinevad diameeter ning kõrgus looduslikult kasvavatest puudest. Töös kasutati Fieldmap programmi andmete kogumiseks ja edasine andmetöötlus sai tehtud MS Office Excelis. Välitööde tulemusena valmis Järvselja pargist kaart, mille järgi on võimalik aru saada puude paiknemine ja nende võraulatus. Peamiseks tulemuseks oli lehiste ja pärnade suur osakaal pargis ja nende suured mõõtmed. Lehiste diameetri ruutkeskmine oli 86,16 cm ja pärnadel 63,03 cm. Lehiste tüvemahuks kujunes arvutuste tulemusena 151,40m3 /ha. Kõrguste võrdlemisel jõudis töö autor oodatud tulemuseni, et pargis ja avatud maastikul kasvavad puud on madalamad kui metsas kasvavad puud. Pargi ja metsa puude kõrguste erinevus oli lehiste puhul 18,5 m. Mõõtmisandmeid on võimalik kasutada teiste sarnaste parkide uurimisel, mõõtmisel ja analüüsimisel. Töö autor on seisukohal, et tulemuste paremaks võrdlemiseks oleks vaja Eestis rohkem läbi viia pargipuude mõõtmisi, et tekiks puude ja põõsaste gruppidest ning liikidest kindel mudel.
Kasetüvede järkamistulemi võrdlus erinevate optimeerimisviiside korral
(2015) Eller, Ain; Kangur, Ahto (juhendaja); Eller, Tõnu (juhendaja)
Kasest järgatava metsamaterjali ülestöötamine ja kasutamine on võrreldes teiste Eestis majandatavate põhipuuliikidega võimalusterohke ja samas ka keerulisem. Kuna kase tüvedest järgatakse hinnalt suure diferentsiga sortimente (paberipuidust spoonipakuni) on optimaalse järkamislahendiga võimalik rahaliselt palju võita. Raietulemuse optimaalsuse näitajatena on tavapäraselt mahuline ja rahaline väljatulek. Uurimuse eesmärgiks on võrrelda järkamistulemust käsitsi ja harvesteriga raiumisel. Võrreldavuse saavutamiseks kasutati võrdluses samasid 21 valitud kase tüve. Praktiliselt järkas tüved harvester ja võrdluses olnud kaks käsitsi optimeerimist tehti teoreetiliselt. Eelkõike oli analüüsimisel tüvest saadavate likviidsete puidusortimentidega tüve ära kasutamine, mis sõltub tehnilistest võimalustest ja optimeerimislahendist. Saadud järkamistulemustele avaldab kindlasti mõju mõõtmiste tehniline teostus, millest tuleneva veaga peab ka antud uurimustöö põhiteema järeldustes arvestama. Uurimustöö objekt paikneb riigimetsas ja järkamistulemi võrdlus ning harvestermõõtmine tehti koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse Jõgevamaa metskonnaga. RMK pakkus puistu, milles oli kavandatud harvesteriga uuendusraie ja andis loa monitooringuks. Eraldusel uuritavad puud valiti selliselt, et nende eelnev langetamine ja hilisem harvesteriga järkamine toimuks kompaktselt. Langetamise ja eelmõõtmise töö tuli teha kiiresti. Seetõttu ei jõutud käsitsi tüvede hindamisel teha koore mõõtmisi. Selgus, et kase koore paksuse suure diferentsi tõttu võib arvestuslik ja tegelik diameeter erineda. Harvesteri järkamise ajal teostati valikuliselt erineva diameetriga nottide mõõtmine ja saadi eeldatav keskmine koorepaksuste jagunemine tüve pikkuses. Tulemustes selgus, et teoreetilise optimeerimisega sai uurimuseks kasutatud tüvedest mahuliselt rohkem puitu kui harvesteriga optimeerimisel. Mahulise erinevuse põhjustas mõõtmiste erinevad lähteülesanded ja harvesteri tehniline suutmatus järgata latvadest madalama klassiga sortimente. Lisaks oli harvesteril raske järgata harulisi tüvesid. Kuigi harvesteriga järkamisel saadi väiksem mahuline tulemus, siis järgatud materjali keskmine tihumeetri hind oluliselt väiksem ei tulnud, sest kallimate sortimentide suurem osakaal tasandas hinnas olevaid erisusi. Tüvest saadud rahalise vääringu erinevused põhjustas järkamistulemuste mahuline erinevus ja optimeerimine. Kolmandaks optimeerimisvõimaluseks kasutatud kitsendatud raiejuhendiga saadi küll suurim mahuline tulemus, aga tüvedest saadud kogu hind ja keskmine tm hind oli madalaim, sest kallimaid sortimente ei järgatud.
Lehisekultuuride aastaste kõrguskasvude analüüs Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna püsikatsealade näitel
(2016) Kusma, Tauno; Kangur, Ahto (juhendaja)
Käesolev bakalureusetöö esitab analüüsi lehisepuistute kõrguskasvudest. Töö eesmärgiks on uurida erineva põlvkonna lehiseid. Kümme analüüsipuud valiti kahelt Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna lehise kultuurpuistult. Proovitüki takseerandmete põhjal jaotati puud jämedusklassidesse. Igast jämedusklassist valiti analüüsiks kaks klassile iseloomulikku puud. Edasised mõõtmised teostati Tartus Eesti Maaülikooli erinevates laborites. Kõrguskasvude iseloomustamiseks on analüüsitud neid kalendriaastate ja vanuse lõikes. Proovitükkide kaupa on analüüsitud kõrguskasvude erinevusi omavahel. Teostatud on regressioonanalüüs , et saada usaldusväärne tulemus. Bakalaureusetöö tulemusel võib väita, et antud töö käigus võetud analüüsipuude kõrguskasvud on erinevad. Suurim erinevus avaldub puistu nooremas eas. Analüüsipuude kõrguskasvude omavaheliste üldkogumite võrdlemise käigus, proovitükkide vahel, selgus, et “p” väärtus on 0,024. Proovitükkide sisesed kõrguskasvude korrelatsioonikordajate keskmised olid 0,68 ja
Lehiste juurdekasvude analüüs Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kahe erivanuselise puistu andmetel
(Eesti Maaülikool, 2017) Niidu, Indrek; Hordo, Maris (juhendaja); Kiviste, Andres (juhendaja); Kangur, Ahto (juhendaja); Metsakorraldus
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida kliima mõju Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kasvavate lehiste diameetri ja kõrguse juurdekasvule ning prognoosida üksikpuude tüvemaht. Käesolevas töös kasutatud andmed on kogutud kahest eri vanusega Järvselja Õppe –ja Katsemetskonna lehise kultuurpuistust. Töös kasutatud kliimaandmed on saadud Järvselja ilmajaamast. Kokku langetati 20 puud, millest analüüsis kasutati kokku 17 puu andmeid. Et saaks radiaalja kõrguskasve analüüsketastelt ja -laualt mõõta, oli vaja lauad eelnevalt lõigata ja kettad ette valmistada. Peale analüüsketaste ja –laudade töötlemist toimus mõõtmine, mille käigus mõõdeti analüüsketastelt aastarõnga laiused ja laudadelt kõrguse juurdekasvud, misjärel aastarõngaste laiused ja kõrguskasvud ristdateeriti ja standardiseeriti. Uuriti kahe lehisepuistu analüüspuude kõrguskasvude muutumist aastate lõikes ja võrreldi puu kaupa. Koostati mudelid mis kujutavad kõrguse –ja diameetri juurdekasvuindeksite kronoloogiat proovitükkidel JS017 ja JS279. Kliima ja lehiste radiaal –ja kõrguskasvu vahelisi seoseid analüüsiti korrelatsioon- ja vastavusfunksioonanalüüsil ning libiseva keskmisega korrelatsioonanalüüsil. Arvutati igale puule tüvemaht kasutades Laasasenaho ja Padari mudelit. Puude kõrguskasvu kui ka radiaalkasvu mõjutavad erinevad kliimafaktorid ja nende koosmõju. Tulemuste analüüsis selgub, et kõige suurem mõju tüvemahu juurdekasvule oli temperatuuril. See ilmnes klimaatiliste faktorite korrelatsioonanalüüsil nii puude radiaalkui ka kõrguskasvule. Libiseva korrelatsioonanalüüsi tulemusel selgus, et kasvuperioodi teises pooles on juuli, augusti- ja septembrikuu temperatuur mõjutanud puude juurdekasvu mõlemal alal positiivselt, seda nii kõrguskasvu kui ka radiaalkasvu puhul. See võib tuleneda viimaste kümnenditel just kasvuperioodil olnud soojema suve lõpu ja sügise alguse tõttu. Kõrguskasvude kohta tehtud korrelatsioonanalüüsist tuli välja alal JS279 septembri temperatuuride ja sademete positiivne mõju kasvule. Alal JS017 ilmes juuli, augusti ja septembrikuu temperatuuride positiivne mõju lehiste kõrguskasvule.
Loodusliku tekkega lehtpuistu harvendusraie raievaliku analüüs
(2014) Mets, Mihkel; Kangur, Ahto (juhendaja)
Aastal 2011 rajati Järvselja Õppe- ja Katsemetskonda katseala H293_05 harvendusraie raiemomendi analüüsimiseks looduslikult uuenenud lehtpuupuistus. Töö eesmärgiks on uurida, milliseid otsuseid tehti harvendusraie teostamisel ning milline oli katsealal paiknev puistu enne ja pärast raie läbiviimist. Harvendusraie toimus katsealal 2013 aasta talveperioodil. Töö tegemiseks kasutati aastal 2011 mõõdetud kümne püsiproovitüki andmeid, mis katsealal asusid. Töö käigus kordusmõõdeti kaheksa püsiproovitüki raiejärgne olukord. Andmete töötlus viidi läbi Microsoft Exceli keskkonnas. Andmete analüüsimiseks koostati raieelse ja raie järgsete peamiste takseertunnuste jaotused. Samuti arvutati rinnaspindala ja puude arvu vahelised suhted ning puistu takseertunnused. Andmete analüüsi käigus selgus, et raie tehti järgides alameetodil harvendamise põhimõtteid, mille tulemusena vähenes puistu rinnaspindala 40 % ning puude arv 64 % võrrelduna raieeelse seisuga. Katsealalt kogutud ja töödeldud andmeid saab kasutada edasiseks ja täpsemaks üksikpuu tasemel lehtpuupuistute tehtud harvendusraiete ruumiliseks analüüsimiseks ja edaspidi harvendusraie raiemomenti kirjeldava mudeli koostamiseks. Samuti on võimalik uurida kuidas ühe puu raiumine võib mõjutada läheduses paikneva puude kasvu ning kuidas raieviis mõjutab puistu edasise koosseisu kujunemist.
Looduslikult uuenenud noorendike kõrguskasvu dünaamika analüüs Järvselja püsikatsealadel
(2013) Kängsepp, Vivika; Kangur, Ahto (juhendaja)
Hinnates puistus puude kasvu noores eas, on võimalik teha olulisi prognoose puistu edasise kasvu kohta. Siiani pole noorte, eelkõige looduslikult uuenenud lehtpuuenamusega puistute kõrgusjaotusi Eestis uuritud. Kuid just nimetatud puistute osakaal on viimastel aastakümnetel suurenenud. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida noorendike puude kõrgusjaotuste ja juurdekasvude dünaamikat. Analüüsis kasutati 2005. aastal Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas rajatud noorendike katseala 2005…2012 mõõtmisandmeid. Andmetöötluseks kasutati statistikaprogrammi R. Kontrolliti Weibulli jaotuse sobivust empiiriliste kõrgusjaotuste lähendamiseks, ning analüüsiti Weibulli parameetrite sõltuvust puistu takseertunnustest. Aastaste juurdekasvude hindamiseks loodi juurdekasvumudel, ning hinnati mudeli faktorite mõju osatähtust juurdekasvule. Analüüsil selgus, et noorendike empiirilised kõrgusjaotused pole statistiliste hinnangute alusel üldjuhul teoreetilise jaotusega, kuid paljudel juhtudel on jaotuste üldkujud sarnased. Weibulli jaotuse parameetrite hindamisel ilmnes, et ajalises skaalas on kujuparameetri väärtused langeva ning mastaabiparameeter tõusva trendiga. Noorendike puude juurdekasvude analüüs näitas, et enim mõjutab juurdekasvu konkreetne kasvuaasta, mitte aga puuliik, ega puu vanus.
Looduslikult uuenenud noorendike üldistatud kõrguskõverate analüüs Järvselja püsikatsealade mõõtmisandmetel
(Eesti Maaülikool, 2017) Laanesoo, Rasmus; Kangur, Ahto (juhendaja); Kängsepp, Vivika (juhendaja); Metsakorraldus
Eestis pole peale Kohava kõrguskõvera koostatud mudeleid spetsiaalselt noorendike kõrguste kirjeldamiseks. Kuid Eestis, kui intensiivse metsamajandusega riigis, on oluline uurida noorendike puude kõrguskõverate koostamist ning noorendike kõrguskasve analüüsida, et järeldada erinevate puuliikide kõrguse jaotumist ning intensiivust. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida viie erineva kõrguskõvera (lineaarne, logaritmiline, Näslund, Kohava ja Padari) sobimist noorte puude kõrguste prognoosimiseks. Töös kasutati kase, kuuse ja haava mudelpuude mõõtmisandmeid, mis olid kogutud Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna noorendike püsikatsealadelt aastatel 2005–2012. Analüüs tehti puuliigiti mõõtmisaastate kaupa. Analüüsi tulemusel selgus, et uuritud viiest kõrgusmudelist sobisid lineaarne ja logaritmiline funktsioon puude kõrguste hindamiseks kõikide puuliikide korral ning Näslundi mudel sobis kaskede andmestikul. Kohava ja Padari kõrgusmudelid osutusid noorte puude kõrguste kirjeldamiseks mittesobivateks. Käesoleva bakalaureusetöö tulemusi saab kasutada edasistes uuringutes leidmaks seni esitatud kõrguskõveratele alternatiive.
Marteloskoop – Raievaliku analüüs
(Eesti Maaülikool, 2024) Ruusand, Rauno; Kangur, Ahto (juhendaja)
Aastal 2020 alustas töö autor Järvselja Õppe- ja Katsemetskonda marteloskoobi näidisala rajamist. Töö eesmärgiks oli mõõta kõik alale jäävad puud ja nende asukohtade koordinaadid. Ala sai osaliselt valmis bakalaureusetöös, mida autor jätkas magistritöös. Magistritöö eesmärgiks on uurida, kas ala on kasutatav tagasiside andmiseks alal teostatavate raievaliku harjutuste tegemisel. Koguda katseisikute poolt looduses valitud puude andmed ja analüüsida need Microsoft Excel andmetöötlus keskkonnas. Raievaliku analüüsimiseks koostas töö autor raievaliku eelse ja järgse diameetri- ja kõrgusjaotused. Arvutas puistu takseerandmed enne harjutuste läbiviimist ja harjutuste järel. Andmete analüüsimisel selgus, et viiest katseisikust kolm teostasid alal harvendusraie alameetodil. Kaks kasutasid ülameetodit ja saavutasid seadusega etteantud piirmäärale lähema tulemuse kui teised. Autor jõudis järeldusele, et ala on kasutatav, kuid tagasiside andmise kiirendamiseks oleks tarvis andmed ühendada suuremasse olemasolevasse andmebaasi, mis haldab neid ja võimaldab anda tagasiside katseisikule vahetult looduses. Kogutud andmeid saab kasutada nii ruumiliseks analüüsimiseks kui ka virtuaalse harvenduse harjutuse ettevalmistuseks tahvelarvutil, mis kiirendab protsessi ja aitab paremini talletada kogutud andmeid.
Metsandustarkvarade kasutamine kolme asutuse näitel
(Eesti Maaülikool, 2018) Kuljus, Kaarel; Kangur, Ahto (juhendaja); Teppo, Peep (juhendaja); Metsakorraldus ja metsatööstus
Käesolevas uurimistöös antakse ülevaade peamistest metsanduses kasutusel olevate tarkvarade omadustest ning kasutuse ulatuslikkusest kolme metsandusega tegeleva asutuse näitel. Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade peamistest Eesti metsandusfirmades kasutusel olevatest tarkvaradest, nende puudustest ja eelistest ning tulevikuvisioonidest. Käesolev töö on kvalitatiivne uurimistöö. Metoodikaks on valitud personaalsed intervjuud kolme metsanduses tegeleva asutusega – Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond ning Valga Puu OÜ. Asutused kasutavad peamiselt digitaalseid lahendusi, kuid vajatakse endiselt mingil määral ka paberimajandust. Peamisteks puudusteks, mis mõnevõrra programmidega töötamist segavad, peetakse kvartalite süsteemi ja takseerandmete üleslaadimist. Antud teemat on varasemalt vähe käsitletud ning teema aktuaalsusest lähtudes vajaks ka edasist uurimist.
Nutiseadme rakendused metsa mõõtmiseks
(Eesti Maaülikool, 2019) Konsap, Karl; Kangur, Ahto (juhendaja)
Töös antakse ülevaade kasvava metsa mõõtmiseks loodud nutiseadme rakendustest. Antud töö eesmärgiks oli uurida, kui kasutuskindald ja kui rakendatavad on olemasolevad nutiseadme rakendused kasutamine kasvava metsa mõõtmisel ja hinnata selliste rakenduste eeliseid ja puudusi võrreldes traditsiooniliste metsa mõõtmise seadmetega. Selle jaoks viidi läbi relaskoobi- ja kõrgusmõõtmisi, mida võrreldi nii tavapäraste mõõtmisviisidega kui ka rakendusi omavahel. Erinevate takseertunnuste mõõtmiste tegemisel oli oluline nii etaloniga võrdlus kui ka reaalselt metsas tehtavate mõõtmiste täpsus. Mõõtmistulemustest selgus, et lihtrelaskoobi kasutamiseks koostatud rakendused on võrrelduna lihtrelaskoobiga tehtud mõõtmiste puhul täpsed ja kasutuskõlblikud. Kõrgusmõõtmiseks mõeldud rakendused olid aga mõnevõrra ebatäpsed ja hetkel täpismõõtmisteks ei sobi.

Sirvi Autor "Kangur, Ahto (juhendaja)" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimisvalikud