Sirvi Autor "Kangur, Ahto" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimisvalikud
Kirje Eesti metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi ForMIS arendamine : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 10. veebruaril 2012. a. sõlmitud lepingu 3-2_8/59-5/2011 lõpparuanne(2013) Kangur, Ahto; Sims, Allan; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondTraditsiooniliselt on rajatud metsanduslikus teadustöös püsikatsealasid, uurimaks erinevate metsakasvatuslike ja metsamajanduslike võtete ning looduslike protsesside mõju metsa arengule. Hilisemalt on lisandunud puistute kasvukäigu, looduslike ja inimtekkeliste häiringute ja keskkonnatingimuste muutusi uurivaid ning ökosüsteemi arengut ja muutusi kirjeldavad uuringud. Püsikatsealadel mõõtmiste jätkamine või mõõtmiste taastamine omab suurt väärtust metsasuktsessiooni uurimiseks, kus on vajalik pikk ökoloogilisi muutusi ja protsesse kirjeldav andmerida. Eelmisel sajandil on Eestisse rajatud suurel hulgal erinevaid metsanduslikke katsealasid, kuid seoses taasiseseisvumise järgse metsanduslike baasuuringute finantseerimise skeemi muutumisega ja üldise teadusuuringute mahu vähenemisega ning samuti teadusasutuste restruktureerimisega on sattunud ohtu eelmainitud katsealade säilimine. Nii eelnevad uurimused kui ka käesolev töö näitavad, et valdav enamus olulist teaduslikku väärtust omavad metsanduslikud püsikatsealad on Eestis rajatud kas viimase kümnekonna aasta jooksul või siis tihti rohkem kui kaks-kolm aastakümmet tagasi. Tänaseks on metsade majandamine ja selle kavandamine sisuliselt lähtuv digitaalsetest andmehoiusüsteemidest ja riiklikest registritest. Kuna seni rajatud metsakatsealad üldjuhul ei ole veel kantud digitaalsetele metsakaartidele, siis on metsade majandamisel tekkinud olukord, kus ei metsakorraldaja ega ka metsamajandaja ei pruugi olla teadlik olemasolevatest püsikatsealadest ning võivad tahtmatult katseid rikkuda või ka hävitada. Tihti ei ole katsetöö või uurimuse seisukohast isegi oluline, kas ala läheb raiesse või mitte. Oluline on raieelselt katsealal mõõtmise tegemine, et viimasest mõõtmiskorrast kulunud aja kohta saaks ka andmed kogutud. Alates 2004. a. on SNSi (Nordic Forest Research Co-operation Commitee: Põhjamaade Metsanduslik Uurimiskomitee) rahvusvahelise koostööprojekti NOLTFOX (Põhja- Euroopa pikaajaliste metsanduslike katsealade andmebaas), 2005. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) poolt finantseeritud projekti nr 59 "Järvselja vanade (Prof Andres Mathieseni) puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku korrastamine, kordusmõõdistamine ja andmebaasi loomine" ning 2006. aastal KIK poolt finantseeritud projekti 14 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ raames Eestis inventeeritud ja looduses taastatud kokku 190 metsanduslikku pikaajalist katseala (üks katseala koosneb 2 (erandjuhul 1) ja enamast proovitükist). Paralleelselt katsealade inventeerimise ja taastamisega on katsealade üldandmed publitseeritud vabalt ligipääsetavas veebipõhises andmebaasis NOLTFOX (http://noltfox.metla.fi/). NOLTFOX on ühtse struktuuriga veebipõhine andmebaas, millesse on koondatud kõigi Põhjamaades olemasolevate metsanduslike katsete üldandmed. NOLTFOX projekti algatas SNS 1999. aastal, eesmärgiga siduda Põhjamaades olemasolevad metsanduslikud katsealad ühtsesse ja üheselt kasutatavasse ning kõigile ligipääsetavasse andmebaasi. Sellise andmebaasi loomist toetades arvestas SNS, et toetab Põhjamaade teadlaste koostööd olemasolevate pikaajaliste katsete jätkamisel aga ka ühiste projektide välja töötamiseks uute kõrge teadusliku rakenduse ja kvaliteediga katseseeriate rajamiseks. 2007 aastal KIK poolt finantseeritud metsanduse valdkonna projekti nr 40 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ raames töötati välja aga Eesti vajadusi ja katsetööde omapära arvestav infosüsteem ForMIS. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja SA KIK vahel 10. veebruaril 2012. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/59-5/2011 järgselt pidi EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakorralduse osakonna töörühm arendama ja katsealade andmetega täiendama Eesti metsanduslike püsikatsealade üld- ja detailandmete infosüsteemi ForMIS. Läheülesandeks oli infosüsteemi erinevate osade täiendamine ning kasutajasõbralikumaks muutmine, aga ka infosüsteemis olevate katsealade nimistu laiendamine uute uurimisteemadega ning olemasolevate andmete täiendamine. Samuti katsealade täiendav inventeerimine ja looduses 20 metsanduslikku püsikatseala tähistamine ning infostendidega varustamine. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena arendati ForMIS infosüsteemi kõiki nelja töömoodulit, i) dendromeetrilised valemid, ii) kasvuvõrrandid, iii) kasvukäigutabelid, ja iv) proovitükkide andmed kasutajasõbralikumaks, kaasajastati uute sisenditega ning muudeti kasutamine kakskeelseks. Katsealade infosüsteemi üldandmete esitamise aluseks võeti NOLTFOX koostöövõrgustiku metsanduslike püsikatsealade inventeerimise ja klassifitseerimise kriteeriumid, detailandmete talletamine on korraldatud aga iga vastava katseteema andmehõive vajadustest lähtuvalt. Infosüsteemis varasemalt sisestatud nelja katseteema mõõtmisandmetele lisaks , lisati infosüsteemi nende uurimisteemade detailandmed millele katseteema haldajad vabatahtlikult ligipääsu võimaldasid.Kirje Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 09. november 2007. a. sõlmitud lepingu 07-07-8/1239 lõpparuanne(2007) Kiviste, Andres; Kangur, Ahto; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutLähtuvalt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 07. novembril 2007. a. sõlmitud lepingule nr. 07-07-8/1239 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ on EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakorralduse osakonna töörühm koosseisus: Andres Kiviste, Ahto Kangur, Henn Korjus, Diana Laarmann, Allan Sims ja Allar Padari täitnud täies mahus lepingu lähteülesandes ettenähtud välitööde mahu, sisestanud välitööde käigus inventeeritud ja taastatud katsealade koondandmed ühtsesse andmebaasi ning esitanud need NOLTFOX infosüsteemis avaldamiseks. Projekti raames eel-inventeeris töögrupp üle Eesti kokku 58 endist metsanduslikku püsikatseala, millest 2 katseala osutusid looduslike häiringute ja metsamajanduse tulemusena hävinuks. NOLTFOX koostööprojekti metsanduslike püsikatsealade kriteeriumitele inventeeriti ja tähistati looduses 56 püsikatseala, millel ühtekokku paikneb 1295 eraldiseisvat püsiproovitükki.. Proovitükid tähistati looduses proovitüki tsentrisse või nurkadesse paigutatud immutatud puidust postidega ning võimalusel katseala tähistati ühe metsanduslikku püsikatseala tähistav infotahvliga. Püsikatsealade inventeerimise tulemusel saadud katsealade koondandmed sisestati arvutisse. Projekti täitmise tulemusena inventeeritud ja tähistatud katsealade nimistu esitati avaldamiseks veebipõhises NOLTFOX projekti püsikatsealade infosüsteemis.Kirje Long-term forest dynamics: permanent plot data for modelling(Eesti Maaülikool, 2009) Kangur, Ahto; Kiviste, Andres (advisor); Jõgiste, Kalev (advisor); Bončina, Andrej (opponent)Doktoritöö käsitleb metsanduslike püsikatsealade andmestikel metsa pikaajalise dünaamika modelleerimise kontseptuaalseid ja metodoloogilisi aspekte. Metsa kasvukeskkonna ja inimühiskonna vajaduste pidev globaalne muutumine tingib vajaduse metsade majandamise kohandamiseks nende muutustega (artikkel II ja III). Adaptiivse majandamise kontseptsioon on rakendatav Eesti metsade majandamisel ja korraldamisel. Doktoritöö tugineb viiele artiklile, milles lähteandmetena on kasutatud 1) Järvseljal asuvate pikaajaliste metsa kasvukäigu ja harvendusraiete katsealade, 2) loodusliku uuenduse püsikatsealade ning 3) Eestit katva metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmeid. Kasutatud on üksikpuu ja puistu kasvu ning struktuuri modelleerimise, samuti puistu pikaaegsete kasvuridade piirtiheduse ja häiringute tuvastamise analüütilist meetodit. Püsikatsealade mõõtmised kajastavad tegelikke ja reaalseid muutusi metsaökosüsteemis. Aegridade meetodil on muutused esitatud eeldusel, et vaadeldaval ajahetkel erineva vanusega puistud moodustavad ühe puistu kasvurea. Selline eeldus võib viia moonutatud või ebaõigete järeldusteni, kuna suur hulk dünaamikat mõjutavatest teguritest jääb kirjeldamata. Seetõttu on püsiproovitükkidelt kogutud andmestikud kõrgelt hinnatud mitte ainult kontseptuaalse modelleerimise juures vaid ka olemasolevate mudelite katsetamisel ja headuse hindamisel. Varasemate Eesti pikaajaliste metsanduslike püsikatsealade perioodilistel kordusmõõtmistel kogutud metsa kasvu aegridade andmed pakuvad piisavalt empiirilist informatsiooni metsa pikaajalise suktsessiooni uurimiseks. Eestit katva metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmed on heaks aluseks puistu struktuuri ja kasvu muutuste modelleerimisel (artikkel III ja IV). Erinevatel metsaökosüsteemi osadel ja erinevatel ruumilistel tasemetel (üksikpuu, puistu ja maastik) häiringute mõju uurimiseks ja häiringujärgseks pikaajaliseks seireks on vajalik nii püsiproovitükkide kui ka häiringu sündmuse analüüsi- ja demonstratsioonalade rajamine. Arvestades pikaajaliste katse- ja uurimisalade olulisust loodus- ja keskkonnateaduste uurimisel, on olemasolevad nendest asendamatu teadusliku ja rahvusliku väärtusega ning nende uurimise jätkamine on oluline. Traditsiooniliselt on rajatud metsanduslikus teadustöös püsikatsealasid, uurimaks erinevate metsakasvatuslike ja metsamajanduslike võtete ning looduslike protsesside mõju metsa arengule. Häiringute esinemise järgselt püsikatsealad jäetakse, eriti veel juhtudel, kus häiringuagenti ei õnnestu määratleda, kas osaliselt edasisest uurimis- ja mõõtmiskavast välja või loetakse katse antud katsealal lõpetatuks. Püsikatsealadel mõõtmiste jätkamine või mõõtmiste taastamine omab suurt väärtust metsasuktsessiooni uurimiseks, kus on vajalik pikk ökoloogilisi muutusi ja protsesse kirjeldav andmerida. Püsikatsealade andmeridades esineb ebatäpsusi või mõõtmiste ebakorrapärasusi mis hilisema andmetöötluse käigus edasisest andmeanalüüsist välja jäetakse. Selliste ebakorrapärasuste hindamine on tülikas ja ajamahukas tegevus ning seetõttu on antud teemat käsitlevaid uurimusi suhteliselt vähe avaldatud. Doktoritöös pakun välja analüütilise meetodi taastatud katsealade ajalooliste mõõtmisandmete alusel ebakorrapäraste mõõteperioodide korral seal esinenud võimalike metsamajanduslike tööde ja looduslike häiringute esinemise hindamiseks. Seos NG (valem 1) võimaldab hinnata häiringu iseloomu: allogeensete tegurite mõju peegeldavad indeksi ühest väiksemad väärtused (artikkel III). Erinevas seisundis ja varieeruvate kasvutingimustega puistute pikaajalist arengudünaamikat kirjeldav teoreetiline arenguskeem koos looduslikke protsesse matkivate metsamajanduslike tegevuste selgitustega on esitatud artiklis II. Puistu arengut mõjutavad peamised tegurid ning nende olulisus varieerub läbi puistu erinevate suktsessioonifaaside, seetõttu on oluline nende muutuste arvestamine ka puistu kasvu modelleerimisel. Pikaajalise metsadünaamika modelleerimisel on oluline jälgida, et erinevat arengufaasi kirjeldavad modelleeritavad tunnused on võrreldavad nii erinevates arengufaasides kui ka nende kattuvatel üleminekualadel. Noorendike keskmise kõrguse arvutamise normatiiv (valem 12, artikkel V) on näide noorendike keskmise kõrguse modelleerimisest seotult vanemates puistutes kõrguse arvutamiseks kasutatava klassikalise kõrguskõveraga. Puistu tiheduse muutumine on puistu kasvu modelleerimisel üks olulisemaid, aga ka keerulisemaid ülesandeid. Laialdaselt kasutatavad diferentsmudelid võimaldavad sõltuvalt lähteseisundist modelleerida puistu keskmist kasvu. Eestit katva metsa kasvukäigu proovitükkide mõõtmisandmete põhjal koostatud kasvumudelid võimaldavad prognoosida puistu kasvu viieaastase intervalliga. Juhul kui soovitav modelleerimise periood erineb viieaastasest tsüklist, on antud andmetel loodud mudelite kasutamine lõppkasutajale ebamugav. Samas loodusliku väljalangemise või erinevate metsamajandusvõtete simuleerimisel on nende mudelite kasutamine lihtsustatud. Pikaajalist metsa kasvu prognoosimist diferentsmudelitega, kasutades ühte modelleerimise sammu, on soovitav vältida. Sõltuvalt lähtepunktist, esinevad statistiliselt olulised erinevused mudeli ennustustes võrrelduna tegelike empiiriliste mõõtmiste andmetega (artikkel IV). Järvselja püsiproovialade andmestik võimaldas koostada puistu teoreetilise arengumudeli jänesekapsa ja jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi männi enamusega puistutele nii majandatud kui ka majandamata algseisundi korral. Samuti koostasin nende kasvukohatüüpide vanade puistute suktsessioonitsüklite teoreetilise mudeli. Järvselja vanade püsiproovitükkide andmete võrdlemisel Andres Kiviste diferentsmudeli abil saadud puistu kasvuprognoosidega samas kasvukohas, ilmnes Järvselja vanade puistute kõrge puidutootmisvõime hilisemates suktsessioonifaasides madala metsade majandamise intensiivsuse foonil. Uuritud puistutes on raied olnud tagasihoidlikud: valdavalt on raiutud kasvus allajäänuid või surevaid puid. Seega võib väita, et puistu looduslikku arengut järgiva majandusviisi puhul on võimalik säilitada puistute kõrget puidutoodanguvõimet heade kasvukohtade männikutes kõrge vanuseni (artikkel II). Metsade häiringurežiimid ja häiringutega kaasnevad majandamise riskid vajavad jätkuvalt edaspidist uurimist ning saadud tulemused rakendamist metsade majandamisel Eestis. Teadlaste rahvusvaheline koostöö selles valdkonnas võimaldab integreerida sageli lokaalsetest uuringutest saadud teadmisi laialdasemalt: heaks näiteks on Põhja-Euroopa pikaajaliste metsanduslike püsikatsealade andmebaas (NOLTFOX) ja SNSi looduslike metsahäiringute uurimise koostöövõrgustik (SNS Network ’Natural Disturbance Dynamics Analysis for Forest Ecosystem Management”).Kirje Taasmetsastatud põlevkivikarjääride ökosüsteemide dünaamika uurimine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 29. augustil 2011. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2.8/27-472011 lõpparuanne(2012) Kiviste, Andres; Laarmann, Diana; Sims, Allan; Kangur, Ahto; Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakondAmmendatud põlevkivikarjäärid on põhjustanud Ida-Virumaal tõsise keskkonnaprobleemi, kus on piiratud maa kasutusvõimalused ja on rikutud esteetiline maastikupilt. Karjaäride metsastamine on hea lahendus rikutud alade taaskasutusse võtmiseks. Paraku on taasmetsastamine keeruline protsess, kus tuleb arvestada paljude puude kasvu ning kogu edasist metsaökosüsteemi mõjutavate teguritega. Ammendatud põlevkivikarjääride metsastamise võimaluste uurimiseks ja pidevalt muutuva metsaökosüsteemi jälgimiseks rajati 1968.a. dr. Elmar Kaare eestvedamisel Sirgala puistangualale taasmetsastamise püsikatseala, pindalaga 3,3 ha, kuhu istutati erinevates variatsioonides 12 puuliiki. Järgneva 40 aasta jooksul on antud katsealal teostatud korduvmõõtmised erinevate puuliikide kasvukāigu (keskmise diameetri, kõrguse, tagavara jne) uurimiseks. Samuti on hinnatud alustaimestiku liigirikkust 1994. aastal võeti katsealalt metsakõdu- ja mullaproovid. Järgneva kümne aasta jooksul Sirgala katsealal mõõtmisi ei tehtud, kuid 2006.a. taastati Sirgala katseala KIKi projekti nr. 14 toetusel (uuendati proovitükkide tähised, tehti korduvmõõtmised) ning sisestati Põhja- ja Baltimaade metsakatsealade andmebaasi NOLTFOX kui pikaajaline unikaalne katseala. Sirgala katsealal toimus viimane proovitükkide mõõtmine 2006. aastal. Antud vanuses puistutes on soovitatav korduvmõõtmiste vaheline intervall viis aastat. Sirgala katsealal oli vajalik lisaks rajada alustaimestiku püsiproovialad, samuti oli vajalik teha mulla keemiline korduvuuring (viimane uuring oli aastal 1994). Erinevate puuliikide püsikatsealal Sirgalas mõõdeti 66-1 proovitükil kõigi puude rinnasdiameeter ja mudelpuude kõrgused puuliigi kohortide lõikes. Igal proovitükil viidi läbi alustaimestiku seire. Samuti võeti proovid mulla keemilise analüüsi jaoks ning hinnati pinnase kivisust. Peatselt suletava Aidu karjääri kohta on Eesti Geoloogiakeskusel 2009.a. valminud aruanne "Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega", milles modelleeriti põhjavee tõusu ning jõgede juurdevoole pärast vee väljapumpamise lõpetamist Aidu karjääris. Antud uuring näitas, et veetase tõuseb suletud karjääris märgatavalt, mille tulemusena praegused tranšeed täituvad veega. Suuremal osal karjäärialast, mis on rekultiveeritud metsamaaks, muutub metsa kasvukeskkond väga oluliselt. Selleks, et võimalikult täpselt mõõta veerežiimi muutuse mõju metsaökosüsteemile, oli äärmiselt oluline rajada ja mõõta katsealad veel enne muutuste algust. Eesti Energia Kaevandused viivad läbi regulaarseid vaatlusi Aidu karjääri aladel asuvatel vaatluskaevudel ja on Eesti Maaülikoolil lubanud ka edaspidi kasutada veetaseme kõrguse andmeid. Projekti raames rajati 2012. aastal suletavasse Aidu põlevkivikarjääri taasmetsastatud alale seirevõrgustik, mis koosneb erivanuselistesse puistutesse rajatavatest püsiproovitükkidest. Püsiproovitükkidel toimus mullastiku, taimestiku ja puistu seire, et jälgida põhjavee kõrguse muutuse mõju metsaökosüsteemile. Sel eesmärgil rajati 2011 suvel püsiproovitükid, et kaardistada algsituatsioon, mis on aluseks muutuste edasiseks hindamiseks. Selleks tehti transektina 6 korduses 10 erineva vanuseastmega ja liigilise koosseisuga puistutesse ringproovitükid, kus mõõdeti iga puu koordinaadid, määrati puuliik, rinne, mõõdeti rinnasdiameeter. Igal viiendal puul (mudelpuul) mõõdeti kõrgus. Samuti kirjeldati iga puu nähtavad kahjustused. Igast proovitükist tehti 5 fotot fikseeritud asukohtadelt. Samuti võeti igalt proovitükilt mullaproov, mida analüüsiti EM0 laboris. Määrati pinnase kivisus. Igasse ringproovitükki rajati alustaimestiku ruudud, kus määrati sammalde ja soontaimede liigirikkus ja katvus. Välitööde tulemusena saadud andmed sisestati infosüsteemi FORMIS. Projekti tulemusi tutvustati 9-14. septembril 2012.a. Tšehhis toimunud rahvusvahelisel metsade taastamise konverentsil "The 8h European Conference on Ecological Restoration'", samuti 10. novembril 2011.a. Eestis toimunud Põlevkivi Kompetentsikeskuse poolt korraldatud teadlaste ja spetsialistide konverentsil "Põlevkivi-võimalused koostööks".